Sisask toob Munamäele suure mäe vägised

Juuli keskel toimub Haanjas Suurel Munamäel tore sündmus – kontsertlavastus “Suure mäe vägised” keskendub rahvusvahelise tuntusega helilooja, muusiku, koorijuhi ja astronoomiahuvilise Urmas Sisaski viimase kahe aasta loodud muusikale teatri vallas.

Urmas Sisask on loonud Haanjamaal originaalmuusika lavastustele “Viimane mägi” 2009. aastal ja “Kalevipoeg kuningaks” 2010. aastal . Need lihtsad, südamlikud, hoogsad ning meeldejäävad laulud on võitnud rohkelt publiku südameid – need tulevad uues kontekstis vaataja ette ja salvestatakse seal samas helikandjale.

Helilooja Urmas Sisask avanes loomeprotsessis, sellele lavastusele muusikat luues senisest erineva külje pealt ja sündis üsna omalaadne helikeel. Lisaks tema muusikas kehastuvale arhailisele kujutlusele inimesest kui looduse ja universumi terviku osakesest leidub neis lauludes tänapäeva
muusika žanrite mitmekesisust: nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Aasatal 2011 pälvis Urmas Sisask Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli ja Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2010 aasta loomingu eest.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil 2011 kell 13.

Loominguline meeskond: lavastaja, muusikajuht ja peadirigent Rasmus Puur, dirigent Edmar Tuul, solistid – Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink. Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmazoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel 5058 876.

Sindi sai jaanipäevaks uhiuue külakiige

Sindi laululava juures asuv külakiik. Foto: Viktor Kaarneem / Sindi linnavalitsus

Jaanipäevaks lasi Sindi linnavalitsus peopaika üles seada uhke uhiuue külakiige.

Sindi linn sai kiige Pärnumaa kutsehariduskeskuselt, kus suur külakiik valmistati kursuste raames, mida rahastati ESF vahenditest. Kiigu paigaldamisel olid abiks Paikuse Lions Clubi liikmed ning Sindi Sõprade Selts. Suurimat abi osutasid linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas ning ettevõtja Mihhail Skljar. Peale Jaanipäeva immutatakse kiik puidukaitsevahenditega, et see ilmastikutingimustele vastu peaks.

Sindi rahvas peab seekord jaanipidu 22. juunil, kui kell 20 kogunetakse laululava juurde. Esinevad Sindi isetegevuslased, korraldatakse sportlikke murumänge, töötab puhvet ning muidugi läidetakse jaanilõke. Tantsuks mängib ansambel L’dorado, õhtut juhib Toivo Pulk ja plaate keerutab Enno Lohu.

Viktor Kaarneem

Viljandis saab iga päev osaleda linnaekskursioonil

Iga päev kell 13 saab Viljandis Vabaduse platsilt alguse linnaekskursioon. Koos giidiga tehakse jalutuskäik lossimägedes ja rippsillal, uudistatakse Viljandi vanalinna, kirikuid, pärimusmuusika aita, kindral Johan Laidoneri ausammast, Kondase keskust, Viljandi vana veetorni, trepimäge, J. Köleri ja C. R. Jakobsoni ausammast jpm.

Lisainfo turismiinfokeskuse telefonil: 4330 442.

Külaorus tuleb suur puukujude rahvapäev

2. juulil algusega kell 18 toimub Külaoru külas Vastseliina vallas üritus “Puukuju 2011. Suur rahvapäev”.

Tule veeda üks tore õhtupoolik puukujude keskel! Lisaks kohtumistele puukujude ja nende meistritega kavas kultuuriprogramm.

Kogu üritus on tasuta! Lõpp südaööl.

Lisainfo: Hannes 5282 143 või Kerttu 5192 1051.

http://www.otspuu.ee/

Haiti maavärinast eluga pääsenu esitleb Jõhvis oma raamatut

27. juunil kell 16 esitleb  Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.

12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.

Külavanemad said Pilkuse külas kokku

Otepää valla külavanema märk.
Selle aasta kevadel valiti Otepääl külavanemaid. Nii vast valitud kui ka endised külavanemad said 17. juunil kokku Pilkuse seltsimajas. Tunnustati ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjaid.

 

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu jagasid uutele külavanematele välja tunnistused, endised külavanemad said tehtud töö eest tänukirjad.

Valitud külavanemad said ka külavanema märgi, mis ametiaja lõppedes antakse üle järgmisele külavanemale. Külavanema märk on ülehõbetatud, metallitööd ja kavandi teostas OÜ Sporrong.

Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Kõige aktiivsem ja pikaajalisema staažiga külavanem on Arula külavanem Voldemar Tasa, kes ka uueks perioodiks külavanemaks valiti.

Pidulaua eest hoolitses Pilkuse külaselts, esinesid Pilkuse küla noored.

Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on alates 14 inimesest (Kassiratta küla) kuni 367 inimeseni (Sihva küla (andmed seisuga 01.01.2011)). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanematel ei ole veel valitsemisaeg täis saanud. Nende külade vanemad valitakse järgmisel aastal.

Tänukirjad ja preemiad said ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjad.
Võitjad olid:

  • Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski
  • Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet
  • Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal
  • Eripreemia – “Searong” autor koolipoiss Siim Annmann.

Fotod: (autor Monika Otrokova) http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/113-kylavanematekokkusaamine17062011

Keri saarel heisati külaliste auks lipp

Foto: LiveHouse

Eile viimast päeva Keri saarel toimunud Valgete Ööde Festivali (VÖF 2011) raames Keri saarele saabunud külaliste auks heisati saarel lipp, külalisi tervitas Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Tutvuti saare enda ja ajaloolise tuletorniga ning vaadati Alari Kivisaare fotonäitust “Islandi lummuses”. Päeva tippsündmuseks kujunes tuletornis toimunud romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka ja bänd esituses.

Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee

Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum

Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.

Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht

Turbuneemes tulekul taimelaager kogu perele

30. juunist kuni 2. juulini saavad huvilised osa võtta taimelaagrist, mis toimub Kuusalu vallas Aadu-Peetril. Taimemaailmale avanemine algab iseendast, puhastumisest ning häälestumisest. Laagrisse on oodatud huvilised koos perega. Ööbimine telkides või katse alla, toidu valmistamine väliköögis ühiste jõududega. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Registreerimine hiljemalt kolmapäevaks, 22. juuniks tel 5225088 või adopeetri@gmail.com. Lisainfo: www.avatudmaailm.ee

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses

Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Waldorf-nukud. Foto: isetegija.net
Aruküla Vabakooli Selts korraldab käsitöökoda 28.-30. juunini käsitöökursuse, kuhu on oodatud osalema käsitöö- ja klassiõpetajad koolidest ning teistest lasteasutustest, samuti teised käsitööhuvilised.

Koolituse eesmärgiks on leida sügavam lähenemine tehtavale käsitööle, saada uusi ideid, jagada kogemusi, mõista mida ja miks on lasteaia ja koolilaste jaoks käsitöös hea teha. Tulemusena võiksime olla valmis käsitöö tegemisel leidma sügavamat ideed, olema vabam esemete kujundamises ja mõtestama oma tööd.

Kursust juhendab Tiiu Bläsi-Käo, pikaaegne waldorfkoolide käsitööõpetaja Saksamaal, Stuttgardi waldorfseminari õpetaja ja Eesti waldorfkoolide nõuandja ja toetaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine.

28. juuni – vorm, värv, temperament
1. vorm, värv, kujunduspõhimõtted, funktsionaalsus, materjalid;
2. kuidas kasutada ornamente, lisandeid (näiteks rahvuslikud käsitööd);
3. käsitöö võimalikud seosed temperamendiõpetusega;
4. käsitöö kui teraapia.
Õpime kujundama vahakriitide ja joonistamise abil, analüüsime. Loe edasi: Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Orienteerumise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub orienteerumise perepäev Luke Mõisas. Otsime pargist kaardi abil maastikule märgitud punkte. Vahelduseks lahendame vana-aja mõistatusi. Orienteerumismäng on seikluslik ja täis avastamisrõõmu, osalemine tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab KIK.

Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile

Foto: paadiralli.ee
Rõuge Noorteklubi kutsub kõiki organisatsioone aktiivselt osalema 2. juulil toimuval Rõuge Veepeol ja Paadirallil. Tänavu 14. korda toimuv üritus üllatab nii esinejate kui ka uue alaga.

Päev saab alguse kell 10.00 tavapärase Rannavolle võistlusega. Kui teie hulgas on võrkpallihuvilisi, siis ootame kindlasti osalema. Sellel aastal on kavas uus omanäoline ala, milleks on paadiralli teatevõistlus. Osalema oodatakse 6-liikmelisi võistkondi, kes jaotuvad raja ulatuses kolme vahetusse. Erinevalt peavõistluse distantsist on teatevõistluse marsruut lühem ning raja läbimise raskust saab jaotada võistkonnaliikmete vahel. See on parim võimalus proovida paadirallil osalemist kas peavõistluse eelharjutusena, lustliku meeskonnatööna või sportliku proovilepanekuna. Teatevõistlus algab kell 12.00.

Ootame teid ka isemeisterdatud veesõidukite konkursist osa võtma. Pange kokku meeskond, kes meisterdab ühe lustaka ja omanäolise veesõiduki. Aastad on näidanud, et veesõidukite leiutamine on üha populaarsemaks muutumas. Kõikidele veesõidukite meisterdajatele on auhinnad! Omavalmistatud veesõidukite konkurss algab kell 14.00. Loe edasi: Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile

Selgus Eesti petangikoondis EMiks ja MMiks

Nädalavahetusel Tallinnas peetud petangiturniirid selgitasid, kes esindab Eestit meeste Euroopa meistrivõistlustel ja naiste maailmameistrivõistluste.

Naiste maailmameistrivõistluste valikturniiril osalesid kaks naiskonda ning Tallinna SK Optima (Katri Aavekukk, Külli Kariste, Merike Aava, Marju Velga) alistasid Tallinna Kalevi PK/Maestro Petanque esinduse (Eve Oidsalu, Riina Hein, Kadri Arunurm) 4:1.

Naiste 13. MM peetakse 7.-10. oktoobrini Vietnamis. Kaks aastat tagasi Tais peetud naiste MMil Eestil eriti hästi ei läinud ning viiest mängust saadi vaid üks võit.

Meeste Euroopa meistrivõistluste Eesti valikturniiril alistas Tallinna SK Optima/Kärdla PK trio Veiko Proos, Meelis Münt, Margus Berkmann pühapäeval Kalevi staadionil peetud finaalseerias kindlalt 3:0 (13:5, 13:4, 13:0) vaid Optima SK mängijatest koostatud võistkonna Martin Mänd/Harry Kanistik/Roger Viks.

Meeste 2. EM peetakse 19.-21. augustini Göteborgis. Kaks aastat tagasi peetud EMil jõudis Eesti 35 riigi seas veerandfinaali, jäädes jagama 5.-8. kohta.

Rene Kundla

Võrokeelidse kirändüse puut Internetin

Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.

Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.

Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.

Uma Leht

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Lähenevad Eesti raiemeistrivõistlused

1. juulil toimuvad Luual Eesti raiemeistrivõistlused ja algavad 44. metsanduse kutsevõistlused.
Raiemeistrivõistlustele on lubanud tulla eestlastest maailmameistrid Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Anto Laas. Neile pakuvad  konkurentsi külalisvõistlejad Soomest.

Kutsevõistlustel osalevad kõikide metsandusettevõtete, – asutuste ja -organisatsioonide töötajad ja liikmed. Tööhoos on suured metsatöömasinad: harvesterid ja forvarderid. Arvutisimulaatoril võib ka ise metsamasina juhtimist proovida. Metsapraakerite võistlusel pannakse proovile teadmised puidu kohta.

Suvespordialade kavas on ka metsanduslik orienteerumine. Elutähtsaid oskusi, mis aitavad metsas eksides koduteed leida, õpetab huvilistele Tartu orienteerumisklubi Ilves.

Mõlemal päeval on võimalus osaleda praktilistes töötubades, kus Luua Metsanduskooli juhendajate käe all õpitakse taimeseadete valmistamist ja lillekastide tegemist ning tehakse tutvust meie metsades elavate loomadega. Loodusteadmisi saab täiendada mitmel metsaekskursioonil,  ajaloohuvilistele tutvustatakse Luua mõisa ja aiandushuvilistele kooli liigirikast arboreetumit.

Ajakava ja täpsema info võistluste kohta leiate metsanduse infoväravast www.metsainfo.ee.

Kuressares avati kunstinäitus… kempsus

Saaremaal Kuressaares on linna avalikus WCs välja pandud kunstinäitus. Avaliku tualeti naiste ja meeste poolel on üles riputatud ajalehe Saarte Hääl fotograafi Egon Ligi fotonäitus 11 narkovastase sisuga fotoga. Tõsi, tegu on lavastuslike fotodega ja fotograafi sõnutsi ei ole ühelgi modellidest tegelikult narkootikumidega kokkupuudet olnud. Süngetel fotodel on näha ennast veeni süstivaid noori, narkojoobe tagajärgi ning lõpplahendust – matuseid.

Selleks, et fotograafi näitust näha,e i pea aga Kuressaare avalikku tualetti üles otsima, pilte saab vaadata ka www.egonligi.com/narko/

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Jõgeva Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Kethlin Koppel vastu võtmas Jõgeva linnapea Kalmer Laini õnnitlusi. Foto: Johannes Haav
Hiljuti Jõgeva muusikakoolis helilooja Alo Mattiiseni mälestuseks avatud Alo klaveriklass on kujunemas pidulike sündmuste toimumispaigaks. Jõgeva linnapea Kalmer Lain tunnustas kultuuriloolises toas gümnaasiumide kuld- ja hõbemedalitega ning põhikooli kiitusega lõpetanuid.

Linnavalitsus premeeris Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanuid 320 ja hõbemedali vääriliselt õppinuid 160 euroga. Rahalise preemiaga tunnustati ka põhikooli kiitusega lõpetanuid. “Kõigile parimatele kingiti Jõgevamaa teemaline mälumäng, mis loodetavasti pakub meeldivat ajaviidet ja aitab tulevikuski hoida värsketena teadmisi kodumaakonnast. Alo klaveriklassis korraldasime vastuvõtu selle presenteerimiseks edukaimatele koolilõpetajatele ja ka lapsevanematele,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Laini sõnul tehti seda ka põhjusel, et Jõgevalt tuule tiibadesse saanud noored tunneksid uhkust siit võrsunud Eesti taasiseseisvumisaja suurkuju ning isamaalauliku Alo Mattiiseni üle ja kannaksid seda edasi ka teistesse paikadesse, kuhu kunagi ehk edasi õppimise või töötamise tõttu kolitakse. “Mõistagi loodan, et mõnigi medalist leiab endale tulevikus huvitava ja tasuva rakenduse ka tänases kodulinnas,” lisas ta. Loe edasi: Jõgeva linnapea tunnustas koolilõpetajate paremikku

Homme on Lasva linnavolle esimene etapp

“Lasva Liivavolle 2011” kutsub osalema Lasva valla või sellega seotud võrkpalli harrastavaid neide ja naisi. Võistlus toimub Lasva vallas Kääpa külas rannavõrkpalli platsidel. Etapi algus on homme kell 11.
Võistkonda kuulub kaks mängijat. Registreerides tuleb oma võistkond määratleda algajate või edasijõudnute gruppi. Mängitakse rahvusvaheliste rannavõrkpalli reeglite järgi, vajadusel muudatused selgitatakse ja lepitakse kokku enne mängude algust.

Iga etapi kolm paremat võistkonda mõlemas tugevusgrupis autasustatakse ja kolme etapi kokkuvõttes autasustatakse mõlema tugevusgrupi kolme paremat võistkonda eriauhindadega.

Järgmised kaks etappi toimuvad 24. juulil ja 7. augustil samuti Kääpal.

Noorte ettevõtlikkust arendav programm tuleb Lõuna-Eestisse

Noorte ettevõtlikkust arendav programm Entrum tegutseb 2011/2012 õppeaastal Lõuna-Eestis, haarates oma programmi Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa.Entrum programmi sihtgrupp on üldhariduskoolide 10. ja 11. klasside ning kutsekoolide 1. ja 2. kursuste õpilased. Programm koosneb 8 igakuisest sessioonist, mille sisuks on ideede algatamisega ja elluviimisega seotud koolitused ning kohtumised tuntud edukate inimestega ja ettevõtjatega. Noored saavad oma ettevõtlikkust arendada programmi kuues põhilises valdkonnas: uued tehnoloogiad, teenindus ja tootmine, ökomajandus, meedia, muusika ja ürituste korraldamine, loomemajandus. Avasessioon toimub 26. oktoobril Tartus ning Lõuna-Eesti parimad Entrum programmi noorteprojektid kuulutame välja mais 2012.

Eesti Energia algatatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm on elluastujatele mõeldud ettevõtlikkuse inkubaator, mille 2011/2012 õppeaasta sihtgrupiks on Lõuna-Eesti 16-17 aastased noored. Entrum inspireerib noori, annab baasteadmisi, oskusi ja kogemusi oma esimese ettevõtliku projekti elluviimisel ning loob kontakte noorte ja erinevate valdkondade Eesti ning ka rahvusvaheliste tipptegijate vahel.

Programmi kontseptsiooni aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“. 2010/2011 õppeaastal tegutses Entrum Ida-Virumaal, kus ca 120 noort algatasid programmi raames 27 ettevõtlikku projekti ja aitasid kaasa oma kodupiirkonna arendamisele ning nakatasid oma innukusega nii kohalikke ettevõtjaid, kui ka omavalitsusi. Ida-Virumaa parima projekti tiitli pälvis noorte tööbörsi loonud projekt InSpe, kellele andsid pidulikul galal auhinna üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Noori inspireerisid ja juhendasid olümpiavõitja Gerd Kanter, TallinnMusicWeek festivali korraldaja Helen Sildna, ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju, PÖFF-i laste- ja noortefilmide festivali juht Mikk Granström, Sampo panga juht Aivar Rehe, Vene Draamateatri näitleja ja stepptantsustuudio Duff Tap Studio looja Aleksandr Ivaškevitš, USA investeerimisfirma The Steeltree Corporation tegevjuht William Piper ning paljud teised.

Emtrum programmi viib ellu SA Entrum koostöös maakondlike arenduskeskuste ja koolidega.