Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Näitused Võru Linnagaleriis

Viimast nädalat Võru Linnagaleriis on maalinäitus: Priit Pajos ja Ari Liimatainen “Ull ja Ullim”. See on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames. Lisaks väärib mainimist 2007. aastal Helsingi “Dix” galeriis toimunud näitus, kus lisandus Liimataise ja Pajose tandemile veel Peeter Allik. Mitmetes teistes projektides Eestis ja Soomes on aga mehed koos osalenud juba alates 2004. aastast. Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub.Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest.

Maanus Mikkeli keraamikanäitus “Tölllugu”. 1956. aastal Tartus sündinud Maanus Mikkel õppis Tartu Miina Härma koolis,seejärel aastatel 1972-1976 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist kujundamist ja1978-1988 kunstiakadeemias keraamikat. Ta on töötanud koondises Ars, Artesja Studio Ceramikumis. Alates 2001. aastast on Mikkel vabakutseline keraamik. Ajapikku on savi sees askeldamine üsna meeldivaks töllamiseks muutunud,siit ka näituse nimi.Võrus esinesin viimati 2006. aastal seega ehk üsna õige aeg endast uuestimärku anda. Viimase viie aasta jooksul on savi peale üksjagu uusi tegelasitekkinud ja eks vanadki ole ajaga muutunud. Värvid jäävad endiselt maa jataeva karva, leebe tuuleke puhub ning lootkem jätkuvalt, et elu on ilus.

Hiina saatkonna fotonäitus “Dünaamiline Peking”. Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi. Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga.

Galerii on suveperioodil avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:00 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo: Võru Linnagalerii

Tuletorni kontsert toob Peipsi kaldale esinema Estonian Dream Big Bandi

Sel nädalalõpul, 6.-7. juulil 2012 Rannapungerjal toimuv Tuletorni kontsert pakub head muusikat nii romantikule kui rokilikuma stiili austajale. Üles astuvad Metsatöll ja Siiri Sisask ning ürituse lõpetab Estonian Dream Big Bänd – solistideks Hendrik Sal-Saller, Hedvig Hanson, Tanja Mihhailova ja Uku Suviste.

„Sel korral tuleb Tuletorni kontsert Peipsi äärde mitmekesisema kavaga kui kunagi varem,“ rääkis Tuletorni kontserdi peakorraldaja Guido Kangur. „Möödunud aasta publiku soovile vastu tulles saab kuulda tõsist rock-muusikat ning teisel päeval on oodatud need, kes otsivad midagi hingele. Ja nagu ikka, on kontserdipaigaks romantiline Rannapungerja, vaatega otse suvisele Peipsile.“

Esimesel kontserdipäeval astuvad lavale Siiri Sisask, kes esitab laule oma värskelt albumilt „Hommikupuu“ ning Eesti tuntuim folk-rock bänd Metsatöll plaadiga „ULG“.

Teisel päeval ühendavad professionaalsed kitarristid ansamblist Weekend Guitar Trio oma väed näitlejatega Eesti Draamateatrist, et esitada koos võrratut kitarrimuusikat – kuulda saab nii omaloomingut kui maailmaklassikat.

Võimsa punkti paneb Tuletorni kontserdile Estonian Dream Big Band koos suurepäraste solistide – Hendik Sal-Salleri, Hedvig Hansoni ja Tanja Mihhailova ning Uku Suvistega.

„Olen ise Ida-Virumaal sündinud-kasvanud ja tegelikult on see juba mu ammune unistus, et saaksin kuulda Estonian Dream Big Bandi Peipsi kaldal esinemas,“ rääkis Guido Kangur. „Nad on ka ise öelnud, et Rannapungerjal tuleb nende aasta suurim ülesastumine – kolmetunnisel kontserdil saab kuulda nelja erinäolist solisti esitamas väga erinevas stiilis muusikat jazzist popini.“

Mõlemal päeval esinevad ka kohalikud lauljad, pillimängijad ja tantsijad. Ühtlasi saab Tuletorni kontserdiga alguse „Seitsme linna muusika festival“ koostöös Eesti Kontserdiga, mille raames saab head muusikat kuulda veel mitmetes Ida-Virumaa looduskaunistes paikades.

Piletihindade kohta leiab lisainfot Piletilevi müügikohtadest ja kodulehelt.

Lisainfo: www.kaunismuusika.ee

Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Foto: Chelfitsch & Toshiki Okada lavastus "Current Location"

Kaasaegseid etenduskunstivorme esitleva teatrifestivalini Baltoscandal on loetud päevad ja mitmed etendused on juba välja müüdud. Pühapäeval saabusid esimesed külalised välismaalt, et 4.juulil alustada juba kaheteistkümnendat peavoolu eiravat Baltoscandalit.

Nagu ikka, on ka seekordsel festivalil oodata esinejaid üle terve maailma. Kaugeim külaline on Jaapanis resideeruv hinnatuddraamakirjanik ja lavastaja Toshiki Okada ja trupp chelfitsch – Baltoscandalil on võimalik näha nende uusima lavastuse „Current Location“ Euroopa esietendust. Jaapani ühiskonnale oli 2011. aasta 11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tuumasaaste suureks löögiks. See sündmus puudutas tugevalt ka Okadat ning „Current Location“-is kajastubki tema muutunud suhe teatrisse. See on fiktsionaalne lugu muutusest, milles räägitakse kõrvalseisja tooniga ning ulmeloo vahenditega ühes külas elava seitsme naise ärevusest, konfliktidest ja lootustest, kui taamal ähvardab võimalik oht.

Baltoscandal leiab aset 4.-7. juulil Rakveres. Põhjalik ajakava on üleval festivali kodulehel.

Loe edasi: Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Johann Jakob Mutsu suguvõsa ja hõimlaste kokkutulek

Johann-Jakob (Jaani p, 10.12.1822-15.05.1895) suguvõsa ja hõimlased on oodatud 4. augustil kokkutulekule Võrumaale Lasva valda Madala külla Männiste tallu.

Päevaplaan

12.00 -12.10   Kogunemine Lasval Pindi kiriku ees

12.10- 13.00   Hauaplaadi paigaldamine Madala küla esimese Mutsu – Johann Jakob Mutsu – hauale  ja lähedaste  haudade külastamine

13.00-13.30   Sõidame Madala külla Männiste Tare 74 tallu (kaardi internetist leiab otsides aadressi: Männiste Tare, Madala küla, Lasva vald)

14.00-14.10   Lipp masti

14.10-15.00   Oasupi söömine

15.00-18.00   Jalutuskäik esiisa Johann Jakobi talu juurde ja küünla süütamine, ringkäik külas.

18.00  Piknikukorvide avamine; tuttavaks saamine, igaüks saab sõna; ajaloo arutamine. Kõik, kes on sugupuusid uurinud, võiksid jagada oma teadmisi teistega. Lõkketule süütamine, grillimine jne.

Kohapeal saab telkida. Osavõtust palutakse teada anda 28. juuliks telefonil 5109 401(Ilme Palu) või e-posti aadressil ilme@okwest.ee.  Või siis 5191 9375 (Aare Rätsepp), e-post aare@haanimaa.ee.  Kaasa võtta piknikukorv ja kui on fotosid vanematest, vanavanematest jne, ka pidudel tehtud pilte. Hauaplaadist ja ühissupist osavõtt 3 eurot.

Laupäeval käib Postiteel terve päeva pillerkaar

Laulumehed Varbusel 2006. aasta suvel. Foto: Külli Kivioja

Laupäeval, 7. juulil on Postiteel tavapärasest suuremat saginat, sest avatud on 12 erilist peopaika. Postitee pillerkaari nime kandva
teemapäevaga tähistatakse Varbuse postijaama 150 aasta juubelit.

“Kutsume peresid ja romantikahuvilisi avastama Postiteed uuest küljest. On tähelepanuväärne, et lühikesel, vaid 22 kilomeetri pikkusel lõigul on nii palju põnevaid puhke- ja ajaveetmisvõimalusi,” rõhutas Põlvamaa piirkonna kahtlemata tuntuima sihtkoha, Eesti maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Kella 12-20 saab Mesikamäe puhkemaja Röövlimägede baaslaagris lihvida vilumusi kõrgseiklusrajal, Sadama kõrtsis aga suitsutavad madrused värsket ja väärt kala. Põlva talurahvamuuseumis pakutakse villa, körti ja võimu vallarahvale; magistrikraadi saab ühe päevaga omandada Ala-Juusa puhkemajas vaid sel päeval avatud sauna-akadeemias.

Pizza Olives kõlavad kuumad itaalia lembelood ja ahjus valmivad hõrgud pizzad. Viia-Jaani labürinditalu paneb energiad liikuma ja südamed helisema. Suvised parlamendiistungid on kolinud puhvetisse Kopli taluköögis ning vanaema on võtnud platsi õunapuu otsas Metsa-Lukatsi talus. Varbuse muusikamõis on avanud muusikamanufaktuuri ja Oru talu kutsub metsarestorani. Puna saab palgesse, maitses suslanaiste rammusat leent Varbuse teemajas ning Eesti maanteemuuseum on see koht, kus tee elab ja laat käib.

Sädelev stopp pannakse päevale kell 20 Eestimaanteemuuseumi sisehoovis algaval peoõhtul koos retrohõngulist, 70. aastate muusikat viljeleva ansambliga Regatt. Pilet: 5 EUR. Piletid saadaval Piletilevis, osalevates ettevõtetes ja kohapeal.

Varbuse postijaam asub n-n vanal Tartu-Võru maanteel ning selle väärika ajalooga tee künklikku ja kurvilist lõiku Liiva ristmikust Võruni tuntakse praegu Postiteena.

Vt ka www.postitee.ee

Täna on heinategu üldiselt keelatud

Täna, heinakuu teisel päeval on heinaleedo, mida Virumaal on nimetatud Uku pühaks. Sõltuvalt kandist tähistab see püha heinatöö algust või vaheaega. Ukupäeval on üldiselt keelatud heina niita või kokku panna, sest see pahandab taevaisa. Samuti on see oluline merepüha.

Heinaleedol tehtud kuhjad süütab piksepoeg põlema või lööb pikne koguni kuhja koos heinalistega kiviks. Purtse-Matkal, aga mujalgi näidatakse selliseid kive. Pühal tehtud kuhja võib ka vesisaabas ära viia, seegi on taeva karistus. Vesisaabas ähvardab heinaleedol merele läinud kalureidki, sest see päev on randlaste kalapüha.

Ukut on austatud pea kogu maal. Armastust selle taevast ja sademeid valitseva jumala vastu näitab tema nimede rohkus. Ukut kutsutakse veel Ukku, Ukko, Taevaisa, Vanajumal, Vanemb, Vanaisa, Pikne, Pikker, Äikene, Äiuke, Äike jne. Sooje tundeid selle jumala vastu näitavad eriti ilmekalt hellitusnimed nagu Äiuke ja Äikene. Karjalased kutsuvad Ukut hellitavalt Illiks ja Illuks. Soomlased kutsuvad aga Ukkot koguni ülijumalaks. Loe edasi: Täna on heinategu üldiselt keelatud

Eesti tänavune raiemeister on Sulev Tooming

Eile, 30. juunil Rakveres toimunud Eesti raiemeistrivõistlustel tuli viie ala üldarvestuses võitjaks Sulev Tooming, teise koha sai Martin Muttika ja kolmanda koha praegune raie maailmameister Andres Olesk. Juunioridest oli viie ala üldarvestuses parim Erik Rist, teisele kohale tuli Helvis Koort ja kolmandaks Ranet Sildoja.

Võistlustulemuste põhjal selgus ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel osaleva Eesti koondise koosseis: lisaks senisele kindlale koondise liikmele Andres Oleskile pääsevad Eestit esindama veel Sulev Tooming ja Martin Muttik ning juunioridest Erik Rist.

Võistluspäeva põnev avalöök oli langetamine, mis seekord toimus metsatingimustes, RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal. Langetati mände, nagu seda tehakse ka tänavustel maailmameistrivõistlustel.

Eesti parimatele raiemeestele pakkus võistlustel tugevat konkurentsi Soome, Läti, Leedu ja Valgevene paremik. Kokku osales Eesti meistrivõistlustel 33 võistlejat.

Täpsema ülevaate meeste ja juunioride arvestuses alade kaupa leiate siit.

Fotosid raievõistlustest saab vaadata metsainfo.ee albumitest Facebookis.

Eestimaa sportlikumad vallad on Tartu ja Mäetaguse

Paikusel peetud 20. Eesti valdade mängud võitsid kokkuvõttes suurtest valdadest Tartu ja väikestest Mäetaguse. Tartule järgnesid Audru ja Ülenurme ning Mäetagusele Kernu ja Imavere. Kokku osalesid võistlustel 50 erineva omavalitsuse sportlased, neist 17 võistkonda olid välja pannud väikesed, kuni 2000 elanikuga vallad.

Alavõidud jagunesid järgmiselt:

  • kergejõustik – Ülenurme,
  • meeste võrkpall – Pärsti,
  • naiste võrkpall – Võru,
  • jalgrattakross – Tartu,
  • orienteerumine – Saue,
  • mälumäng – Paikuse,
  • köievedu – Juuru,
  • jahilaskmine – Saku,
  • petank – Jõhvi

Täpsemalt saaab 20. Eesti valdade suvemängude tulemusesi vaadata aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2374

Tulekul sajandi parim Võru Folk

Igal aastal juulikuus sõidavad Võrumaale sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ja pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist!

Festivalil osaleb 6 välisrühma, 18 tantsukollektiivi Võrumaalt ja mujalt Eestist, 2 simmaniansamblit, 7 pillikollektiivi, lisaks 17 duot, triot, ansamblit või ka suuremat seltskonda esinejaid, 2 setu laulukoori, 2 näiteseltskonda.
Loe edasi: Tulekul sajandi parim Võru Folk

7.juulil algab Rapla Kirikumuusika juubelifestival

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur” jne). Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005.

1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka Eestimaa kaunites mõisates.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritanniast Jaapanini. Festivali on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald ja paljud teised. Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF.

Sel aastal tähistab festival oma XX aastapäeva , kus astuvad üles mitmed erinevad ja head muusikud. Loe lähemalt http://kmf.eelkrapla.ee 

Mängiv laps: Riskid ja rõõm

Loone Ots, PhD (Ed.), Lastekaitse Liidu president

Pühapäeval selgub Euroopa meister jalgpallis. Kuumad kired leegivad. Vutifännid ootavad katarsist. Kes võidab? Karl Parts kirjutas kunagi mälestusraamatu Eesti vabadussõjast ja pani pealkirjaks „Kas võit või surm“. Vabadussõda oli sõda. Jalgpallisõda on mäng. Ometi võtavad miljonid seda mängu nii, nagu sõltuks sellest elu. Suured pereliikmed istuvad, pilk ekraanil. Mida teevad sel ajal väiksed? Kõige pisemad eeldamisi magavad. Veidi suuremad on ehk sama ekraani kütkes, veri adrenaliini täis. On see hea või halb? Eelmisel nädalal oli Eestil au võõrustada üritust, mille kaal teadusmaailmas on võrdne jalgpalli meistrivõistlustega spordis. Tallinna ülikoolis toimus maailma mängukonverents „Mängu võimalused: teadusuuringute rakendusi hariduspoliitikas ja praktikas“. Juba 26. korda uurisid kuulsad eksperdid ja praktikud Euroopast, Põhja-Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast, kuidas mäng mõjutab meie lapsi ja milliseid tagajärgi tingib praktiline mängukultuur meie ühiskondades. Loe edasi: Mängiv laps: Riskid ja rõõm

Haaapsalu rattaralli piirab täna liiklust

Lääne maakonnas toimub tänaHaapsalu rattaralli, mis piirab kohati liiklust.

Kell 12 – 17 on  liiklus häiritud marsruudil Haapsalu-Risti-Laiküla-Haapsalu, teatas maanteeinfokeskus.

Start ja finiš on Haapsalus spordihoone ees, võistlustrassil on kohati kiiruspiirang kuni 50 km/h ning ristmikel on liikluse reguleerijad. Autojuhtidel palutakse jälgida ajutist liikluskorraldust ning olla tähelepanelikud.

 

Koreast ja Tasmaaniast Kohilasse keraamikat tegema

XII rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion toob Kohilasse teiste hulgas kunstnikke Koreast ja Tasmaaniast ja mujaltki. Nii jõuavad täna Raplamaale tosin kunstniku USA-st, Lõuna-Koreast, Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Soomest ja Tasmaaniast, et osaleda Tohisoo mõisas XII. suurevormilise keraamika sümpoosionil.

Kaksteist suve puupõletuse eripära ja skulpturaalset keraamikat propageerinud rahvusvahelise sümpoosioni korraldajad on Eesti Keraamikute Liit koostöös Kohila valla koolituskeskuse ja MTÜga Tohisoo Mõis. Sümpoosion kestab 22. juulini, selle kestel toimuvad kunstnike loominguõhtud ning kolm suurt põletusvooru.

Peakorraldajad, kunstnik Aigi Orav ja Eesti Keraamikute Liidu esimees Külli Kõiv juhivad eraldi tähelepanu sümpoosioni tegelikule peategelasele ja
inspireerijale, milleks on Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kõik teosed põlevad kunstiks elavas tules, ja
kus tipphetkel on koguni üle1300 kraadi kuuma.“Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.“

„Iga sümpoosion on kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolmeks nädalaks paradiislikud tingimused oma loominguga tegelemiseks, katsetamiseks ning ideede värskendamiseks,“ kinnitavad korraldajad. Seekord on eksootilisi külalisi tulemas Koreast (prof Eun-kyung Choi Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan – mees kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest kutsuti sümpoosionile tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis ning tunnustatud eesti skulptor Ekke Väli koos noorema põlve skulptori Eneken Maripuuga.

Kaugeltki kõik sümpoosionist osavõtjad ei ole keraamikud, aegade jooksul on siinmail oma loomingut värskendanud skulptorid, tekstiilikunstnikud ja üks arhitekt.

Kaheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sadaviiskümmend kunstnikku üle kogu maailma. On kaunilt tähenduslik, et alles sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus Tohisool valminud töödest. Nii luuakse emotsionaalne sild uue sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb alati väike kontsert.

Sümpoosion kestab 1.-22.juulini, pidulik lõpetamine, näitus ja kontsert on

laupäeval, 21.juulil kl.15.00 seal samas Tohisoo mõisapargis.

Palupõhjal värvitakse taimedega lõnga

Palupõhja Looduskool ootab neid vahvaid lapsi koos täiskasvanutega,  keda huvitab, kuidas värv taimest lõnga külge saab ja millised taimed  meil kõige paremad värvitaimed on.

1. ja 2. juulil toimetavad Palupõhjas kogenud juhendajate käe all  lapsed koos täiskasvanutega, õpivad taimi tundma, koguma ja värvipotis lõngale erinevaid värvitoone külge võluma. Laagrist saadakse kaasa parem taimede tundmine, lõnga värvimise  kogemus ja õpetused ning ilusad suvemälestused Alam-Pedja loodusest. Laager algab pühapäeval kell 13 ja on osalejaile tasuta.

Õppepäevi korraldab Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Palupõhja Looduskooliga ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Heino Lipu mälestusvõistlus toob Maidlasse tipptasemel kuulitõukajad

Läbi aegade võimsaim kuulitõukevõistlus Ida-Virumaal toimub homme Maidlas ning toob starti viis 20 meetri meest.

Favoriitidena astuvad kuulitõukeringi portugallane Marco Fortes (PB 21.02), ukrainlane Dmytro Savytskyy (PB 20.38) ja Taani vägilane Kim Christensen (PB 20.06). Kõik kolm võistlevad ka Helsingis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel Euroopa meistritiitli eest. Mullust esikohta läheb Maidlasse kaitsma EM-i vahele jätnud, samuti 20-meetri mees, Andrei Borodkin Ukrainast (PB 20.38). Eesti esitõukaja Raigo Toompuu (PB 20.20), kes pärast olümpianormi täitmist end kergelt vigastas, otsustab mälestusvõistlustel kaasalöömise vahetult enne võistlust.

Lisaks tugevatele Portugali, Taani ja Ukraina võistlejatele ning Eesti kuulitõuke paremikule on Maidlasse oodata ka sportlasi Rootsist. Ühtekokku toob Heino Lipu mälestusvõistlus Maidla mõisaparki viie riigi esindajad.

Võistlus algab homme keskpäeval  Maidla mõisapargis.

Heino Lipp (21.07.1922-28.08.2006) oli eesti tippkergejõustiklane, mitmekordne NSVLi meister kümnevõistluses ja mitmel teisel võistlusalal. Oma esimese NSVL rekordi püstitas ta 3. juunil 1946 Tartus, kui tõukas kuuli 15,62 m. Osalenuks Lipp olümpiamängudel, olnuks ta 1948. aasta Londoni olümpiamängudel favoriit ning 1952. aastal Helsingis tollase vormi põhjal vähemalt hõbemedalisoosik.

 

Noored Kotkad selgitavad parimad luurajad

Sel nädalavahetusel toimub Jõgevamaal Jõgeva valla territooriumil järjekorras XVI vabariiklik Noorte Kotkaste luurevõistlus Mini-Erna.

Mini-Erna käigus tuleb võistlejatel läbida jalgsi ning varustust kaasas kandes ca 30 km 30 tunni jooksul, üritades samal ajal jääda võimalikult märkamatuks ja kättesaamatuks vastutegevuse meeskonna liikmetele, et mitte kaotada oma „elusid“. Rada läbides peavad võistkonnad täitma kontrollpunktides olevaid ülesandeid nii hästi kui võimalik, et sooritatu eest väärida minimaalselt karistuspunkte.

Ülesanneteks on erinevad meeskonnatöö ja –tähelepanu nõudvad katsumused, esmaabi andmine, kauguste määramine, topograafia rakendamine, veekogu ületamine ja teised skautlike oskuste rakendamist vajavad ülesanded.

Noorte Kotkaste peavanema ja võistluse ülema Silver Tamme sõnul on sellel aastal raske ning nõudlik võistlusrada, mille läbimiseks läheb vaja väga häid orienteerumisoskusi.

Võistlevad 4-liikmelised 12-17-aastaste noorkotkaste meeskonnad kõikidest maakondadest, mille koosseis on enamasti väljaselgitatud eelnevalt korraldatud maakondlikul luurevõistlusel, saates vabariiklikule võistlusele parimad. Lisaks noormeeste võistkonnale on rajal ka selle aasta Ernakesel hästi osalenud Kodutütarde Tallinna ringkonna tüdrukute võistkond ning välisriikidest Leedu Ðauliø Sàjunga esindusmeeskond.

Seega on 2012. aasta Mini-Ernal omavahel mõõtu võtmas ning parimat välja selgitamas 17 võistkonda.

 

Täna möödub 50 aastat I noorte laulu- ja tantsupeost

http://laulupidu.ee/wp-content/uploads/2012/06/noortelaulujatantsupeod.jpg30. juunil 1962 toimus Tallinnas Kalevi staadionil esimene noorte tantsupidu ning 1. juulil laulupidu Tallinna lauluväljakul.

Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõtte algatajateks olid laulupeo üldjuht Heino Kaljuste ning tantsupeo üldjuht Alfred Raadik. Peo tollane ametlik nimi oli V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek.

 Tantsupidu toimus tollasel Komsomoli-nimelisel (praegu Kalevi) staadionil ning sellel osales ligi 4000 tantsijat. Pidu oli lavastatud pioneeride lõkkeõhtuna – puhusid fanfaarid, süüdati lõkked ning heisati laagrilipp. Kõige selle kõrval tantsiti aga selliseid eesti rahvatantse nagu “Kaera-Jaan”, “Konnatants” ja “Jämaja labajalg” jpt. Tantsude vahel võistlesid legendaarse  spordimehe Joann Lõssovi juhatusel 600 noort kombineeritud teatejooksus. Tantsupeo lõpetas tänaseks noortepidude traditsiooniliseks lõputantsuks kujunenud “Oige ja vasemba”.
Tantsupeo üldjuhid olid Leo Kalmet, Alfred Raadik, Erna Kaasik, Niina Raadik ja Ilka Tomingas.

Laulupidu toimus äsja valminud Tallinna lauluväljakul ning sellel osales ligikaudu 11000 lauljat. Asjakohase kommunistlikule parteile, pioneeriorganisatsioonile ja Leninile pühendatud repertuaari kõrval kõlasid muuhulgas ka Gustav Ernesaksa ja Ellen Niidu “Rongisõit”, Eesti rahvaviis “Vändra polka” ja Villem Reimani laul “Õekene”. Laulupeo üldjuhid olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Karl Leinus, Lembit Verlin, Heino Kaljuste, Aksel Pajupuu, Vilja Toomi, Jaan Kääramees ning Kuno Areng, kes oli dirigendipuldis ka 2011. aastal XI noorte laulupeol, juhatades seal Gustav Ernesaksa laulu “Mu isamaa on minu arm”.

Esimese noortepeo korraldaja oli haridusministeerium ning peoidee suured toetajad olid tollane haridusminister Ferdinand Eisen ning ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja välisminister Arnold Green. Pidu korraldati V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäeva tähistamiseks ning seda nimetati pioneeride viiendaks vabariiklikuks kokkutulekuks, mille sisu oli laulupidu ja lõkkeõhtu-tantsupidu. Peo ettevalmistust survestas aja ja vahendite vähesus ning peo meeleolu häiris pisut ka vilets ilm.

Rahvatantsijad vallutasid Ruhnu saare

Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus ning  Eesti Maaülikooli rahvatantsijad ansamblist Rarbatu sõitsid nädalavahetuseks Ruhnu saarele.

Saarel tantsitakse, tehakse tööd ning lustitakse, loomulikult kõik koos! Ühine saarekülastus lõpeb tasuta tantsupeoga!

Idee sõita koos Ruhnu tuli Tarbatu kunstilisel juhil Jaanus Randmal. Tarbatulased ja kuljuslased on ikka osalenud teineteise suvepäevadel. Seetõttu ei vajanud Kuljuse kunstiline juht Marina Kuznetsova pikemat mõtlemisaega, et pakkumisele “jah” ütelda. Tegemist on siiski uudse ettevõtmisega, mis on põnev nii tantsijatele, juhtidele kui ka saare kohalikele elanikele.

Mõlemad ansamblid on saarel  4 rühmaga, kokku on tantsijaid üle 130. Koos lihvitakse tantse, tehakse trenni ning leitakse ka aega keskenduda kohalikule floora ja faunale. Nimelt tänavad tantsijad saart rohkete tantsusammude väljakannatamise eest heakorratööga ning õpivad märkama loomariigi väiksemaid esindajaid. Loomulikult toimub ka saare ringreis, kus tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega.

Tarbatu ja Kuljus ei ole kadedad jagamast oma rõõmu saarereisist tantsukeeles. Laupäeval, 30. juunil, algusega kell 17.30 algab kirikute juurest rongkäik tantsuplatsini, kus toimub tantsupidu. Õhtu jätkub simmani, lõkke ja toreda seltskonnaga.

Otepää suveteater koristab järveranda

Kolmapäeval, 4. juulil kell 18 lähevad Otepää suveteatri liikmed Pühajärve äärde, et koristada prahist Poslovitsa rand. Seal etendub alates 27. juulist Peep Pedmansoni näitemäng “Pühajärve sõda ja rahu”, lavastajaks on Andres Dvinjaninov.
Talgutele on appi oodatud kõik huvililised. Selga tuleks panna mugavad riided ning jalanõud.

“Pühajärve sõda ja rahu” on lõbus kurbmäng eestlaste igipõlistest valikutest laulude saatel. Küsimused 19. sajandi keskpaigast: vastu hakata või leppida, lahkuda või jääda on üpris aktuaalsed tänapäevalgi.
171 aastat tagasi kääris Pühajärve mail mässuvaim. Talupoegade salaplaan vereimejatest mõisnikud maha jätta ja massiliselt kodumaalt minema kolida suruti aga mõisnike soovil ja tsaarivalitsuse abil Pühajärve mõisas valusalt maha.

Õnneks pole eestlase elu ainult vastuhakk ja peksasaamine. On lootust ja armastust, nalja ja naeru, trilli ja tralli. “Pühajärve sõda ja rahu” on Otepää Suveteatri esimeseks pääsukeseks, kes laulab sumedatel suveõhtutel muusikalis-ajaloolises laulumängus Pühajärve ääres kaheksal õhtul juulis ja augustis.

Etenduse lavastab Andres Dvinjaninov, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond. Mängivad Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninov, Artur Linnus, Toomas Täht, Ingrid Isotamm, Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda jt

 

Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Mirjam Matiisen

Greenpeace algatas hiljaaegu uue mahuka rahvusvahelise kampaania “Päästke Arktika”, millesse on kaasatud suurel hulgal rahvusvahelisi kuulsusi, teadlasi, maadeuurijaid, äritegelasi ja keskkonnakaitsjaid. Kampaania nõuab Arktika vetes piiramatu kalastamise ja nafta puurimise lõpetamist.  Kampaania sai alguse just tänavu juunikuus- ajal, mil Rio de Janeiros toimus ÜRO säästva arengu juubelikonverents Rio+20 ning ajal, mil Shell teeb lõplikke ettevalmistusi nafta puurimiseks Alaskal.

“Arktika on sattunud rünnaku alla ning seetõttu peaksid inimesed üle maailma hakkama selle eest võitlema,” ütles Greenpeace´i juht Kumi Naidoo. “Avamerel nafta puurimise ja piiramatu kalastamise lõpetamine aitaks meil hoida seda väärtuslikku paika ja nelja miljonit inimest, kes Arktika piirkonnas elavad,” lisas Naidoo.

Kampaanias osalevad ka sellised A-kategooria kuulsused nagu Paul McCartney, Penelope Cruz, Jude Law, Pedro Almodovar ja paljud teised. Loe edasi: Juunikuu keskkonnauudisid laiast ilmast

Külastuspäevad Rogosi mõisas

Laupäeval, 30. juunil toimub Võrumaal Rogosi mõisas külastusmängu Unustatud mõisad raames ravimtaimepäev, kus sel teemal jagab nõuandeid ja soovitusi Liisi Kutkina: “Roheline sõber tuleb appi, kui pöördume tema poole teadlikult, siis jääb ära iga väikese tervisehäire korral apteegi poole kiirustamine.”

Pühapäeval, 1. juulil on Rogosis aga isetegevuslaste päev, kuhu on oodatud esinema ning teiste esinemist nautima kõik lustlikud ja hakkajad inimesed. Tants ansambel Rogosi saatel.

Külastuspäevade ajal on mõis avatud kella 10.00-18.40.

Lisainfo Rogosi kodulehelt!

Vikatiga heinaniitmise õpituba Setomaal

Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kell 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitletakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist.

Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust.

Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel.
Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel +372 785 4190.

Täna algab festival JazzON

Täna õhtul, 29. juunil kell 17 saab alguse Eesti esimene rahvusvaheline tasuta vabaõhu jazzifestival, JazzON, mis kolmeks õhtuks Tallinna vanalinna iidsed müürid unikaalse jazzmuusikaga täidab.

Festival saab alguse õhtul kell 17 Solarise keskuse eest, kust lõbus jazziseltskond liigub rongkäiguna festivali koju, Tallinna Raekoja platsile. Edasi juhatavadki festivali avaõhtu sisse särav jazz-koor Swinglett Norrast, väga lahedad Very Cool People Lätist, meie oma andekas Ivo Lille Group ja hooletult maagiline Migloko Leedust. Õhtu lõpeb klubis Clazz ja see kõik on alles festivali esimene päev!

JazzON on kõikide jaoks, kes hindavad head muusikat ja head jazzi, sest käesoleval nädalavahetusel, 29. juunist 1. juulini kõlavad vanalinna müüride vahel kokku 12 silmapaistvat esinejat tervelt kaheksast erinevast riigist.

Muusikagurmaane kostitavad maailma parimate muusikutega lava jaganud Deniss Pashkevich Lätist ja kõrgetasemelist muusikat viljelev Briti ansambel Lund Quartet. Lisaks neile saame kuulata jazzi kuldajast inspiratsiooni ammutavat Rootsi ansamblit Steve ning lasta ennast kaasa haarata mitmetel Läti ja Leedu nujazz, jazz-funk ansamblitel. Kodumaalt tervitavad meid Ivo Lille Group, NUKU Koor, Marjamaa Brothers ja paljud teised.

“JazzON on oma olemuselt midagi väga lihtsat ja ilusat,” sõnab JazzON festivali õhtujuht, kõneisik ja korraldaja, Maur Mere, kes
näeb festivali kui ühte suurt vanalinna pakitud kingitust. „Me tahame teha inimestele kingituse – ilusa muusika ja mõnusate hetkede näol. Share the Love! Nii lihtne see ongi,“ lisab Mere.

Festival JazzON on Eesti esimene tasuta vabaõhu jazzifestival ja korraldajad loodavad, et sellest kasvab välja traditsioon, mis juhatab Eestimaa suved sisse ka järgnevatel aastatel.

Festivali kava ja lisainformatsioon!