Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid –  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Laupäeval peetakse Türil luuremängu

Laupäeval, 28.aprilli toimub Türi linnas ja selle lähiümbruse maastikul Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk “Luureretk 2012”.

Noorte Kotkaste Järva Maleva teavituspealik Kärt Ojala andis teada, et võistlusmatkast võtavad osa Kodutütarde ja Noorkotkaste neljaliikmelised võistkonnad vanuses 8 kuni 17 aastased.

Tegemist on noorte loovust ja füüsilist vastupanuvõimet arendava mänguga, kus kontrollpunktides tuleb sooritada üldkultuurilisi- ning kodutütre/noorkotka teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid. Maastikule on paigaldatud 20 kontrollpunkti, milledest ühistardist alustanud võistkondadel tuleb kuue tunni jooksul läbida omal valikul niipalju kui võistkond jõuab ja soovib. Võistkonnad liiguvad maastikul jalgsi.

Võistluse korraldajad on Noorte Kotkaste Järva Malev ja Kodutütarde Järva Ringkond koostöös Kaitseliidu Järva malevaga ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga.

Võistluse korraldajad paluvad linnaelanikelt mõistvat suhtumist ning lahtised koerad kinni panna.

Jõelähtme rahvamaja teatrikool kutsub osalema

Eelmisel pühapäeval tuli  esimest korda kokku Jõelähtme Teatrikool, mis edaspidi hakkab toimuma kaks korda kuus. Koolitust hakkavad vedama Andres Ots, Aleksander Eelmaa ja Maie Ramjalg, vastavalt vajadusele võib koolitajatele tulla ka lisa.

Stuudiotöös osalejatest on kavas moodustada kaks rühma – üks õpilastele ja teine täiskasvanutele.
Rühmad tegelevad hääle, lavakõne, liikumise, kehalise ja suulise eneseväljenduse, avatuse, julguse ja koostööga. Seda kõike õpitakse harjutuste, ülesannete, etüüdide ja omas isikliku repertuaari kaudu. Järgmine kokkusaamine on juba 29. aprillil kell 12 ja sealt edasi veel
13. mail kell 14 ja 27. mail kell 12. Veel on vabu kohti.

Lisainfot jagab Maie Ramjalg (tel +372 5397 8896).

Kaasa soovitatav võtta hea tuju, julgus suhelda ja kindel soov tegeleda teatrikunstiga.

Rakvere keskväljakul on avatud puuinfo internetipunkt

Rakveres keskväljakul on avatud omanäoline puuinfo internetipunkt ja lava – puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal“. Infopunkt on varustatud IT-lahendusega, kus igal külastajal on võimalik uurida metsa- ja puidusektorit tutvustavaid kodulehti ning saada infot puidukasutuse kohta.

Puuinfo internetipunkti näol on tegemist Rotermanni kvartalisse infopunkti ja lava ehitamiseks korraldatud välkkonkursi võidutööga „Lipp lipi peal“.

Konkursi võidutöö autorid on arhitektuuri eriala tudengid Siim Tiisvelt, Tanno Tammesson ja Gunnar Kurust, kelle jaoks oli see esimene realiseerunud projekt.

Lippidest puuinternetipunkti ja lava ehitamiseks kasutasid üliõpilased standardmõõtudes prusse ning ühendasid need tappidega.

Välkkonkursile laekus 95 osavõtjalt 44 ideekavandit. Kavandite koostamiseks oli osalejatel ainult 24 tundi ning samapalju aega oli ka žüriil otsuse langetamiseks. Konkursi eesmärk oli leida parimad ideekavandid infopunkti ja lava ehitamiseks Rotermanni kvartalisse.

Nüüd on konkursi võidutöö jõudnud metsapealinna Rakverre ja jääb siia esialgu kaheks kuuks.

Puitarhitektuuri välkkonkursi korraldasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo. Projekti juhtimise eest hoolitses OÜ Savaa disain ja kommunikatsioon. Võidutöö idee autoreid premeeris 2000 euroga Eesti Kultuurkapital. Konkurssi ja võidutöö ehitust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võrumaa suvi võlub ja vallutab

1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.

Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad  oma tehnikat.

Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte.  Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid.

„Võrumaa on Eestimaa looduses  eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton.  „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on  pikim jõgi Eestis“.

Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas.

Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas.

Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal!

Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.

Ümber Viljandi järve jooks muudab 1. mail liikluskorraldust

Seoses 83. Suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 8. Energiakõnniga on teisipäeval, 1. mail 2012. a ajavahemikul kella 8.00–15.00 Viljandis liikluseks suletud Tartu, Järve ja Aasa tänav.

Seetõttu ei sõida sellel ajavahemikul Järve peatuseni bussiliini nr 2A buss (väljumine Järve peatusest kell 12.50) ja bussiliini nr 2 buss (väljumine Järve peatusest kell 10.06). Viiratsi suunas jätkavad bussid sõitu Kösti peatusest graafikus ettenähtud ajal.

Palume mõistvat suhtumist liikluses toimuva muudatusega kaasneva ajutise ebameeldivuse pärast.

Suurjooksuga ümber Viljandi järve saad tutvuda siin ning kodulehel:

Võru vanimal elanikul täitus 103. eluaasta

Täna, 26. aprillil tähistab Võru linna vanim elanik Salme Tikman oma 103. sünnipäeva.

1909. aastal sündinud Salme on kogu elu töötanud Võru Tarbijate Ühistus mitmetel erinevatel töökohtadel. Veel 80-aastaseltki võis Salmet tööpostil toimetamas näha.

Nii pika ea saladuseks peab naine tervislikku toitumist ning söögikordadest kinnipidamist, samuti positiivset ellusuhtumist. Salme on hea tervise juures ning paljud kodused toimetusedki saab veel ise tehtud.

Vanaprouat käis kõrge ea puhul õnnitlemas Võru abilinnapea Tarmo Piirmann.

Metsapealinna loodusfotohuvilised kohtuvad täna ja homme Remo Savisaarega

Täna ja homme avaneb loodusfotograafia huvilistel kohtuda metsapealinnas Rakveres tunnustatud noore loodusfotograafi Remo Savisaarega.

Pildistamisega aastaid tegelenud Remo Savisaarele meeldib kõige rohkem pildistada elusloodust, eelkõige linde ja loomi. Tema tööd on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks. Tema fotosid ning fotolugusid on avaldatud erinevates ajakirjades, muuhulgas ka ajakirjas National Geographic.

Remo Savisaar teeb juttu, kuidas pääseda lähedale inimpelglikule linnule ja loomale nii lähedale, et kaamerat ja metslooma jääb lahutama vaid paarkümmend sentimeetrit. Milline (eel)töö on kõige selle taga? Näidates oma pilte ja rääkides nende sünnilugusid, tutvustab Remo muuhulgas erinevaid varjetüüpe, ja pajatab nippidest.

Remo Savisaare juttude vahele laulab Rakvere oma laulik Bonzo.
Loodusõhtu algus neljapäeval kell 19 Art Cafes (Lai 13).

Teine loodusõhtu Remo Savisaarega toimub reedel algusega kell 16 Rakvere Rahvamaja keldrisaalis (F.R.Kreutzwaldi 2). Alul tuleb juttu loodusfoto tegemise tagamaadest, pärast aga minnakse koos õue pildistama.

Loodusõhtud korraldab Eesti Metsaselts.
Info: Mart Kelk, +372 5349 0286

Täna kuulutatakse välja ITL-i aastaauhinnad

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutab juba 14. korda välja oma aastaauhindade saajad.

ITL on igal aastal selgitanud olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele.

Täna, 26. aprillil algusega kell 16 Hotellis Swissotel Tallinn (Tornimäe 3), Ballisaalis 3 toimuval ITL aastakoosolekul kuulutatakse välja:
1. Aasta Idee 2011
2. Aasta Tegu 2011 ja
3. Aasta Tegija 2011.
Aasta-auhindade üleandmine algab ITL-i koori esinemisega. Samuti antakse üle Ustus Aguri nimeline stipendium infotehnoloogia-ala
doktorandile.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on 2000. aastal asutatud vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse ja seadusandluse edendamine. ITL-i kuulub 70 liiget.

Lisainfo ITL-i kodulehelt!

Rakveres peetakse täna puitmaja päeva

Täna, 26. aprillil algusega kell 14 toimub metsapealinnas Rakvere Puitmaja seminar, mis keskendub puidust ehitamise praktilisele küljele. Seminaril tutvustavad Eesti puiduala parimad asjatundjad uusimaid näiteid puitehitusest ja –arhitektuurist. Juttu tuleb Eesti edusammudest puitmajade eksportimisel Euroopasse. Osalejad saavad ülevaate puidu konkurentsivõime suurendamiseks moodustatud puitehituse klastri toimimisest.

Uusimate puitehituse näidete kõrval pööratakse puitmajapäeval tähelepanu vanade väärtuslike puumajade renoveerimisele ja energiatõhususele.

Puitmajapäeval tehakse juttu ka puidukasutuse keskkonnamõjust.

Rakvere rahvamajas (F.R.Kreutzwaldi 2) toimuv seminar on suunatud arhitektidele, projekteerijatele, puidu- ja ehitusettevõtjatele, aga ka majaomanikele ja asjahuvilistele.

Puidupäeva korraldavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Metsaselts.

Täpsem info ning päevaplaan!

Info:
Märt Riistop, puitehituse klastri projektijuht, tel +372 509 3056, +372 656 7643, mart.riistop@emtl.ee
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht, +372 527 5151, regina.hansen@metsaselts.ee

Soome kirjanduse loeng Võrumaa Keskraamatukogus

Euroopa päeval, 9. mail kella 13.00-14.30 saab Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis kuulata loengut “Soome nüüdiskirjandus eesti keeles”. Esineb Heidi Iivari, Soome Instituudi kirjandusprogrammi projektikoordinaator.

Avatud on Soome nüüdisproosa näitus “Kirgas, kerge ja karge nagu vesi”.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele – kõre kuulamise retkele.
,,ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. ,,Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata.”
Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade – rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist.
Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud – rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked
Eestimaa Looduse Fond.

Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet kutsuvad kõiki eestimaalasi teada andma katmata kaevudest

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet

Asutati Tartumaa Kultuurikoda

24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Sulgpalliturniir Kevadsuled VIII ootab osalema ka harrastajaid

Turniiri eesmärk on suurendada sulgpalli kui võistlusspordi kandepinda Eestis. Eriti oodatud on sulgpalliharrastajaid, kes seni pole turniiridel käinud või ei ole sattunud jõukohasele turniirile! Samuti on oodatud väliskülalised.

Võisteldakse meespaarismängus, naispaarismängus ja segapaarismängus C, D ja E liigas. Mängitakse võistlejate pallidega (suled). Autasustakse mänguliikide finaliste.

Võistlused toimuvad 12. mail 2012 Spordiklubis SPARTA (Pärnu mnt 139c; Tallinn), algusega kell 10:00. Võistlustele nimeline registreerimine mänguliikide kaupa kuni 8. maini 2012 e-mailiga aadressile: henn@sarv.ee.

Esialgne ajakava avaldatakse Eesti Sulgpalliliidu kodulehel 11. mail 2012. Täpne ajakava kinnitatakse kohapeal.

Täpsemat infot leiad SIIT!

Korraldaja:
Spordiklubi „MTÜ Sarv“
Henn Sarv (henn@sarv.ee), +372 513 8100
Maris Sarv (maris@sarv.ee)

Peakohtunik : Priit Rajamägi

Toetajad: Võistlust toetab Spordiklubi SPARTA

Looduse Omnibuss kutsub pärnakaid ekskursioonile

Teisipäeval, 1. mail 2012 kutsuvad Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kõiki huvilisi Virumaad avastama – retkele Narva koske vaatama ja Jõhvi kontserdimajja Eivørit kuulama. Narvas vaadeldakse Euroopa üht võimsamat koske, Narva ja Jõhvi vahel veel paari väiksemat joastikku. Retki juhendavad Tõnis Saadre, Kalle Suuroja ja Enn Käiss.

Õhtul kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas looduspiltide demonstratsioon. Näha saab fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012 seitsetsada paremat tööd. Pildiretki juhendab žürii liige maalikunstnik Tiit Pääsuke. Helipilte loovad fantastiline Eivør ja Mikael Blak Fääridelt, Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel. Õhtut juhib Rohke Debelakk. Retkele on vajalik eelnev registreerimine.

Buss väljub Pärnust Endla teatri eest kell 10.00, tagasi Pärnus kell 22.30.

Sõidu hind koos kontserdimaja piletiga täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 15 EUR, õpilastele 10 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine: +372 648 1740, +372 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

37 aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa koolilast omma tulõman hummen, 26. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt.
Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peet latsi luulõlugõmisvõigõlus saa teos joba 13. kõrda. Hummen loetas ka umbõs 13 võrokeelitse auturi luulõtuisi, kõge inämb kandas ette Artur Adsoni, Kauksi Ülle, Rihhard Iheri ja Contra loomingut. Timahavvadsõ olõngi tege erilidses tuu, et seoilmaaignõ Sännä kirä- ja muusigamiis Sommeri Lauri kõnelas umast vahtsõst „Räestu raamatust“, kon omma ka päätükü „Arthur“ ja „Jaikiaana“.
Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali priilt päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13.
Võistlust kõrraldasõ MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võro Instituut. Võistlus toimus mõisan, midä haldas MTÜ Sänna Kultuurimõis. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võro- ni Põlvamaa ekspertgrupp.
Ettevõtmise kotsile saap teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56 143 780.
Tiia Allas,
Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht

Ööjooksul pistab pedagoogidega rinda pool linnatäit koolinoori

Fotomeenutus Rakvere ööjooksust läinud aastal.

8. juunil jooksevad väge täis Rakvere linnas Ööjooksu viiekilomeetrisel distantsil pedagoogidega võidu 1146 kooliealist, mis on pool Tamsalu linna elanikkonnast.
Kolm nädalat kestnud „Ööjooksu Tegija” koolikonkurss tõi Eesti Ööjooksule osalema 1146 kooliealist ja 168 pedagoogi 16st Lääne-Virumaa koolist.
Koolikonkursi peatoetaja Aqva Spa juhatuse liikme Roman Kusma ütlusel võib Ööjooksu näol tegu olla viimaste aastate suurima panusega koolispordi arengusse Virumaal. „Vinge, et noored tänapäeval arvuti tagant ära saab,” sõnas noori kepikõndima, jooksma või sörkima innustanud Ööjooksu eestvedaja Marko Torm.
Neljapäeval, 26. aprillil kell 11 tunnustatakse Rakvere Aqva Spa kohvikus „Arabella” ka konkursi aktiivsemaid koole.
Selle aasta „Ööjooksu Tegija” selgitatakse konkursile registreerunud 16 Lääne-Virumaa kooli hulgast. Osalevad Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene ja Kadrina Gümnaasiumid. Konkurentsis on ka Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, aga ka Võsu, Roela ja Põlula Põhikool ning Vasta ja Lehtse kool. Külalisena osaleb sel aastal Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Kristel Kitsing
Foto: MTÜ Rakvere Maraton erakogu

Võrus algas teeaukude parandamine

Võru linnas alustati täna löökaukude kevadist remonti. Üles freesitakse lõigud Räpina mnt, Jüri, Kooli, Lepa, Paju, Kreutzwaldi, Luha, Vilja ja Tartu tänaval, samuti mitmetel väiksematel teelõikudel.
Homme loodetakse alustada asfalteerimisega ning parandustööd loodetakse lõpetada kahe nädala jooksul. Tööde teostajaks on Võru linna tänavate hooldaja AS Veolia Keskkonnateenused.
Linnavalitsus palub linnakodanikelt mõistvat suhtumist, tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust liiklemisel.

Marianne Mett

Käsitööringid kogusid palju huvilisi

Käsitööring Otepääl.

Otepää Naisseltsi poolt veetavad käsitööringid toimusid Otepää Kultuurikeskuses läbi talve üks kord kuus. Tänaseks on küll hooaeg läbi, kuid sügisel planeeritakse uue hooga jätkata. Kord kuus toimunud käsitööringid meelitasid kohale palju huvilisi, viimane kord, 22.aprillil toimunud käsitöö õpitoas tegutses isegi kaks rühma. Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi sõnul õpetati käsitööringis pea kõike – kudumisest-heegeldamisest ja viltimisest kuni ehete valmistamiseni välja. Õpetajateks olid Krista Kapp ja Kaie Vakman.
Sügisel on plaanis on õppida nõeltehnikat, kõlavööde tegemist ja palju muud põnevat.
Monika Otrokova
Fotod: Aet Treial

Lastekaitse Liit ja GoAdventure saadavad lapsed reisile

Aprilli alguses sõlmiti koostööleping MTÜ Lastekaitse Liit ja reisikorraldaja GoAdventure vahel. Lepingu eesmärgiks on vähekindlustatud perede ja vanemliku hoolitsuseta andekate laste arengu toetamine ja innustamine oma ande edasiarendamiseks. GoAdventure paneb välja 10 auhinda 2012.aasta suvel Lastekaitse Liidu Remniku õppe-ja puhkekeskuse 3-s suvelaagri vahetuses viibivatele lastele. Auhindadeks on 10 turismituusikut Türgi Vabariiki Side kuurorti AI 5 tärni hotelli Porto Azzurro Delta kuupäevadel 02.-09.10.2012.

Auhinna pälvinud lapsed sõidavad reisile grupina koos 2 saatjaga.

Auhinna saajad valitakse välja sõltumatu žürii poolt laagrivahetuse jooksul toimuvate erinevate konkursside ja võistluste käigus.

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.