Postitõllasõit avab Põlvamaa turismisuve

Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.

Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.

 

 

Lastekaitse Liidu pöördumine: Igale lapsele tore suvi!

Eilne MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu kutsus üles Eesti inimesi looma ja teostama laste suveprojekte, mille alus on kogukonna liikmete vabatahtlik töö.

Aastal 2012 on vähenenud summad, mida planeeritakse kulutada laste suvelaagrite ja teiste suvetegevuste rahastamiseks. Selline kokkuhoid mõjutab eelkõige vaesusriskis või vaesuses elavate laste võimalusi.

Lastekaitse Liit palub riiki ja kohalikke omavalitsusi leida lisaraha, suurendamaks riskirühma laste võimalusi suvelaagrisse pääseda. Samuti kutsume üles iga Eesti täiskasvanut aitama sisustada laste suve mis tahes vabatahtlike lastesõbralike toimingute kaudu, töötades rõõmuga laste heaks ja koos lastega ka väljaspool oma peret. Palume kogukondi pakkuda lastele suveks võimalikult rohkem tasuta ühistegevusi. Märkame ja aitame last, et saabuv suvi oleks tema jaoks parim. Panustame oma aega, oskusi ja teadmisi laste ajaveetmisvormidesse!

Rakverlased taotlesid Guinnessi rekordit maailma pikima puuriida ladumisega

Eile toimus Rakveres Kastani puiesteel maailma pikima puuriida ladumine. Pikkuseks plaaniti saada 1 km ja kõrguseks 1 m, pikkusest jäi küll puudu, aga eks tulevik näitab, kas mingigi rekord saavutati.

Üritus algas kell 12, kui saabus president Toomas Hendrik Ilves ja asetas riita esimesed puud. Oma kõnes ütles Ilves, et on 12. aasta jooksul istutanud üle 11 000 erineva puuistiku. Eesti metsaseltsi president Hardi Tullus kinkis Ilvesele kirve, mispeale president ütles: ” Kirves ja Ilves – kes neid jõuaks lahutada”.

Puuriida ladumine kestis kokku neli tundi ja kulmineerus oksjoniga, kus olid pakkumisel riita laotud puud. Kohal oli ka saefirma Stihl ja muruniidukeid demonstreeris Viking. Publiku meelt lahutas ansambel SEKS Võrust. Pakuti suppi ja kohapealt oli võimalik osta endale mett või saag. Õhtul kella viieks oli riidal pikkust 587,5 meetrit.

Tekst ja fotod: Anneli Kononenko

Rahvatantsu ja -muusika selts kutsub täna raadio saatel ühistantsima

Tänasel rahvusvahelisel tantsupäeval toimub taas üle Eesti suur ühistantsimine Vikerraadio saatel. Sel aastal tantsitakse reilenderit 1-2-3-4-5-6-7.

Stuudiosse on oodata rahvamuusikuid ning tants juhatatakse sealsamas tutvustavalt sisse.

Ühistants algab kell 15.05 Vikerraadio lainel üle Eesti!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kutsub kõiki tantsijaid ja pealtvaatajaid üles salvestama sündmust oma kodukohas, kas või telefonikaameraga! Nii on hea pärast videot jagada näiteks siin:

https://www.facebook.com/pages/ERRS-Eesti-Rahvatantsu-ja-Rahvamuusika-Selts/150359885007220

Noore looduskaitsja auhinna sai Renno Nellis

 Eestimaa Looduse Fond (ELF) andis Noore Looduskaitsja Auhinna Renno Nellisele. Teda on iseloomustatud inimesena, kes ainult looduse kaitseks  toimetab ja elab ning kelle laadseid Eestis on napilt.

Renno Nellis  on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia spetsialist. Varem on ta töötanud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis. Lisaks koordineeris Renno uue koostatava haudelindude levikuatlase transektloenduste tegemist, analüüsi ja välitöid. Täiendavalt koordineerib Renno Nellis EOÜ punktloenduste projekti, mis annab ülevaate ka Eesti tavalisemate linnuliikide seisundist.

Renno Nellise esitas kandidaadiks Eesti Ornitoloogia Ühing, tuues kokkuvõtvalt esile järgneva: “Kõik Renno Nellise ametid, projektid, tegevused, ja suhtumine on aidanud kaasa sellele, et lindude elu Eestis oleks turvaline ja elurikkus säiliks ka tulevikus.”

Nõnda leidis ka noore looduskaitsja auhinna nominente hinnanud komisjon, ehkki valiku tegemine kuue esitatud kandidaadi seast oli keerukas, sest kõik kandidaadid olid noored inimesed, kes südamega oma töös ja tegemistes looduskaitsele on pühendunud.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Alates 2005. aastast antakse auhind koos rahalise stipendiumiga kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja Indrek Tammekänd põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest kaitse-aluste liikide kaitse korraldamisel.

 

Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed

Esimene saal – imetajad. Ffoto: Aivo Tamm

Tartu ülikooli loodusmuuseumis saab veel täna uudistada vana ajaloolist ekspositsiooni, millega koos on üles kasvanud mitu põlvkonda loodushuvilisi. Pärast seda sulgeb muuseum remondiks uksed. Uue ekspositsiooni valmimine on kavandatud 2013. aasta suveks.

Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mis asutati 1802. aastal. Tänase geoloogiamuuseumi vitriinid ja ekspositsiooni ülesehitus pärinevad muuseumi algusaegadest ning zooloogiamuuseumi ekspositsioon on püsinud muutumatuna enam kui 40 aastat. Mälestus vanast ekspositsioonist talletatakse fotodele ja filmile.

Ekspositsiooni uuendamisega luuakse tänapäevased tingimused loodus- ja keskkonnahariduses täiend- ja huvihariduse pakkumiseks. Viimastel aastatel on loodusmuuseumi ekspositsiooni ja haridusprogramme külastanud aastas ligi 19 000 inimest. Uuendusprojekti eesmärk on suurendada muuseumi pakutava keskkonnahariduse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uuendamise ajal jätkab muuseum nii õpilastele, õpetajatele kui loodushuvilistele suunatud haridustegevust varasemas mahus, keskendudes ekskursioonidele, õuesõppele, õppelaagritele, külalisesinemistele, haridusprogrammidele, ringitööle ajutises õppeklassis ning tellimisel koolides. Osa praegusel püsinäitusel olevaid kogusid eksponeeritakse ajutiselt koostööpartnerite juures. Näiteks saab imetajate luustikke näha varsti AHHAA keskuses. Samuti jätkub muuseumi teadus- ja arendustegevus. Loe edasi: Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed

Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Kadrioru Selts ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad koos sihtasutusega Domus Dorpatensis ja Kadrioru Pargiga täna Kadriorus nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgud. Ühtlasi on tegemist avalöögiga Eesti Kodanikuühiskonna Nädalale, mis kulmineerub 5. mail ühise üle-eestilise talgupäevaga.

Pühapäevahommikuse seisuga oli talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese. Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise nädala reede õhtuni.

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänaseks hakkab Eestimaa talgukaart paika saama. „Hea meel on näha, et valgeid laike Eestimaal sisuliselt enam pole. Üle tuhande ettevõtliku eestimaalase on oma talgud üles pannud. Need on nagu tuhat ettepanekut mingi väärt asi koos ära teha, korda seada või välja mõelda. Nüüd on kõigil laupäevani aega valida, millise ettepaneku juurde süda kutsub. Ja laupäeval teeme ära!“ sõnas Tüür. Loe edasi: Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Täna tantsib kogu maailm

Täna tähistatakse üle kogu maailma rahvusvahelist tantsupäeva, mis sai alguse 1982. aastal UNESCO ja ITI algatusena, et pöörata suuremat tähelepanu tantsukunstile ja väärtustada seda.

Ka Eesti tähistab rahvusvahelist tantsupäeva muuhulgas kolme galaetendusega.

Eile korraldas Eesti Rahvusballett balletigala, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni.

Täna tähistab rahvusvahelist tantsupäeva Vanemuise teater. Galal esinevad Vanemuise balletitrupp ning külalised Rahvusooperist Estonia, Boris Eifmani balletitrupi solistid Venemaalt, Peterburist ja David Sonnenblucki trupp Belgiast, Brüsselist.

Homme korraldab Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit Tantsupäeva Gala KUMU auditooriumis. Esmaettekandele tuleb Oksana Tralla (Titova) tantsulavastus „Kuidas mängida ennast?”. Õhtu teises pooles kuulutatakse välja „Kolleegipreemia 2012″ laureaadid. Lavale astuvad artistid Eesti Rahvusballetist, teatrist Vanemuine, Tallinna Tantsuteatrist ja teistest teatritest.

Eesti Televisioon näitab tantsupäeva raames kolme tantsufilmi.

Tulekul foto-velotuur “Tabiveremaa ilu ja valu”

Vooremaa. Foto: Remo Savisaar
Ootame sind osalema Foto-Velotuuril “Tabiveremaa ilu ja valu”. Jalgrattamatk algab 12. mail kell 10.00 Tabivere vaba Aja keskuse eest, sõidame Saadjärve äärt mööda Juula külla, sealt Elistvere kaudu Maarja-Magdaleenasse, edasi Kõrenduse, Otslava, Kaiavere külad, Kärksi, Õvanurme ja lõpetame taas Tabiveres (kokku umbes 45 km).

Registreerimiseks saada osalejate nimed ja kuni 5 pilti Tabivere vallast (nii rõõmupakkuvaid kui mõtlemapanevaid) aadressile eneli.pyhvel@kliinikum.ee. Pilte vaatame retke lõpul Vaba Aja Keskuses. Toitlustuspauside tarbeks kogume kõigilt täiskasvanutelt 2€. Vihma korral jääb sõit ära, aga pilte vaatame niikuinii!

Meiega tulevad oma elu ja mõtteid jagama ka Belgist jalgrattaga Eestisse tulnud vabatahtlik Lauris ja Põltsamaa noorteühendusest Heidi. Üritust toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põltsamaa Noorteühendus Juventus.
Täpsem info www.juula.ee

Allikas: Eneli Kaasik

Kuressaare paneb suunaviidad Facebooki oksjonile

Sellest suvest pakub Kuressaare Linnavalitsus võimalust paigaldada ettevõtte info vanalinnas olemasolevatele ning lisanduvatele infoviidapostidele.

Linnamiljöösse sobivatel viitadel saavad ettevõtjad juhtida tähelepanu teenustele, mis jäävad põhilistest liikumisteedest eemale. Ettevõtte suunaviidad lisatakse esialgu kolmele postile: Nordea pangakontori ees Keskväljakul, pargi ääres Pargi ja Lossi tänava ristmikul,  täiesti uus viidapost paigaldatakse Keskväljakule Kohtu tänava algusesse.

Lisaks ettevõtte suunaviitade paigaldamisele kujundatakse ümber olemasolevad valged infoviidad. Ettevõtte suunaviitade valmistamise, kujundamise ja paigaldamise korraldab Kuressaare Linnavalitsus. Suunaviitade positsioonidele postidel korraldatakse oksjon Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas.

Oksjonil saab osaleda isikliku või ettevõtte Facebooki konto kaudu. Oksjoni alghind on suunaviida omahind koos kujunduse ja paigaldusega. Oksjon toimub 9. mail kell 16.00 Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas moderaatori juhtimisel. Täpsema info oksjoni tingimuste kohta leiab siit.

Särevere lasteaed kõndis viis korda ümber Türi valla

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ lapsed jalutamas. Foto erakogu

Südamenädala raames läbisid Särevere lasteaia lapsed, töötajad ja lastevanemad ligi 603 kilomeetrit, mis teeb viis tiiru ümber Türi valla.

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ õpetaja Triin Kaljuri sõnul võeti eesmärgiks 16.-22. aprillini toimuva südamenädala raames kõndida ümber Türi valla. Mõttega haakusid nii Särevere lasteaia lapsed, töötajad kui ka lastevanemad.

Nii algasid lasteaiapäevad ühise hommikuvõimlemisega ja igale päevale kavandati üks liikumisüritus. „Peeti spordipäeva, kõnniti Säreverre vana lasteaeda tervitama, lasteaiast liiguti jala ujulasse, toimusid liikumis- ja pallimänguhommikud ning südamenädal lõppes ühise piknikuga Türi tehisjärve ääres,“ loetles Kaljur.

Ühise eesmärgi täitumiseks kogutud kilomeetrite lõppsummaks saadi 603 kilomeetrit, mis tähendab, et võetud Südamenädala eesmärk täideti viie kordselt.

Silvi Lukjanov

 

Türi talgulised tegid väärt tööd

Eile korrastati talguliste abiga Türi kesklinnas asuvat kalmistut.

Heakorrapäeval sai talguliste abiga riisutud lehti, korjatud kokku oksi, istutatud lilli ja ära viidud hulgaliselt lehehunnikuid.

Kaitseliidu Järva Malev jagas pärast värskes õhus töötamist talgusuppi ning morssi ja saiakest.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp tänab kõiki, kel oli tahet ja aega tulla ühiskondlikult korrastama Türi linna südames asuvat kalmistut. „Seni kuni jagub talgulisi jätkub ka heakorratööde traditsioon,“ lisas ta.

Silvi Lukjanov

Vaiatu kutsub Jakobsoni Talupäevale

20. mail peetakse Torma vallas Vaiatu pargis Jakobsoni Talupäeva. Traditsiooniline iga-aastane Jakobsoni Talupäev on laadataoline üritus, mida sellest aastast korraldab Vaiatu Küla Selts.

Kauplema oodatakse taimede, istikutega, talutoodanguga, punutistega, kunsti ja käsitööga ning toidu- ja tööstuskaupadega.  Kultuuriprogrammis astuvad üles valla isetegevuskollektiivid.  Esmakordselt on kavas korraldada konkurss kodus küpsetatud ja konkursile ”Jakobsoni piirak” toodud küpsetiste vahel. Parimatele auhinnad.

Populaarne on „õnneloos“. Nimelt, Talupäeva pääsmete vahel lähevad loosi toetajate ja  sponsorite poolt väljapandud auhinnad. Peavõitudeks on välja pandud kaks Rootsi reisi neljale. Talupäeva juhib Carl Robert Jakobson (alias Tanel Sakrits). Päeva lõpetab noorte jazz´i ansambli Abraham´s Cafe kontsert. Jakobsoni Talupäevale oodatakse ostjaid ja müüjaid, info saadaval www.vaiatu.eu

Carl Robert Jakobsoni seos Torma kihelkonnaga ulatub kaugesse minevikku. Siinne suurim maakonna põhikool kannab Jakobsoni nime, jätkatakse puhkpillimuusika viljelemise ja põllumajanduse arendamisega. Üle kümne aasta on korraldatud puhkpilliorkestrite kokkusaamiseks kultuuriüritust ToPoF (Torma Puhkpilliorkestrite Festival) ning ostjatele ja müüjatele Jakobsoni Talupäeva. Jakobsoni juubeli sünniaastapäeval peetakse põllumajanduspiirkonnale nii omast Künnipäeva. Viimane toimus 2011 aasta suvel, päädides Eesti-Soome künnivõistlusega.Võitjaks tuli Eesti võistkond.

Uudise edastas Tiina Leeben

Veel jõuab Võrumaa moešhoule

Veel on viimased päevad võimalus registreeruda 7. juunil toimuvale Võrumaa moešhoule.

Sel kevadel on võimalik üksi või mitmekesi osaleda üritusel Võrumaa Mood 2012 „Julge ja Kantav!“. Osaleda võivad õpilased, tudengid, karjääri- ja koduperenaised, kes on pärit või seotud Vana-Võrumaaga. Oodatud on ka õmblussalongid ja sõpruskonnad. Millest ja kuidas kollektsioon teostada, on looja enda mängumaa, tehnika poolt ettekirjutusi pole. Oma teos tuleb kas üles pildistada või paberile kavandada ning saata 30.aprilliks aadressile jana.huul@gmail.com. Igalt loojalt või loojate grupilt oodatakse kolme kuni viit kavandit. Üritus toimub 7. juunil Võrus. Parimale kollektsioonile on auhinnaks õmblusmasin “Super Jeans”.

Kevad-suve 2012 hooaja märksõnad on värvid, 50ndad, 60ndad, luksuslik, valge, efektne, õlad või naba paljaks, lihtsad lõiked, suured mustrid, lilled, pitsid, taaskasutus.

 

 

Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Artur Adson. Foto: Võro kiränduse kodoleht

Eelä kõlasi Sännä mõisan võrokeeline luulõ aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa 37 koolilatsõ esitüsen. Kõge inämb kittüst jagosi Pikäkannu kooli opilaisile ja oppajile.

Latsi luulõlugõmist kullõl ka hindajite kogo kuuhsaisun Vijardi Külli (Puiga Rahvamaja juhataja), Kala Urmas (Võro Instituudi keeletundaja) ja Hinrikusõ Henrik (Põlva Ütisgümnaasiumi opilanõ, tunnõt lõõdsamängja).

Kittüse jagosiva I – IV klassi vannusõrühmän nii:

I kotus – Rasmus Kärbla (Vilustõ Põhikuul, oppaja Aasa Liiv)

II kotus – Laura Hõimla, Jane Pelska, Kristjan Leonov (Pikäkannu Põhikuul,
oppaja Kadi Kronberg)

III kotus – Jos Kristian Krevald (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar)

V – IX klassi vannusõrühm:

I kotus – Koit Roots (Pikäkannu Põhikuul, oppaja Kadi Kronberg)

II kotus – Ain Mägise (Krabi Kuul, oppaja Merike Niitmets)

III kotus – Hebo Rahman (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar) Loe edasi: Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Rakverest saab täna metsapealinn

Täna toimuval linnarahva metsapäeval laotakse Rakveres Kastani puiesteele maailma pikim puuriit ja antakse Rakverele üle metsapealinna tiitel.

Puuriida ladumisele ja metsapealinna tiitli üleandmisele on lubanud tulla Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Keit Pentus, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus. Eelmise metsapealinna Haapsalu esindaja annab Rakverele üle metsapealinna lipu. Metsaaasta meenutuseks istutavad Vabariigi President, keskkonnaminister ja Rakvere linnapea metsapealinna tamme.

Puuriida ladumine algab kell 12.00 ning umbes kella neljaks pärastlõunal peaks olema maailmarekord sündinud. Puuriit laotakse poole meetri pikkustest puuhalgudest ja see tuleb ühe meetri kõrgune. Puuriida ladumises saavad osaleda kõik huvilised, selleks tuleb end kohapeal metsatelgis eelnevalt kirja panna. Samas toimub puuriida oksjon, kus 0,5 meetri pikkused küttepuud pannakse oksjonile viie ruumi kaupa.

Linnarahva metsapäeva teised tegemised on koondunud Rakvere spordihalli parklasse, kus raiemehed demonstreerivad vigursaagimise oskusi ja õpetavad seda teistelegi. Lisaks saab nautida puukujude näitust ja tehnika demonstratsiooni. Metsatelgis jagatakse metsandusalast infot. Kohal on Emajõe lodjakoda töötubadega, valmistatakse ja müüakse puidust käsitööd. Kaitseliidu Viru malev jagab suppi ning Rakvere jahimehed grillivad metssiga. Esineb bänd ja jagatakse auhindu. Päeva juhib Kunnar Karu. Loe edasi: Rakverest saab täna metsapealinn

Tantsupäeval Sabatähe tantsufestivalile

29. aprillil kogu maailmas tähistatav tantsupäev on alguse saanud 1982.aastal UNESCO ja rahvusvahelise tantsukomitee CID algatusena, et tuua
tantsukunst lähemale igale inimesele ning anda võimalus kõigile huvilistele tantsimiseks või tantsusündmustest osa saamiseks. Rahvatantsuhuvilised saavad tantsupäeva tähistada teatris NO99 toimuval traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, mis pakub tantsurõõmu lausa nelja päeva jagu,27.-30.aprillini!

Esimest korda toimuv Sabatants annab tantsijatele ja pillimeestele võimaluse ka Tallinna linnaruumis koosarutlemiseks ning –tegemiseks. Päevased ajad on sisustatud harivate loengute, õpitubade ja aruteluringidega, mis toimuvad paralleelselt kahes ruumis. Osavõtjad saavad lisaks Eesti ja muu Euroopa tantsude õppimisele ise kaasa mõelda ja rääkida ka erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ning
suundumuste üle.

Õhtuti tasub päeval õpitut kinnistada aga tantsuklubides. Tantsuks mängivad paljud omad: Maarja Nuut, Krista ja Raivo Sildoja, Siim Sarv, Tarmo
Noormaa, Kadri Lepasson, Johanna-Adele Jüssi, aga ka kaugema kandi rahvas: ByTikzyz ja Jurģis Ukrinsi kapell Leedust, Oskars Patjanko kapell Lätist ja Niwiński kapell Poolast, ning paljud teised. Samal ajal korraliselt toimuvate tantsuklubidega on avatud ka vabalava, kus kõigi meeleheaks
saavad mängida pillidega kohaletulnud.

Kui kogu festivali programm on ühtiv rahvusvahelise tantsupäeva eesmärgiga, siis konkreetselt sel päeval saavad kõik soovijad Sabatantsul osa võtta ka üle-eestilisest ühistantsimisest. 29.aprillil kell 15.05 tantsitakse  jazziklubis Vikerraadio saatel koos reinlendrit, pärast mida, kell 16.00 on kõigil võimalik nimetatud tantsu lähemalt õppida ka reinlendri õpitoas!

Sabatantsu festivalile on oodatud nii aastaid tantsinud kui ka need, kes alles soovivad esimesi samme õppima hakata!

Otepääl toimub Volbriöö teatejooks

Volbritöö teatejooks toimub 30.aprillil kell 20.00 Otepääl. Start ja finiš on Tehvandi staadionil.

Otepää valla sporditöö spetsialist Martin Teder sõnas, et Volbriöö teatejooksule oodatakse 7-liikmelisi võistkondi, kellest kolm peavad olema
õrnema soo esindajad.

“Iga võistkonna liige läbib joostes 400 meetrit, kiirematele on auhinnad, võitja saab rändkarika,” rääkis Martin Teder. „Koguneme stardipaigas kell
19.30, autasustamine toimub sealsamas kell 20.30. Ootame kõiki jooksma!“

Osavõtt teatejooksust on tasuta, võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee .

Korteriühistutele pakub parkimine muret

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta.  “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel.  „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.

Kuidas käituda targalt internetis?

Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.

Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:

“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest  ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”

Allikas: ajakiri “Märka Last”

Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.

Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit

Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Indrek Teder palus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja  Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus õiguskantsler välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.

Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult. Loe edasi: Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid –  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Laupäeval peetakse Türil luuremängu

Laupäeval, 28.aprilli toimub Türi linnas ja selle lähiümbruse maastikul Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk “Luureretk 2012”.

Noorte Kotkaste Järva Maleva teavituspealik Kärt Ojala andis teada, et võistlusmatkast võtavad osa Kodutütarde ja Noorkotkaste neljaliikmelised võistkonnad vanuses 8 kuni 17 aastased.

Tegemist on noorte loovust ja füüsilist vastupanuvõimet arendava mänguga, kus kontrollpunktides tuleb sooritada üldkultuurilisi- ning kodutütre/noorkotka teadmisi ja oskusi nõudvaid ülesandeid. Maastikule on paigaldatud 20 kontrollpunkti, milledest ühistardist alustanud võistkondadel tuleb kuue tunni jooksul läbida omal valikul niipalju kui võistkond jõuab ja soovib. Võistkonnad liiguvad maastikul jalgsi.

Võistluse korraldajad on Noorte Kotkaste Järva Malev ja Kodutütarde Järva Ringkond koostöös Kaitseliidu Järva malevaga ja Naiskodukaitse Järva ringkonnaga.

Võistluse korraldajad paluvad linnaelanikelt mõistvat suhtumist ning lahtised koerad kinni panna.