Rattasõpru oodatakse Võrumaale rattamatkale

Sel pühapäeval algusega kell 12.00 stardib Võrumaa Suvine Rattamatk. Korralduskeskus asub Võrus, Roosisaare silla linnapoolsel parkimisplatsil. Matk on kõigile osalejatele tasuta. Registreerimine toimub enne matka kohapeal.

Raja profiil on korraldajate väitel suhteliselt tasane. Sõit toimub asfaldi-, kruusa- ja metsateel, sekka tuleb sõita ka mõnel kitsamal rajaosal. Põhiraja pikkus 23 km ja läbib järgmisi kohti: Roosisaare, Juba, Tsiatsungõlmaa, Kohandupalu, Ründomõts, Ala-Vagula, Roosisaare. Matkarada on tähistatud märgistuslintidega ja pöörangukohad on varustatud nooltega.

Igaühel on võimalus valida endale jõukohane tempo, kuid korraldajad soovitavad liikuda koos grupiga. Lisaks matkajatele liiguvad rajal ka turvavestidega Haanja Rattaklubi liikmed.

Trassil on olemas üks teeninduspunkt, kus pakutakse sööki ja jooki. Iga matkal osaleja on kohustatud kandma kiivrit, täitma liikluseeskirju, juhinduma liiklusmärkidest ja muudest korraldaja poolt paigaldatud viitadest ning liikluskorraldajate märguannetest.

Matka korraldab MTÜ Haanja Rattaklubi.
Matka juhendi leiad siit.

Narva Kutseõppekeskus võtab vastu üle 700 uue õpilase

Narva KÕK-i keevitusrobot

Narva Kutseõppekeskusesse esitati enam kui 440 sisseastumisavaldust. Seniste avalduste põhjal on populaarsemad autotehniku, multimeedia, koka ja kondiitri erialad.

Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum sõnul püütakse noorte hulgas huvi äratada selliste Ida-Virumaal ja Eestis perspektiivsete erialade vastu nagu näiteks mehhatroonika, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordinaator ja arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator. Kuigi multimeedia on perspektiivne eriala, on Veidenbaumi väitel väiksem huvi just eestikeelse multimeedia õppe vastu.

„Meie senine vastuvõtt on kulgenud võrreldavas graafikus eelmiste aastatega,” märkis Narva Kutseõppekeskuse vastuvõtukomisjoni vastutav sekretär Elyanna Romanova. Suuremat osa keskharidusega sisseastujaid oodatakse alles augustis.

Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse hinnete keskmise ja vestluse alusel. Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 12. augustini ja keskhariduse baasil 19. augustini. 2011. a. augustis võetakse Narva KÕK-i vastu kuni 756 uut õpilast.

Keskharidusega õpilasi võetakse vastu 18 erialale. Uue õppeaasta uued erialad on kondiiter ja puhastusteenindus. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 5 kuust kuni 3,5 aastani. Õpe on tasuta ja õpilastele, kes saavad üheaegselt nii kutse kui keskhariduse, on ka toitlustamine tasuta.

Lisainformatsiooni õppimisvõimaluste kohta saab Narva KÕK-i vastuvõtukomisjoni vastutavalt sekretärilt Elyanna Romanovalt (Tel: 515 6828, 356 9344; e-post: elianna.romanova@nvtc.ee) või kodulehelt.

ELF saadab kaks talgulist Inglismaale

Juba teist korda pakub Eesti Loodusfond (ELF) võimalust osaleda talgutel Suurbritannias.

Pakkuda on kaks kohta 19. – 26. augustil Inglismaal Lake Districti rahvuspargis peetavatele talgutele. Lähemat infot nimetatud talgute kohta leiab siit.

Reisikulud peab osaleja ise katma, kuid talgutel osalus ja selle sisse käiv söök ja majutus on tasuta.

Oma soovist talgutel osaleda palutakse teada anda hiljemalt 1. augustiks aadressil siim@elfond.ee

Eelmise aasta lõpus pälvis ELF Suurbritannia partneri BTCV poolt korraldatud konkursil Green Hero auhinna, mille eest lunastatigi priipääsmed BTCV korraldatavatele talgutele.

 

Kiidjärvel meenutatakse Aleksander Mältonit

Aleksander Mälton

Kiidärve Küla Selts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 30. juulil eelmise sajandi teatrimehe Aleksander Mältoni 110. sünniaastapäeva tähistavale konverentsile. Konverents toimub Kiidjärve raamatukogus-seltsimajas.

Konverentsil esinevad ettekannetega Renee Remmel (Aleksander (Lex) Mälton ajas ja ruumis), Kalju Haan (Aleksander Mälton rollide peeglis) ja Raivo Adlas (Aleksander Mälton kolleegina). Näha võib Lea Trikkanti koostatud näitust Aleksander Mältoni elust ja tegevusest. Külastatakse Mältoni suvekodu ning näitlejat meenutatakse teelauas.

Õhtul esitab kohalik näitetrupp Kalevi talu hoovis Jaan Tätte näidendi “Latern”.

Üritust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.

Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

 

Eesti Erametsaliit kahtleb jahiseaduse vastavuses põhiseadusele

Eesti Erametsaliit (EEML) edastas õiguskantslerile pöördumise, milles palus analüüsida kehtiva jahiseaduse kooskõla põhiseadusliku õigusega. Kehtiva jahiseaduse  kohaselt on igaühel  õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega.

EEML-i hinnangul on kehtiva jahiseadusega võetud maaomanikult õigus otsustada, kes tema maadel jahipidamist korraldab ja seega puudub Eesti maaomanikul oma vara (kinnisasja) kasutamise õigus.

Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata. Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa väitel teeb iga põllu- ja metsamaa omanik ettevõtjana investeeringuid jahiulukitele vajaliku toidubaasi ja elupaikade tagamiseks, sealhulgas tuleb omanikul kanda ulukite põllu- ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Seepärast peab Eelmaa sõnul maaomanikul olema ka jahipidamise või selle korraldamise õigus. “Loomulikult kaasneb selle õigusega ka vastutus nii ulukikahjustuste puhul kui ka populatsioonide hea seisundi säilitamisel,“ märkis Eelmaa.

Eesti on veel üks väheseid riike Euroopas, kus ei ole taastatud maaomaniku õigust omal maal ise jahti pidada või anda oma maad kokkuleppeliselt kasutada jahipidamisest huvitatud isikutele. EEML leiab, et maaomanikel peab olema seaduslik õigus moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel, mis omakorda on aluseks kogu ökosüsteemi hõlmava jahinduse arendamisel.

Avaldus õiguskantslerile on kättesaadav siin.

Vormsi tähistab olavipäeva

Neljapäevast pühapäevani toimub Vormsi saarel traditsiooniline olavipäeva tähistamine, kus läbi nelja päeva pakutakse erinevaid sündmusi igale maitsele.

Olavipäevad algavad neljapäeval kolm päeva kestva konverentsiga, kus keskendutakse Vormsile kui kultuurisaarele. Hilisõhtul on võimalus kuulata kontserti, kus on kavas kavas Bachi, Chopini ja Kullerkupu looming. Toimub mälestusjumalateenistus ja küünalde asetamine kalmistule.

Reedel saab osa Püha Olavi kiriku taasavamisele pühendatud tänujumalateenistusest ning õhtul võib jaanitule platsil vaadata Jan Uuspõllu etendust “Isa”. Lisaks Uuspõllule esinevad ka Chalice ja Orelipoiss.

Laupäeval peetakse seltsimajas Vormsi Kodukandi Ühenduse aastakoosolek ja tehakse jalutuskäik Rumpos. Õhtul saab kirikus kuulata vanamuusika ansamblit Rondellus. Jaanitule platsil toimuval simmanil mängivad tantsuks ansamblid “Tarvanpää” ja “Kratt”.

Pühapäeva hommikul on jaanitule platsil Vormsi saare üldkogu, kus arutatakse saare arengukava, tutvustatakse projekti “Smart Vormsi” ning räägitakse ka perearsti teenusest saarel. Keskpäeval avatakse Rälby külas laat.

Täpsema Vormsi olavipäevade kava leiab siit.

29. juuli ehk olavipäev on Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäev, mida tähistatakse peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas, vasikas või mõni muu loom. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vilja või kartuli) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Olevipäeval süüakse lambaliha, klimbisuppi ja õunasuppi.

Rõuge noorte ideekohvik ootab osa saama Slovakkia kultuurist

Rahvusvahelise noortealgatusprojekti ” Noorte Ideekohvik” raames on Rõuge noorte ideekohvikus sel suvel juba tegutsenud nii Läti kui ka Leedu noored. Sel ja järgmisel nädalal ootab kohvik külastajaid osa saama Slovakkia kultuurist.

Slovakkia noored tegutsevad kohvikus 30. juulist 7. augustini. Kavas on nii käsitöötoad kui ka maitseelamuste pakkumine külastajatele.

30. juuli kell 13-15 suupisted Slovakkiast ning käsitöömüük.
31. juuli kell 13-15 Slovakkia väga vanad tradistioonilised toidud.
1.-2. augustil on kohvik suletud ning noored Slovakkiast külastavad piirkonna kultuuriväärtusi.
3. august kell 13-15 käsitöötuba – kõrvarõngaste meisterdamine, lisaks suupisted.

Edasine programm koostatakse vastavalt esimeste külastuspäevade kogemusele ja huvile ning selle kohta saab täpsemat infot kohvikust. Projekti toetab Euroopa Noored programm.

Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988.

Pisimopeedide ja mopeedide juhte oodatakse Sõmerpallu kokkutulekule

Sõmerpalu Motoklubi korraldab 12.-14. augustil Sõmerpalus Adrenalin Arenal pisimopeedide ja mopeedide juhtide kokkutuleku. Eelkõige on kokkutulek suunatud just Võru maakonna noortele liiklejatele.

Kokkutuleku-teabepäevade peamiseks eesmärgiks on erinevate töötubade kaudu kujundada noorest
mootorrollerijuhist turvaline, seadust järgiv ja ohte vältiv liikleja, kes oskab arvestada ja olla eeskujuks ka teistele kaasliiklejatele ning tänu sellele vähendada liiklusõnnetuste arvu kaherattaliste mootorsõidukitega.

Registreerida saab ja täpse info leiab www.adrenalinarena.com.

Reet Lulla, Sõmerpalu Motoklubi, telefon: 509 8816, e-post: reet.lulla@adrenalinarena.com

Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Maaelu ja eriti endised majandikeskused said Nõukogude võimu lõppedes suurimate raputuste osaliseks, inimeste tööalased ja omavahelised suhted muutusid uue korra saabudes tundmatuseni, maaelu sotsiaalmajanduslik staatus langes rängalt.

Kas muudatustega tekkinud probleeme, lõhesid külaühiskonnas saab parandada välisrahadele ülesehitatud kogukonna arengu programmiga? Millised võimusuhted tekivad, kuidas kohalikud võtavad omaks kogukonna kui arengueesmärgi? Mis võib pärssida inimeste valmisolekut ja võimet muuta ebameeldivaid olusid oma külas?

Neile ning paljudele teistele küsimustele otsib vastust TLÜ dotsendi, antropoloog Aet Annisti värskelt ilmunud monograafia „Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus“.

„See raamat peaks leidma laia kõlapinna, sest arvatavalt ei ole nüüdisaegset Eesti külaelu sellise sissevaatelise sügavusega enne uuritud, rakendades antropoloogilist metodoloogiat pikaaegsest osalusvaatlusest etnograafilise kirjelduseni,“ leiab TÜ vanemteadur, etnoloog Kristin Kuutma. „Aet Annist analüüsib 90ndate aastate Eesti (maa)ühiskonda mõjutanud murrangulisi tegureid (omandisuhted, restitutsioon ja kihistumine), mõistmaks 21. sajandi alguseks vormunud külaelu ja sealseid argisuhteid.“

Loe edasi: Ilmus esimene antropoloogiline uurimus Eesti nüüdisaegsest külaelust

Tule laupäeval Võrumaale grillima!

30.juulil 2011 toimub järjekordne grillipäev – Võrumaa meistrivõistlused grillimises  – Grillfest 2011. Seekord toimub Grillfest Võru vallas, Navi Seltsimaja esisel platsil.

Eelmisel aastal osales 13 võistkonda. Tänavu oodatakse osalema neid võistkondi, kes eelmisel aastal aktiivselt kaasa lõid, kui ka uusi võistkondi. Osalemine on tasuta, ka lihad ja maitseained on grillimiseks korraldajate poolt tasuta. Ka pealtvaatajatele on tasuta. Päev algab hommikul kella 8-9 ajal ja lõppeb hiljemalt 17 ajal õhtul.

Võisteldakse kolmes võistlusvoorus: Rakvere searibivoorus, Talleggi kanalihavoorus ja fantaasiavoorus. Searibi ja kanaliha antakse korraldaja poolt ja fantaasiavoorus võite grillida, mida ise soovite ja mis hästi välja tuleb.  Grillida võib kõike – laske fantaasial lennata! Fantaasiavoorus tuleb ka oma grillitud toitu esitleda.

Lisaks antakse kohapeal grillsüsi ja maitseained, salatilehed ja karbid ribi ja kana serveerimiseks.

Enda poolt tuleb kaasa võtta tore meeskond (meeskonna suurus ei ole ette antud, küll on aga oluline, et inimeste arv üksteist segama ei hakkaks); söegrill kana- ja ribivooruks; fantaasiavooru grillimaterjal; toolid/pingid/telk – ühesõnaga, kuidas ennast grillides mugavalt tunned.

Päeva jooksul selgitatakse maakonna parim grillivõistkond. Selleks osutub kolme võistlusvooru punktisummade liitmisel enim punkte saanud võistkond, kellele omistatakse tiitel Võrumaa Parim Grillija 2011. Lisaks maakonna parimale grillijale pärjatakse Rakvere searibivooru, Talleggi kanalihavooru ja fantaasiavooru kolm parimat võistkonda. Fantaasiavoorus antakse välja ka esitluse eripreemia võistlustöö atraktiivseima esitluse eest.

“Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust!”

Lisainfot saab aadressilt: http://www.grillfest.ee/portal/vorumaa-2010/vorumaa-mv-2011.html

Registreerimine meiliaadressil: piigad@gmail.com või telefonidel 5215 204 Kristi; 5650 3991 Aliis.

Homme on Vastse-Kuustes indiaanikiriku teenistus

Homme, 27, juulil kell 18 algab Põlvamaal Vastse-Kuustes Lootvina külas Riidma talus indiaanikiriku teenistus, see kestab järgmisel päeval kella 14ni.
“Sinule, kes sa veel mu tuld näinud pole, annan ma valgusekuma. Annan sulle tuld juua nii nagu mina joon. Annan sulle tuld süüa nii nagu mina söön. Palun tuld, et ta sulle teed näitaks ja panen su silmad nägema. Nägema märke, nägema nii välja- kui ka sissepoole. Et sa näeksid nõnda kui mina näen.” 

Arizonast jõuab kohale indiaanlane Rupert Encinas, indiaaninimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas. Ta on indiaanihõimu Tohono o’odham vaimne juht. Meid viib ta läbi indiaanikiriku tseremoonia.

Jaan Pehk mängib peaosa Võru Linnateatri suvelavastuses

Võru Linnateater toob alates 10. augustist vaatajate ette Oskar Lutsu naljamängu „Kapsapea“. Lavastab külalisena Alex-Sander Kasak ning peaosas on multitalent Jaan Pehk, kes on ühtlasi ka lavastuse muusikaline kujundaja. „Kapsapead“ mängitakse vaid kuuel korral Dr. Fr. R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis Võrus.

Alex-Sander Kasak, oled laiemale üldsusele tundmatu lavastaja, miks just Võru ja miks selline materjal?
„Tekkis tahtmine teha midagi lõbusat ja kerget, teisisõnu tahaks toredale materjalile päkad silma ajada. Kuna Jaan Pehk on piisavalt Samuel Pliuhkam, siis tuligi selline materjal.“

Lavastuse tegevus on toodud tänapäeva. Kes on need praegused meediakangelased, kes on tegelaste aluseks võetud?
A. Kasak: „Oleme püüdnud kaasata eestimaalasi, kes on üle maailma tuntud ja samas ka eestlasi, kes on tuntud ainult Võrumaal. Võitlus käib nii sumoringis kui ka Võrumaa kultuurimaastikul. Vihjame meie juhtidele, sportlastele ja kultuuritegelastele ehk tsiteerime laval elu ennast. Seekord ei tehta kurvastamise pärast midagi, eesmärgiks on ainult rahva rõõmustamine. Olge rõõmsad ja terved inimesed!“

Jaan Pehk, oled üldsusele tuntud kui muusik ja helilooja. Kas tunned end teatrirollis mugavalt?
Teatrirollis tunnen end hästi ja kindlalt. Selles kõiges on süüdi Võru Linnateatri aus, rõõmsameelne ja südamlik kollektiiv.

Esimene proovinädal on möödas. Kuidas hindate senist tööde käiku?
A. Kasak: „Kui näitlejad tekstid pähe saavad, saab mängima hakata, kuid praegu hirmu ei ole. Eks muuseumihoov annab palju mänguvõimalusi juurde.“
J. Pehk: „Endale annan viiepallisüsteemis hindeks kolme, teistele trupiliikmetele jagan maksimumhinded.“

Veidi enne esietendust, 7. augusti õhtul kell 19 esineb Jaan Pehk muusikalise lühikavaga Tamula rannabangalos. Külalistel on võimalik bangalost osta ka etenduse sooduspileteid ning osaleda loosimises, mille auhinnaks on 40 € väärtuses paadisõitu Tamula järvel. Pealtvaatajatele on kontsert tasuta.

„Kapsapea“ etendub 10; 11; 16; 18; 19 ja 20. augustil kell 19 Dr. Fr. R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis. Piletid Piletilevist ja kohapealt.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Mängivad: Jaan Pehk, Helgur Rosental, Maive Käos, Mairi Jõgi, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna.
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk

Tulekul on Õru kandi külapäev

6. augustil toimub Valgamaal Unikülas Õru kandi külapäev.
Külapäeval räägitakse Uniküla ajaloost, meenutatakse Fr Kuhlbarsi, kelle sünnist möödub tänavu 170 aastat, ja Kristjan Tederit, kelle sünnist möödus tänavu 110 aastat.

Üles astuvad ajaloolane Rain Soosaar, klaasikunstnik Riho Hütt, kandlelugusid vestab Ilmar Tiideberg.

Kõhupoolise eest hoolitseb naiskodukaitse. Mitmesugused mängud ja batuut lastele. Jalakeerutus Raen Väikese pilli järgi.

Toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Õru vallavalitsus.

Täna õhtul ja edaspidi Tartus pargijooga

Täna õhtul, 26. juulil kell 18-19.30 saab Tartus Karlova linnaosas Tähe tänavas (TÜ füüsikahoone kõrval, Villa Margaretha vastas) joogatunnis osaleda.

Joogatunnid toimuvad igal teisipäeval kell 18-19.30. Vihma korral toimub tund siseruumis.
Oma matt kaasa, jaheda ilma korral võta kaasa soojad riided. Sobib ka algajatele.

Lisainfo tel 5567 7613, reelika.rohtmaa@gmail.com.

Toila päästekaater “Vega” ootab mootori remondi toetust


Päästevõimekuse kiireks taastamiseks käimasoleval navigatsioonihooajal kuulutab MTÜ Toila Merepääste välja päästekaatri “Vega” mootori remondifondi kogumise.

Tänavu 18. juunil toimunud Toila merepäevadel tutvustas MTÜ Toila Merepääste kõigile huvilistele vabatahtliku merepääste tegevust ning demonstreeris päästekaatri võimeid, viies huvilisi merele sõitma.

Paraku juhtus aga õnnetus ja 2009. aastal Soome merepäästeühingult saadud kaatril tuli sõidu ajal mootor küljest ning  lõhkus ühtlasi mitmeid olulisi osi. Tänaseks on kahju hinnatud ning õnnetuse kahjude likvideerimine ning päästekaatri taas sõidukorda viimine maksab vabatahtlikkuse alusel tegutsevale ühingule ligi 1500 eurot. Tegemist on MTÜ Toila Merepääste jaoks planeerimata kuluga, millele ei ole praegu katet, sest pooleli on mitme projekti lõpetamine. Pilte purunenud mootorist vaata: https://picasaweb.google.com/toilamerepaaste/PurunenudSuzukiDF140

Kui Sul on võimalus ja huvi panustada vabatahtliku tegevuse arendamisesse, siis pakume Sulle omalt poolt välja 2 võimalust: Loe edasi: Toila päästekaater “Vega” ootab mootori remondi toetust

Ansambel Öösorr annab Luke mõisas öökontserdi

Luke mõisa moonakamaja

Laupäeval, 30. juulil algusega kell 21 toimub ansambil Öösorr ja Sõbrad kontsert Luke mõisas.

Öösorr ja Sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on looduses ka kõige paremini nauditavad.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Lisainfo www.lukemois.ee

Mootorratturid vallutavad taas Jõgevamaa

Selle nädala lõpus peetakse Jõgevamaal järjekorras juba kahekümnes mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Laager asub Kuremaa mõisapargis, kuid mootorratturitele kohaselt sõidetakse palju ringi.

Neljapäeval ja reedel toimuvad ekskursioonid Põltsamaale, kus külastatakse sealset muuseumi ja kardirada ning Varbusesse, kus uudistatakse maanteemuuseumi. Loomulikult on mootorratturitel lubatud ka ise huvitavaid kohti avastada.

Reedel peetakse Kuremaa rannas Kuremaa järve Viikingite päeva. Huvilised saavad sõita viikingilaevaga, vaadata viikingiaegseid sõjamänge ja osaleda erinevates töötubades. On võimalik õppida puukaigaste ja pehmikmõõkadega võitlema, saab valmistada muistseid toite ning laulda regilaule. Toimuvad lahingmängud ning kui viikingid on randa jõudnud, algab rannas lõkke ümber korralik pidu muistsel moel, kus saab kuulda torupillijõrinat ja regilaulu, saab näha kõhutantsimist ja tuleloopimist ja saab ka ise muistsel moel südaööni tantsu lüüa. Lisaks Viikingite päevale võib reedel osaleda ka moto-orienteerumisel.

Laupäeval võib näha mootorratturite paraadi Kuremaalt Jõgevale, kus toimub võrride võistlussõit.

Muusika eest  hoolitsevad kolmel päeval ansamblid The Cry Baby, Metsatöll ja Compromise Blue

Täpsema info Jõgevatreffi kohta leiab siit.

Algas palliralli piletite müük

Emajõe festivali raames toimub 20. augustil kell 16 Tartus Emajõel Atlantise ees Eestis esimest korda heategevuslik Palliralli, mille tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks.

Palliralli on heategevuslik üritus, mille algne idee pärineb üle maailma järjest populaarsemaks muutuvast pardirallist (duck race). Palliralli käigus lastakse kaarsillalt vette tuhanded värvilised pesapallisuurused pallid. Kaks esimesena 100 m järel finišisse jõudnud palli omanikku saavad auhinnad, milleks on Jõmmu Lodjareis 35 inimesele ja vahva sõit saunaparvel „Jõehobu“.

Peale selle toimub Palliralli ürituse raames heategevusoksjon, mille käigus loositakse välja veel auhindu ning meeleolu tõstab noortebänd.

Tänasest alates saab pileteid (ühe palli hind on 2 eurot) soetada lokaalides Dedi ja Shakespeare, pubidest Ristiisa ja Big Ben, laupäeviti Kirbuturult ning Kaubamaja Piletilevist.

Pallirallit korraldavad JCI Toomemäe ja LC Tartu Tamme koostöös Tartu linnaga.

Lisainfot leiab siit.

Facebooki ametlik koduleht asub siin.

Lennusadamas hakatakse paberlennukeid lennutama

28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.

Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.

Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.

Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.

„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.

Teemaõhtu on tasuta. Vaata lisa siit.

Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Rikka ja vaese tants Zetode laulu järgi. Foto: Mikk Mihkel Vaabel

Juba kolmandat korda toimunud Seto Folk liitis kõiki seto kultuurist ja muusikast huvitatuid. 23. juulil Värskas toimunud folgi alateemaks oli taas kord Kirriv Päiv ehk kirju päev. Ja kirju oli see päev tõesti. Laval võis esinemas näha nii leelokoore, pillimehi, rahvatantsijaid ja erinevaid rahvamuusikaansambleid. Folk algas spetsiaalselt sellele päevale pühendatud lauluga, mida esitas Värska naiste leelokoor. Ja muidugi lauldi kohe alguses seto hümni, ilma milleta ei saa alata ükski seto pidu.

Enne päeva algust sai õpitubades õppida seto leelot. Eraldi õpitoad olid nii naiste kui meeste leelo õppijatele. Leelokoorid Helmine ja Liinatsuraq kaasasid küllalt palju seto leelo huvilisi. On olnud kuulda, et kõik osalejad jäid õppusega rahule. Peoplatsil sai Kiravüü telgis panna proovile oma käsitööoskused. Samuti sai kohalikku käsitööd koju kaasa osta. Veel pakuti platsil seto sööki-jooki,  millest nii mõnigi külastaja meeldiva kogemuse sai.

Sel korral uustulnukana laval üles astunud rahvamuusikaansambel Kiiora kogus endale uusi fänne, sest etteaste oli kaasahaarav ja nauditav. Luhamaa ja Värska ühisansambel jättis meeldiva ja värske mulje. Loe edasi: Seto sõbrad said kokku Värskas toimunud folgil

Sangaste peab rukkifestivali

6. augustil peetakse Sangastes Rukkifestivali, kus saab osaleda nii neljandatel Rukkihundi rahvajooksul kui rukkimaarjapäeva laadal.

Rahvajooksule ja kepikõnnile algab registreerimine stardipaigas Sangaste lossi juures hommikul kell 10.00. Võimalusel palutakse osalejatel endast teada anda ka meili teel. Kirjutada tuleks aadressil kodukant@sangaste.ee.

Rukkimaarjapäeva laadal toimub käsitöö, leiva ja leivakõrvase müük. Avatud on Leivaakadeemia, isetegemise töötoad ja laste tegevusala. Toimub Valgamaa parima rukkileiva konkurss, rukkitoitude fantaasiavoor ning heategevuslik koduleiva loterii . Kultuuriprogrammi pakuvad kohalikud muusikud ja külalised Lätist.

Rukkifestivali korraldavad MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja.

Täpsemat infot rukkifestivali kohta leiab siit.

Rõuges tänatakse muinasmaja ehitajaid

29. juulil toimub Rõuge Ööbikuoru laululaval muinasmaja tänuõhtu, kus tähistatakse muinasmaja valmimist ja öeldakse aitäh nendele, kes ühel või teisel viisil on maja valmimisele kaasa aidanud.

Õhtu algab kell 19.00 ringkäiguga muinasmaja juurde, kus tutvustatakse projekti ning antakse ülevaade kahe suve jooksul tehtud tööst. Põgusalt räägitakse muinasajast, tollasest ühiskonnast ning elamistingimustest. Tänuõhtu jätkub kell 20.00 MTÜ Kanepi Lauluseltsi näiteringi võrukeelse suveetendusega “Varetepalu”. Õhtu lõpetuseks saab tantsida rahvapilliansambli Sirguti muusika saatel. Oodata võib ka külalisesinejat.

Üritusele on oodatud kõik huvilised lähemalt ja kaugemalt, kuid eriti oodatakse kohale kõiki neid, kes on muinasmaja ehitamises osalenud.

Rõuge linnamäe naabruses asuva rauaaegse eluhoone rekonstrueerimist alustati 2010. aastal. Maja ehitamises on kokku osalenud umbes poolsada vabatahtlikku. Mõni neist on töötanud päev või paar, mõni koguni mitu nädalat. Projekti õnnestumisele on kaasa aidatud ka hea nõu ja praktiliste abivahenditega

Ürituse pääse on 2 eurot, kuid maja ehitust toetanutele on sissepääs tasuta. Võimalusel paluvad korraldajad üritusele tulla teemakohaselt rahvuslikus stiilis riietuses.

Rõuge muinasmaja kohta leiab täpsemat teavet siit.

Haapsalus saab kuulata keelpillimuusikat

27. juulil algab Haapsalus keelpillifestival, mille kunstiline juht on Eva Punder. Viie päeva sisse mahub seitse kontserti kuues kontserdipaigas.

Kontserdiga iidses toomkirikus avab festivali hinnatud viiuldaja Réka Szilvay , kelle esituses saab kuulda Vivaldi “Aastaaegu”. Antonio Vivaldi looming on festivali sillaks pühapäevani, mil lõppkontserdil kõlavad kaks kontserti neljale viiulile noorte solistide ja suvekursuse orkestri esituses. Dirigendiks on Mikk Murdvee.

Reedel esineb Haapsalu kultuurimaja galeriis ansambel Blink, kes tutvustab ennast kui “neli naist viielt maalt”. Lisaks kõlab festivali raames Uuemõisas ansamblimuusika duost oktetini. Wiedemanni Gümnaasiumi aulas astuvad “Koosmängude” kontserdil üles noored suvekursusel osalejad.

Laupäeval on Toomkirikus pidulik galakontsert, kus festivaliorkestri ette astuvad viiuldajad Leho Ugandi, Mikk Murdvee (dirigent ja solist), Rebecca Roozemann (konkursi “Noor Muusik” I preemia), Robert Traksmann (Pärnu 2010. aasta keelpillikonkursi võitja), Londonis õppiv tšellist Maarit Kangron, Markus Altrov (konkursi “Kaunas 2011” laureaat) ning Heldur Harry Põlda (laul).

Täpsem info festivali kohta on koduleheküljel.

Ruhnus sai valmis kellatorniga käimla

Meistrimehed Andrus Rebane (vasakul) ja Dag Kivila omalaadse käimla ees. Foto: Priit Kapsta

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et ruhnlased Andrus Rebane ja Dag Kivila valmistasid nädalaga Timu talu õuele kellatorniga välikäimla. Käimla tornis asub kell, millega saab märku anda, kui strateegiline hoone on vaba.

Rebase sõnul oli talu eelmine käimla kehvas olukorras, mistõttu tuli hakata ehitama uut.  “Et ehitamine liiga lihtsalt ei läheks, otsustasime uue käimla huvitavamaks kujundada,” märkis Rebane ajalehele Meie Maa. Esimese mõttena taheti valmistada katus läbipaistvast pleksiklaasist, ent siis leidsid mehed, et mõttekam oleks torniga käimla ehitada. “Kui juba torn mängu tuli, tekkis idee ka kell sisse panna,” ütles Rebane ajalehele.

Suur osa ajast kuluski meestel katuse ehitamise peale. Puitalusele asetati bituumenplaadid, millele lõigati hambad sisse. Plaadid kinnitati mustriliselt katusekatteks. Kuna originaalkell oleks liiga kalliks läinud, ostsid mehed kella valmistamiseks poest torude üleminekujupid. Jämedamasse toru detaili külge sai riputatud tila ja oligi tornikell valmis.

“Kui käimlas asi aetud, saab nöörist tõmmates kella andes märku anda, et oled hakkama saanud. Pealegi saab järgmine soovija nii aru, et asutus on nüüd vaba,” naljatles Rebane.

Üle Ruhnu saare kell siiski ei kostu, sest katus summutab heli ära, kuid talu õues on seda ilusasti kuulda. Käimlas asuvad veel riiulid, nagi ja kahe pirniga laelamp, mida saab lülitada kadakast valmistatud nuppudest.

Ehitis läks maksma umbes 150 eurot.

Allikas: Meie Maa