Ku umakandi tarkus ei massa…

Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht
11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.

Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.

Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.

«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.

Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…

Sutlemas joonistatakse torne

Sutlema mõisa väravatorn

Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal  Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades  Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.
 
Pühapäeval riputatakse valminud tööd  näituseks üles Sutlema väravatorni.  Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile. 
 
 Näituse avamisel esineb Kiili  noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi   juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.

Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal.  Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.

Täna algas karujahi hooaeg

Täna algab 31. oktoobrini kestev karujahi hooaeg. Karude arvukus on viimastel aastate jooksul pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid Eestis umbes 700.  Seetõttu võib hooaja jooksul küttida kuni 65 karu. Sarnaselt eelnevate aastatega võib kõige rohkem karusid küttida Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti juba traditsiooniliselt 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas, et vältida edasisi kahjustusi. Seega – küttida võib nn nuhtluskarusid.

Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Taliuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul tavaliselt jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed ja sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Jaanuaris-veebruaris poegadega emakaru pesast peletamisel ei naase emakaru tavaliselt poegade juurde, hüljatud pojad püütakse üles kasvatada metsloomade turvakodus. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt ja poegivad 4-5 aastaselt. Emakarul sünnivad pojad üle aasta. Eestis võib täiskasvanud karu kaal ületada 200 kilogrammi. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene.

 Karu küttimislimiidi paika panemisel arvestatakse Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitusi, mis arvestavad muuhulgas asurkonna suurust ning karu tekitatud kahjustuste esinemist. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida ka kahjustusi optimaalsel tasemel.

Lisaks sellele annab oma hinnangu keskkonnaministri moodustatud suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm. Küttimismahu jaotuse ja korraldamise tingimused jahipiirkondade lõikes määrab Keskkonnaamet.

Mullu teatasid mesinikud, et karud on rüüstanud enam kui 100 mesitaru. 2009. aastal on karude poolt  tekitatud majanduslikku kahju hüvitatud ligi 10 161 euro ulatuses, 2010. aastal aga juba 12 846 euro ulatuses.
 

Türi-Viljandi raudteelõigu remont toob liiklusmuudatusi

Raudteeülesõitude sulgemise tõttu on augustis Viljandimaal osa teid liikluseks suletud ning see toob ühtlasi kaasa muudatusi maakonna bussiliikluses, teatab Viljandi maavalitsus.
4. ja 5.augustil ei läbi Olustvere raudteejaama peatust bussiliinid nr 37 (Viljandi–Suure-Jaani–Põltsamaa); nr 52
(Suure-Jaani–Võhma–Põltsamaa); nr 58 (Suure-Jaani–Võhma–Viljandi) ja nr 60 (Pilistvere–Võhma–Suure-Jaani–Viljandi). Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
10. ja 11. augustil ei läbi bussiliin nr 46 (Viljandi–Aimla–Suure-Jaani) väljumisega Viljandist kell 11.05 ja Suure-Jaanist kell 15.00 Tällevere ja Kuningsaare peatusi. Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
Aktsiaseltsi Järva Teed teatel suletakse Suure-Jaani vallas augusti esimesel ja teisel nädalal kordamööda kolm raudteeülesõitu, igaüks kaheks päevaks.
Kõrvalmaanteel Suure-Jaani–Olustvere asuv Olustvere ülesõit suletakse liikluseks 4. augustil kella 8.00-st kuni 5.augustil kella 23.59-ni. Jaska tee ülesõit on suletud 8.augustil kella 8.00-st kuni 9. augustil kella 23.59-ni. Tällevere ülesõit tugimaanteel Mudiste–Suure-Jaani–Vändra on suletud 10. augustil kella 8.00 kuni 11. augustil kella 23.59-ni.
Lisainfo bussiliikluse muudatuste kohta tel 433 0411

Pärimuslik rütmipidu tõi Viljandisse taas tuhandeid

Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.

Võru raamatukogu avab lugemistoa pargis

Eeloleval kolmapäeval on Võru Kesklinna pargis raamatukogu-lugemistuba. Kell 10 alustab tervituslauluga Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur, lugusid loevad kirjamehed Contra ja Jan Rahman, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel esitab „Lugu piltidega raamatust“ Juhan Jaigi järgi. Viktoriin „Kas tunned Euroopa Liitu“, mille vastajate vahel loositakse välja kümme auhinnaraamatut. Raamatute viivisevaba tagastamine. Raamatunäitus Juhan Jaigi loomingust. Värsked ajalehed. Raamatuvahetus. AS TEA Kirjastuse raamatumüük.

Raamatukogu-lugemistoa tegevust toetavad Võru Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp

India tantsud Haanjas

Haanja rahvamajas esineb laupäeval, 6.augustil kell 19.00 traditsioonilise India tantsu trupp Amrita (hindi keeles tähendab elunektarit). Neljapäeval, 4.augustil kell 20.00 on huvilistel võimalik osaleda India tantsu trennis ning saada infot India tantsu olemusest.

Mõlemad sündmused on tasuta.

Lisainfo: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, 53 054 164,  www.haanja.ee, 

Esimest korda lõõtspillimängu ajaloos saab kuulda rohkem kui 40 lõõtsa korraga mängimist

Lõõtsameister ja õpetaja Heino Tartes. Ilmar Vananurme foto

Põlva linna sünnipäeva auks toimub 13. augustil lõõtspillipidu Harmoonika, kus koos mängib üle 40 lõõtsa.
Lõõtsameistri ja õpetaja Heino Tartese sõnul ei ole sellist asja varem juhtunud, et 40 lõõtspilli koos mängib. „See on ajalooliselt väga tähtis sündmus, sest sellist koosmängimist juhtub folklooriajaloos esimest korda,” kirjeldab Heino Tartes pillipeo Harmoonika erilisust. „Lõõtspillimäng on juba väga palju huvi äratanud inimeste seas ning pillipeo eesmärgiks ongi seda huvi edasi kanda,” toob Tartes peo eesmärgi välja.
Pillipidu on Tartese sõnul välja kasvanud lõõtspillimängu kursusest, mida Lõõtspilliselts juba neli kursust korraldanud on.
Pillipidu Harmoonika toimubki päev pärast Põlva linna sünnipäeva, 13. augustil algusega kell 19 Põlva rannas. Peol astuvad üles Lõõtspillikooli lõpetajad ja rahvamuusikaansambel Bratwürste
(Tallinnast), samuti ka ansambel Heino Tartes ja sõbrad.
Lisaks pillipeole toimub 13. augustil Põlva linnas mitmeid lõõtspilliga seotud üritusi.

Karula erihooldekodus pannakse nurgakivi uutele peremajadele

Saarepeedi vallas pannakse kolmapäeval, 3. augustil nurgakivi Karula Kodu uutele peremajadele.
Karula Kodusse ehitatavad kaks uut peremaja on esimesed, millega alustatakse kolm aastat vältavat erihooldekodude reorganiseerimisprojekti. Projekti raames rajatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Kokku plaanib AS Hoolekandeteenused ehitada 55 kümnekohalist peremaja, seitse tegelusmaja ja rekonstrueerida kaks senist tegelusmaja. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Uued peremajad pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegset ja vajadusi arvestavat keskkonda ning kaasavat ja tegusat elukorraldust. Tööd Karulas on juba alanud ning majad valmivad lõplikult järgmise aasta veebruari alguses.

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

Piusa.

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt

Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen

Vanemuise sümfooniaorkester annab täna tasuta suvekontserdi Kassitoome orus

Dirigent Mihkel Kütson.

Täna kell 20 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise Sümfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all.

Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel Kütsonile jääb pühapäevane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul Mägi.

Allikas: Vanemuise pressiteade

Täna toimub uhke paatide karneval

Idee on saata aluseid mineviku stiilis linnast maale. Selle teekonna jooksul saadavad aluseid sadamast ära käilakujud, et sõitjatele tagada õnnelik maabumine.

Viimsis toimuva Rannarahva festivali raames toimub täna uhke paatide karneval, kuhu oodatakse osalema meresõitjaid-paadiomanikke ja pealtvaatajaid, kes saavad ennast laevadele registreerudes või ka kaldal olles põnevat vaatemängu jälgida.
31. juuli on Rannarahva festivali viimane päev, mida alustati Viimsi Püha Jaakobi kirikus jumalateenistusega, kus süüdatakse küünlad merel hukkunute mälestuseks.
Paatide karnevali esimene vaatus algab kell 11 Tallinna Vanasadama Jahisadamas, Admiraliteedi basseinis, kuhu kogunevad karnevalis osalevad laevad. Toimub laevade teelesaatmise pidulik tseremoonia. Idee on saata alused mineviku stiilis linnast maale.
Kell 13 oodatakse publikut Pirita TOPi vastaskalda tribüünile jälgimaks sürrealistlikku veesõidukite paraadi. Dekoreeritud veesõidukid, tantsijad ning sportlased liiguvad mööda jõge allavoolu tribüünide eest läbi.
Karnevali teekonna jooksul toimub ka tantsuetendus Miiduranna kail, mis on jälgitav ainult merelt. Etendus on inspireeritud kultuuripealinna-aasta teemast „Mereäärsed lood“.
Aluste saabumine Viimsi Vabaõhumuuseumi randa on planeeritud umbes kell 14.40. Maal ootab merelttulijaid rannaküla rahvas ja koos peetakse maha lõbus simman Audru Jõelaevanduse Pundi saatel, mis ühtlasi lõpetab selleaastase Rannarahva Festivali.

Paatide karneval on jälgitav Admiraliteedi basseini juures, Pirita teel, Pirita Jahisadama juures, Pirita rannas Meriväljal, Miidurannas, Haabneeme rannas ja Viimsi Vabaõhumuuseumi juures.

Looduskaitseline heinategu hoiab elus pärandkultuuri

ELF-i talgulised hakkasid paar päeva tagasi Valgamaal hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks.”

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega . 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Eestimaa Looduse Fond

Kabli päikeseloojangu festival kestab 6. augustini

Juba neljandat korda toimuv Kabli päikeseloojangufestival pakub Kabli rannapuhkajatele õdusaid päikeloojanguõhtuid kauni muusika ning põnevate inimeste seltsis. Kavas leidub nii intiimseid salongiõhtuid kui ka ehedaid külasimmaneid.

Ees on ootamas:

Teisipäeval, 2. augustil kell 20 Lepanina hotellis operetiõhtu – Voldemar Kuslap, kontsertmeister Ülla Millistfer

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 Kosmonautika puhkekeskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”. Üles astuvad Aapo Ilves, Contra, Tuuli Taul, Kaupo Meiel.

Neljapäeval, 4. augustil kell 22 Kabli külaplatsil öölaulupidu – merelaulud Margus Põldsepa ja Sulev Salmiga.

Reedel, 5. augustil kell 20 Kabli külaplatsil Jüri Aarma vestlusõhtu – astroloog Edda  Paukson.

Laupäeval, 6. augustil kell 22 Kosmonautika puhkekeskuses kontsert – Peeter Dudnik (akordion) rahvalike lauludega.

15. juuli-6.augustil Kosmonautika puhkeskuses Tartu Ülikooli maaliosakonna tudengite maalinäitus. Tasuta.

Nädala pärast valivad setod endale taas uut kuningat

Kuningriik_2010_BEDU33966. augustil toimub Setomaa aasta tippsündmus – seto kuningriigipäev, mis tänavu leiab aset Meremäe vallas Obinitsas Mokornulgas. Siis valitakse setode uus ülemsootska ja pärjatakse parimad seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistrid, kelle tehtut tol päeval maitsta ja hinnata saab. On päris kindel, et UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlab üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Seto kuningriigipäeval on suurepärane võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Päevakava:

10.00-12.00 – Sõira, leevä, piiragu, ollõ, hans´a, veini vastavõtminõ võistlusõ jaost küläkeskusõ man.
11.30 – Lauluimä kaldõh Helbi koori lauluimmile mälestüskivi pandminõ. Laulõtas: Helbi hümn jm.
12.00 – Setomaa ülembsootska, minevä aastaga meistri’, vallavanõmb, sõasuurõmb, laulja’, pillimehe’ läävä’ pargih lauluga (Laul läts läbi Setomaa)   kunigriigi moro pääle lipuvarda mano.
12.10 – Vallavanõmb ja sootska’ nõstva’ seto lipu, lauldas seto hümni. Ütehkuuh mindäs kunigriigi lava mano.
12.30 – Vallavanõmb tervtäs Setomaa ülembsootskat.
12.35 – Kunigriigi sõnolinõ Kullimaa Anne uma kooriga tervtäs lauluga’ rahvast.
12.40 – Setomaa ülembsootska tege ülevaatõ aastagast ja hõikas vällä Seto Kunigriigi käsu’.
12.50 – Mokornulga leelokoori latsõ´ laulva´ kats laulu.
13.00 – Setomaa ülembsootska hõikas vällä sõnolitsõ võistlusõ teema.
13.05 – Hõigatas vällä kunigriigi võistluisi vedosniga’, kotusõ’, pääväkõrd ja tõõsõ’ tähtsä’ tiidmisõ’.
13.30 – Kunigriigi rahvalõ seletedäs ja näüdätäs seto kombit: rõiva’, süük, juuk, pillimäng, tands.
14.00 – 17.00 – Seto kunigriigi meistridõ välläsortminõ: sõnolinõ, lõõdsapille mängjä’, kandlõlüüjä, kiigamängjä´, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, vägümiis, näpotüütegijä, ollõtegijä, hans´aajaja, veinitegijä, sõirakiitja, makõ piiragu küdsäjä, sooladsõ piiragu küdsäjä, leeväküdsäjä.
17.00 – Setomaa ülembsootska valiminõ.
17.30 – Seto Kunigriigi meistridõ vällähõikminõ.
18.00 – Seto Kunigriigi sõaväe paraat.
19.00 – 22.00 Pidolik lõpõtaminõ. Vahtsõ ülembsootska laud meistreile. Kirmas ja ilotaminõ kõõ rahvaga.

Penu külas kõlab kosmiline kirjandus

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 toimub Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas kosmonautika keskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”.

Looduslikult kaunis paigas etlevad, vestlevad ja ristlevad Tuuli Taul, Contra, Aapo Ilves ja Kaupo Meiel. Kirjandusõhtu toimub vabas ja värskes õhus Kabli Päikeseloojangu festivali raamides.

Lisainfot: http://www.kosmonautika.ee​/
Veel lisainfot: http://www.kablifestival.e​e/
Ja veel lisainfot: https://www.facebook.com/p​ages/Kosmonautika-Puhkekes​kus/133141500056679

Haanja vald kutsub Rogosisse isetegevuslaste päevale

 

7. augustil kell 16 oodatakse Rogosi mõisa Ruusmäele Haanja valla pillimehi, laulu- ja tantsuinimesi, näitlejaid, jutuvestjaid, tragisid lapsi ja teisi toredale Haanja valla isetegevuslaste päevale. Eelmisest isetegevuslaste päevast on möödas aasta ja käes on taas aega kokku saada.

Kõik osalejad on oodatud oma etteastetega üles astuma. Kui kapis on rahvariideid või midagi muud omapärast, on soovitav need selga panna.

Samal päeval kell 19 saab Ruusmäe kooli staadionil näha hobuetendust “Võrumaa muinasjutt”. Päev lõpeb pikalauapeoga mõisa õues – esinejatele on Rogosi mõisa supp tasuta.

Siinjuures üleskutse kõikidele leivaküpsetajatele, sõirameistritele, taarivalmistajatele, ravim- ja maitsetaimede kasvatajatele, aed- ja muude viljade kasvatajatele – tulge oma suurepäraseid tooteid pakkuma ja müüma.

Kindlasti andke eelnevalt tulekust teada Sirje Pärnapuule telefonil 5165 728 või sirje.parnapuu.001@mail.ee.

Üritus on tasuta.

Kundas on sadanud meeletult vihma

EMHI kodulehekülje kohaselt on täna Harku vaatlusjaama andmetel Tallinna lähistel alates keskööst kuni kella 13ni sadanud 64,8 mm sademeid.

Rekord pole siiski Harku käes, sest Kundas oli viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sadanud 80 mm sademeid.

Kundale järgnesid Kloostrimetsa (54), Pakri (30), Narva-Jõesuu (26), Väike-Maarja (19), Lääne-Nigula ja Ristna (16), Heltermaa ja Vilsandi (14) ja Sõrve (11).

Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis pole viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sademeid aga praktiliselt olnud.

Allikas: www.ilmajaam.ee

Vägilaste lahkumiskontsert kroonis Viljandi pärimusmuusika festivali esimest poolt

Viljandis kestva pärimusmuusika festivali kahe esimese päeva kõige menukamaks kontserdiks osutus ansambli Vägilased lahkumisetteaste, mida nautis öötelgis ligikaudu 3000 inimest.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et korraldajad olid Vägilaste kontserdi menus juba ette kindlad, kuid huviliste tegelik hulk ületas ootused.

“Seda pole varem juhtunud, et kõik soovijad ei mahu telki ära. Nüüd saime lae kätte. Järgmistele aastatele mõeldes oli see väga kasulik kogemus,” rääkis ta.

Pakkumaks võimalikult paljudele võimalust Vägilaste viimasest esinemisest reaalajas osa saada, otsustas festivali korraldusmeeskond kontserti otseülekandena näidata ka Kirsimäel paiknevalt suurelt ekraanilt. See meelitas omakorda kokku tuhatkond inimest, kes kontserdipaigas toimuvale tantsides ja laudes kaasa elasid.

“Mis seal ikka keerutada: rahvas oli sillas. Hea oli näha, kuidas paralleelkontserdi publik kiiresti päris kontserdi pulsi ära tabas ja samas rütmis lustima hakkas,” kommenteeris Noormaa.

Kõigi tegutsemisaastate jooksul Vägilastes toru-, parmu- ja vilepille mänginud Cätlin Jaago iseloomustas kontserdilt saadud elamusi ülevateks. “Ehkki lahkuminek on iseenesest kurb sündmus, oli kõigi meeleolu rõõmus. Oleme väga rahul, et see ansambel sai just sellise punkti.”

Tarmo Noormaa sõnul peitus Vägilaste menukus paljuski heal suhtlemisoskusel. “Publik sai neist alati aru, nad olid ehedad,” iseloomustas Noormaa. “Vägilased tõestasid, et pärimust on võimalik
tuua tänapäeva muusikasse nii, et selle küljes olev juur jääb tugevaks.”

Vägilaste järel on tänavusel festivalil kõige enam publikut kogunud Rootsi ansambel Hedningarna ja Eesti pärimusmuusika tuntud tegijad Oort ning Zetod. Publiku koguarv jäi neljapäeval ja reedel samasse suurusjärku, mis eelmisel aastal.

Pühapäeva hilisõhtuni vältava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”.

Rannar Raba, Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Uue Ajastu Festival toimub jälle! Sel aastal on plaanis kuvada veel rohkem rohkem visuaale õhtu- ja öötundidel ning ka muusikaliselt on see aasta võimsam – üles astuvad väga tuntud artistid Eestist ja Venemaalt. Põlva on ilus linn ja parim koht festivali korraldamiseks, kava on super, piletid soodsad, telkimine tasuta – kas on vaja rohkem argumente, et tulla augustis Põlvasse!?

Festival algab 11. augustil kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuse ümbruses.

Neil päevadel saab Põlvas kuulata ainult head muusikat ja näha inspireerivat kunsti. Oodatud on ka spontaansed esinemised linnatänavatel, nii et bändid ja pillimehed, tulge festivalilinna mängima! Loome festivaliplatsile mõnusa keskkonna ning linna hea atmosfääri. Eesmärk on, et kõik tunneksid end hästi. Et end festivalil veel mõnusamalt tunda, võtke kaasa kasvõi oma mööblit. Näiteks tooge kaasa oma tool.

Kava: Loe edasi: Põlvas tuleb Uue Ajastu festival

Lähenemas on Rõuge külade päev

Rõuge valla ja alevi rahvast oodatakse 6. augustil kell 16.30 Sänna kultuurikeskusesse Rõuge valla külade päevale.

Päevakava:

Kaasa võtta söögipaun – nii täitub uhke ühislaud!
16.30 Tuleks kiirelt jõuda Sänna, et külapäev saaks käima minna.
16.45 Vaatate, mis Sännas teoks – tutvustusel giid on veoks.
17.15 Saab ühislaualt süüa-juua, külapoest võib lisa tuua.
17.30 Tervituseks Tiit on laval, näete sännakate kava.
18.00 Olgu väljas kuiv või märg, käima lükkub mälumäng.
18.15 Algab tegevusprogramm, appi võtta tuleb ramm.
extreem-jalgpall ja sumo see, mis jõus ja õnnes vahet teeb.
20.00  Astub üles K.T.K, tantsu hoogsalt lüüa saab;
vahepausil lava peal: “kuulsusi” võib näha seal.
22.00 Siis kui enam bänd ei mängi, Sännast sumisedes sängi!

Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Rõuge Vallavalitsus.

 

Kuue riigi orienteerujad jooksevad Lilli metsades

Kevadel Eesti ja Läti orienteerumisliidu ühisprojektina käima lükatud võistlussari jätkub täna kahepäevase mõõduvõtuga “EOL Open” Viljandimaal Lillis, vahendas “Sakala”.

Korraldajate andmetel on oma osavõtust juba teada andnud 330 orienteerujat, osalejaid on kuuest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt ja Valgevenest. Võisteldakse 40 erinevas võistlusklassis, osalejatest noorimad on 7-aastased, vanimatel on vanust üle 75 aasta.

Laupäeval, 30. juulil algab võistluspäev kell 13.00, kui kavas on eraldistardiga lühirajavõistlus. Pühapäeval, 31. juulil kell 10.00 alustatakse mõõduvõttu eraldistardiga tavarajal. Võistluskeskus ning stardi- ja finišiala on Lilli loodusmaja juures. Tähistus algab Karksi-Nuia – Lilli teelt.

Eesti Orienteerumisliit on antud võistluse ellu kutsunud spetsiaalselt Eesti-Läti orienteerumisliigale mõeldes ning see peaks täitma lünka kesksuvises orienteerumiskalendris. Võistlus leiab aset ala harrastajate jaoks uutel maastikel ning korraldajate kinnitust mööda pakub Läti piiri äärne maastik tõelisi elamusi oma reljeefi ja läbitavuse poolest Teringi maastikukaitsealal.

Kaardi joonistamist ja Eesti–Läti orienteerumisliigat toetab Euroopa Liidu Eesti–Läti programm ning projekti üks eesmärke on orienteerumise aktiviseerimine piirkondades, kus see kohaliku aktiivi hääbumise tõttu soiku on jäänud, öeldakse Karksi valla veebilehel. Viljandimaa on üks projektitegevuste sihtpiirkondi, sest siinne kunagine aktiivne orienteerumiselu on viimasel aastakümnel silmnähtavalt kängu jäänud.

Eesti Orienteerumisliit julgustab ühtlasi Lilli küla, Karksi valla ja kogu Viljandimaa spordi- ja liikumishuvilisi inimesi tulema võistlusele selle spordialaga tutvuma. Lisaks sellele, et on võimalik näha, kuidas üks orienteerumisvõistlus välja näeb, pakutakse ka võimalust ise orienteerumist proovida. Selleks viiakse laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval kell 9.30 läbi orienteerumise lühitutvustus ning saab proovida ka väikese raja läbimist võistluskeskuses.

Huvilised saavad ka ise kaardiga metsa minna, et „päris“ orienteerumist proovida. Selleks on olemas kolm erinevat rada, mille läbimiseks saab registreeruda kohapeal. Üks radadest on seejuures lühike ja tehniliselt lihtne – planeeritud just algajatele.

Võistluse koduleht asub siin.

http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSGFS8_1aZl8gf1v5Qjd2FLwFGqRP_iFN_GGD5pcP6kNcbYDtwKpQ

Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.

Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene.  Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi