Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ärgitab õpilasi uurima kodulugu

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit kutsub õpilasi osalema koduloouurimuste konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 29. märts 2013.

Koduloouurimuste konkursi eesmärgiks on innustada õpilasi tegelema oma kodukandi ajaloo ja kultuuripärandi uurimise ja teadvustamisega. Konkursile võib esitada töid mõne Jõgevamaa valla, linna või küla ajaloost, kohalikest pärimustest ja kommetest, maakonnas elanud ja tegutsenud tuntud isikutest vms.

Konkursi korraldab Jõgevamaa Omavalitsuste Liit koostöös Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguga. Tööde hindamine toimub kahes kategoorias. Eraldi arvestus käib 7.-9. klasside vahel ja 10.-12. klasside vahel.

Konkursi juhendiga on võimalik tutvuda Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel (alajaotuses “Konkursid”). Juhendile on lisatud loetelu võimalikest teemadest, mille on välja pakkunud Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu.

Kõik konkursil osalenud õpilased ja nende juhendajad kutsutakse vastuvõtule Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi 2013. aasta kevadel. Samas toimub ka auhindade üleandmine.

„Põhjakonna“ idee autorit tunnustati teenetemedaliga

Nädalavahetusel toimunud ühisõppusel “Põhjakonn” annetati Viru maleva kaitseliitlasele, nooremleitnant Sven Neudorfile ühisõppuse “Põhjakonn” ellukutsumise ja koostöö arendamise eest Järva maleva teenetemärk.

Teenetemärgi üle andnud Järva maleva kaitseliitlane nooremleitnant Jaanus Noorveli kommenteeris Sven Neudorfit, kui ärgitajat ja Järva malevaga kontakti loojat ning sidepidajat.

“Meest tuleb meeles pidada. Meeldiv koostöö neli aastat Viru malevaga ja ilma Svenita poleks Järva maleval ja üldse Kaitseliidul sellist õppust. Ei taha teistele algatajatele liiga teha, aga temalt see algusidee tuli,” sõnas Noorveli.

“See märk anti küll mulle, aga tegelikult see märk kuulub teile,” sõnas Neudorf tagasihoidlikult, viidates oma üksuse meeste panusele.

7.-9. septembrini toimus Tapa Polügoonil Kaitseliidu malevatevaheline ühisõppus “Põhjakonn”, millest võtsid osa kaitseliitlased viiest malevast. Osalesid Viru, Alutaguse, Rapla, Järva ja Tallinn – kokku 240 meest ja naist. “Põhjakonn” toimub Viru maleva eestvedamisel juba neljandat aastat. Varasemalt on ühisõppusel kaasa löönud Järva ja Tallinna maleva kaitseliitlased.

Nädalavahetusel oodatakse talgulisi Matsallu ja Vormsile

SA Eestimaa looduse Fond ootab selleks nädalavahetuseks veel abikäsi nii Matsalu kui Vormsi talgutele.

Mõlemad talgud algavad reede õhtul ja lõpevad pühapäeval. Talgutööks on sel nädalal liigkadakate mahavõtmine, kokku kandmine ja okste lõkkes põletamine.

Lisaks väärtusliku pärandkoosluse taastamisele aitavad talgulised seeläbi tublisti parandada Matsalus kaitsealuse kõre ja Vormsil haruldaste samblikuliikide elupaiga tingimusi.

Talgute olme ja tööjärgsete plaanide kohta saab lähemalt uurida talgulehtedelt: Matsalu http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe, Vormsi http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Tartu suunalt tulijad saavad Matsalu talgutele ELFi väikebussiga.

 

Võru Spordikeskuse juhiks valiti Maidu Laht

SA Võru Spordikeskus juhatuse liikmena on asunud tööle 34-aastane Maidu Laht. 

Sihtasutuse nõukogu esimehe ja konkursikomisjoni liikme Siiri Toomiku sõnul laekus konkursile 19 taotlust. „Avaldusi kaaludes, analüüsides kandidaatide vastavust konkursi tingimustele, kutsus nõukogu teise vooru viis kandidaati. Hääletamise tulemusena osutus
juhatuse liikmeks valituks Maidu Laht,“ kommenteeris Toomik.

„Maidu Laht omab juhtimiskogemust ja kunagise eduka kergejõustiklasena on ta kursis spordimaastikul toimuvaga. Mait on korraldanud avalikke üritusi, tal on projektikirjutamise ja -juhtimise kogemus,“ iseloomustas Toomik spordikeskuse vastset juhti.

Maidu Laht on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna füsioteraapia erialal. Ta on töötanud õpitud erialal, pidanud müügijuhi ametit ning eelmiseks töökohaks oli Misso vallavalitsus, kus ta töötas majandusspetsialisti ja arendusnõunikuna.

Tööleping kirjutati alla 3. septembril.

Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Torma ja Pala valla taidlejad Türgimaal rahvakultuurifestivalil. Foto: Evi Shtukert

Türgis asuvasse Altinoluki linna jõudis augusti lõpunädalal autobuss, millest väljusid Torma naisrühma tantsijad, Torma valla segakoori “Sõbrahing” lauljad ning tantsupaarid Pala segarühmast “Tuuritajad.” Jõgevamaa isetegevuslased saabusid selles piirkonnas toimuvale Ida-Mointi rahvakultuurifesitvalile.

Torma naisrühm on osalenud kuuel korral kultuurifestivalil Europead. Sadala külade seltsi rahavamajas proovidel käiv Torma valla segakoor “Sõbrahing” on laulnud Ungaris Szegedis ning Pala segarühma “Tuuritajad” on paarid tantsinud samas riigis asuvas sõprusvallas. Augusti viimastel päevadel mindi koos Türgimaale Ida-Mointi rahvakultuurifestivalile, mida korraldati kuuendat korda. Infot sündmusest  saadi Europeade kodulehelt.

“Et sõitsime Türki ühe bussiga, suhtuti meisse kui ühte isetegevuslaste peresse Eestis,” ütles  Torma naisrühma eestvedaja Evi Shtukert. “Festival algas rongkäiguga. Kolmel päeval olid meie kollektiividel ühised etteasted, milleks anti aega 20 minutit.  Torma naisrühm ja Tuuritajate rahvatantsijad tantsisd  Torma valla segakoori laulu saatel. Kontserdid olid tänavatel ja väljakutel. Küllap tubastes tingimustes olekski esinejatel ja publikul liiga kuum hakanud, sest kraadiklaas näitas 38-42 kraadi sooja. Janu kustutamiseks kandsime pidevalt kaasas veepudeleid. Jooki kulus siiski vähem kui algul arvasime.”

Võlusid “Tuljak”  ja “Saaremaa valss”

Torma valla segakoori dirigent Mare Talve rääkis, et repertuaari ettevalmistamisel peeti silmas, et rahvusvahelistel kultuurisündmustel soovitakse üldjuhul näha iga maa etlejate omapära. Loe edasi: Torma ja Pala valla kultuuritegijate reis Türgimaale

Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Täna jõuab lõpule konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine.

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab täna, 10. septembril koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse täna tunnustus üle Harjumaa ja Läänemaa peredele.

Harjumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Heikki Ylöneni perekond Nissi vallast. Tunnustamine toimub täna kl 12.00 Harjumaal Nissi vallas Nissi Maarja koguduse majas.

Läänemaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast. Tunnustamine toimub täna kl 14.00 Läänemaal Risti vallas Piirsalu külas. Kogunetakse Piirsalu pargi väravas, edasi suundutakse Liiva talumuuseumi ja Piirsalu rahvamajja.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes”, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.

Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk” ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongi võimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,” lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.”

Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö tuleb valmistada individuaalselt, videod kas grupi või klassi ühisloominguna.  Loe edasi: Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Infoturbespetsialistid avastasid ID-kaartidest turvariski ja väljavahetamisele läheb 120 000 kaarti.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul avastati potentsiaalne turvarisk rutiinse kontrolli käigus.

Arula kinnitas, et inimesed võivad rahulikud olla, sest kaart ei ole praegu väärkasutatav ega lahti muugitav. „See on vaid matemaatiliselt välja arvutatud võimalus,” kinnitas Arula. See on tema sõnul võrreldav turvauksega, millel on mitu lukku ja üks neist on vigane. Seega – viga on, aga otsest ohtu praegu pole. Loe edasi: 2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Maaülikoolis alustas tegevust pereülikool

Maaülikoolis alustab tegevust pereülikool


Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“

Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.

Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.

Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Gibraltaril toimunud rammumeeste meistrite liiga etapil teise koha saanud Valgamaa rammumees Lauri Nämi läheb kahe nädala pärast oma esimesele MM-le.

Gibraltaril oma seni parimat tulemust liigas näidanud Nämi sõnas, et juba siis, kui ta USAs Los Angeleses maailmameistrivõistlustel finaali jõuaks, oleks see suur saavutus, sest kohal on maailma tipud. Loe edasi: Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Eesti ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi sõnul algab registreerimine III ööjooksule, mis toimub järgmise aasta 7. juunil, tänavu 1. novembril.

 “Poolteist kuud tegutsemist on nüüdseks võimaldanud 2013. aastal ees ootavat ka ürituse veebilehele sisestada. Veebilehelt www.eestimaraton.ee on võimalik leida enamiku kolmanda Eesti ööjooksu infost. Lisaks värske info Aqva Spaa “Terve Rakvere liigub” liikumissarja kohta, millega alustatakse 17. septembril,” rääkis Torm. Loe edasi: Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid  tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad  ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Caspar Austa on kolmekordne Estonian Cup rattamaratonide sarja võitja

Foto: Tarmo Haud

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja käesoleva hooaja viimase, distantsilt kõige pikema Elva Rattamaratoni võitis lätlane Normunds Zviedris Extreme Sport võistkonnast. Sarja üldvõidu vormistas täna neljandana lõpetanud, kuid sel hooajal koguni neli etapivõitu teeninud Caspar Austa.

Võitja Normnuds Zviedris läbis 72 kilomeetri pikkuse maratonidistantsi ajaga 2:12.16. Tema meeskonnakaaslane, end teisele kohale pedaalinud Helmet Tamkõrv lõpetas 20 sekundit hiljem. Kolmandana finišeeris Elvas Markku Ainsalu (Nissan ProShop Team) ajaga 2:12.55.

Täna koduradadel pedaalinud Caspar Austa sõit algas üle kivide ja kändude. “Neljandal kilomeetril läks rehv katki, aga õnneks ei olnud auk väga suur ja sai selle vahuga kinni lasta,” kommenteeris Austa oma sõitu. “Aga minek oli hea ja sain lõpus veel ka esiotsale järele. Rada oli vaatamata hommikusele vihmasajule väga hea ja kurtmiseks ei tohiks kellelgi küll põhjust olla. Kahju ainult, et koduetapp jäi selle hooaja sarjas kõige kehvema tulemusega.”

12. Elva Rattamaratoni esikuuik:

Koht Nimi Võistkond Aeg Kaotus võitjale

1 Normunds Zviedris Extreme Sport 2:12:16
2 Helmet Tamkõrv Extreme Sport 2:12:36 0:00:20
3 Markku Ainsalu Nissan ProShop Team 2:12:55 0:00:39
4 Caspar Austa A&T Sport TYSK Team 2:13:54 0:01:38
5 Alges Maasikmets Extreme Sport 2:14:06 0:01:50
6 Ivo Suur Nissan ProShop Team 2:14:27 0:02:11
Loe edasi: Caspar Austa on kolmekordne Estonian Cup rattamaratonide sarja võitja

Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.

Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.

See eesmärk on püsivalt olnud täidetud juba 1980. aastate lõpust, mil toiduga kindlustatus oli ELis muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et toetamise vajalikkus kahtluse alla seati. Tollastest ideedest tulenevalt reformiti EL laienemise eel põllumajanduspoliitikat mõnevõrra turusõbralikumaks ning jõuti hektaripõhiste otsetoetuste ja maaelu arenguni.
Loe edasi: Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi koos Erki-Andres Nuudiga

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi toimub juba 12. septembril 2012 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pärast kiirelt möödunud suvekuid on Tartu tantsuklubisse kutsutud taaskord suurem rahvamuusikute sõpruskond. Tallinnast tuleb seekord tantsuklubisse Erki-Andres Nuut koos Martin Mülleri, Anni Rikkeri ja Leho Laaseriga. Üheskoos reisides peaks peaks vahemaa lühemana tunduma ja reis olema meeldivam. Tartu rahvamuusikute kamp on jälle päris esinduslik. Kõik vennad Indid on seekord tantsuklubis kohal. Asso, Meelise ja Heiki puhul on teada fakt, et nad on ühtaegu nii sugulased, tuttavad kui ka head sõbrad. Ruti Kirikmäe on endaga kaasa kutsunud kamba noori õppureid, kes on viimaste aastate jooksul Tartusse elama asunud. Koos Ruti Kirikmäega musitseerivad Kaisa Kuslapuu, Elsa Trumm, Kaie Mikheim ja Daniel Kütt. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Ühtlasi tuletame siinkohal ka tantsijatele meelde, et koos sõpradega on tantsuklubis märgatavalt lõbusam. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.

Seekord on kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud tantsuklubisse koos sõpradega!

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Viljandi Mainori aktus läks sujuvalt üle disaininäituse „Ü-di“ avamiseks

Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem
Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud
originaalset serveerimislauda

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.

Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.

Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.

Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.

Eesti esindajana ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioonis asus tööle Siim Tiidemann

Reedel, 7. septembril toimub Roomas eesistujariigi Eesti eestvedamisel ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa regiooni juhtimiskoosolek, mida juhatab alates septembrist Eesti esindajana tööle asunud Siim Tiidemann.

“Meie eesistumise kava FAO Euroopa regioonis näeb ette koostöö edendamist regioonis – tahame suurendada riikide kaasatust ning tõsta Euroopa regiooni nähtavust globaalsel taustal,” selgitas Siim Tiidemann. “On oluline, et Euroopa regioon võtaks senisest enam ette Euroopa ühist huvi väljendavaid teemasid ning jõuaks neis ka ühispositsioonideni.”

Peamiste teemadena on Eesti oma eesistumise kavas FAO Euroopa regioonile välja pakkunud erasektori rolli põllumajanduse ja toidusektori arengus, Euroopa põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali ning toidutootmise ketis tasakaalustatuma arengu esmatootmise, töötlemise ja turustamise vahel.

“Toidutootmise kasvava tähtsuse rõhutamiseks teeme ettepaneku, et ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning eriti selle Euroopa regioon oleks selgelt esindatud maailmanäitusel Expo 2015, mille teemaks on planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine,” ütles Tiidemann.

Siim Tiidemann on alates 1. septembrist Eesti esindaja FAO juures, vahetades seoses ametiaja lõppemisega välja Ruve Šanki, kes asub tööle põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana. Siim Tiidemann töötas põllumajandusministeeriumis 2003. aastast, alates 2008. aastast välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana.

Konkurss „Aasta Puitehitis 2012“ on avatud

Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 30. september.

Tänavu kümnendat korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2012. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt. Palume täidetud ankeet (ankeet) saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44.

Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 30. september.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 8. novembril Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) toimuval arhitektuurikonverentsil “Puit- homse elukeskkonna võti”. Esitatud töid presenteeritakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval auhinnatseremoonial ja Puuinfo kodulehel.

Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.

Eripreemiate väljaandjad:

UPM-Kymmene Otepää AS – parima vineeri kasutuse eest (700 €)
Peetri Puit OÜ – arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (700 €)
Rait AS (Raitwood) – höövelmaterjali parima kasutuse eest (700 €)

Eesti Puitmajaliit – auhind „Aasta Tehasemaja“ tiitli võitjale. Võistluse juhend.

Mullu sai Aasta Puitehitise tiitli Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevorm Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu selle arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda.

Konkurssi korraldavad Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Võistluse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

ELF kutsub talguplaane punuma

ELF kutsub üles oktoobri esimesel nädalavahetusel looduse heaks talguid korraldama. Sellele kaasa aitamiseks on meil välja panna kolm rahalist talgutõru (à 250 EUR). Julgustame kõiki omi algatuste kirjeldusi saatma – talgujuhi taust, tööplatsi asukoht ja talguliste rohkus eelist ei anna. Talguplaan tuleb kokku punuda ja teele panna hiljemalt 19. septembril.

Lähemalt loe: http://talgud.ee/lugu/talgut6rud

Nii oma talguplaanide punumise jaoks inspiratsiooni kogujaid, kui ka niisama heast peast talgutajaid ootame ka tuleva nädalavahetuse talgutele: Teorehe kõretalgud Matsalus 14. – 16. september 2012

Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil 14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos. Talgulisi kostitatakse Vormsil Astrid Lindgreni raamatutest tuttava hubasuse, õduduse ja lihtsusega. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Järgmisel pühapäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis

Foto: Tanel Kangert SEB 14. Tartu Rattamaratonil (Ardo Säks, www.vabaaeg.eu)

16. septembril sõidetakse SEB 15. Tartu Rattamaraton, mille raames selgitatakse ühtlasi välja Eesti meister maastikurattamaratonis nii naiste kui ka meeste võistlusklassis.

Eesti meistrivõistlustel saavad osaleda 19-aastased ja vanemad ratturid, kes omavad kehtivat UCI eliidi litsentsi.

„Tartu Rattamaratoni võit on kindlasti kõige ihaldatum võit Baltikumi maastikuratta kalendris ja kui sellele lisandub veel Eesti  meistritiitel, siis on sellel võidul veelgi rohkem kaalu ka rahvusvahelises mastaabis. Kuna Eesti meistrivõistlused kuuluvad ka UCI kalendrisse, siis meistritiitel annab päris kopsaka punktisaagi reitingutabelisse ja tõstab Eesti meistri arvestatavale kohale maailma maastikurattamaratoni edetabelis,“ räägib võistluste direktor Indrek Kelk võistluste olulisusest. „Lisaks on riigi meistrivõistluste korraldamine tunnustus igale maratonikorraldajale ja nii ka meile,“ lisab Kelk.

Eelmisel aastal võitis meistritiitli Astana meeskonna profirattur Tanel Kangert, kes krooniti ühtlasi ka SEB 15. Tartu Rattamaratoni võitjaks. Kuna sõit on Baltikumile omase käekirja ja maastikuga, siis esmakordsetel osalejatel, kes ei ole kursis kohalike oludega, on esikohale sõita üsna keeruline ja seetõttu võib sellel aastal favoriitideks pidada eelkõige eestlasi ning lätlasi.

SEB 15. Tartu Rattamaraton sõidetakse suures osas legendaarse Tartu (suusa)Maratoni raja peal, põhidistantside pikkused on 89 ja 40 km.

Tartu Rattamaraton on ka maailma mastaabis silmapaistev üritus olles maailmas suuruselt kolmas maastikurattamaraton, mis seisab osalejate arvu poolest kõrvuti selliste tuntud rahvusvaheliste sõitudega nagu Norra Birkebeinerrittet ja rootslaste CykelVasa.

Tänase seisuga on maratonile ennast kirja pannud kokku ligi 5000 inimest 11 riigist.

Päev enne toimuvad SEB 11. Tartu Maastikurattasprint ning traditsioonilised lastesõidud.

Meistrivõistlusi on otsepildis võimalik jälgida TV 6 vahendusel 16.09 kell 9.45-13.30.

Ajakirjanikele on avatud elektrooniline akrediteerimisvorm aadressil www.tartumaraton.ee/press.

MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
www.facebook.com/tartumaraton