Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu.Taas alustab tegevust rasedate joogagrupp Võrus. Tunnid toimuva teisipäeviti Võru Loovuskooli ruumides (Lembitu tn 2) algusega kell 17.00.
Tunnis tehakse harjutusi, mis aitavad naise kehal paremini kohaneda lapseootusega kaasnevate muutustega. Eraldi pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, sealhulgas lõdvestusele ning hingamisele.
Oluline roll grupitöös on ka juturingil, kus soovijad saavad turvalises keskkonnas avada just sel hetkel neile olulisi teemasid.
Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
„Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.
Oodatud on nii raseduse alguses kui lõpujärgus olevad naised nii Võrust kui lähiümbruses, samuti kaugemalt.
Plaani Karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab ka tänavu rattamaratoni Haanja100 liikuva pildi otseülekandena Internetti.
Otseülekanne algab laupäeval, 29.septembril kell 11.40 ja võimalik seda vaadata on veebilehel tipikas.tv/sport. Plaani karjamõisas asuv toitlustuspunkt on 100 km pikkusel maratonirajal 64,4 kilomeetril. 100 miili rajal 77,8 ja 124 kilomeetril.
Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Otseülekande tegijad lubavad anda endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab orienteeruvalt kella 14.30ni, kui karjamõisa hoovis jääb juba vaiksemaks ja otse-eetris tehakse teatavaks 2012. aasta maratoni võitja.
Otseülekande meeskonda kuuluvad reporter Mihkel Tammsalu, teostajad Karel Saarna, Taavi Lüütsepp, Maanus Hurt, Jaanus Mark.
2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.
Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.
Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”
Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart
Täna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.
Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.
“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.
Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.
Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.
Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Loe edasi: Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest
Tänavuse „Puhka Eestis” sügiskampaania sõnumiks on „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”
Sügiskampaaniaga soovib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eeskätt juhtida tähelepanu sügis- ja talvehooaja nädalavahetusereisidele, mida on lihtne ja kiire Eestis korraldada. “Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul püüab EAS internetikeskkonda Puhkaeestis.ee kampaaniaperioodiks koguda võimalikult palju häid mõtteid, kuidas veeta kogu perega sisukalt nädalavahetusi või lühemaid puhkuseid sügis- ja talvehooajal.
“Eestis on meeletult, mida avastada ja ma loodan, et Puhkaeestis.ee annab inimestele väga palju uusi ja huvitavaid ideid, mida kogu perega ette võtta. On väga hea meel tõdeda, et Eesti siseturismi pakkumise pool on aasta-aastalt aina mitmekülgsem ja kvaliteetsem. Turismiettevõtjad on ka kriisiaastatele ning sellega seoses toimunud muutustele loovalt reageerinud. See näitab Eesti turismisektori tugevust,” ütles Mutso. Loe edasi: Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania
Taa päälkirä võti lainus Karula kirämehe Lattiku Jaani käest. Timä jutusõ päätegeläse mängvä lännü aastagasaa alostusõh liivahavvah pulmõ ja pidävä plaanõ, midä suurõst pääst tegemä naada.
Ma saiõ seo suvi tutvas üte tütrikuga, kiä lätt gümnaasiumi viimätsehe klassi. Tä kõnõl’, mändse omma seoilma-ao noorõ inemise arvamisõ ja tahtmisõ, mõttõ elost.
«Külh põhikooli aigu olli oppaja mi klassiga hädäh – teist kellestki saa ei midägi, arvas’ ni üts ku tõnõ,» kõnõlõs timä. «Ja nii om pia lännü kah. Õkva pääle lõpupäivä sõit’ üts poiss esä massinaga vasta puud – koolnus, tõnõ sattõ pur’oh pääga jõkkõ. Kats tütärlast lätsi ullis, kolmas sünnüt’ päält põhikooli kats last ja kasvatas noid ütsindä – kõik kolmõkõistõ omma näläh. Säändsit, kiä ei opi ja ei käü tüühü, om iks hulga.»
«Kas tahat siski kuuli minnä?» küsü timä käest, et kõnõlust kergembä teema pääle juhti. «Taha külh, a pelgä kah. Gümnaasium panti põhikoolist eräle: tulõva vahtsõ oppaja, vana umah tiidä häädüseh jääse inne põhikuuli. Nimä saa-ai ummi tunnõ muido täüs. A millest oppaja eläs?» seletäs tä elotargalt.
«Külh om koolikõrd käest är lännü,» ohkas sis peris süämest. «Kõgõ hullõmb om põhikoolih.Noorõmba latsõ kullõsõ vanõmbidõ käest perrä, midä kõkkõ tetä või, ja saava tuust julgust mano. Oppaja pelgäs uma tüükotusõ peräst, koolijuht pelgäs kooli hää nime peräst…»
Säändsit, kiä tahtva rahuligult oppi, om iks kah,» proomi nõvvu anda. «Mu väikene veli pidi sügüse kuuli minemä,» tõmbas tütrigu nägo mõros. «Tä tund külh tähti ja numbriid, a hädä tull’ säält, kost mõista-as mõtõldagi. Mis taal latsõl vika om, nõvvõti kur’alt. A velekene omgi tasanõ, hää ja taht umaette olla. Nii oppaja ku vanõmba omma nakanu loomuligus pidämä, et latsõ tegevä, mis näil päähä tulõ. Oh, nuu latsõ omma saadu nivõrra noorõlt, et näide vanõmba esi olõ-õi viil latsivanõmbas saanuki!» Loe edasi: Nuuri soovi
Orioni talo peremiis Kõrbe Hanno. Foto: Uma LehtLasva valla Orioni talo perrerahvas kõnõlõs, kuis näist kitsõpidäjä sai, mille om kits targõmb ku lammas ja mille Lätist tuud sikk Janisõs ristiti.
Kolm aastakka tagasi naksi Lasva vallah Orioni talo kolm latsõkõist imäle-esäle nii ku uni pääle käümä, et vaia eläjä võtta. «Latsõ ütli meile, et mis talo tuu sääne om, koh õnnõ villä kasvatõdas, a eläjit ei olõki,» tulõtas talo peremiis Kõrbe Hanno (41) miilde.
Pernaanõ Kõrbe Maire (41) ütles mano, et latsõ tahtsõ hobõst, a nä jäivä siski arvamisõlõ, et edimält võinu kedä vähämbät võtta.
Et Orioni talo ümbre Voki-Tammõ küläh om pall’o soid ja suuhaina ei ollõv lambilõ hää anda, otsust’ Hanno kitsi kasus. «Ma kai, et mõtskitsõ eläse hää meelega suu pääl ja ku mõtskitsõl kõlbas taad haina süvvä, vast kõlbas sis kodokitsõl kah,» ütles Hanno hindäette muheldõh.
Kõgõpäält ostõti poodist kitsõpiimä, et tiidä saia, kas tuud kraami kiäki juuma kah nakkas. «Latsõ pruuvsõ ja ütli, et väega hää om,» kõnõlõs Maire. «Takastperrä tull’ vällä, et periselt oll’ tuu piim väega halv, a nä julgu-s üldä kah, selle et pelksi, et sis mi ei võtaki kitsi.»
Kolm aastakka ildampa juu terve Kõrbe pere õnnõ kitsõpiimä, tege kitsõjuustu, süü kitsõlihha ni ku vaia, maka kitsõnahku vaihõl.
Algusõ sai asi Heiferi fondist. Hanno otsõ üles Võromaa Heiferi iistvidäjä Piho Aigari ni pia oll’gi Orioni taloh kameruni tõugo sikk. Toolõ hangiti kipõlt mano kats saane tõugo kitsõpreilit – Juula ja Elle. Õigõ pia tekkü Hannol mõtõ, et vaia om naada tõugo parandama. Nii tõi tä hindäle Lätist üte lihatõugo boeri sika, kiä velerahva avvos Janisõs ristiti. «Ma mõtli, et säält tulõ põnnõv värk, ku lihaelläi piimäeläjäga ristädä,» muhelõs Hanno. «A tuust, mis säält vällä tull’, mi saaki-i viil arvu, selle et meil omma neo as’a veidükese segi.» Loe edasi: Talomiis: kits om targõmb ku lammas
Taldrikugolfiraja avamine Nõmmel.Laupäeval avati Mustamäe nõlva all hüppetornide ja Raja tänava vahelisel maa-alal esimene taldrikugolfirada Tallinnas. Kümne korviga rada võivad tasuta kasutada kõik soovijad. Taldrikugolfiraja rajas Nõmme seikluspark OÜ Matkasport toel.
Nõmme linnaosa vanem Erki Korp tunnustas avamisel peetud kõnes kahe ettevõtte algatust, mis andis linlastele veel ühe võimaluse värskes õhus sportlikult vaba aega veeta.
Nõmme seikluspargi instruktori Indrek Sarvini hinnangul on Nõmme rada algajasõbralik, kuid pakub pinget ka professionaalidele. „Sel aastal paigaldasime kümme korvi, järgmisel aastal on kavas veel kaheksa korvi üles panna – siis on tallinlaste käsutuses täismõõtmetes rada. Senini oli lähim koht Keilas, kus taldrikugolfi mängida sai,” rääkis Sarvin.
Cesise rahvamuusikud. Foto: Tartu tantsuklubi26. septembril 2012 kell 20.00–24.00 saab Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) tantsida Läti tantse.
Seekordses Tartu tantsuklubis on külas Cesise rahvamuusikud Talis Karlsons (karmoška, laul), Martinš Abolinš (bass, moldpill, laul), Rasa Roze (viiul, laul), Andris Roze (trumm, laul) ja Adele Grunte (duurkannel, laul). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat erinevatest Läti piirkondadest. Osalema on oodatud õppimisest huvitatud rahvamuusikud ja tantsijad. Vahepeal tantsitakse juba tuttavaid rahvatantse meilt ja mujalt.
Kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud! Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Vinni-Pajusti gümnasiumis toimus rattapäev, mis leidis aset spordiklubi Vinni Tammed 10-nda aastapäeva tähistamise sarjas. Eesmärgiks oli erinevate liikumisharrastuste tutvustamine ja propageerimine noorte seas.
Dr. Kristo Ausmees (vasakul) ja Viljandi maavanem Lembit Kruuse arutlevad, milliseid meetodeid kasutades oleks võimalik veelgi paremini tervist edendavate sõnumitega meesteni jõuda. Foto: Viljandi maavalitsus
Eile, 21. septembril toimunud II Viljandimaa tervisefoorum näitas, et maakond hoolib oma nii noortest kui ka juba vanematest meestest. Mehed ise kinnitasid omakorda, et nende elukäik läheb neile endile aina enam korda.
Dr. Kristo Ausmees, kes oli kogu päeva üks peaesinejatest, rõhutas, et rasketest aegadest aitab iga meest alati üle kapitali kogumine. “Eelkõige vaimse, sotsiaalse ja füüsilise kapitali kogumine,” täpsustas Ausmees.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul püsib alati vajadus rääkida põhjustest ja tagajärgedest. “Olemata terve, ei saa olla ka edukas,” rääkis Kruuse noortele meestele innustuseks. Vanemate meeste poole pöördudes tuletas Kruuse meelde, et vaid mehed ise saavad kõrge teadlikkusega iseendast oma elukvaliteeti hoida.
Tervisefoorumi hommikupoolik oli pühendatud noormeestele vanuses 15-19 , neid kogunes spordihoonesse 380. Pärastlõunasel vanematele meestele suunatud foorumil oli osalejaid 40. Mõlematel sündmustel arutlesid meestega tuntud Eesti mehed: Ain-Alar
Juhanson, Contra, Lembitu Kuuse, dr. Peeter Laasik, dr. Martin Kivi jt.
Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.
Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?
Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
Ka seda lindu peaksid metsatundjad teadma – händkakk.26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.
26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.
Õpilased panevad proovile teadmised Euroopa metsadest, metsakorraldusest ja looduskaitsest ning esitlevad oma koduriigi metsandust ettekandega.
Eestit esindavad Avinurme gümnaasiumi gümnasistid Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn, kes on olnud edukad ka erinevatel reaalteaduste olümpiaadidel. Kuna nende kodu asub keset metsa, on noortel suhe loodusega tugev. Kohtumised metsl
oomadega on äratanud ka sügavama huvi loodusteaduste vastu.
„Kuigi võistlus „Noored Euroopa metsades“ toimub tänavu alles teist korda, on suudetud sellesse kaasata 19 Euroopa riiki. Ühine teema – haridus – on õhutanud metsandussektori koostööle nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Eesti metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo. „Finaalvõistluse korraldamisele Eestis on ühiselt õla alla pannud nii riigimets, erasektor kui ka MTÜ-d.“
Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel Euroopas üle 10 000 õpilase.
Kõiki 7-14 aastased rahvalikust käsitööst ja rahvapillimängust huvitatud lapsed on oodatud Kavala Käe pärimusringi igal teisipäeval kella 15-17 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu).
Tehakse erinevate materjalide ja võtetega rahvalikku käsitööd ning õpitakse väikekannelt, plokkflööti, regilaule ja rahvamänge. Huviringi tasu on 14 eurot kuus (käsitöö ja pillitunnid) või 7 eurot kuus (üks nendest). Lisateave tel 5650 4126, helen.leenu@gmail.com või www.traks.ee
Juba kolmandat aastat järjest toimub septembrikuu viimasel laupäeval, 29. septembril Viimsi taluturul taas suur õunateemaline turu- ja talgupäev – ubinapäev!
Soovitav on juba oma õunavarusid planeerima hakata, millest õunamahla teha, sest ka sel aastal vurab Hiiumaalt kohale suur iseliikuv mahlapress,mis kerge vaeva ja väikse tasu eest õuntest õunamahla aitab teha. Tuleb aga õunad masinasse kallata, anum alla panna ning mahla voolab ojana! Kodus tuleb mahl kuumutada, pudelisse ja ongi valmis! Kel suurem sügavkülmik, on soovitav värskelt pressitud mahla ka külmutada.
Õunamahla pressib masin sel aastal nii laupäevasel talgupäeval kui ka pühapäeval, kuni soovijaid jätkub. Mahlategemiseks on ka sel aastal vajalik eelregistreerimine, selleks tuleb soovist teada anda, kirjutades ehakai@rannarahvamuuseum.ee või telefonil 5100 281. Juurde märkida ka umbkaudne õunte kogus, mõõtühikuks arvestatakse kartulikotte.
Tegevusi jätkub ubinapäeval kogu päevaks ja kogu perele. Toimub sügis- ja talveõunte näitus, loomulikult on müügil suures valikus õunu ja õunatooteid. Kohapealt saab osta viljapuuistikuid, õunakorve. Avatud on taas ülimaitsev õunateemaline koogikohvik. Loe edasi: Viimsis on taas tulekul ubinapäev
Kapsapäev saab teoks laupäeval, 29. septembril Võrumaal Rõuge vallas Lauri külas Alt-Lauri talus.
Kavas:
Kapsa ajalooline tutvustus, sekka üks tore kapsajutt
Tutvumine põllul kapsakasvatusega
Erinevate kapsasortide degusteerimine
Kapsas köögi kaudu – vanaaegne ahjuroog „Värske kapsta upõ ja suurmidõga“ ning nüüdisaegsem „Kapstakotledi“
Hapukapsa õpituba
Praekapsaga leiva tegemise õpituba
Seltskonna tantsumängud koguperele
Maitsev kehakinnitus 2 euro eest.
Kohapeal mahemeloni, mahearbuusi, suitsuliha, juuretisega talusaia ja leibade ning kõikvõimalike köögiviljade müük, mida põllult veel leida on.
Huvilised on oodatud osalema Võrumaale Rõuge valda Alt-Lauri tallu etteteatamisega tel. 5695 3206 või Facebookis: Alt-Lauri talo ja talopuut või e-posti teel: kajakeskula@gmail.com.
Iga-aastane Järva noortkotkaste ja kodutütarde sügislaager toimub 21.-23. septembrini Türi vallas Poaka külas. Laager, mis märgib Järva maleva noorte jaoks välilaagrite hooaja lõppu, on noorte seas üks oodatumaid, sest kolmepäevases laagris saavad nad proovida tõelist laagrirutiini.
Laager algab reede õhtul jalgsirännakuga Kirna seltsimajast laagripaika, sest erinevalt eelmistest aastatest, kui esimene öö veedeti koolimajades soojas, on sel aastal mõlemad ööbimised maastikul. Meeskonnatööd harjutades saavad noored korrata vanu laagritarkuseid ning uuendada oma teadmisi kodutütarde ja noorkotkaste erikatsetel nõutava ulatuses.
Noorkotkastele ja kodutütardele on palutud juhtideks/instruktoriteks Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevliikmed.
Laagri eesmärgiks on korrata üle tulevasteks laagriteks ja luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafiavaldkonnad ning propageerida noorte seas looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ning kasulikku ajaviidet.
Laagri üldkorralduse eest vastutavad Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor kotkajuht Urmas Piigert ja Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar.
Järva Malev palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning vajadusel/võimalusel suured koerad kinni panna.
Alates homsest saab Tartu ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis “Tulnukas” imetleda üle 200 aasta vanust hõbedast portsigarit, mille kinkis taasavatud Tartu ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile Vene keiser Aleksander I. Vitriini saab näha tasuta! Täpsem info http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/1167424
Teisipäeval, 25. septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider.
Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline kolumnist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe “Tiibeti hääl” Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.
Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat “Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut.
Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.
Pühapäeval, 23. septembril kella 12-16 toimub Luke mõisas perepäev „Kuidas valmistati õunamahla mõisates?“ Lisaks saab maalida kauni pudeli, kuhu saab valada omatehtud õunamahla. Toimuvad sügisesed meisterdamise töötoad. Perepäev on tasuta. Tule kogu perega selle aasta viimasele perepäevale omale sobival ajal päeva jooksul. Toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud kärnerimaja kohvik.
Toolse kodutute lemmikloomade varjupaigal on lõppemas kiisukonservid. Hea inimene, palun toeta Toolse varjupaika kiisukonservidega või rahaliselt, et saaks osta kiisudele konservi.
MTÜ Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik, konto 221045386487 Swedbank. Selgitus: kiisukonservid.
Algas registreerumine 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” . Kõigil Eestis tegutsevatel kollektiividel, kes soovivad osaleda 2014. aastal toimuval laulu- ja tantsupeol on võimalik peole registreeruda 20. septembrist kuni 20. oktoobrini laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris.
XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Aeg on meile kingitud suurim rikkus ja ainus võimalus saada osa ja jagada seda, mis päriselt puudutab. Aeg on meieni kandnud palju eelkäijate puudutusi ja nüüd on meie aeg oma puudutuste läbi luua maailm, mida tahame järgmistele jätta.
XXVI laulupeo esimese päeva kontserdi nimi ongi “Aja puudutus” ja see toob meieni väärtusliku varamu esimesest laulupeost peale. Esimese päeva kontserdi kavaga on võimalik tutvuda siin.
Laulupeo teise päeva kava on hetkel veel koostamisel. Oma raskusastmelt peaks kava olema võrreldav 2009. aastal toimunud laulupeo teise päeva kavaga. Oodata on palju tänastest puudutustest sündinud uudisoomingut ning ka palasid, mida tunneme ja mis meid täna kõnetavad ja puudutavad. Laulupeole on oodatud kõik tavapäraselt osalenud kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Uue liigina on oodatud ka sümfooniaorkestrid.
XIX tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutused, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Tantsupeo repertuaari koostamisel lähtutakse väljakujunenud tavadest ning rühmaliigile sobivusest. Tantsupeol osalevad 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad.
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.
Selleks sügiseks on SA Eesti Terviserajad püstitanud üle Eesti paiknevatele terviseradadele 18 harjutusseina, mis muudab tervisesportimise senisest veelgi mugavamaks.
„Viimased harjutusseinad said üles möödunud nädala alguses Keilasse ja Pärnusse, oktoobris on plaanis paigaldada veel kaks seina Nõmme terviseradadele,” ütles sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Jaak Teppan.
„Seinade väljatöötamisel panime eelkõige rõhku funktsionaalsusele – nende abil saab sooritada erinevaid võimlemisharjutusi, ühtlasi on seintel ka juhised harjutuste tegemiseks. Samuti on oluline, et seinad peaksid võimalikult kaua vastu, seetõttu oleme püüdnud valida materjale, mis püsiksid sõltumata ilmastikuoludest ja vandaalide võimalikust tegutsemisest,“ sõnas Teppan.
2011. aastal paigaldati esimesed 5 seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele. Sel aastal lisandusid veel Nõmme Spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Pärnu ning Pirgu terviserada. 2013. aastal on plaanis paigaldada veel vähemalt kümme seina.
Möödunud suvi tõi lisaks harjutusseinadele paljudele terviseradadele ka mobiiliorienteerumise (MOBO) võimalused. Uudne ja innovaatiline lahendus tasub kindlasti proovimist. Mobiiliorienteerumisega saad lähemalt tutvuda MOBO kodulehe kaudu mobo.osport.ee.
Sügisel jätkame hoogsalt ka terviseradade märgistamisega, et ühtlustada olemasolevaid ning teha nähtavamaks veel tähistamata radasid. Talvehooajaks valmib ka täielikult uuendatud terviseradade kodulehekülg.
Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.
Tähistamaks Euroopa koostöö päeva ning ajendatuna ESTLATRUS TRAFFIC projektist korraldatakse Võru linnas hea koostöö tunnustamiseks liiklusohutusele suunatud päev „Ohutult on ohutu!“. Üritus toimub reedel, 21. septembril kella 13–15 Kesklinna pargis. Üritusel selgitatakse kuidas ohutult liigelda nii jalakäijana kui ka rattaga. Võru Linnavalitsuse arendusnõuniku Tiina Hallimäe sõnul on üritus suunatud peredele, eelkõige noortele jalgratturitele.„See tähendab, et kõik, kellel on jalgratas, saavad kontrollida, kas kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud vahendid on õigesti paigaldatud. Kui juhtubki, et mõni kodarahelkur on puudu, siis maanteeamet on välja pannud hea koguse helkureid, millega saab rataste varustust täiendada,“ rääkis Hallimäe.
Hallimäe lisas, et Kesklinna parki on üles seatud ka erinevad keskused: G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada, Hawaii Expressi ja politseinike juhendamisel kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud, räägitakse kuidas õigesti kiivrit pähe panna. Võrumaa Autokool juhendab, kuidas õigesti turvavööd kinnitada ja peatuge sättida, ning Eesti Punane Rist räägib esmaabist õnnetuste puhul.Lisaks maalivad õpilased koolide läheduses asuvatele kõnniteedele ettevaatlikkusele suunatud hüüdlauseid.
