Reede, 25. mai pärastlõunal Rakveres toimunud üheksandal Lääne-Virumaa seeniortantsupäeval “Tants teeb nooreks” võttis Rakvere Tedremarja tantsurühmas koha sisse ka Rakvere linnapea Andres Jaadla, et teha kaasa mõned tantsud.
Päeva avas Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes soovis nooremeelsetele tantsijatele kaunist kevadet.
Seenioride tantsupäeval lustisid 13 tantsurühma kokku 150 esinejaga Lääne- ja Ida-Virumaalt tantsuõpetaja Ene Saaberi juhtimisel.
Täna, 25. mail algab Eesti rattamaailma aasta tähtsündmus Estonian Cycling Weekend 2012, mis kestab kuni pühapäevani, 27. maini ning seoses sellega esineb ajutisi liiklusseisakuid võistlustrassidel.
Tallinnas on liiklus häiritud 25. mail, kui toimub Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võistlejate Tallinnast väljasõit ajavahemikul 10.30-11.00. Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 marsruut on Tallinn-Järva-Jaani-Jõgeva-Tartu ning liiklus on häiritud ka teistel rajalõikudel ratturite trassi läbimise ajal. Vaata rajaskeeme!
Tartu linnas on liiklus häiritud kõigil kolmel päeval: 25.05 Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 ajal, 26.05 SEB Tartu Grand Prix 2012 ning SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitude ajal ja 27.05 SEB 31. Tartu Rattaralli ajal.
Palume Tartu rajaskeemidega tutvuda siin:
25.05 – http://tartumaraton.ee/tallinn-tartu-gp-2012-rada
26.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-tartu-gp-2012-rada ja http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-lastele
27.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-rada
27.05 toimuva SEB 31. Tartu Rattaralli rada kulgeb läbi Lõuna-Eesti.
Liiklusega seotud küsimuste korral palume esmalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehega!
Liikluspiirangud aga ei mõjuta oluliselt jalakäijaid, mistõttu on kõikidel neil, kelle kodukohta võistlustrassid läbivad, suurepärane võimalus tulla tippratturitele raja äärde kaasa elama! Vaata Estonian Cycling Weekendi programmi!
Täname mõistva suhtumise eest!
MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
http://www.facebook.com/tartumaraton
Sel aastal toovad võidutule Pärnumaalt Lääne-Virumaale Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine proua Urve Rosenberg ja maleva juhatuse liige nooremseersant Kert Kirsimäe.Võidutuli antakse maakaitsepäeval 23. juunil üle maavanemale Võsul, et see saaks võidutuld jagada kõikide kohalike omavalitsuse esindajatele koduvaldadesse ja linnadesse viimiseks.
23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast. Ettepaneku selleks tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus pärast Võnnu lahingu võitmist. Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb juba 1936. aastast, kui president Konstatin Päts süütas pealinnas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ning mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.
Loe edasi: Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe
28. maist 3. juunini toimub Tallinnas rahvusvaheline kultuuriuurijate suursündmus, mis tutvustab Eesti tippkultuuri ning toob Eestisse mõjukaid kaasaegseid kultuurimõtestajaid. Mainekas ja staažikas Rahvusvaheline Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsioon (IAPL) peab Tallinnas oma 36. aastakonverentsi – see on nädalapikkune kultuuri ja mõtlemise pidu, kus intensiivsed arutlused vahelduvad kõrgtasemel kultuuriprogrammiga. Konverentsi avamine toimub esmaspäeval kell 16 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218).
2012. aasta konverentsist tõotab tulla Eesti humanitaaria valdkonna suursündmus. Üheks IAPLi konverentsi tugevuseks on kultuuritegijate ja -uurijate kokkuviimine: 2005. aasta Helsingi konverentsil pidas ettekande Kiasma arhitekt Steven Holl, ettekandjate hulgas on olnud režissöör Peter Greenaway. Tänavuste peaesinejate hulka kuuluvad prantsuse üks mõjukamaid filosoofe Jacques Rancière, aga ka Erkki-Sven Tüür Eestist ja Sofi Oksanen Soomest. Konverentsi 250 osalejat külastavad KUMUt ja sealset Tõnis Vindi ülevaatenäitust, vaatavad ja analüüsivad filmi „Polli päevikud” ning kuulavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti. Loe edasi: Tallinnas toimub kultuuriuurijate ülemaailmne suursündmus
Võru maavanem Andres Kõiv arutas Taarapõllu talu peremehe Edgar Koltsiga võimalust Lõuna Võrumaa ja kogu Kagu-Eesti väiketootjate esinduskaupluse rajamise Kesk-Euroopasse.
Ühiselt tõdeti, et Võrumaal on väga huvitavaid ja erilisi tooteid, mida võiks suurepäraselt turustada ka väljaspool Eesti piire.
“Selleks, et meie head kaupa mujal Euroopas müüa, tuleb see sinna kohale viia, parim võimalus selleks oleks Lõuna-Eesti tootjate poe avamine mõne sellise riigi pealinnas, kus mahetooteid hinnatakse,” ütles maavanem Andres Kõiv.
Tema sõnul on selline ettevõtmine küllaltki kulukas, mistõttu on arukas seda teha mitmete ettevõtjate koostöös. Kolme maakonna mahetootjatest soovijatel on võimalik avada oma kauplus, mis oleks mingis mõttes ka laiema tähendusega, võimaldades tutvustada ka Kagu-Eestit.
Kõivu hinnangul oleks näiteks Taarapõllu tooted igati konkurentsivõimelised – praegu toodetakse seal üle 60 toote – alates mahlast ja marjajahust lõpetades marjakrõpsudega.
Praegu on 10 töötajaga talu eksportinud Taanisse ja Iirimaale, samas ollakse uutest turgudest väga huvitatud. Taarapõllu tooted on müügilettidel kõigis Eesti suuremates poekettides.
Taarapõllu asub Võrumaal Varstu vallas ja on tunnustatud Eesti mahetootja alates 2004. aastast. Ainuke lisand, mida toodetes kasutakse on sertifitseeritud mahesuhkur ja ka seda lisatakse toodetele võimalikult vähe. Talus on sertifitseeritud mahetootmisena mustsõstra, punasesõstra, vaarika, ebaküdoonia ja maasika istandused. Samuti kasvavad seal õuna- ja pirnipuud, ploomid, kirsid, astelpaju. Mahepõllumajandusena kasvatatakse maitsetaimi, rabarberit ja teisi köögivilju.
Neljapäeval, 7. juunil 2012 algusega kell 14 toimub Võrumaal Obinitsas Seto Ateljee-Galeriis “Haľas kunn”, Sirje Õimu raamatu “Loomariik setu rahvalauludes. Eläjäriik seto rahvalauluh” esitlus ning Obinitsa teatritrupp etendab Kauksi Ülle värsket europrojektinduse alast näitemängu “Kolm hinnapakkumist”.
Kõik huvilised on oodatud!
Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.
Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.
“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.
Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”
Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.
Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.
Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.
Olete kõik oodatud selle kevad-suve suurele ja erilisele moeetendusele Võrus!
Eriliseks teeb ürituse see, et osa võtta said kõik, kes soovisid: noored ja vanad, tüdrukud ja poisid, algajad ja kogenud õmblejad,
üksiküritajad või meeskonnad!
Ürituse idee ja eesmärk oli leida Vana-Võrumaalt pärit või sellega seotud inimesed, kes mõtlevad loominguliselt ja rakendavad oma ideid ka uutes kantavates rõivastes ja aksessuaarides. Soovisime tuua välja ja julgustada noori ennast proovile panema ning enda loodud mudeleid ka teistele näitama.
Parimatest kollektsioonidest sai kokku suur moeüritus:
Võrumaa mood 2012 „JULGE JA KANTAV“, kus on esitlusel 17 kollektsiooni toimub neljapäeval, 7. juunil algusega kell 19 Võru Kultuurimajas Kannel (uksed avatakse kell 18).
Esinevad tantsutrupp „ Easylegs Crew“ ja võimlemisklubi „Sirutus“ .
Muusikat valib DJ Hipe.
Ürituse afterparty toimub pubis Õlle nr17.
Pilet moeetendusele: 4 €, õpilastele 2 €, eelkooliealised tasuta.
Kogu info ürituse ja osalejate kohta leitav Facebooki lehelt – Võrumaa Mood 2012.
Sponsorid: TOYOTA Sewing, Ruffler OÜ, FQDesign käsitööpood, Liann Lõngad OÜ, kauplus Kangadzungel, Võru kultuurimaja Kannel, ajakirjad Käsitöö, Mood ja Cosmopolitan, pubi Õlle nr.17, kauplus Seppälä, Võru Tarbijate Ühistu, Hela Kardinastuudio, Kubija hotell-loodusspaa, ilusalong Solantica ja Leeri lillesalong.
2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.
Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.
Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova. Loe edasi: Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”
Teeme Ära talgupäeva meeskond tegi talgupäeva järel kokkuvõtteid toimunud talgutest. Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel korraldati 5. mai talgupäeva raames kokku 1241 talgut, kus osales 31 895 inimest (2,3% elanikkonnast). Ühtlasi jätkus sel aastal koostöös Eesti Rahva Muuseumiga talgulugude kogumise veebiretk, mille käigus täiendati lugude varamut sadade värskete talgulugude, -videote ja -piltidega. Talgulugusid oodatakse ka edaspidi aadressile www.teemeara.ee/talgulood.
Vaata talgupäeva kokkuvõtvat filmi:
Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist
Ajakirja National Geographic juuninumbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma loodusfotograafi Sven Začeki lugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Näitusel eksponeeritakse ka händkaku pilte.
“National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. Minu unistus täitus tänu händkakkudele. Tulge vaatama unistuse väärilist pildivalikut,” ütles fotograaf Sven Začek.
Fotonäitus toob Lõuna-Eesti publikuni läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim foto läbi ajakirja 124-aastase ajaloo on Steve McCurry “Afgaani tüdruk”, mis ilmus ajakirjas 1985. aastal. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“
Peipsiäärse piirkonna arhitektuuripärl Alatskivi loss on nüüd tõepoolest lõpuni renoveeritud ja viimased taastatud ruumid avatakse külastajatele 25. mail.
Möödunud suvel said ERF piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastatud projekti „Alatskivi lossi renoveerimise viimane etapp“ eesmärgid tegelikult täidetud. Algse ajaloolise ilme said idatiiva esimene ja teine korrus, välisfassaad. Renoveerimata keldriosa plaaniti korda saada kaugemas tulevikus. Ehk aitas kaasa projektile valitud õige nimi või oluliselt suurenenud külastatavus, aga pigem oli ikka muudatustaotlusel sedavõrd jumet, et EAS otsustas anda võimaluse Alatskivi vallal ellu viia ka lossi keldri renoveerimine. Loe edasi: Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus
Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.
Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.
Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.
Allikas: Tartu Kunstikool
Viljandis korraldatakse 28. mail maarahva päästmise mõttetalgud, arutelu toimub aadressil Vabaduse plats 6 (II korruse saalis).
Maarahva päästmine on maarahva enda asi. Kuidas säilitada elu maal kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad? Arutame seda kuidas maaelu säilitada, kuidas endit õnnetuse eest hoida, kuidas häda korral abi vajajani jõuab. Avatud Ruum aitab paljude mõtteid jagada-siduda ning tehtud mõttetööst saab olema kokkuvõte mida hiljem teistelgi hea lugeda. Ruumi hoidja on Mikk Sarv.
Kuna mõttetalgute korraldus on õhinapõhine, siis ootame igakügset abi. Kes saab tuua teelauale suupisteid, kes aga pakub autos vaba küüdikohta.
Allikas: Peep Tobreluts, tel 5133910, e-post peep.tobreluts@gmail.com
Loodusfotograafi armulugu händkakuga jõuab National Geographicu lugejateni üle maailma. Foto: Sven Začek
Suvi algab Haanimaal Plaani karjamõisa hoovis, kui 10. juunil kl 15 astub üles Eesti üks hetke armastatum meeshääl Ott Lepland. Ereda tähena Eesti popmuusika taevasse lennanud Ott Lepland annab akustilise vabaõhukontserdi, kus tulevad esitamisele tema parimad palad.
Allikas: Plaani karjamõis
„Nii suure osalejate arvuga ürituse näol on tegemist maailma suurima lastele korraldatud rattaralliga! Üritusest osa võtma on oodatud nii väikesed algajad rattasõitjad kui ka juba suuremad rattasõbrad. Tartu Rattaralli lastesõite on korraldatud juba 28 aastat ning soovime seda traditsiooni kindlasti jätkata ka tulevikus,“ lausub Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.
SEB 31. Tartu Rattaralli lasteüritused on osaks terve nädalavahetuse ehk reedest pühapäevani kestvast üritusest Estonian Cycling Weekend 2012, mis koondab endas profisõite, rahvasporti ning laste rattasõite olles maailmas unikaalseks sedalaadi ürituseks. Loe edasi: Maailma suurim laste rattaralli juba sel laupäeval Tartus
Võistluste raames, laupäeva õhtul, ajavahemikul kell 20.00-21.30 toimub Tehvandil publikule suunatud lennushow.
Ürituse ühe korraldaja Paap Kõlari andmeil saabub laupäeva õhtul lennates Tehvandile rahvusvaheliselt kirev lennuseltskond, mis kindlasti ei jää otepäälastele märkamatuks, kuna õhus tiirlevaid erinevaid lennuaparaate saab olema rohkesti. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, formatsioonilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat.
Eriti soodsa ja tuulevaikse ilma korral võib näha ka põnevamate täpsusharjutuste tutvustusi ning üllatusena ehk isegi paari päris uut ja ekstreemset lennueksperimenti. ,,Meie spordiala on väga ilmatundlik ja oleme valinud selleks ürituseks parima võimaliku aja, lõplikud olud aga selguvad ikkagi alles kohapeal. Kui vähegi võimalik, toimuvad vahemaandumised ja stardid otse staadioni tribüüni ees, seal teeme siis ka juttu ja tutvustame huvilistele motovarjusporti lähemalt,“ kinnitas Paap Kõlar. Loe edasi: Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks
Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.
„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.
Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.
MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat
Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.
Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.
Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kerkib keskus õigesse kohta, sest nii moodustub terviklahendus, kus uus investeering hakkab varem tehtuid toetama. „Asetame kompleksi rajamisega sümboolse nurgakivi ka maakonna ja terve lõuna Eesti arengusse, sest tegu on ju maakonnaülese objektiga. Samuti kerkib taas ilus algatus maakonna hooldusvaldkonna arendamise suunal, sest Viljandimaal on erivajaduste hoolekandelise tegevusega samas paigas tegeldud enam kui sada aastat. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie tugevust mõõdetakse meie nõrkuse kaudu. Vaid need ühiskonnad on tugevad, kus nõrgemaid ja abivajajaid hätta ei jäeta,“ rõhutas Kruuse.
Nurgakivi asetamisel võtsid sõna ka Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim, riigikogu ning SA Viljandi Haigla nõukogu liige Peep Aru ning SA Viljandi Haigla juhataja Ülle Lumi. Viimane rääkis haigla kui organisatsiooni arendusest, võrreldes seda inimesega, kes peab samuti plaani pidama, need ellu viima ning läbi tegevuse arenema ning heas konditsioonis püsima.
Keskuse ehitajaks on oma maakonna ehitusfirma Silindia, kelle juhi Toomas Perve hinnangul ei näe ta täna takistusi hoone õigeaegseks valmimiseks.
Õendus-hoolduskeskus luuakse eelkõige silmas pidades neid hooldatavaid, keda on tabanud dementsus. Arhitektuursed siselahendused loovad haigetele keskkonna, kus selle haigusega kaasuvate erisustega võimalikult valutult toime tulla.
Allikas: Viljandi Maavalitsus
Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.
Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.
Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.
Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut ”Mi uma savvusann”, miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist. Loe edasi: Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut
25. mail kell 20 toimub Sänna kultuurimõisas taas väärtfilmiõhtu. Sel korral vaadatakse prantsuse filmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”. See on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade.
Rohkem infot: http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/gains.html
Tasuta! Toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru maavalitsus.
26. mail kell 14 toimub Sänna velokuuris rattaparanduse õpituba. Juhendab rattaspetsialist Mihkel Sälk. Kaasa võib võtta oma ratta, mida saab putitada, või tegutseda velokuuri rataste kallal. Tasuta! Toetab kohaliku omaalgatuse programm.
8.-10. juunil toimub seminar: Kodu.Perekond.Kogukond.
Konverentsil otsitakse ühiselt vastust küsimusele, kuidas tugevdada ja lähendada kodu, perekonda ja kogukonda. Selleks on kolme päeva jooksul mitmed vestlusringid ja laupäeva hommikul loeng permakultuuri põhimõtetest. Kohale tulemine loob võimaluse koos õppida, jagada ideid, unistada, leida uusi mõttekaaslasi ja nii oma elus, ümbruses kui ka laiemas ühiskonnas positiivsetele muutustele tõuge anda.
Rohkem infto: http://looduskodu.wordpress.com/konverents/
7. juunil peetakse Saatses seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti”. Ettekannetega esinevad Tartu ülikooli üliõpilased. Korraldab Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto instituudiga.
KAVA:
8.30 Buss Saatsesse väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast.
10.00-10.45 Saabumiskohv ja ringkäik Saatse seto muuseumis.
10.45–11.00 Avasõnaq.
11.00–11.20 Anu Toe. Setomaa – omanäoline regioon Eestis.
11.20–11.40 Kadri Villem. Vaateid kurja silma uskumusele Setomaal.
11.40–12.00 Moon Meier. “Seto asja” ajamine jutuvestmise vormis: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
12.00–12.20 Kärri Toomeos-Orglaan. Kirjakultuuri mõju seto muinasjuttudele.
12.20–12.40 Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk õigeusu kabelitest Virumaal.
12.40–13.20 Lõunaq.
13.20–13.40 Merlin Mürk. Võru kirjanduse õpetamine Vana-Võrumaal.
13.40–14.00 Triin Laan. Umakultuuri oppaminõ Räpinä kihlkunnah ja opimatõrjali näüdüs.
14.00–14.20 Maarja Hõrn. Setomaa kultuuri eripärale vastavate õppematerjalide näidised 5–7aastastele lastele.
14.20–14.40 Lea Eermann. Eha Lättemäe mulgikeelne luule.
14.40–15.00 Mirjam Nutov. Meediä mõjo hindätiidmisele.
15.00–15.20 Mirjam Potter. Maastiku visuaalsuse hindamine Võrumaa näitel.
15.20–15.30 Seto leeloantoloogia II köidet tutvustab Paul Hagu.
15.30–17.30 Piknik, lõke ja vabas vormis arutelu. Palume kõigil kaasa võtta midagi meelepärast ühisele piknikulauale.
17.30–19.30 Ekskursioon Ahto Raudoja juhatusel. Tutvume Sabolda külaarhitektuuriga, külastame Vana Jüri seebikoda, astume sisse Säpinä tsässonasse.
19.30–21.00 Tagasisõit Tartusse.
Oodatud on kõik huvilised!
Lisainfo ja registreerumine bussile: triin.iva@ut.ee või tel 737 5422.
Reedel, 25. mail toimub Põlvas VI eesti rahvamängude festival “Kes aias”. Festivali korraldab juba 13 aastat Põlva lasteaed Mesimumm ning sündmuse põhieesmärgiks on vanade eesti rahvamängude, keele ja kultuuri väärtustamine lasteaia alushariduses.
Mudilastele mõeldud folklooripeo läbivaks teemaks on sel aastal puud meie rahvapärimustes, lauludes-mängudes, puud, mis kasvavad looduses, koduõues, metsas, parkides, puud meie rahvuslikus käsitöös, puud kui elujõu andjad ja kandjad.
Seekordsel festivalil osaleb 14 lasteaeda ligi 350 mudilasega. Kõige kaugemaid külalisi Ida-Virumaalt esindab Püssi kultuurimaja
Sõbraring ja Lääne-Virumaalt Tarvanpää seltsi mudilasrühm. Viimase juhendajaks on tuntud rahvatantsuõpetaja, Eesti meestetantsupidude looja ja lavastaja Maie Orav. Tartumaalt on tulemas Puhja lasteaed Pääsusilm, Tartu linnast Tähtvere
lasteaia mudilased ning Võrumaalt Sõmerpalu lasteaed. Esimest korda osaleb festivalil Suurejõe rahvamaja loovarendusring Pärnumaalt koos rahvamuusik Krista Sildojaga.
Kodumaakonda Põlvat esindavad festivalil Vastse-Kuuste lasteaed Kaari, Veriora lasteaed Õnneseen, Räpina lasteaed Vikerkaar, Tilsi lasteaed, Mooste lasteaed, Mammaste lasteaed-algkool.
Festivali päev algab traditsiooniliselt kell 8 rahvuslipu piduliku hesikamisega lasteaia Mesimumm õuel ning jätkub kell 11 konverentsiga “Igal puul oma juur”.
Teemaga “Hingestatud loodus ja pühad paigad” esineb konverentsil SA Hiite Maja väliuuringute juht Tiit Kaasik, võro keele õpetamisest lasteaedades jagavad teadmisi ja kogemusi Võru instituudi keelepesa mentorid Egle Vodi ja Triin Rõõmusoks. Pärimuskultuuri valdkonna koolitustest annab ülevaate Eesti rahvusliku folkloorinõukogu arendus -ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan. Noorte rollist folklooriliikumises räägib ja joonisfilmi “Loomine” esitleb CIOFFi Eesti noortekoda.
Kell 11 algavad mudilaste kontserdid Põlva pühade puude juures: Põlva kultuuri- ja huvikeskuse taga kasvava tamme ning Põlva kesklinna pargis olev kuusepuu juures.
Kell 13.30 algab festivali rongkäik Põlva linna hiiekohast, praeguse Põlva Maarja kiriku eest, lasteaeda Mesimumm, kus kell 15
jätkub festivali peakontsert koos mängupesade ja ansambliga Anna-Minna.
Festivali peakorraldaja on Põlva lasteaed Mesimumm. Projektijuht on lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja Ülle Podekrat.
