Külauudised

Küünlapäeva tähistamine Vapramäe Loodusmajas

file65345672_6e18326a — Foto: Karin Kaljuläte

2.veebruaril tähistatakse talve selgroo murdumise päeva Vapramäe loodusmajas.

Kavas on:

rongakronksu kuulamine (kui kronksutavad);
uuritakse, kuidas on lood kõrte lumevihkamisega;
kesktalve uskumuste ja töökeeldude üle arutamine;
rahvamängude mängimine;
odrapudru mekkimine;
küünla keerutamine.

Küünlapäeva tähistamine saab alguse kell 11.00 loodusmaja juures Vapramäel. Selga panna soe ja mugav riietus ning kaasa võtta rahvamängudeks sobilik lust!

Vajalik on eelnev üritusele registreerimine. Registreerida saab e-maili teel kyllikink@gmail.com või telefonil 5669 0186.

Küünlapäeva viib läbi VVV SA retkejuht Külli Kink.

Epp Maria Kokamägi avas Pärnus näituse “Retrospektiiv”

Eilsest on Ammende Villas avatud tuntud maalikunstniku Epp Maria Kokamägi autorinäitus “Retrospektiiv”. 55. juubeli puhul on Epp Maria kokku pannud valiku oma parimatest töödest. Tagasi vaatava näituse peamisteks märksõnadeks on naiselikkus ja ingellikkus.

“Viiekümne viie aastaga poleks justkui midagi muutunud ― ikka armastan inimest ja looma ning tunnen suurt respekti looduse ees,” räägib Epp Maria oma inspiratsioonidest aastate vältel, “Küll aga on kõik selle näituse maalid valminud Pärnumaal, inspireeritud siinsest valgusest ja aastaaegade vaheldumisest.” See on kandunud ka Epp Maria värvidesse ― maalides on kasutatud kuld-hõbedast kuma, mis inspireeritud mereäärsest valgusest, peegeldusest, sealsest loodusest ja inimestest. Pärnuga on Epp Maria seotud juba aastaid. Pärnu Sepamaa talus elamine ja võimalus seal aastaringselt ka töötada, on üks Epp Maria täitunud unistustest. Näitusele on oma osa andnud ka Epp Maria abikaasa Jaak Arro enda käsitsi valmistatud disainraamidega.

Mitmed teosed, mida Epp Maria kunstihuvilistega Ammende Villas jagab, on eelnevalt ka maailma näinud ning üle piirigi positiivset tagasiside saanud. Ülle Juhi, läinud aasta Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro ühisnäituse korraldaja sõnul kannavad tööd endas armastust, ilu, headust ja võlu. “Kunstniku enda olemus ja nägemus ümbritsevast peegeldub igast Epp Maria teosest. Kohati salapärane, uskumatu ja seejuures üdini positiivne on emotsioon, mis iseloomustab Epp Maria loomingut. See annab igale näitusekülastajale võrratu ja unustamatu elamuse,” kirjeldab ta Epp Maria maalikunsti.

Kõik pärnakad ja linna külalised saavad Epp Maria juubelinäitust Ammende Villas vaadata kuni suveni.

Soodomal on regilauluõhtu

29. jaanuaril kell 18.00 avaneb Põlvamaa rahvakultuurispetsialisti Kati Taali abiga Soodoma külakeskuses Eesti Rahvusliku Folkoorinõukogu noortekogu poolt kokku pandud näitus “Kodus loodud pärimus”. Järgneb regilaulutuba, kus mentorina on julgustamas ja eestlaulmas Celia Roose. Kellel mahti, küpsetab enne lauluringi kodus laulu ümisedes head paremat lauale panemiseks. Viisipidamatus tulemata jätmist ei vabanda. Regilaulu vägi võib puudutama igaüht, kel tahtmist laulust mõnu tunda. Koos laulmised hakkavad toimuma korra kuus. Esimestel kokkusaamistel on lubanud eestlauljatena toeks olla laulikud Celia Roose, Kairi Leivo ja Epp Margna.

Celia Roose (sünd. 1964) on hariduselt koorijuht-muusikapedagoog (lõpetanud 1989. aastal Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise alal) ja tegevuselt pärimusmuusik-õpetaja. Tema teadlik folkloorialane tegevus algas ansamblis Leigarid 1984. aastal. Esimeseks suureks eeskujuks ja õpetajaks oli Kristjan Torop. Käesoleval ajal töötab Celia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppejõuna ning Lüllemäe Põhikoolis muusika- ja kooriõpetajana, õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Tema suureks armastuseks on eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Celia osaleb ansamblites SuurõŽpilvõŽ, Sannalise ja Arrotajad, on löönud kaasa Tormise-Jalaka-Kaljuste projektides “Eesti ballaadid”, “Eesti naiste laulud”, “Eesti meeste laulud” jm. Korraldanud pärimuskultuuri tundmaõppimise perelaagreid Pirrupuusaare talus ja Männiku Metsatalus jne.

Loe edasi: Soodomal on regilauluõhtu

Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma

Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.

Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.

Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.

Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile

Homme algab võistkondade registreerimine rahvusvahelisele viktoriinile Noored Euroopa Metsades. Võistkondade registreerimisvormi leiab Eesti Metsaseltsi koduleheküljelt (http://www.metsaselts.ee/noored-euroopa-metsades-registreerimine).

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” ootab osalema õpilasi vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Eesti eelvoorus saavad osaleda kõik registreeritud võistkonnad kõigist koolidest. Osalemiseks peavad 13.-19. aastased õpilased moodustama 3-liikmelised võistkonnad ning need registreerima Eesti Metsaseltsi koduleheküljel. Kuna võistlus on rahvusvaheline, toimuvad ka Eesti voorud ingliskeelsetena. Loe edasi: Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio. Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Rõuge rahvamajas tervitatakse hobuseaastat

Rõuge rahvamaja tähistab hobuse aasta algust kontserdi ja peoga.

29.01 annab kontserdi kontratenor Ka Bo Chan (hiina), teda saadab Robert Staak lautol.

31.01 toimub lustakas peoõhtu “Head hobuse aastat”, tantsuks mängib Eiko & Viki duo. Lasva näiteringilt etendus “Saunaskäik”

Pidu algab kell 20.00. Pääse 5€

Laudu saab broneerida numbril 53 026 770

Euroopa vabaühendused mõistsid Ukrainas toimuva karmilt hukka  

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistis ühisavalduses hukka Ukraina seadusandjate sammud oma rahva vägivaldseks vaigistamiseks ning toetas Ukraina kodanikuühiskonna meeleavaldusi.

Ühisavaldus võeti vastu teisipäeval, 21. jaanuaril Brüsselis toimunud suurkogul pärast kohtumist Maidanil protestijate esindajate Oleksiy Honcharuki ja “Maidani näo”, laulja Ruslana Lyzhychkoga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) Eesti vabaühenduste liitu EMSL esindava Mall Hellami sõnul tingis kriitilise avalduse Ukraina valitsuse hiljutine otsus piirata rahva kogunemis- ja sõnavabadust. “Ukrainas käib praegu halastamatu lahing uue ja vana, avatud ja suletud ning läbipaistva ja korruptiivse ühiskonna vahel. Selle asemel, et vastata protestijate nõudmistele viia riigis läbi demokraatlikud reformid, kiitis parlament heaks arvukalt seadusemuudatusi, mis piiravad oluliselt inimeste põhiõigusi,” selgitas Hellam EMSKi avaldust.

Hellam, kes külastas Kiievit viimati EMSKi delegatsiooni ühe liikmena detsembri lõpus ning osales Maidanil ka 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal, tegi suurkogul pöördumise, milles rõhutas, et Ukrainas toimuvat ei tohi demokraatlikud jõud vaikides pealt vaadata.

“Pole saladus, et Ukraina on geopoliitiliste huvide ristumispaik ning mitu seadusemuudatust on kui Kremli printeritest trükitud. Täna seisab Ukraina ristteel ja valida tuleb stagnatsiooni või kaasaegse demokraatia vahel. Nüüd on aeg ja võimalus kümne aasta eest alanud revolutsioon lõpule viia, rebida ennast lahti nõukogude pärandi kammitsatest ja pöörata pilgud lõplikult Euroopa poole,” lausus Hellam.

EMSK on Euroopa Liidu institutsioonide nõuandev organ, esitades arvamusi kavandatavate õigusaktide kohta ja koostades omaalgatuslikke arvamusi komiteele olulistel teemadel. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel.

Eestist kuuluvad komiteesse Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Võru linnavalitsus kohtus noorteesindustega

Neljapäeval kokku kutsutud Võru linna noorteesinduste ümarlaual Võrumaa Keskraamatukogus tõdeti, et Võru Noortekeskus vajaks oma tegevuse elavdamiseks suuremaid ruume, ent ka sisulisi muutusi ja rohkem võimalusi näost näkku infot jagada.

Kohale tulnud ligi 30 inimese – linna- ja Võru valla koolide huvijuhtide, noorsootöötajate, õpilasesinduste esindajate ning aktiivsete noorte – poole pöördudes rõhutas linnapea Anti Allas võrdväärse diskussiooni tähtsust: “Me ei tulnud ruume jagama, vaid saama olukorrast ülevaadet ja nutikaid lahendusi otsima, et linnavalitsus saaks teha õiged otsused. Tahame koostöös noortekeskusele uue pinna leida, et osaleksite selle renoveerimisel, ehitamisel ja kujundamisel noorte kooskäimise kohaks.”

Samal ajal kui Võru Noortekeskuse praeguses asukohas, aadressil Liiva tn 21 ruumi napib, on linnal palju jõude seisvat kinnisvara, mis võiks tekkinud probleeme leevendada. “On võimalused uute ruumide renoveerimiseks, selles valdkonnas oleme valmis projektide ja oma teadmistega kaasa aitama,” kinnitas linnapea.

Võru Noortekeskuse juhi Mairi Raju sõnul peaks soosima omaalgatust: “Noorsootöö on noorte jaoks ja noortega. Oluline, et otsuseid võtaks vastu noored – kui neile pakub huvi, on mõtet teha,” lausus ta. Ruumidest vahest olulisemakski peeti huvigruppide kokkuviimist ja eri tegevusteks puuduvate ressursside leidmist, olgu see siis tehnika-, kokandus- või muusikahuvi arendamiseks.

Loe edasi: Võru linnavalitsus kohtus noorteesindustega

Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Viljandimaal osalesid programmis kõik abikõlbulikud omavalitsused. Mitteabikõlbulikud on Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn. Hajaasustuse programmi toel luuakse maapiirkondades elavatele lastega peredele paremad elutingimused.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saabki just selliste regionaalsete programmide abil toetada elu maal. “Maapiirkonnad vajavad ja väärivadki erikohtlemist. Nii on see kõikjal arenenud riikides mujalgi. Toetust sai taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede korrastamiseks. Tean omast kogemusest, et elu aluseks maapiirkonnas ongi korralik taristu: tee, vesi, elekter ja ühenduse võimalus muu maailmaga,” rääkis Kruuse.

“Kõige rohkem ehitati programmi abiga kanalisatsioonisüsteeme, sellele järgneb puhta vee süsteemide ja kaevude ehitus ning siis juurdepääsuteede valdkond. Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonda ühtegi taotlust ei esitatud,” nentis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste. “Hajaasustuse programmis läks Viljandimaa hajaasustuses elavatele peredele riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt 2013. aastal toetuseks kokku 262 467 eurot.”

Loe edasi: Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Võrus saab Kandle aias uisutada

Võru linna poolt nädala alguses Kandle aias avatud uisuväli on üllatanud suure täituvusega. Külmade ilmade saabudes Lõuna päästekeskuse pritsimeeste abiga rajatud liuväli avati esmaspäeval. Seal uisutamine on tasuta nagu ka uiskude laenutamine.

Uiske vahetada ja näpistava külma eest korraks leevendust saab uisuvälja kõrvale paigaldatud Ramirenti soojakus. Kandle poolt on tagatud väljaku hooldus, korra hoidmisega ja uiskude laenutamisega tegeleb kogenud spordimees Ats Virumäe.

Uiske laenutamiseks on praegu 16 paari, neist valdav osa väikesed numbrid. Sellega seoses kutsub linnapea Anti Allas inimesi üles uisuväljaku laenutuspunkti toetama: “Inimesed, kellel on korralikke uiske, mida nad parajasti ei kasuta, võiksid need tuua uisuväljaku soojakusse. Eriti on oodatud suuremad numbrid.” Hooaja lõpus võib uisud tagasi saada või ka lattu jätta: “Sel juhul jäävad nad avalikku kasutusse ka uuel hooajal,” täpsustas linnapea.

Uisuväli on ametlikult avatud esmaspäevast reedeni kella 15-20 ja puhkepäevadel kella 12-18.

Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab pressiteates Justiitsministeeriumi algatust võlgnike maksedistsipliini parandamiseks.

logo

Samas rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit vajadust käsitleda ühiskonnas elatise teemat ennekõike lapse perspektiivist lähtuvalt, kuna vanemate põhiseaduslik ülalpidamiskohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnustada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Paraku näitab viimaste aastate statistika, et elatisraha nõuete hulk on kiires tõusutrendis. Võrreldes 2006. aastaga on vanemate võlg laste ees tõusnud ligikaudu 13 korda, ulatudes täna ca 11 miljoni euroni.

„MTÜ Lastekaitse Liit tõstatas elatise maksmise küsimuse juba 2003. aastal. Nii siis kui ka nüüd rõhutame, et lapse jaoks ei oma tähtsust, kas ta on jäetud elatiseta hoolimatuse, pahatahtlikkuse või rahanappuse tõttu. Laps peab saama elamiseks vajaliku, ning tal on selleks seaduslik õigus,“ toonitab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et paremini tagada laste huvide kaitse, ning vältida põlvkonnaüleste mustrite kordumist, on vaja võtta kasutusele võimalikult tõhusad meetmed ja täiendavalt analüüsida täitemenetluse kehtiva regulatsiooni puudujääke ning võimalusi süsteemi tõhustamiseks,“ lisab Tamm.

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

Täna näeb otseülekannet Läänemaa kultuuripärli tunnustamiselt

Täna, 24. jaanuaril kell 19 algab Läänemaa kultuuripärli ja -tegijate tunnustamine ning astuvad üles 37 maakonna kollektiivi.

Vaata Läänemaa tõeliste tegijate etteasteid otseülekandes siit: otse.hk.tlu.ee

Hiljem on ülekanne järelevaadatav aadressil: www.youtube.com/hktv12

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.

Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.

Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

(vasakult)suursaadiku sekretär Katrin Valdek, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren — Paremalt suursaadik Anders Ljunggren, maavanem Innar Mäesalu, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, ja sekretär Katrin Valdek.

Eile kohtus Lääne maavanem Innar Mäesalu maavalitsuses Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga. Arutlusel olid nii praegune olukord Läänemaal kui Rootsi ja Läänemaa koostöö võimalused.” Eesti ja eriti just Läänemaa vastu on Rootsil suur huvi. Paljudel rootslastel on juured siin, lisaks on teie maakonnaga seotud ajalooline rannarootslaste temaatika, aga lisaks minevikule on veel tulevik,” alustas Ljunggren kohtumist.

Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. “See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab,” tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Loe edasi: Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

VVV matkasarja avamatk toimub 1. veebruaril

Talvine matk leiab aset Konguta vallas Vellaveres 1. veebruaril kell 11. Piisavate lumeolude korral suusatame. Kiirematel on veel võimalik registreerida end räätsamatkagruppi. Räätsadega minnakse piisava lume korral, õhukese lumega liigume jalgsi.

Uurime loomade tegevusjälgi. Korraldajate poolt on organiseeritud ka väike kehakinnitus.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja neli matka läbinut ootab sarja lõppedes üllatus!

Registreeri osavõtt: triinu@vvvs.ee, tel 525 4172. Kogunemine kell 10.45 Vellaveres. Lisainfo kogunemispaigast: www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega

Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.

Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.

Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.

Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee

Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.

Monika Otrokova

Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert „Päikese poole“ ja aastapreemiate üleandmine.

2013. aasta koorivaldkonna parimad tehakse teatavaks 13 kategoorias – aasta koor, puhkpilliorkester, dirigent, orkestridirigent, noor dirigent, dirigent-muusikaõpetaja, aasta toetaja, korraldaja, aasta kooriplaat, koorihelilooja, tegu, koostööpreemia ja üksmeelepreemia. Nominente on kokku 87.

Kooriühingu esimehe ja kontserdi kunstilise juhi Raul Talmari sõnul on kultuuri võrreldud püramiidiga, mille tipu kõrgus sõltub aluse suurusest. „Kooriühingu aastakontserdil tunnustatakse neid, kes koori- ja orkestrimuusika püramiidi tipus möödunud aastal silma paistsid,“ sõnas Talmar. Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele saavad kultuuriministeeriumi tänukirjad need dirigendid, kes on aasta jooksul saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti antakse üle Gustav Ernesaksa, Uno Järvela ja Heino Kaljuste fondi preemiad. Loe edasi: Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

XX Võru Folkloorifestival avab pühapäeval hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.

17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.

Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”

Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.

”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.

Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi

Lastefond toetab ihtüoosi põdevaid lapsi

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub veel sellel aastal annetusi ihtüoosi põdevate laste ja noorte toetuseks. Juba seitse aastat kestnud projekt lõpeb detsembris.

Ihtüoos on pärilik ja eluaegne nahahaigus, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Ihtüoosi puhul on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või on aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid regulaarse ja korraliku nahahoolduse ja ravimite tarvitamisega on võimalik naha seisukorda oluliselt parandada. Vajalike kreemide-salvide kogus ühes kuus võib ulatuda mitme kilogrammini, kuid Eesti Haigekassa seda ravikuluna ei arvesta. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president Annika Volke ütles, et nende laste jaoks on kreemid ravim ning riik peaks seda ka niimoodi arvestama.

Lastefond alustas ihtüoosi põdevate laste toetamist juba 2007. aastal kampaaniaga “Keegi pole seda väärt” ja teeb seda siiani: 2014. aastal on toetusesaajate nimekirjas 14 last, igaühte neist toetatakse kuni 64 euroga igas kuus.

Kuigi ihtüoosi põdevate laste toetamine ei ole enam ammu olnud fondi põhikampaania, leidub ikka neid, kes teevad annetuse just neile lastele mõeldes.

Reedest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 24.-26. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim kodanikuteaduse (citizen science) projekt Eestis. Mullu 2500 osalejaga linnuvaatluspäevad toimuvad tänavu viiendat korda. Esmakordselt toimub üritus ka reedel, võimaldades osaleda ka lasteaedadel ja koolidel. Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, andes seejuures ka väikese panuse linnuteadusesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 24.-26. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).

Eestis korraldatakse talvist aialinnuvaatlust viiendat aastat. Mullu edastas oma vaatlused 2501 linnusõpra 1817 vaatluskohast, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

Eelmiste aastate tulemusi, täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks ning talviste lindude määramisabi leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Narvas toimub Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetuste teabepäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis kutsub kõiki avaliku sektori töötajaid, MTÜ-des ja kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi teisipäeval, 28. jaanuaril Narva teabepäevale. PMNi nõunikud tutvustavad Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetusi ning kõigil huvilistel on võimalik otse nõunikelt toetuste kohta küsida.

PMNi toetuste laiem eesmärk on soodustada Põhjamaade ja Balti riikide koostööd, et ühtlustada piirkonna arengut ning tugevdada ühist konkurentsivõimet maailmas.

Toetused katavad eelkõige reisi- ja majutuskulud ning päevaraha. Täpsemalt saab erinevate toetusvõimalustega tutvuda PMNi Eesti esinduse kodulehel www.norden.ee.

Narva teabepäeva sissejuhatuseks allkirjastavad PMNi Eesti esindus ja Narva Linnavalitsus aastase koostööleppe. Esimene taoline koostöölepe sõlmiti 1998. aastal. “Soovime kaasata koostöösse Põhjalaga kõiki Eesti piirkondi, sealhulgas Virumaad ja piiriäärset Narva piirkonda, kus teeme tihedat koostööd Narva Noortekeskuse ja TÜ Narva Kolledžiga,” selgitab PMNi Eesti esinduse direktor Berth Sundström.

Lisaks Narvale on PMNi Eesti esindusel pikaaegne hea koostöö Valga ja Pärnu maavalitsustega.

Teabepäev toimub koostöös Narva Noortekeskuse ja OÜ Narva Gate. Üritus on tasuta, eesti ja vene keeles ning ilma eelneva registreerimiseta.

Põhjamaade valitsused otsustasid luua PMNi koostöö tugevdamiseks ja tõhustamiseks 1971. aastal. PMNi esindus Eestis avas uksed juba 1991. aasta kevadel. Kui algusaastail kirjeldas Eesti ja Põhjamaade koostööd pigem ühesuunaline abi saamine ja andmine, siis nüüdseks on tegu võrdse partnerlusega, nagu seisab ka sellest aastast uuenenud PMNi ja Balti riikide koostöösuunistes.

PMNi Eesti esindus aitab ellu viia projekte, mis toetuvad Põhjamaade väärtustele ja prioriteetidele, kus leidub ühiseid huve Eestiga. Tegevusvaldkondadeks on roheline majandus, loomemajandus, heaoluühiskond (nt inimkaubanduse vastane võitlus, sooline võrdõiguslikkus), teadus ja innovatsioon ning kultuur.

Aeg: 28. jaanuar 2014 kell 11-13
Koht: Kreenholmi kellatorn, OÜ Narva Gate seminariruum, Kose 12, Narva