Hanila muuseumis toimub täna, 26. juulil kell 20:30 loodusõhtu, mis keskendub seekord nahkhiirtele.
Uuritakse, kes on need salapärased loomad, kes hämaras lendavad ning kuidas nendega eluaset jagada on võimalik. Nahkhiirtest tuleb rääkima Rauno Kalda MTÜst Suurkõrv (MTÜ Suurkõrv on loodud 2009. a kolme nahkhiirehuvilise poolt)
Peale kella 22 minnakse ka ise välja nahkhiiri kuulama ja vaatama. Õhtu orienteeruv lõpp on kell 23:00.
Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.
Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»
Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.
Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.
Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.
Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust
Külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames toimub tuleval nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas sündmusi kogu perele.
Laupäeval, 27. juulil algusega kell 16 toimub Ruusmäe rahvamajas üllatusesinejate kontsert ning kell 20 tantsutab pidulisi Üllar Jörberg.
Pühapäeval, 28. juulil algusega kell 12 – Teater kohvris & Heino Seljamaa etendusega “Tuhkatriinu”, millele järgneb kell 13 kloun Ummi show. Kell 14 tegeleb külalistega Maanteeamet (kavas jalgratta teatevõistlus, erinevad rattad ja sõiduvahendid jne).
Samuti saab terve nädalavahetuse jooksul kell 10.00-18.40 igal täistunnil mõisas koos giidiga ringi käia. Raamatukogus on avatud näitus “Põlvest põlve”, rahvamajas “Loovuse laastud”. Avatud on ka mõisa kohvik, muuseumiruumid koos keldritega ja kangatuba minimaailmaga.
Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.
Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.
Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.
Bombus confususUrvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.
«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»
Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.
Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.
A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.
Foto: MaanteemuuseumPühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.
Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.
Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.
„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.
Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.
Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.
Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.
Foto: Maavald.eeTäna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.
Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.
Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.
Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.
Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.
Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma LehtOrava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.
Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.
Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.
Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.
«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ
Sänna Kultuurimõis soovib raamatukogu akende ette muhedaid meeleolukaid kardinaid. Sellelliste saamiseks toimub taimedega kanga värvimise katsetustuba, mida juhendab Hallimäe talu perenaine Olivia, kes tegutseb MTÜ-s Maavillane.
Olivia on tegelenud taimedest värvide väljavõlumisega aastast 2006, kuid seekordne värvimine on eriline – värviliseks tuleb tavapärase villase lõnga asemel saada hoopis puuvillane kangas. Kas ja kuidas see õnnestub, selgub juba kohapeal. Kindel on aga, et katsetustuba sisaldab taimearoome ja lõkkehõngu, veega plödistamist ning mõnusat jutuvada.
Mõnus katsetamine toimub Sänna Kultuurimõisa aias 8. augustil ning sellega alustatakse kell 11. Kuna kogu protsess võib kesta umbes 5-7 tundi, paluvad korraldajad võtta kaasa head-paremat-tervislikku ühisele teelauale.
Tasu: 5 eurot
Osalemisest palutakse teada anda kultuurimois@kultuuritehas .ee või 555 88 929
Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kohvik Harmoonias toimub filmiõhtu Foto: Kohvik Harmoonia Facebooki lehekülg
Neljapäeval, 25. juulil kell 21.30 saab Viljandis kohvik Harmoonia terrassil alguse filmiõhtu. Linastub Pedro Almodóvari ülikerge komöödia “Olen nii elevil”.
Üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth (“Kõik minu emast”), Javier Camara (“Räägi temaga”), Lola Duenas (“Volver”) ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas. Tegemist on 2013. aasta filmiga, mille režissööriks on Pedro Almodóvar.
Filmiõhtu on tasuta, kuid vajalik on eelnev laua broneering.
Broneerimine aiakohvik@harmoonia.ee või telefonidel 435 4031, 56860270.
Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.
Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.
Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.
Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.
Poolesaja osatäitja seas on professionaalseid muusikuid vaid kolm
Suurejooneline koguperemuusikal “Veterahva needus” etendub 28. ja 29. juulil kell 17 ja 21 Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus. Etenduses on tegevad 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last ja 20 tehnilise meeskonna liiget.
Lava ehitatakse otse jõele. Vetevana loss, vägev 4m kõrgune ja 21 m pikkune ehitis kõrgub jõekaldal, vesineitsid – näkineiud näevad välja küütlevalt kaunid. Mustlaslaager tuleb hobuste, värviküllaste vankrite ja kostüümidega ning ehitab oma elupaiga etenduse kestel üles.
Poolseasjast muusikali osatäitjast on laulmine igapäevatööks vaid Rebecca Kontusel, Sulev Võrnol ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena lauluhäälega ning pea kõik ka Kohilast pärit.
“Veterahva needus” räägib loo veterahvast – teda tabanud needusest, Udumäe varjuriigist ja ootamatult jõekääru saabuvast mustlastest. Ühe mustlaspoisi ja näkineiu vahel tärkab keelatud armastus, mis ähvardab hukutada mõlema hõimu tuleviku. Kuidas traagilise pöörde võtnud lugu uuesti heale pööratud saab, kes on Vana Säga, kuidas lahendab elu põletavaid probleeme näkkide naksis nelik ja mis osa ses loos on täita mustlasneiul Mirelal, peab igaüks juba ise nägema.
“See, kuidas inimesed soovivad oma õla alla panna ja meid aidata – see ongi see miski, mis teeb Kohilast elupaigana maailma parima! Ja kui te kuulete neid laule – eriilmelisi, eriliste inimeste, erilises ettekandes… ja näete kõike seda, mis meie eriefektide tiim praegu ette valmistamas on… – te lihtsalt peate tulema kuulama ja vaatama,” räägib lavastaja ja muusikaliprojekti eestvedaja Anneliis Kõiv varjamatu õhinaga.
Teise lavastaja, Valter Uusbergi sõnul on Kohila muuskali kogukond erakordselt hea energiaga näitetrupp, kes üheskoos räägivad mõistuloo iseendast, kogukonnaks olemisest ja iga kogukonna jaoks elutähtsatest küsimustest – järelkasvust.
Etendus koos vaheajaga kestab 2 tundi. Muusikajuht on Ivi Rausi, liikumisjuht Silvia Purje, kunstnik Toom Raudsep. Muusikali saatemuusika tuleb Andrus Rannaääre juhtimisel “Regatt” bändilt otse. Eriefektid lavastavad Meelis Kubo – alias Miraakel ja Martin Heinla. Lavastajaid on kaks: Anneliis Kõiv Kohilast ja Valter Uusberg Raplast. 28. juulil on Kohilas avatud ka koduaedade kohvikud. Muusikal on ühtlasi juuli lõpul toimuvate kogukonnapäevade”KOHTUME KAPA-KOHILAS!” lõppakordiks.
Muusikali piletid on saadaval tund enne etendust kohapeal. Üksikpileti hind 5 EUR, peredele ja pensionäridele soodustused.
Põllumajandusamet soovitab tarbijatel puu- ja köögiviljade päritolu kohta rohkem teavet uurida
Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös viidi turgudel läbi värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel. Lisaks toimusid ühiskontrollid veel Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul.
Kartuli osas tuvastati 3 suuremat rikkumist: Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola Taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta ja algatatud on väärteomenetlus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas on võltsimiskahtlus ning Põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.
Lisaks eelnimetatutele tuvastati juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad nn vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad.
Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96. 59 neist olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sh maasikaid, kurke, herneid jm. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid nn vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.
Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub Põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka Põllumajandusametit informeerima.
Vormsi saare majakas ja mererand Foto: Vormsi saare Facebooki lehekülg
27. juuli õhtul astub Ott Lepland Vormsi saarel lavale, et tuua publikuni unplugged kontsert (vaata ka videot, kus Ott Lepland selgitab, mis on unplugged kontsert). Ott Leplandi eksklusiivne kontsert Vormsil toob kohale rohkem rahvast kui praamidele ära mahub ning seetõttu on Vormsi Olavipäevade raames toimuv kontsert pannud tavapärase praamiliikluse eriolukorda.
Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise, kui tavapärasel laupäeval. Hommikul kella kümnest sõitma hakkavad praamid jõuavad kontserdi alguseks, kella üheksaks tuua saarele maksimaalselt 900 inimest. Pärast kontserti viivad soovijaid mandrile tagasi kaks öist praami, mis võtavad peale kuni 300 inimest. Praeguseks hetkeks on suurem osa Vormsile väljuvaid praame juba välja müüdud.
Kontserdi peakorraldaja Karl Kermese sõnul pole laupäeval saarel oodatavat rahvamassi Vormsil mitukümmend aastat nähtud. “Eelmise aasta Olavipäevade ajal meenutas Sviby ja Rohuküla vaheline veetee laevarohkeid Veneetsia kanaleid. Iga tunni tagant saabus jahte, kaatreid ja suuri eelajaloolisi aluseid, mis tõid rahvast mandrilt saarele pidustustest osa saama,” ütles Kermes. Ta lisas, et saarele tulles oleks hea auto mandrile jätta, sest sadamast kontserdipaika viib iga reisi lõppedes buss ja Vormsil on kõige mugavam üldse liikuda jalgrattaga.
Vormsi Olavipäevadel tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese. Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale Ott Leplandi akustiline kontserdi, on pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamine.
Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.
Nätä saa hobesega kündmist, niitmist, mõtsatüüd, õdaguti vankriga sõitmine, aidakinon filmi hobestest, Padasoomäe talupaigan hobesetüü seminaar 26. juulil kell 12.
25. juulil Hauka talu man perreõdak “Pastoraalid” . Mängimi karjussemänge, puhumi pilli ja kullõmi muinasjuttu. Hindäle saa soetada karjamärsi üten moonaga.
Kell 19 Hauka talu man Põldsepa Margusse, Jantsoni Jaanusse ja Matvere Marko kontsert “Melanhoolsed meestelaulud”.
Sel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.
Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.
Punnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.
Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.
Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.
Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.
Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee
16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.
Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee, samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht
24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Ka Bo Chan. Foto: Arvo Aun
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Jüri Kuuskemaa. Foto: Peeter Langovits
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
Pühapäeval, 28. juulil kell 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”.
Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Osalemine TASUTA.
Perepäeva läbiviimist toetab SA KIK. Info telefonil 5554 4231 ja info@lukemois.ee .
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 11 000 energiaprofiilist selgub, et reaalajas jälgitakse elektritarbimist mõne mõõteseadmega üksnes 11% ehk ligi igas kümnendas kodus. Tõsi, kahe viimase aasta jooksul on selliste kodude hulk paari protsendi võrra kasvanud, kuid sellegi poolest on eestimaalaste teadlikkus ja huvi nutikate mõõteseadmete vastu veel madal.
“Energiasäästu puhul kehtib lihtne põhimõte – pole võimalik juhtida kulu, mida ei mõõdeta. Näiteks pistikupesa arvestit kasutades võib majapidamise elektritarbimist vähendada kuni 20%, sest see seade aitab välja selgitada, kus ja millal elektrit peamiselt tarbitakse. Seda teades, saab perekond otsustada, milliseid käitumisharjumusi on nad valmis muutma, et rohkem elektrit kokku hoida,” sõnas Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem.
Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht soovitab energiasäästu huvilistel esimesena tutvuda just pistikupesa arvestitega. Nende hinnad algavad 10 eurost. Pistikupesa arvesti abil saab välja selgitada, millised koduseadmed tarbivad enim elektrit. Pistikupesaarvesti ühendatakse pistikupesa ja koduseadme vahele. Arvesti LCD-tabloo kuvab juba tarbitud elektri kogust ja hetkevõimsust. Kallima hinnaklassi arvestid võimaldavad sisestada ka elektri hinna, et näha koduseadme jooksvat kulu ka rahas. Kerem soovitab tähelepanu pöörata just seadmetele, mis on ühendatud vooluvõrku, kuid mida igapäevaselt ei kasutata. Nii võib saab teada, kui palju elektrit tarbivad erinevad koduseadmed ooterežiimil töötades.
Lisaks tasuks majapidamisse soetada ka vähemalt üks lülitiga pikendusjuhe, et mugavamalt ooterežiimi elektrikulu vähendada. Lülitiga pikendusjuhet või kaugjuhitavat pistiklülitit saab kasutada energiasäästu seadmena, sest selle abil saab hõlpsalt välja lülitada seadmed, mis parajasti on töös või ooterežiimis. Keremi sõnul on lülitiga pikendusjuhe mugav lahendus seadmete juures, mida pole otseselt tarvis ööpäevaringselt vooluvõrgus hoida nagu näiteks telekad, muusikakeskused, digiboksid. Enne tuleks aga veenduda, et voolu väljalülitamine digiboksi ja teleka seadustust paigast ei nihutaks. Poodidest leiab ka ooterežiimi tuvastusseadmed, mis ühendatakse seinakontakti, tunnevad ise ooterežiimi ära ning lülitavad sel juhul seadme ise täielikult välja.
Veel nimetab Kerem kasuliku seadmena elektrikulu monitori, millega saab analüüsida osa või kogu majapidamise elektrienergia tarbimist. Kodust lahkudes või magama minnes, on sellelt mugav kontrollida, kas elektriseadmed on asjatult töösse või ooterežiimile jäänud. Elektrikulumonitor koosneb elektrikappi paigaldatud sensorist ja saatjast ning mõõtmistulemusi kuvavast monitorist, mis on sageli juhtmevaba hõlpsaks tuppa paigaldamiseks. Paljud seadmed ühilduvad arvutiga, kus saab eritarkvara kasutades täpsema ülevaate kodu energiatarbest.
Rohkem infot energiasäästu seadmetest ja ostukohtadest leiab veebilehelt!
Alates 22. juulist on autoliiklus Võru linna Jüri tänaval selle täies ulatuses kahesuunaline. Lähemal ajal muudetakse tervenisti kahesuunaliseks ka Tartu ning Paju tänav.
Ettevalmistustööd Jüri tänava kahesuunaliseks muutmiseks algasid suve hakul, mil Jüri-Paju tn ja Räpina mnt ristis alustati ringristmiku rajamist. Hiljem püstitati Jüri-Vabaduse ristmikule valgusfoor ning kaotati senine ohutussaar Jüri-Tartu ristmikul, mis muutub tavaliseks ristmikuks.
Läinud nädalavahetuse hoovihmadele vaatamata sai Jüri tänavale kantud uus teemärgistus, mille täiendamine jätkub. Linnavalitsus avaldab kahetsust, et kurjategijad üritasid nädalavahetusel teemärgistust teinud ettevõtte tööd füüsiliselt takistada.
Linnavalitsus kutsub Võru elanikke ja külalisi olema linnaliikluses ekstra tähelepanelik, et hoida ära vanast harjumusest tulenevaid liikluseeskirja rikkumisi.
Esimeste tundide järel saab öelda, et võrulased on liikluskorralduse muutusest tulenevat lisavõimalust üsna aktiivselt kasutama hakanud.
Valmis on saanud Läänemaa aastaraamat 2012, mis võtab kokku eelmisel aastal maakonnas toimunu. Aastaraamatut koostati sellel aastal 19-ndat korda. 2012. aasta oli maavanem Innar Mäesalule esimene täisaasta Läänemaal ning tema sõnul oli see lisaks tööle huvitav ka kogemuse ja emotsioonide tõttu, mida maakond talle kui värskele läänlasele pakkus.
Elektroonilisel kujul ilmub aastaraamat alates alates 2008. aastast ehk viiendat korda. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on pärast viit aastat jõutud arusaamisele, et tegelikult on vajalik ka paberkandjal ülevaade. Seetõttu trükiti lisaks elektroonilisele versioonile ka 12-leheküljeline brošüür. Selles annavad maakonna katusorganisatsioonide (Läänema Omavalitsuste Liit, Läänema Arenduskeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Kodukant Läänemaa) esindajad ülevaate enda 2012.aasta olulisematest saavutustest.
Lisaks on eessõnana kirjas maavanem Innar Mäesalu kokkuvõte möödunud aastast. “Kitsastel aegadel olime sunnitud loobuma aastaraamatu tervikteksti trükkimisest. Värviline brošüür koos CD-plaadiga on sobilik kinkimiseks koostööpartneritele teistest maakondadest,” arvas Innar Mäesalu. “Aastaraamat sümboliseerib maakonda kui tervikut. See annab see põhjaliku ülevaate kogu maakonna riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, koostööpartnerite ja kolmanda sektori 2012. aasta tegevustest,” lisas Merle Mäesalu.
Brošüüri koos CD-ga jagatakse kõigile partneritele, kes raamatu koostamisele kaasa aitasid. Huvilised saavad brošüüri ja CD-d, millel terve aastaraamat peal, uurida Läänemaa raamatukogudes. Samuti on aastaraamat elektroonilisel kujul saadaval Lääne Maavalitsuse kodulehel!
Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.
Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.
