Kloogaranna Festival 2012

Kloogaranna Festival 2012 toimub 28. juulil. Meri, kaunis liivarand ning soov pakkuda suvel inimestele mõnusat äraolemist väljaspool linnakära olid peamisteks põhjusteks, miks selline idee sündis.

Lisaks kvaliteetsele muusikale pakub festival ka mitmekülgset toiduelamust ning erinevaid meelelahutus- ning sportimisvõimalusi. Toimuvad võistlused rannajalgpallis, alustab poksivõistluste sari Beach Fight, saab proovida lohesurfi, maailmas ülipopulaarset aerusurfi (SUP), teha zumbat ja veel palju muud.

Lastele on eraldi Balbiino lasteala, kus lapsi lõbustavad Jätsi-mehike ja Jänku-Juss. Lisaks muidugi batuudid, näomaalingud, mängud ja muud toredad tegevused.

Päevakava:

Loe edasi: Kloogaranna Festival 2012

Kolga-Jaani valla külade päev Vaiblas

Kolga-Jaani valla V külade päev toimub 21. juulil 2012 Vaibla külas Veldemani puhkealal.

Võistlema on kutsutud oma mees- ja naiskondadega kõik Kolga-Jaani valla külad. Võistlusaladeks on pimevõrkpall, noolevise, korvpalli vabavisked, sasku, köievedu lastele ja noortele, mölkky, petanque, teatevõistlus lastele ja noortele, mälumäng, kalapüük käsiõngega, kanuusõit kanalil, üllatusala täiskasvanutele.

Ajakava:
6.00-8.00 – Kalapüük Leie kanalil.
10.00-10.15 – Lipu heiskamine ja avakõned.
10.15-15.00 – Võistlusalad.
15.30-16.00 – Võitjate autasustamine.
16.00 – Iga küla esindaja esitab ühe luuletuse oma külast.
Meelelahutus ja kõik sinna juurde kuuluv.

Info valla kodulehelt!

Võrumaa talunikud pidasid traditsioonilist
põllumeeste päeva

Eelmise nädala laupäeval, 14. juulil kogunesid Võrumaa põllumehed taas traditsioonilisele põllumeeste päevale. Seekord peeti üritust Sännas.

Nagu ikka, sai tutvuda talutehnikaga ja vaadata loomi. Esinesid nii Võru folkloorifestivalilt korraks Sännasse põiganud Läti rahvatantsurühm Ligo kui ka Sänna aktiivsed lauljad ja tantsijad. Supiga kostitasid Rõuge priitahtlikud pritsimehed.

Lambapügamise võistlusel tuli esikohale Mehis Tamsalu, teiseks jäi Mats Meriste ja kolmandaks Riho Lehiste. Need, kes traktoriga kohale tulid, said end proovile panna künnivõistlusel. Parimaks pöördadraga kündjaks osutus Mart Raudsep, teiseks jäi Aare Kahre ja kolmandaks Aimar Pindis. Tavaatrade kategoorias sai parima tulemuse 100 x 20 meetri suuruse maalapi üleskündmises Kaspar Järvala, teiseks tuli Enn Raudsep.

Kaspar Järvala on tegelikult Järvamaa Kehtna mees. Oma traktori lasi ta Võrumaale kohale sõidutada. Järvala on Eesti künniseltsi juhatuse liige. Ühtlasi on ta loonud omanimelise künniklubi, et kündmine Eestis päris ei hääbuks ja et õpetada välja paar noori, kes oskaksid traktoriga künda.

Järvala sõnul on kündmine oma kulukuse tõttu väljasurev töö. Selle asemel randaalitakse ja kasutatakse ketaskoorijaid.

“See on üllatav, et Võrumaal see nii populaarne on,” ütles Järvala. Tal endal oli Võrumaa küngastel künda uudne kogemus. Sellist kündmist peab ta koguni ekstreemsuseks. Võrumaa talupidajaile on see aga harjumuspärane töö. “Mägedel” kündmiseks või üldse maaharimiseks kulub ka rohkem kütust.

Oma traktori ostis Kaspar Järvala Šotimaalt turbarabast ja sama traktor on käinud koguni Uus-Meremaal. Nimelt osales Järvala eelmisel aastal kündmise maailmameistrivõistlustel ning võistluse ajaks lasi traktori merekonteineris Uus-Meremaale sõidutada. Selleks, et traktor jõuaks aprilliks kohale, tuli see juba jaanuaris teele panna.

Esmakordselt sai põllumeeste päeval ka lehmalüpsmises võistelda. Päris mitu kolmeliikmelist võistkonda oli võtnud julguse kokku, et kunstlehmast kahe minuti jooksul võimalikult palju vett välja pigistada. Võitjaks otsustati kuulutada kõik osavõtjad.

Ka lastele jätkus Võrumaa põllumeeste päeval tegevust. Kõik said end tasuta tühjaks hüpata batuudil ning oma poniga sõidutas lapsi Antsla valla Kasemäe talu peremees Gabriel Liba. Sänna kultuurimõisas said kõik huvilised aga valmistada vildist esemeid, õppida küpsetama väliahjus pitsat või osalema tordiõpitoas. Toimus ka matk Sänna taevarajal. Päeva juhtis turismitalunik Aigar Piho.

Tekst ja fotod: Elina Allas

 

 

Talunik võib edaspidi investeeringutoetust saanud ettevõtte lastele üle anda

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna määruse muutmise, mis kiirendab põllumajandusvaldkonna mikroettevõtetes investeeringute elluviimist ning lubab talunikel oma ettevõtte koos investeeringuobjektiga anda üle näiteks oma lastele.

„Talumajapidamised on täna üks väheseid valdkondi, kus järjepidevus säilib põlvest põlve. Sellist traditsiooni tasub hoida ja väärtustada,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Uue korra järgi võimaldame näiteks füüsilisest isikust ettevõtjail oma talu ühes investeeringutoetuse abiga soetatud masinate ja seadmetega anda üle lastele.“

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise uute nõuete järgi võib mikroettevõtja oma põllumajandusettevõtte koos meetmest 1.4.1 saadud toetuse abiga soetatud investeeringuobjektiga üle anda, kas siis lapsele või osaühingule, mille kogu osakapital kuulub toetuse saajale.

Teine suurim muudatus määruses puudutab investeeringu teostamise tähtaega – toetuse saajad peavad uue korra järgi alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Lisaks lühendab PRIA taotluste menetlemist 5 päeva võrra, mis tähendab, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tuleb PRIAl teha senise 90 tööpäeva asemel 85 tööpäeva jooksul.

Muudetud on ka hindamiskriteeriumite punkte, et aidata tõhusamalt kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. Senisest enam saavad punkte taotlejad, kes pole meetme 1.4.1 raames veel toetust saanud. Maksimaalne toetuse suurus kogu MAK 2007-2013 programmiperioodil kokku on ühe taotleja kohta 100 000 eurot.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määruse nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” muutmine jõustub avaldamisega Riigi Teatajas kolme päeva jooksul. Meetme 1.4.1 järgmine taotlusperiood algab 26. novembril 2012.

2011. aasta taotlusvoorus määrati taotlejatele mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetust kokku 12,9 miljoni euro eest. Siiani toimunud taotlusvoorude raames on 2195 heakskiidetud taotlusele määratud 87 miljonit eurot toetust, mille abil investeeritakse mikropõllumajandusettevõtete arendamisse kokku 185,8 miljonit eurot. Eelmise taotlusvooru tulemustega saab täpsemalt tutvuda SIIN.

Seto Kuningriigi päev Värskas

Head Vana Võromaa inimesed: käsitöölised, (turismi)ettevõtjad, seltsi- või külaliikumise tegelased, muuseumirahvas, pillimehed ja -naised!

Seto Kuningriigi korraldajad kutsuvad meid, Vana Võromaa rahvast sel aastal ühiselt Seto Kuningriigi päevale Värskasse 4. augustil 2012. Ka tänavu soovivad võõrustajad organiseerida Eesti eri kantide rahva (kihnlaste, mulkide… ) ühist kaubatänavat, kus müüakse ainult eestimaist, kvaliteetset ja pärimuslikku kaupa. See on hea mõte, sest iga piirkond on omanäoline ja ühiselt moodustame kirju terviku ning jääme oma loovusega paremini silma!

Võro Instituut märgib üles kuningriigi kaubatänavale Vana Võromaa saatkonna meie käsitöö ja toiduga kauplemiseks. Lisaks kauplemise pinnale pakume abi teie toote- ja toidunimetuste tõlkimisel võru keelde. Kutsume üles ka pillimehi, laulunaisi, kes aitaksid Vana Võromaa saatkonda elavamaks muuta. Kõik kauplejad ja muusikud võiksid olla omakandi (stiliseeritud) riietes ja rääkida umakandi kiilt, et võrokesed setode sündmusel ikka näha ning kuulda oleksid.

Saatkond ootab kõiki, kelle toodang vastab üldistele kuningriigi laada tingimustele (vt Kuningriigipäeva laadainfo) ja tunnevad ennast vana Võromaa inimestena (hoolimata sellest, kas nad on praegusest Võru, Põlva või Valga maakonnast). Võro Instituut püüab valida võimalikult mitmekesise seltskonna saatkonda vana Võrumaad esindama, nii et vabandame juba ette, kui keegi ruumipuudusel saatkonda ei mahu.

Palume oma osavõtusoovist teada anda hiljemalt 19. juuliks – siis jõuame seto korraldajatele meie kauplejate arvu teada anda, küsida juurde infot enda kirjapanemise ja kohamaksude kohta.

Kauplejatele registreerimiseks on meil vaja teada: ettevõtja või eraisiku nimi, registri- või isikukood, aadress, e-post, telefon, kaupade loetelu või kirjeldus, mida soovitakse müüa, soovitav müügipinna pikkus, elektri vajadus.

Muusikutel palume teada anda oma saatkonnas esinemise soovist ja lisada juurde, millise pilliga mängitakse.

Pärast 20. juulit võtab Võro Instituut soovijatega ise ühendust, et asjast täpsemalt rääkida.

Fotoajakirjanik toob Eesti elu märgilised sündmused arhiivist välja

Fotograaf Toomas Volmer (fotol) alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.

“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”

Enam kui 25 aasta pikkuse fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt haaval avaldada Facebookis.

“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui ka sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Taust
Toomas Volmer (s. 1962) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Eesti elu pildis – https://www.facebook.com/eestielupildis

Kuulata võib, kuni silme eest must veel ei ole

Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik

Samal ajal, kui Rein Sikk rändab mööda Eestit ja uurib elu võimalikkust lauludes ülistatud Maarjamaal, üritab igaüks vaikselt mõelda, mis on tema seisukoht maaelu säilitamise osas. Hariliku mustvalge leerideks jagunemise asemel võib see kord eristada must-tumehall-valget arvamuspilti.

Mõni leiab, et tuleks võimalikult kiiresti maal elu välja suretada, lõpetada see naljategemine ja moodustada keskaegse Itaalia stiilis linnriik ümbritseva maa-alaga. Mina nimetan seda mustaks leeriks, sest see tõesti tahab pilti taskusse lüüa. Minnes seda mõtterada mööda, on üsna võimatu vältida üle vindi keeramist. Kõik inimesed koligu pealinna, endine linnapeagi on välja öelnud, et  ta sellist asjade käiku pooldab. Sentimentaalse väärtuse tõttu võiks Tartu ülikooli peahoone ka kuidagi Toompea jalamile tarida. Toompea – Toomemäe, piisavalt sarnane.

Loe edasi: Kuulata võib, kuni silme eest must veel ei ole

Haanjamaa kultuurisündmused sel nädalal

Neljapäeval, 19. juulil 2012 toimub Ruusmäel, Rogosi mõisas taas külastuspäev Unustatud mõisad. Seekord on see teemapäevana küll pühendatud vanemale generatsioonile, kuid mõisaga tutvuma on oodatud kõik huvilised! Kell 14 esinevad külalised Haanjast ja Missost, kell 15 annab kontserdi Tajo Kadajas. Lähem info Haanjamaa Elu uudisvoost ja Rogosi mõisa kodulehelt!

Sama päeva õhtul algusega kell 18 saab Haanjas, Suure Munamäe vabaõhulaval (vihmase ilma korral Haanja rahvamajas) näha etendust “Igavene rändur”. Loe edasi!

Reedel, 20. juulil 2012 algusega kell 20 annab Suure Munamäe vaatetorni juures juba traditsiooniliseks saanud kontserdi ansambel JÄÄÄÄR, kes käib terve juulikuu Eestimaa kauneid kohti veelgi kaunimaks laulmas. Loe lähemalt!

Laupäeval, 21. juulil 2012 toimub Haanjamaal Luutsniku külas kodukandipäev. Üles astub ansambel „Lihtsad Poisid“, toimub hobuste demonstratsioonesinemine. Samuti tähistatakse kohaliku raamatukogu 95. sünnipäeva. Loe edasi!

Pühapäeval, 22. juulil 2012 tähistame Suure Munamäe vaatetorni 73. sünnipäeva. Esinevad mandoliinide ansambel, tantsugrupp EXIT, Läti rahvatantsijad, ansambel Apelsin. Sündmuse ajal sissepääs torni on tasuta. Loe edasi!

Olete oodatud osa saama!

Väljasõit õppereisile Juminda-Käsmu-Mõedaku

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt projekt „Ühiste väärtuste leidmine kodakondsuseta elanike ja kodanikeühenduste vahel ning hoiakute kõigutamine kultuuridevahelise dialoogi kaudu“. Õpireis toimub 8.-9. augustil 2012.

Õpireisi korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel muudatusi. Kõik kellaajad (peale väljumise) võivad nihkuda.

Õpireisi maksumus 7 eurot sisaldab toitlustust, transporti, majutust jm vajalikke kulusid.
Sõit toimub 50 kohalise reisibussiga.

Registreerimiseks helistada või kirjutada lahedadlahedalt@gmail.com, hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962.
Osalemise kinnitab osalustasu laekumine MTÜ Lahedad Naised Lahedalt arvele 221047499479 hiljemalt 2. augustiks 2012.

Kuna kohad on piiratud, siis andke aegsasti teada oma soovist!

Tutvu ka ajakavaga:

Loe edasi: Väljasõit õppereisile Juminda-Käsmu-Mõedaku

Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab teisipäeval, 17. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Täna antakse tunnustus üle Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa peredele.

Järvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Hele ja Sven Aluste perekond Roosna-Alliku vallast Koordi külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 10 Koordi külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond Tapa vallast. Tunnustamine toimub 17. juulil kel 12 Tapa vallas Lehtse kultuurimajas.

Ida-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Vilve ja Kalev Niine perekond Mäetaguse vallast Atsalama külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 16.30 Atsalama külas Tagavälja talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Loe edasi: Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Täna algavad mõisameistrite päevad Suuremõisas

17. – 20. juulil toimuvad Suuremõisa lossi pargis (spordihoone tagune kiigeplats ja selle ümbrus) mõisameistrite päevad. Ametlik avamine on 17. juulil kell 16 ja ametlik lõpetamine 20. juulil kell 16. Läbi nende nelja päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida oma tööriistadega) „suure kunsti sündi” ja samas ka einestada. Soovi korral saab valmis kujusid osta ka enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga. Lastele on avatud ürituse ajal eraldi tegelusnurk. Reedel kell 16 toimub ürituse ametlik lõpetamine ja oksjon. Esineb tantsutrupp Tuurit-Tuurit ning Mõisaprouad.

Maalimise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval 22. juulil kell 12 – 16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev „Õpime loodust maalima“. Maalimise ja joonistamise vahendid korraldajatelt, abiks kogenud juhendajad. Võimalusel võta kaasa piknikutekk. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul ja veeda Luke mõisas tore pühapäev! Toetab SA KIK. Tasuta. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Lisainfo telefonil 55544 231 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Voose küla on üks mõnus paik puhkuseks

Voose küla on olnud üks aktiivsemaid kodanikuliikumise ja maaelu edendamise toetajaid ja propageerijaid, seetõttu pole väga üllatav, et just meid koos Metsanurme külaga Harjumaalt aktsiooni valiti. Loodan, et suudame ka seekord ennast heast küljest näidata. Voose on korduvalt valitud kauneimaks külaks, meil on ka kauneima talu tiitli võitja, meie talispodipäevad on juba lausa legendaarseks muutunud jne.
Kuid kõige tähtsam on ikka see, et kohalikud elanikud on meil aktiivsed, tahtmist ja optimismi täis ning töötavad ühise eesmärgi nimel. Ja see ühine eesmärk on meil turismi arendamine, mille läbi loodame kohalikku ettevõtluskeskkonda parandada, mis omakorda annab võimaluse inimestele kohapeal tööd ja leiba pakkuda. Selle puudumine on praegu peamine põhjus, miks inimesed linnadesse kolivad. Samas on Voosel väga suur potensiaal just turismisihtkohana, sest meie ajalugu, loodus, vaatamisväärsused jms on vägagi atraktiivsed.
21. juulil tahamegi näidata seda kõike, korraldame ekskursioone, toimub fotovõistlus, kus eelnevat koolitust pakub ja auhinnad on välja pannud Nikon. Eesti esimese interaktiivse jalgrattamuuseumi avamine toimub samuti (kõik rattad on töökorras ja neid saavad soovijad kasutada), kohal on kuumaõhupall, millega saab Voose kohale tõusta, toimub PAFpalli võistlus, väljasõit Kakerdi rabasse veoautoga, Voose küla tutvustav matk, pakume käsitöötooteid, kohapealset toidukraami, lapsed saavad seigelda madalseiklusrajal ja batuudil, ratsutada poniga ja osaleda erinevates töötubades, saab näha kuidas lambakoerad oma tööd teevad… Nii et tegevust ja lusti ning rõõmu jagub kõigile.
Tahame tutvustada Vooset kui mõnusat puhkuseveetmise paika ja loomulikult loodame, et inimesed saavad sel päeval nii positiivse elamuse, et tahavad meie juurde ikka ja jälle tagasi tulla.
Tanel Talve,
MTÜ Voose Külaselts
juhatuse liige

Leevaku hüdroelektrijaam ootab huvilisi uudistama

polvamaa.ee

Kuni augusti lõpuni on kuulsusrikka ajalooga Leevaku hüdroelektrijaam külastajatele avatud iga päev kell 11-14.

Muul ajal tuleks külastamissoovi korral eelnevalt kokku leppida telefonil 795 2238 või 5393 2855.
Leevaku on ristteel asuv küla Räpina vallas, mille sümboliteks on kõrge telliskivikorsten ja elektrijaam Võhandu jõe paisul.
20. sajandi algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Veejõudu on kasutatud siin alates 1835. aastast. Samuti tehti siin savinõusid. Plaanist ehitada Leevakule tellisetehas räägib 1923. a. valminud kõrge korsten.

Kuulus on Leevaku hüdroelektrijaam, mis II Maailmasõja ajal hävis. 1947. a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna.
Praegu saab elektrijaamas tutvuda nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui nõukogudeaegsete elektrimõõdikutega. 2007. aasta suvel lavastas Raivo Adlas Jan Rahmani stsenaariumi järgi ning Räpina ümbruse harrastusnäitlejate kaasabil 1947. aasta Leevaku hüdroelektrijaama löökehitusest näitemängu, mida mängiti Leevaku elektrijaama juures.
Kokkuleppel elektrijaama omanikuga hoiab Leevaku küla seltsing elektrijaama uksed suvekuudel külastajatele lahti.

Corelli Music toetab heategevuslike mõisakontsertidega Uderna hooldekodu

Agentuur Corelli Music alustab tänavusuvise menusündmuse, heategevusliku kontserdisarjaga „Eesti mõisad 2012”, kus Eesti mõisate ilu ja ajalugu ühinevad barokkmuusika ja metseenluse ideega. Juba aastast 1999. eri mõisates korraldatud sarja kauni barokkmuusikaga kontserdid külastavad tänavu 19.–22. juulil Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisaid. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetus Uderna mõisas asuva SA Uderna Hooldekodu välisvalgustuse rajamise fondi. Sarja peaesineja, barokkansambel Corelli Consort tähistab tänavuste kontsertidega oma juubelihooaega.
Barokkansambel Corelli Consort koos fagotimängija Peeter Sarapuuga esitab ajastu pillidel kauni barokkmuusikaga kava, Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido Kangur. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Saka mõisas Tõnis Kaasik. Kontserdid toimuvad neljapäeval, 19. juulil Suure-Kõpu mõisas, reedel, 20. juulil Saka mõisas, laupäeval, 21. juulil Vihula mõisas ja pühapäeval, 22. juulil Uderna mõisas. Kontserdid algavad kõikjal kell 18.

Laste suvepäevad Asukülas

Asuküla selts ja Asuküla raamatukogu korraldavad 18. ja 19. augustil laste suvepäevad, mille eesmärgiks on laste loovuse arendamine. Suvepäevad on projekt, mis viiakse läbi kohaliku omaalgatuse toel. Suvepäevad on mõeldud 5-10aastastele lastele.

Projekti eesmärgiks on pakkuda lastele suvel kasulikku ja arendavat loovtegevust (meisterdada, joonistada, mängida, laulda jms.) Tutvustada lastele näitemängu telgitaguseid võimaldades neil endil kehastuda muinasjututegelasteks või kasutada mänguasju, näpunukke, käpiknukke. 

Laste suvepäevad, koondnimetusega „Reis muinasjutumaal”, toimuvad 18. ja 19. augustil Asuküla koolimajas. Suvepäevad on ilma ööbimiseta. Mõlemal päeval on toitlustamine.

Esimesel päeval algavad suvepäevad kell 10 ja järele võib lastele minna kell 20.

Teisel päeval algavad suvepäevad kell 10 ja järele lastele võib tulla kell 17.

Soovitav on, et lastel oleksid seljas mugavad riided ja jalatsid, ka peakate peaks olema.

Kaasa võtta lemmik-karu esimesel päeval toimuva karude pikniku jaoks.

Ette valmistada tuleb ka kostüüm esimesel õhtul toimuva Tuhkatriinu balli jaoks. Kõiki kostüüme auhinnatakse.

Info ja registreerumine 18. juulini   asukyla@gmail.com või 5390 3632 Imbi Sildaru

Kohtade arv on piiratud!

Allikas: laanemaa.ee

Avatud külaväravad on laiemale avalikkusele suunatud külaliikumist tuvustav projekt

Olete palutud küladesse külla 21.juulil ja 28.juulil.

Külade tutvustusi ja programme vaata kodulehelt www.külad.ee ning Facebooki lehelt Avatud külaväravad.

Osalevad külad: Metsanurme ja Voose Harjumaalt, Kõpu ja Kassari Hiiumaalt, Oonurme ja Kõrtsialuse Ida-Virumaalt, Kamari ja Sadala Jõgevamaalt, Prandi ja Kuksema Järvamaalt, Venevere ja Miila Lääne-Virumaalt, Rälby ja Piirsalu Läänemaalt, Lindi ja Soometsa Pärnumaalt, Ohekatku ja Sulu-Velise Raplamaalt, Metsküla ja Käesla Saaremaalt, Rahinge ja Lääniste Tartumaalt, Maaritsa ja Ruusa Põlvamaalt, Palupera Valgamaalt, Tuhalaane ja Pilistvere Viljandimaalt,Tsolgo, Voki ja Viitina Võrumaalt.

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rap­la, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda

Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

AGRESSIIVNE AHVENALINE: Selline 20 cm pikkune ümarmudil püüti eile Sõrves Lõu lahest. Foto: Egon Sepp
Salme valla Lõu küla elanik püüdis eile hommikul kohalikust lahest ennenägematu kala, kelles tuvastas ahvenaliste seltsi kuuluva ümarmudila.

Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.

Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Loe edasi: Saaremaa vetest avastati agressiivne ahvenaline

Karuputketõrjega läks mullu nihusti, tänavu töö alles käib

Karuputketõrjetööd hakkavad peagi lõppema, muu hulgas tuleb Pärnumaal eelmisel aastal tehtud praaki parandada.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsebioloog Tarmo Männigo ütles, et karuputketõrje on kulgenud Pärnumaal tavapärases tempos.

Vegetatsiooniperioodi alguses piisas sooja aega, karuputked said kasvuhoo sisse. Vihmad võivad mõju avaldada tõrje kvaliteedile, kui mürk ei saa küllaldaselt mõjuda või mürgitatakse niiskeid taimi.

“Töö vastuvõtmisel jälgitakse täpselt kvaliteedinõudeid ja kaardimaterjali, sest putked peavad olema tõrjutud nii koloonias endas kui 20 meetri kaugusel kolooniast,” rääkis Männigo. Enamikus Pärnumaa tõrjekolooniates on tema andmeil tehtud kaks tõrjet.

Riigihankelepingu järgi peab käsitsi mürgitamisel tegema sõltuvalt kolooniast kaks–kolm tõrjeringi. Mitu korda kusagil tõrjet teha, on Männigo jutu järgi tegija otsustada. “Põhieesmärk on, et töö vastuvõtuks oleks tehtud kvaliteetne tõrje, olla ei tohi elujõulisi vegetatsioonitaimi,” rõhutas looduskaitsebioloog.

Tööde üleandmise-vastuvõtu aeg on 25. juulist 25. augustini. Siis selguvad tõrje tulemused. Pärnumaal tuleb tänavu karuputke tõrjuda 35 hektaril kasvualal, mis koosneb 79st eraldi paiknevast ja eri suurusega kolooniast, millest suurim on 3,8 hektarit.

Annika Poldre


Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas

Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas

Juba teisipäeval algavatel teisel mõisameistrite päevadel annavad tooni vigursaagijad ja ja sepad Eestist ning Soomest. Tegemist on neli päeva, 17.-20. juulini kestva kestva rahvusvahelise vigursaagijate kokkutulekuga, kus huviliste silme all töötavad umbes 25 Soome ja Eesti vigursaagijat, lisaks iga päev mõned sepad. Nelja päeva jooksul näitavad nad huvilistele tööprotsessi ja lõpuks valminud esemeid.

Lilleorus saab tutvust teha indiaaniõpetustega

Foto: lilleoru.ee
Tänavune indiaanilaager Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas on pühendatud tervenemisele – kooskõlale iseendas ja kõige elavaga ümberringi. Õpime tundma ja kasutama laulude ja sõnade väge, maa ja looduse elemente, tantsu ja palvet.

Terve laagri vältel toimuvad tseremooniad, vastavalt sellele kuidas Suur Vaim hetkes juhendab… Ette ei oskagi täpsemalt öelda muud, kui et saame osa tervendavatest jutu- ja lauluringidest püstkojas, higistamistelgi- ja tantsutseremooniatest ning paljust muust.

Juhendaja Rupert Encinas – vaimse nimega Ba’ag Da ehk Lendav Kotkas, Tohono O’odham indiaanlane Arizonast – on põlisrahva esindaja, oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister. Igapäevaselt nõustab ta lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetab oma rahva keelt ja kultuuri.

Lisainfo ja registreerumine:
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5466&set_design=2