Kolmapäeval kõlab Sänna Kultuurimõisas hõimurahvaste muusika

Mordva Riikliku Ülikooli juures tegutsev folklooriansambel Kelu (Kask). Foto: fennougria.ee

Hõimupäevade raames on kolmapäeval, 19. oktoobril kell 19 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas suurepärane võimalus osaleda Mordva folklooriansambli Kelu kontserdil. Repertuaaris on traditsiooniline ersa ja mokša rahvamuusika, tantsud ja kombetalitused. Kontserdi ülesehitus on õpitoa vormis: tantsudes ja lauludes saab kaasa lüüa.
Folklooriansambel Kelu (Kask) tegutseb Mordva Riikliku Ülikooli juures. Tuntud ansambel on käinud esinemas Moskvas, Soomes, Ungaris, Saksamaal ja Šveitsis. Nädalavahetusel esines Kelu Põlvamaal. Täna antakse kontsert Orava kultuurimajas.

Võta kaasa head-paremat ühisele teelauale.

Sänna Kultuurimõis

Praktiline koolitus väiketootjatele ootab huvilisi

Võrumaa Arenguagentuur korraldab koostöös MTÜga kaks head ja praktilist koolitust väiketootjatele:
1) Koolitus kodukosmeetika valmistajatele (eelkõige keskendume käsitööseepide valmistamisele).
2) Koduköökide teavitamise/tunnustamise koolitus väiketootjatele.
Juba praeguseks on huvilisi ka väljastpoolt Võrumaad, aga eelistame siiski ennekõike oma maakonna tegijaid.
Ene Kerge
Võrumaa Arenguagentuur

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall. Foto: muinas.ee

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Seto leeloansambel Helmekaala tähistab 25. aastapäeva

Helmekaala. Foto: neljas.ee

22. oktoobril kell 13 saab Võru kultuurimajas Kannel alguse pidu, millega Võru linnas elavate setode leeloansambel Helmekaala tähistab oma 25. tegutsemisaastat. Helmekaala loodi 1986. aastal, mil esimest korda astuti koos üles Obinitsa leelopäeval. Alates 1987. aastast tegutseb ansambel kultuurimaja Kannel katuse all. 25 aasta jooksul on Helmekaalal olnud arvukalt esinemisi. Võru Kandle seto ansambel on tutvustanud oma laulutraditsioone Venemaal, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Helmekaala 25. loomisaasta pidu on kõigile huvilistele tasuta.
Margit-Mariann Koppel

Viljandis jagati etnomuusika auhindu

Zetod. Fotomeenutus virufolk.ee

Eile Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.
Auhinnatseremoonial riisus koore ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva “Lätsi sanna” eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.
Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.
Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust “Kes aias”. Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.
Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum “22”.
Rannar Raba
Eesti Pärimusmuusika Keskus

 

Sännas õpetatakse renoveerima puidust uksi ja aknaid

22. oktoobril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisa puutöökojas puituste ja -akende renoveerimise õpituba. Juhendab Hendrik Noor.
Õpitoas tehakse teoreetilist juttu renoveerimisel kasutatavatest materjalidest ja tööriistadest ning õpitakse praktilisi töövõtteid värvieemaldamisest, puiduparanduste tegemisest, kittimisest ning lõppviimistlusest. Soovi korral võib õpituppa kaasa võtta oma vana aknaraami või ukse.
Õpituba annab hea võimaluse korrastada oma maja aknaid/uksi ning samas omandada uus oskus, millega on võimalik ka raha teenida. Soovijad saavad selge ülevaate renoveerimisturu hetkeseisust ning nõuandeid, kuidas sel turul läbi lüüa.
Töökoda on renoveerijatele avatud ka nädala see, et saaks õpitud oskused täielikult ära kasutada.
Õpitoas osalemiseks palume registreeruda telefonil 555 88 927 või kultuurimois@kultuuritehas.ee
Õpitoa osalustasu on 2 eurot (sisaldab teelauda).
Sänna Kultuurimõis

Viking Line sõidutab öised jooksjad preemiaks Soome

Ööjooksu vedur Marko Torm (paremal).

Kolmapäeval allkirjastasid Viking Line Eesti ja Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton Rakvere Aqva Spa seminariruumis kolmeaastase koostööleppe, mille kohaselt saavad kolmel järgneval aastal Ööjooksu kolmel distantsil osalejad preemiareisi Soome ja tagasi ning ühes võtta ka kaaslase soodushinnaga.
„Rakvere kutsus ja Viking Line vastas kutsele,“ rääkis Ööjooksu vedur Marko Torm. „Võib julgelt väita, et läbi Ööjooksul osalemise viib Viking Line kasvõi terve Rakvere Soome,“ lisas Torm.
Ööjooksu korraldajad on arvamusel, et Viking Line Eesti lisandumine Ööjooksu partnerina on lisaks osalejatele seatud motivatsioonipaketile ka kvaliteedimärk tunnustusest.
Sel nädalal sõlmitud koostöö Viking Line Eestiga on juba mitmes Ööjooksuga sel aastal liitunud suur nimi. Lisaks Rakvere Põhjakeskusele ja Aqva Spale on Ööjooksuga käed löönud ka enegriajook Hustler, mis kannab Ööjooksu ametliku joogi tiitlit.
Kristel Kitsing

Leisi vallas võtab ilmet uus terviserada

Saaremaal Leisi vallas valmib terviserada, annab teada Saaremaa infoportaal.

Septembris valmis Saaremaal Leisi vallas terviseraja jõunurk ja suur varjualune ning paigaldati pingid. Varjualuse külge on plaanis panna veel terviseraja kaart ning raja eri kohtadesse suunaviidad.

Jõunurgas on võimlemiskangid ja kolme raskusega tõstepalgid. Hakkpuiduga kaetud raja kogupikkus on 1,4 km. „Suure metsa vahel looklev rada tekitab tunde, nagu oleksid asustusest kaugel, aga tegelikult on rada aleviku keskel. Samas lähedal seiklusrajal on võimalik panna oma osavus proovile ja arendada tasakaalu,” kiitis Leisi valla arendusnõunik Andres Jalakas terviserada.

Foto: Andres Jalakas

Sindis avatakse uus korvpalliplats

Järgmise nädala laupäeval, 22. oktoobril kell 10 toimub Sindi
gümnaasiumi võimlas VII Taivo Siku mälestusturniir, korraldajaks
spordiklubi Kalju.

Traditsioonilisest mälestusturniirist oodatakse osa võtma viieliikmelisi mees- ja naiskondi. Teavet võistluste kohata saab SK Kalju kodulehel
http://sindiskkalju.onepagefree.com

Mälestusturniir algab aga Sindi jaoks rõõmustava sündmusega. Nimelt
avatakse Pärnumaa omavalitsuste liidu eestvõttel ehitatud uus
puitpõrandaga, valgustatud ja pinkidega ääristatud korvpalliväljak.

Ettevõtmise maksumus oli 57 160 eurot, toetas Euroopa
regionaalarengu fond. Sindi linn rahastas projekti 8574 euroga.

Taivo Sikk (1932-2005) oli legendaarne Sindi kooli matemaatikaõpetaja ja
korvpallitreener, kelle käe all treenis mitu põlvkonda linna noori.

Metsa-aasta jätkub Tudulinnas

Kõik huvilised on oodatud 21. oktoobril rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud üritusele Tudulinna kultuurimajja.

Päev algab kell 9.30 konverentsiga ning jätkub metsanduslike väljapanekute ja viktoriiniga.

Mõned teemad konverentsikavast: „Riigimetsa jätkusuutlikkus” (Tiit Timberg, RMK juhatuse liige); „Erametsade majandamine ja metsaomanike koostöö” (Indrek Laas, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist); „Metsast kaitsealadel” (Ants Animägi, keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist); „Mets elukeskkonnana” (Heinar Juuse, RMK loodushoiu osakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja)

Veel on kavas vigursaagimine ja metsanduslikud väljapanekud, viktoriin. Metsapäeval on huvitavaid tegevusi õpilastele ja mõtlemisainet täiskasvanutele.

Kes on Lõuna-Eesti ehe?

SA Lõuna-Eesti Turism kutsub turismiasjalisi tunnustama oma maakonna parimaid turismiobjekte ja sündmusi, et üheskoos välja selgitada Lõuna-Eesti parimad konkursil „EHE Lõuna-Eesti”.

Eesmärk on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet ning tunnustada ja motiveerida turismiettevõtteid ja -organisatsioone.

Nominente saab esitada kahes kategoorias: 2011. aasta parim turismiobjekt ja 2011. aasta parim turismisündmus.

Sihtasutus ootab põhjendatud ettepanekuid meiliaadressil info@southestonia.ee. Lõuna-Eesti parimad valitakse välja kuue maakonna kandidaatide hulgast, lõpliku valiku teeb SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu.

Parimate väljakuulutamine ja autasustamine toimub Lõuna-Eesti turismikonverentsil detsembri alguses.

Lisainfo: Kätlin Kuznetsova, tel 527 3743.
www.southestonia.ee

Kolgaküla rahvamaja valmistub juubeliks

Seoses Kolgaküla rahvamaja 80 aasta juubeliga sel sügisel on Kolgaküla seltsi juhatus kuulutanud välja:
1. Kolgaküla rahvamajaga seotud meenete kogumise ja mälestuste salvestamise. Kellel on pilte, filmilõike Kolgaküla rahvamajast, vanu kutseid, kuulutusi vms või kes on nõus Kolgaküla rahvamajast kaamera ees rääkima, see võtku rahvamajaga ühendust;
2. Kolgaküla lipu kavandi konkursi tähtajaga 20. oktoober.

Info: kaisa@kolgakyla.ee või tel 523 9239.

Ilmus esinduslik album Räpina aia- ja ajaloost

Kaante vahele on jõudnud album „Räpina – aiad ja pargid. Räpina aia- ja ajaloost”, raamatu autor on tunnustatud maastikuarhitekt Tiina Tallinn.

Raamat tutvustab Räpina miljööväärtuslike haljasalade kujunemislugu, nende asjatundlikku ja teadlikku kujundamist.

Räpina aianduskooli kodulinn Räpina on tugevate aiandustraditsioonidega linn, kus saab aiandusharidust ja kust on võrsunud põhiosa Eesti aednikest. Üks Räpina märgilisema tähtsusega ja nähtavamaid pärandkultuuri väärtusi on pargid, haljasalad ja koduaiad.

Aiakoolilinnas Räpinas on lausa 20 avalikku parki ja haljasala. Nende kujundamises on näha asjatundlikkust, läbimõeldust ja selle tulemusena ilu.

Äsja trükivalgust näinud raamat „Räpina – aiad ja pargid” on esimene ja seni ainus esinduslik album, mis läbimõeldult ja süsteemselt esitab Räpina haljasalade kujunemisloo.

Raamatus on palju pilte, teisalt annab see uurimusliku ajaloolise ülevaate paralleelselt eesti, inglise ja saksa keeles, kuidas kujunes Räpinast esindusliku haljastusega miljööväärtuslik väikelinn.

Lüllemäe raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama.

Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses.

Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com.
 

Naiste hariv pühapäev Pähnil

RMK Pähni looduskeskus on homme, 16. oktoobril kella 12st naiste päralt. Kavas on üritus pealkirjaga „Naised sügises”.

Naisi ootavad õpitoad ja erilised on need naised, kes seal õpetavad, õigemini oma kogemusi ja tarkusi jagavad.

Osaleda saab järgmistes õpitubades: „Leivategu. Armastus käib kõhu kaudu”;
„Kõlavöö tegemine”; „Tervisetuba – jooga”.

Pärast ühe õpitoa läbimist saab ühiselt osaleda tervisetoas, kus Metsamoor annab naistele nõu ja jagab soovitusi, kuidas sügisel tervist hoida ja turgutada, kasutades looduse varasalve.

Üritus on tasuta, aga korraldajad ootavad oma tulekust etteteatamist. Lisainfo tel 5300 2181.

Taebla parimad hoidiste tegijad on selgunud

9. oktoobril tehti Taebla kultuurikeskuses teatavaks hoidiste konkursi n-ö parimad palad. Peaauhind läks „Lumemarjamoosi” eest Aili Randmaale ja Anne Laurile Martna põhikoolist.

Võitjaid selgitas välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ülle Erman, Margit Tülp, Maiu Kallas ja Gregor Alton. Peaauhinnaks oli 10 kg suhkrut, lisaks jagati välja üheksa eriauhinda. Kõik kohaletulnud said näitusele toodud hoidiseid maitsta.

Kokku tõid 20 osalejat konkursile 34 hoidist. Enamik osalejaid oli Taebla vallast, aga mõned ka Haapsalust ja Martna vallast.

Näitus toimus riikliku puu- ja köögivilja teavituskampaania raames ning oli osa tervisliku toitumise nädalast Taebla vallas.

Võitnud „Lumemarjamoosi” retsept:
1 kg peeti, 1 kg alõtšasid, 1 kg suhkrut

Täna tähistatakse Eestis hõimupäeva

Täna, 15. oktoobril on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev.

Hõimupäeva mõte on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustada niimoodi soome-urgilaste ühist pärandit.

1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.

Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.

Tuulemaal jätkub Liivakella Seminar

Suur sügis on juba kätte jõudnud ja viimane aeg on alustada aruteludega Liivakella Seminaris. Tallinna Waldorfkoolis Tuulemaal on sellel sügissemestril taas tulemas põnevad arutelud huvitavate esinejatega eri teemadel.

19.10 Alar Tamming „Inimliku äri võimalikkusest?“
02.11 Egon Nuter „Nali tõe teenistuses?“
09.11 Märt Treier „Manipuleerida või mitte?“
16.11 Merle Karusoo „Näitleja kui vaha lavastaja käes“
23.11 Jüri Jaanson „Rutiini talumine – teadus või kunst?“
30.11 Richard Villems „Pärinemise lugu – müüt või tegelikkus?“
07.12 David Vseviov „Kuhu on maetud kurja juur?“
Pange vaim valmis, et kohtuda teekaaslastega juba nädala pärast (19.10) kell
17:00 – 20:30 Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12.

Lisainfo: Aivar Haller, tel 5162211

Võimalus kandideerida teatrikoolitusele Inglismaal

21.-28. novembril toimub ASHA keskuses Inglismaal teatri- ja draamateemaline koolitus “Theatre as a tool of inclusion“. Kandideerimiseks täida vastav ankeet siin. Kandideerida saab kuni 20. oktoobri südaööni, osalejad valitakse 21. oktoobril.

Osalema ootame motiveerituid, 18…30-aastaseid erialase huviga inimesi, kes suhtlevad vabalt inglise keeles. Oodatud on loomulikult noorsootöötajad, huvijuhid, aga ka muud noortega tegelevad inimesed.

Loe lähemalt http://www.kah.ee/kandideeri-teatrikoolitusele-inglimaal/. Lisainfot jagab Hannele Känd, hannele.kand@gmail.com, tel 5669 8839.

Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata

Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Seto kongress. Foto: setomaa.ee
Mineväl aastagal Priksi Jane puult vällä märgit ja ello kutsut seto kultuuri nätäl oll s´ool aastagal 3.-9. oktoobrini ja tuuhu olli’ haarõt kõik Setomaa valla’. Mul om hüä miil üldä’, õt õgah vallah oll inemine, kiä võtt kultuurinädälit iist vitä’ ja vastut ka’ kõgõ iist. Taha siih kõiki tehnädä, kiä’ uma jou ja tarkusõga abih olli’ ja tii teele maani kumarusõ.

Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.

Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Loe edasi: Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Otepääl aetakse hundijuttu

Foto: treehugger.com
Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Hunt meie looduses ja tema suhted inimesega”, juttu veab Peep Männil.

Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil räägib huntide olukorrast Eestis, nende sotsiaalsest ja territoriaalsest käitumisest, toitumisest ja sigimisest ning inimeste ja huntide omavahelistest suhetest ajaloos ja tänapäeval.

Loodusõhtu korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: 766 9293, 518 6747 (Margit Turb).

Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Massaažikoolitusel osalenud naised lahkusid rõõmsate nägudega. Foto: Katrin Aedma

Oktoobri alguses toimus Võrus india pea- ja näomassaaži koolitus. Koolitama oli tulnud indialane Vicky ja tema abikaasa Katrin Aedma. Katrin rääkis teoreetilist osa, selgitas india peamassaaži päritolu, samuti millal seda tegema peaks ja millal teha ei tohiks.

Vicky õpetas eelkõige praktilisi oskusi. Hommikul alustati 10-st ja õppetöö käis kella 18.00-ni. Vahepeal toimusid vitamiinipausid ja kõigil osalejatel oli võimalik uudistada ja osta idamaa.com rändkaupluse imelisi ehteid.

Päev oli pikk ja põnev, kuid ühest päevast oskuste omandamiseks ei piisa. Osalejad said koolitusmaterjali, protsessi spikri ja tunnistuse, et on kursuse läbinud ja võivad oma lähedaste peal praktiseerida. Selleks aga, et igaüks omandaks india pea- ja näomassaaži ICM võtted, tuleb igal ühel tublisti tööd teha, harjutada ICM praktikapäevadel ja videokoolituse abil.

Koolituse tagasiside naiste poolt oli motiveeriv ja praktikapäevad toimuvad oktoobris veel enne seda, kui õpetajad Indiasse sõidavad.

Loe edasi: Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Otepää Gümnaasiumis toimuvad Tartu Ülikooli õpikojad

Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programm on Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, TÜ füüsika instituudi ja TÜ Teaduskooli arendatav programm. Otepää Gümnaasium kandideeris programmi tugikooli saamiseks ning 2011/2012 aastal ongi õpilastel võimalik osaleda bioloogia, keemia ja põhikooli füüsika õpikodades.

Õpikodade programmi eesmärgiks on pakkuda 7.-12. klassi õpilastele regulaarseid laboratoorsetel töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet ja valikkursuseid ning heal tasemel praktilist erialast koolitust õpikodade töös osalevate tugikoolide loodusainete õpetajatele.

Lisaks sellele saavad õpikodade programmis osalevad õpetajad tööjuhendid ja TÜ tunnistused, et vastavaid kursusi ka ise läbi viia. Juhendajateks on Tartu Ülikooli vastava koolituse läbinud loodusteaduslike erialade magistrandid ja doktorandid. Materjalid ja eksperimendivahendid on juhendajatel kaasas.

Üks õpikoda kestab korraga 4 tundi, 8 korda kuni õppeaasta lõpuni. Otepää Gümnaasiumis toimus keemia õpikoda 3.oktoobril, 19.oktoobril toimub põhikooli füüsika ning 8.novembril bioloogia õpikoda. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumis toimuvad Tartu Ülikooli õpikojad

Läheneb Värska fotokonkursi tähtaeg

Värska Vallavalitsus kutsub kõiki fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui lapsi – osalema fotovõistlusel. Teema on „Tegus Värska vald“. Oodatud on tööd tegusatest inimestes kodus tööl ja puhkehetkel.

Konkursi eesmärk on saada häid fotosid Värska vallast ja ühtlasi propageerida fotokunsti. Oodatakse töid Värska valla miljööst, elanikest ja arengust.

Võistlusel võivad osaleda kõik, v.a. konkursitööde hindamisega seotud žürii- ja nende pereliikmed. Võistlusel saab osaleda vaid Värska valla territooriumil tehtud fotodega. Konkurss toimub kahes vanuserühmas: noored, vanuses kuni 17 aastat ja täiskasvanud, vanusega alates 18 eluaastast.

Esitatavad tööd võivad olla nii must-valged kui värvilised, pildistatud filmi- või digitaalkaameraga, konkursile esitada töid ainult digitaalselt. Esitada võib ainult töötlemata fotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Iga osaleja võib esitada kuni 10 tööd. Osaleja peab olema kõik fotod ise pildistanud. Digitaalsel kujul esitatud töö minimaalne suurus on 2 (kaks) megabaiti. Loe edasi: Läheneb Värska fotokonkursi tähtaeg