Külauudised

Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Loetud päevad pärast Ukrainas toimunud pöördelisi sündmusi arutab Ukraina-ELi suhete teemat 120 Eesti erinevaist paigust õpilast, kes kogunevad 28. veebruaril Tallinna Inglise Kolledžis ja Riigikogus toimuval Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverentsil. Mudel-Euroopa Parlamendi (MEP) töö toimub kaheksas komisjonis, kus nelja päevaga mängitakse läbi parlamenditöö erinevad etapid. Simulatsioon kulmineerub 3. märtsil Riigikogu istungite saalis toimuva täiskoguga, kus noored esitlevad, väitlevad ja hääletavad kõigi kaheksa resolutsiooni üle.

“Tänasel hetkel, kus tähtsad otsused ning olulised sündmused mõjutavad suurt osa maailmast, on oluline, et ka noored teaksid, millist mõju rahvusvaheline koostöö omab. Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonil osalemine pakub hea ülevaate ja kogemuse ühtsest otsustamisprotsessist.” ütles Eesti MEP 2014 sessiooni president Els Heile.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele tulevad arutlusele teisedki päevakajalised teemad nagu EL julgeolekupoliitika ja sekkumine Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimised USA-ga, kodanike järele luuramise tingimused ja piirid, pikaajaline energiapoliitika, õiglane kaubandus ja rahvusvähemuste integratsioon. Muuhulgas pöördutakse ka tagasi EL aluslepingute juurde, et leida viis, kuidas tagada EL liikmesriikides Kopenhaageni kriteeriumite täitmine ka pärast ühinemist. Läbivalt tuuakse sisse liikmesriikide rahvuslike huvide tasakaalustamise küsimus, mis on EL otsustusprotsessi simuleerimisel osalejatele paras väljakutse. Loe edasi: Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

Sitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Loe edasi: Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

Reedel avatakse Genialistide klubis uus raadiojaam

Sel reedel avatakse ametlikult uus Tartu kultuuriraadio Generaadio, kus juba kolm nädalat on internetis katsetusi teinud kohalikud kultuurihuvilistest vabatahtlikud.

«Generaadio ametlik avamispidu tähendab, et aeg on jätta katsetuste aeg selja taha ning asuda tõsistele tegudele,» kommenteeris Generaadio peatoimetaja Kärt Rebane.

Internetiraadio beetaversioon on olnud töös ja kuulatav juba kolm nädalat. Homme hommikul saab valmis raadio professionaalne koduleht ning reedel avatakse raadiojaam ametlikult.

Senise katseaja jooksul on generaadio programmi loomisesse panustanud umbes 30 vabatahtlikku, toimetus ootab ka uusi ideid ja kaastöötajaid.

Rebase sõnul on näiteks esmaspäeviti kavas poliitilise alatooniga saated kodanikuühiskonnast ja linnakorraldusest, teisipäeviti muusikasaated ning neljapäeviti üldisemad kultuurisaated.

«Pühapäevad oleme jätnud eksperimentaalmuusikale ja edaspidi on plaan kaasata ka Viljandi kultuuriakadeemia tudengid, kellega koos oleme arutanud kuuldemängu salvestamist,» lisas Rebane. Eetrisse lähevad ka Genialistide klubis ja Kultuurikvartalis toimuva programmi erinevad üritused, näiteks luuleõhtud. Loe edasi: Reedel avatakse Genialistide klubis uus raadiojaam

Aasta linnu talv hakkab lõppema

Veebruar on käesoleva aasta linnuks olevale jäälinnule viimane talvekuu, sest sobivate ilmade korral võivad esimesed jäälinnud rändelt Eestisse naasta juba märtsis.

Eesti Ornitoloogiaühing püüab looduses liikujate abiga sel aastal täpsustada jäälinnu talvist levikut ja arvukust. Seega on viimane aeg minna talvituvaid jäälinde otsima ja oma vaatlustest teada anda. Kõige lihtsam on seda teha aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kus palutakse kaardile märkida kõik jäälinnuvaatlused, mis on tehtud alates 2013. aasta 1. novembrist. Infot võib edastada ka e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.

Seni on arvatud, et talveks jääb Eestisse vaid 20-50 jäälindu. Sel talvel on ornitoloogiaühingusse jõudnud aga teateid juba ligi 50 linnu kohta. Kõige rohkem on talvel jäälinde kohatud Harjumaal ja Kagu-Eestis, ühtegi vaatlust pole ainsana teada Hiiumaalt ja Ida-Virumaal.

Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Kuni 10. märtsini saab registreeruda Tartus Käopesa asenduskodu juures avatavasse sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodusse, mille pilootprojekt viiakse läbi 17.-21. märtsini.

Tegemist on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania projektiga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene Eestis ainulaadne hoiukodu avatakse SA Tartu Perekodus Käopesa tänavu kevadisel koolivaheajal ning seal jagub kohti 6-le lapsele.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saare sõnul ei ole hoiukodu näol tegemist rehabilitatsiooniasutusega, pigem loodetakse sellest kujundada laste jaoks sama meeldiv ja hubane koht nagu oma kodu, kus ajutiselt hoolitsevad laste eest ema-isa asemel vastava väljaõppe saanud hoidjad ning tugiteenuste spetsialistid. “Soovime luua koha, kuhu vanemad saavad südamerahuga tuua oma kõrgendatud hooldusvajadusega lapsed, teades, et nende eest hoolitsetakse hoiukodus sama hästi kui kodustes tingimustes. Kui kõik õnnestub, tahame teenust laiendada aastaringseks ja edaspidi sarnaseid hoiukodusid avada ka teistes suuremates linnades,” selgitas ta. Loe edasi: Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Lääne-Viru tammest saab Suure Tõllu päästepaadi emapuu

Emapuu vastupidavust katsetavad Ilmar Tamm MTÜ-st Raudlaeva Maja ja Lääne-Viru ettevõtja Ergo Eesmäe,

RMK Lääne-Virumaa metskonnas langetati eelmisel nädalal 100-aastane tammepuu, millest saab Suure Tõllu päästepaadi ajastutruu koopia emapuu.

Ehitatav paat saab olema 8 meetri pikkune ja on ajastutruu koopia Suure Tõllu päästepaadist, mille emapuu, kaared ja täävid on tammepuust, plangutus männipuust ning kinnitusvahenditeks on vaskneedid. Paat antakse valmimise järel üle Eesti Meremuuseumile Lennusadamas, kus tähistatakse tänavu laialdaselt aurik-jäälõhkuja Suur Tõll 100. juubelit. Jäälõhkuja läbib pidustuste eel põhjalikud renoveerimistööd ning tänu käesolevale projektile jõuab selle ahtritekile tagasi ka autentne päästepaat.

Projekti eestvedaja, MTÜ Raudlaeva Maja on päästepaadi rajamisel autentse tulemuse kindlustamiseks teinud põhjaliku uurimistöö allikamaterjalide osas. MTÜ esindaja Ilmar Tamme sõnul on paadi emapuu puupaatide põhitala, mille külge ülejäänud paadi osad kinnitatakse. “Emapuu mahapanek on väärikas sündmus, mis on võrreldav majale nurgakivi panekuga,” selgitas Tamm, kelle sõnul hakkavad laeva ehitus- ja viimistlusetappe arhiivi- ja fotomaterjali põhjal teostama MTÜ Puulaevaselts Vikani tuntud paadi- ja laevaehitusmeistrid. Kogu vajalik puitmaterjal päästepaadi ehitamiseks saadakse riigimetsast. Käesolev paadiehitus on osapooltele juba kolmas ajalooliste päästepaatide valmistamise ühisprojekt.

Emapuu valisid RMK Lääne-Virumaa metskonnas välja Kalev Viiksaar, Peeter Saar, Jorma Frieberg ja Ilmar Tamm ning 8,5-meetrise tamme ohutu transpordi Triigist ehituspaika Haapsallu võtsid oma õlgadele Ergo Eesmäe, Priit Hinto ja Meelis Michelson. Plaanide kohaselt valmib päästepaat käesoleva aasta suveks.

Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Bändomaania võitja Mucky solist Hedi Maaroos Foto: Andres Adamson.

Nädalavahetusel toimunud Pärnumaa traditsioonilise noorte bändide konkursi Bändomaania võitis tänavu Guns N’ Roses’i ja Ozzy Osbourne’i mõjutustega Mucky.

Žürii koosseisu kuulusid muusikud Kristjan Kaasik, Viljar Norman ning Jaan Reim. “Noorte muusikute üldine tase on Bändomaania põhjal väga hea,” leiab Reim ning lisab, et bändid on teinud väga tublit tööd. “Üllatab see, et leidub bände, kes suudavad sellisele žanrile nagu metal juurde anda uut ja huvitavat värvingut,” kiidab ka Kaasik Bändomaania tugevat taset ning põnevaid bände.

Lisaks parimale bändi tiitlile märgiti ära kollektiiv nimega Tori Hobune, kes saab võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis ning pääseb edasi “Noortebänd 2014” konkursile. Bändilabori projektijuhi Kristjan Kaasiku sõnul eristub bänd tugevalt teistest. “Kui nad lavale tulevad, võiks arvata, et tegemist on rahvamuusikutega, kuid tegelikult on nende muusika hoopis teistsugune,” räägib Kaasik, mis teda folgi mõjutustega Tori Hobuse puhul enim paelus. Ta lisab, et kollektiivi koolitamisprotsess tõotab tulla huvitav.

Lisaks peaauhinnale ning Bändilabori ja Noortebändi eripreemiatele anti välja parima vokalisti, kitarristi, bassisti, trummari ja publiku lemmiku tiitlid ning mitu eriauhinda: Loe edasi: Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Võru ja Aluksne juhid otsisid ühisosa

Eile Võru linnavalitsuses toimunud Aluksne suurvalla juhtide ja Võru abilinnapeade kohtumisel arutleti vastastikku kasulike tegevuste üle ning kaardistati ühised vajadused.

Ligi kaks tundi kestnud kohtumise käigus selgus, et kummalgi poolel on teineteisele väärt kogemusi jagada, olgu need siis keskkonna- ja energiasäästliku eluruumi kujundamisel või uute töökohtade loomisel. Läti pool, keda visiidil esindasid Aluksne suurvalla volikogu esimees Arturs Dukulis ja aseesimees Aivars Fomins uurisid muuhulgas Võrus tegutseva Saksa ettevõtte Danpower tausta, et olla valmis nende võimalikuks laienemiseks Lätti. Võru juhid eesotsas abilinnapeade Sixten Silla ja Kalev Ilvesega said aga lõunanaabritelt väärt infot Lätis toimunud haldusreformi võludest ja valudest.
Pikemalt peatuti eri projektide rahastamisel ja võimalike ühisprojektide kirjutamisel, ent arutleti ka koolireformi, lasteaedade, turismi ja ajaloomälestiste säilitamise/esitlemise teemadel.

Kuna nii Aluksne kui ka Võru jäävad oma riigi ääremaale ja on seetõttu paljude eluvaldkondade arendamisel vaeslapse osas, leiti terve rida punkte, kus mõlema poole huvid juba lähitulevikus ristuda võiksid.

RMK lõpetab jahieeskirju rikkunud jahimehega lepingu

Seoses 22. veebruaril RMK hallatavas Väätsa jahipiirkonnas toimunud jahi käigus ebaseaduslikult kütitud põdraga kaotab jahiõiguse omandanud ja jahti korraldanud kütt õiguse RMK jahipiirkonnas jahti pidada.

22. veebruaril Väätsa jahipiirkonnas Epu jahialal metsseajahi käigus toimunud jahieeskirjade rikkumist menetleb edasi Keskkonnainspektsioon. “Keelatud ajal uluki laskmine toob kaasa lisaks rahatrahvile või arestile ka jahimehe jahipidamisõiguse peatumise,” täpsustas RMK jahindusosakonna peaspetsialist Kalev Männiste. Ta lisas, et jahilubade omajaga sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe lõpetab RMK ennetähtaegselt, kui inspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest ja tema jahipidamisõiguse peatanud.

“Siinkohal tänab RMK valvsaid jahimehi Anna jahtkonnast, kes ebaseaduslikku tegevust nähes Keskkonnainspektsiooni teavitasid,” ütles Kalev Männiste.

Iga jahihooaja alguses kuulutab RMK välja enampakkumise suurulukite jahilubade eelisõigusega omandamiseks, mille käigus saab üks jahimees omandada vaid ühe jahiala küttimisload. Vastavalt RMK ja jahipidaja vahel sõlmitud jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkt 6.5.1 lõpetatakse leping ennetähtaegselt, kui Keskkonnainspektsioon on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud.

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Pildil vasakult: Heino Lõiveke, Jane Mättik, Urve Laidvee, Raul Rosenberg, minister Seeder, Aado Kuhlap, Andi Saagpakk, Mart Timmi, Martin Repinski, Ilmar Teevet. Foto: Rene Suurkaev.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2013. aasta parimaid karjakasvatajaid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias; kokku antakse välja viis hõbemärki ja üks kuldmärk. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk anti Mart Timmile, kes on Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja, edukas ettevõtja, valdkonna arvamusliider ja aktiivne külaelu arendaja. On isiklike investeeringute toel arendanud välja Navi külakeskuse. Oma Jaagumäe talu on ta üles ehitanud terviklikuks tootmiseks, näiteks sealihagi jõuab lõpptarbijani läbi oma poe ja söökla. 2009. aastal pälvis Mart Timmi ka Aasta Põllumehe tiitli.

Hõbedased teenetemärgid said Aado Kuhlap, Urve Laidvee, Heino Lõiveke, Martin Repinski ja Mati Tuvi. Loe edasi: Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Kriuhkamehe aastapäiv

Vele Henno (kural) ja Eeri. Pilt eräkogost

Räpinä kihlkunna Vilustõ külä miis Kiudo Henno (Henno Kiudorf, 83) kõnõl’ inne vabariigi aastapäivä üte ummamuudu luu, mille peräst täl, kodokandin tuntul kriuhkamehel, seoniaoni tsipakõsõ hinge vaivas.

«Vabariigi aastapäiv oll’ suur pühä kõigilõ, külä oll’ iks lippõ täüs. Mitte nigu nüüt, et kolmõ-nellä tükkü näet, ku läbi Põlva sõidat! Popsi, nuu es panõ muidoki – lipp oll’ küländ kallis osta,» tulõt’ Henno miilde, kuis inne ilmasõta aastapäivä avvostõdi ja peeti.

Henno perren peeti vabariiki ja sinimustvalgõt lippu suurõ avvo seen. Uma lipp oll’ nii pühä, et üte kehvä nal’a peräst olõssi väiku Henno 1936. aasta Eesti vabariigi aastapääväl piaaigu kõva nahatävve saanu.

«Tuu päiv oll’ mu noorõh eloh edimäne kõgõ häbüväärsemb,» mäletäs Henno. «Naabritaloh elli üts Stalini usku poiskõnõ, Siilivaski Jaan, minost oll’ tä mito aastat vanõmb. Ei tiiä, kuis tälle tuu kommunisti vaim päähä lei.

Mi, tõsõ külä poiskõsõ, lasimi niisama külä vaihõl suusõga ümbre. Timä sääde meid pikkusõ perrä ritta. Lelläpoig Artur oll’ kõgõ pikemb, timäle anti toki otsah verevät värmi rõivakalts ja nii mi läbi külä lätsimi. Ma olli viimäne ja tüke viil viimätsembäs jäämä. Ku ma nüüt olõ luudusõfilme nännü, sõs kilpkunna poigõ vette rühkmine om mu tuukõrdsõ suusatamisõga üttemuudo. Loe edasi: Kriuhkamehe aastapäiv

Põlvamaa vapimärgi pälvis Ülle Podekrat

Vapimärgi pälvinud Ülle Podekrat. Foto Põlva Maavalitsus

24. veebruaril toimus Värska kultuurikeskuses Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt.

Põlvamaa vapimärgiga autasustas maavanem lasteaia Mesimumm muusikaõpetajat, folklooriansambli Käokirjas juhendajat, Mooste Rahvamuusikakooli rajajat ja Eesti Rahvamuusikatöötluse festivali peakorraldajat Ülle Podekrati kauaaegse ja silmapaistva töö ning olulise panuse eest pärimuskultuuri edendamisel maakonnas. Vapimärgiga kaasnes ka Põlvamaa Omavalitsuste Liidu rahaline preemia.

Maakonnale osutatud teenete eest pälvisid maavanemalt Põlvamaa teenetemärgi Eesti Punase Risti Põlvamaa Seltsi sekretär Kaja Leppoja, AS Räpina Paberivabrik juhataja Mihkel Peedimaa ning Põlva Jahiseltsi majandusjuhataja, spordikohtunik, Põlva Laskespordiklubi asutaja ja juhatuseesimees, laskespordi treener-juhendaja, Eestimaa spordiliit Jõud auliige Anne Vasarik.

Maavanema aukirja said Põlva postkontori klienditeenindaja Anne Hõrak, SA Maarja Küla asutaja ja nõukogu esimees Jaan Kallas, loomakasvataja, Kellamäe talu peremees Jaak Kõiv, Saatse Seto Muuseumi varahoidja-juhataja Tea Korela, Räpina Aianduskooli õpetaja, Räpina Spordikooli treener Heini Lumpre, Kaitseliidu Põlva Maleva juhatuse liige-nooremleitnant, abipolitseinik, Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola, Põlva Muusikakooli õpetaja-dirigent, Põlvamaa Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi juhatuse esimees, MTÜ Lõõtsapilliseltsi asutajaliige Mare Põld, Veriora Valla Kultuur juhataja, MTÜ Tegus Veriora juhatuse liige, Eesti Rahvamajade Ühingu esinduskogu liige Piret Rammo, Sihtasutuse Seto Instituut tegevjuht Ahto Raudoja ja OÜ Kanepi Aiand tegevjuht Margus Vahtramäe.

Rõuge kutsub rajalugu tegema

Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 01.01.2018, kuid osa
muudatusi jõustuvad juba varem.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus
korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka
kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paragrahvide rägastikus.” Loe edasi: Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

RMK looduskaamera näitab punahirvi

RMK poolt jaanuarikülmade saabudes Saaremaale rajatud söödaplatsile paigaldatud otsepilti näitavast looduskaamerast on viimastel öödel näha olnud tihedat lumesadu ning punahirvede, metssigade ja kährikute toimetamisi.

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitteri sõnul sätiti looduskaamera üles sooviga metsaelu võimalikult paljude Eesti inimesteni viia ja tänapäevases vormis loodusega tutvumise võimalusi pakkuda. “Et loodusesõprade huvi püsiks, on edaspidi kavas kaamerat mõned korrad aastas ka teistele loomadele-lindudele lähemale liigutada,” lisas Kitter.

Metsloomad võtsid suurte jaanuarikülmade ajal söödaplatsi kiiresti omaks, aga sula saabudes on loomade külastused jäänud harvemaks. Siiski on viimastel öödel, lume tulekuga kaamera salvestanud suure punahirve tegutsemist, eile öösel salvestatud videolõiku näeb aadressil www.rmk.ee. Metsloomade ninaesise eest hoolitsevad jooksvalt Saaremaa jahimehed. Loe edasi: RMK looduskaamera näitab punahirvi

Maanteemuuseum kutsub vastlaid tähistama

Eesti rahvakalendri üks tuntumaid tähtpäevi on vastlad, mida tähistatakse tänaseni pea igas Eestimaa kodus. 4. märtsil pakub maanteemuuseum sel puhul eriprogrammi, kuhu on oodatud eelkõige lasteaia- ja algkooligrupid.

Programmi käigus tuletatakse meelde vastlapäeva kombestikku, tehakse vastavalt ilmale saani- või vankrisõitu ning lastakse kelgumäel või kaldteel vastlaliugu. Päeva võtab kokku laste ja näitlejate ühine jutuvestmine Teemajas, kus Marko Mäesaar (Teatribuss) ning Kristo Toots (Miksteater) teatrietenduse võtmes loevad ja loovad lugusid sellest, kuidas kunagi reisiti, millised olid sõiduvahendid ning tollased teeolud. Kitarril saadab Andres Vago.

Vastlapäevale kohasena täidab kõhtu mõnus vahukoorene kukkel ja soe tee. Programmis osalemiseks vajalik eelnev registreerumine. Grupi suurus kuni 25 in. Kaasa võtta kelk liu laskmiseks.

Programmitasu: 3€ lasteaialaps, 4€ õpilane, 6€ täiskasvanu

Info ja registreerimine tel 5117440 või neidi.ulst@mnt.ee

Pühapäeval toimub Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurss Bändomaania

Bändilabori mentorid Bändomaania osalejaid koolitamas

3. veebruaril algusega kell 17:00 toimub ööklubis Sugar Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurss Bändomaania.

Konkursi üks eesmärke on pakkuda alustavatele bändidele esinemisvõimalust kvaliteetse heli- j valgustehnikaga. Ühtlasi on konkurss oluline motivaator andmaks noortele võimalust püüelda suurema muusikalise kvaliteedi suunas ning innustada kirjutama oma loomingut. Võistlustulle astuvad järgmised bändid: OL*, Mucky, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ja Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.

15. veebruaril toimus Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidava mentorprogrammi Bändilabor esimene koolitus, mille eesmärgiks on ette valmistada noori muusikuid eesolevaks võistluseks. Koolitust viisid läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik.

“Noored on võtnud vaevaks tulla nädal aega varem välja. See näitab nende entuasiasmi ürituse tegemisel ning ambitsiooni end arendada ja muutuda paremaks,” arvab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. “Seda me ootamegi nendelt bändidelt, kellega tahame edaspidi hakata pikemalt koostööd tegema”. Iga maakondlik võistlus annab ühele kollektiivile edasipääsu riiklikule Noortebändi konkursile ning võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis.

Bändomaanial juba kolmandat aastat osaleva bändi Voice of Voices kitarrist Sten Varatu ootas koolituselt eelkõige uusi teadmisi helitegemise kohta.”Tahan rohkem teada saada erinevate kitarri- ja bassivõimude ning soundide sättimisest. Olen varasemalt omal käel harjutanud siinsamas noortekeskuses, kuid professionaalsete muusikute kogemus tuleb väga kasuks.” Ta lisab, et tavaliselt sellist tasuta õppimise võimalust ei teki.

Pärnu Kontserdibüroo korraldab konkurssi alates 2006. aastast. Varasemalt oli ürituse nimeks Proovikas, alates 2011. aastast kannab see Bändomaania nime.

Kunstirühmitus Kvint avab Sakala Keskuses maalinäituse

Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.

Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.

2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.

Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.

Võru linn tunnustab tublimaid

Täna õhtul Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul-kontsertaktusel kultuurimajas Kannel tunnustavad Võru linnapea Anti Allas ja linnavolikogu esimees Tõnu Jõgi linna silmapaistvamaid inimesi ja asutusi. Jagatakse linnapea vapimärke.

Rahvaküsitluse tulemusena pälvis tiitli “Võro liina tego 2013” Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimine. Peale selle tunnustatakse veel kümmet linnavalitsuse valitud eri valdkonna esindajat.

Läinud aasta tegija on Kairi von Wolff, kultuuritegelane Maire Udras, sporditegelane Hillar Irves, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja Eve Ilisson, kultuuri- ja haridusasutus Võru Kunstikool, mittetulundusühing Haanja Rattaklubi, ettevõte Kagu Elekter, sihikindel arendaja/ettevõtja Indrek Klampe, noor Sander Lebreht ja toetaja Janno Prants.

Linnapea tänavused vapimärgid saavad Võrumaa Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa ja Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt.

Algas Võrumaa aasta Peterburis

Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis

17.-19. veebruaril käis Võru maakonna delegatsioon Peterburis avamas Võrumaa aastat. Koostöös Eesti peakonsulaadiga ja Eesti Kontserdiga toimuva aasta eesmärgid on turismiturundus, kultuurivahetus ja ettevõtluskontaktide vahetus.

Võrumaa delegatsiooni esimene päev oli suunatud ettevõtlus- ja turismikontaktide loomisele. Äritegemise võimalustest ja kogemustest Vene turul rääkisid Viktor Mironov firmast Consulting Team ja Puhkus Eestis esindaja Arina Süvarand. EAS kaubandusatašee Toomas Kästik tutvustas EASi poolt pakutavaid võimalusi osaleda seminaridel ja messidel.

Teine päev oli sisustatud kultuuriüritustega – avati suitsusaunanäitus, külastati Peterburi Kultuuri- ja Kunstiinstituuti. Õhtul toimus Võrumaa aasta pidulik avamine, millega tähistati ka Vabariigi aastapäeva. Sel puhul andsid võrukeelse kontserdi Indrek Kalda, Paul Kristjan Kalda ja Ann Kuut. Külalistele pakuti parimaid Võrumaa palasid Uma meki laualt.

Maavanem Andres Kõiv kinkis peakonsul Viktoria Tuulasele Rõuge kihelkonna rahvariided, mida peakonsul erinevatel Võrumaa aasta avamisega seotud üritustel kandis. Eesti peakonsulaadi esindussaali jäävad kogu aastaks kaunistama Viive Kuksi graafilised lehed.

Loe edasi: Algas Võrumaa aasta Peterburis

Avati näitus Johan Pitka tegevusest kodanikuna

Eile, 19. veebruaril oli Eesti riigimehe Johan Pitka 142. sünniaastapäev. Tema lapsepõlv möödus praeguses Järva-Jaani vallas Jalgsema külas. Tähistamaks seda olulist tähtpäeva kohalike inimeste jaoks avati Jalgsema külamajas näitus Pitka elust. Näituse koostaja Arlet Palmiste rääkis, et näituse peamine rõhk on Pitka tegevusel kodanikuna. Mitte paljud ei ohverdaks oma tööga teenitud varandust riigi hüvanguks. Pitka ehitas soomusronge ja laevu, ta pani aluse Kaitseliidule ja ka Tarbijate Ühistule. Need on vaid mõned näited võimeka mehe mitmekülgsest tegevusest.

Suure kodaniku mälestuse paremaks jäädvustamiseks on tulevikus plaanis avada külamajas Pitka mälestustetuba. Kaitseliidu Järva maleva ülem Arvi Niglas lubas omalt poolt igakülgset abi Kaitseliidu Papa tegevuse tutvustamisel. Mälestustetoas saab olema kaks väljapanekut. Esimene tutvustab Kaitseliidu ja Pitka seoseid ja teine tutvustab Pitka vabatahtlikku tegevust kodanikuna. Mälestustetuba on plaanis avada 28. juunil, kui toimub Pitka-kontsert, kus üles astub ansambel Grüne Woche.

Näituse kujundas Maris Korrol firmast Deko Disain. Näituse valmimist toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Seliküla-Jalgsema Külaselts, Järva-Jaani Vallavalitsus ja OÜ Paistevälja.

Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Eile allkirjastas justiitsminister Hanno Pevkur käskkirja, millega Justiitsministeerium toetab MTÜ Lastekaitse Liidu lastega peredele suunatud tasuta juriidilise nõustamise projekti „Hea nõu lastega peredele“ järgmisel kahel aastal.

Tasuta nõustamised on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. „Igapäevane praktika näitab, et ühiskonnas on väga suur vajadus tasuta õigusnõustamise järele, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Seega on väga tervitatav, et riik õigusteenuse kättesaadavuse parandamisele õla alla pani,“ rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Aastal 2010 alguse saanud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames on 2014 aasta alguseks advokaadid perekonnaõiguse vallas nõustanud üle 650 abivajaja (sh 2013 aastal 165 inimest). Projektiga seotud advokaadid on andnud nõusoleku jätkata tasuta nõustamistega ka 2014-2015 aastal, käesoleval aastal konkreetselt: Ene Ahas, Helen Hääl, Helina Luksepp, Katrin Orav, Senny Pello, Piret Simm, Eva Tibar-Šuvalov ja Helen-Lumelille Tomberg. ”Heategevuslikku projekti panustamine on ka advokaatidele oluline, kuivõrd see annab võimaluse ühiskonnas midagi positiivset ära teha. Aastate jooksul saadud tagasiside näitab, et perekonnaõiguse teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed ja inimesed saavad tasuta nõustamistest abi,” tõdes Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine Katrin Orav. Loe edasi: Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis "Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks". — Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.

Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.

Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.

Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.

Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.

Jaan Lukas

Renee Rummi fotod

Haanja vallas tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

*EV 96. aastapäevale pühendatud kontsert – aktus 21. veebruaril Haanja rahvamajas.

*Tervisekilomeetrite kogumine Haanja terviseradadel 22. veebruaril.

*Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud üritus Veclaicene rahvamajas 23. veebruaril.

*Mälestustseremoonia Suure Munamäe Vabadussõja mälestusmärgi juures 24. veebruaril.

Sirje Pärnapuu

Oodatakse ettepanekuid konkursile “Viru Toidu parimad 2013”

Mittetulundusühing Kohalik Toit kuulutab välja konkursi “Viru Toidu parimad 2013”, millega soovime tunnustada ja avalikkusele tutvustada Virumaa paremaid ettevõtteid ja algatusi, millel on oluline mõju kohaliku toidu arengule. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2014.
Konkursi “Viru Toidu parimad 2013” eesmärgiks on tunnustada Virumaal edukalt tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad toidu tootmise ja -töötlemisega ning toitlustamisega. Samuti atraktiivseid edukate tulemustega valdkondlikke projekte, et teadvustada inimestele kohaliku toidu ja toidukultuuri olulisust.
Tunnustamise kategooriad on:

1. Aasta 2013 Virumaa parim toidutootja

2. Aasta 2013 Virumaa parim toitlustaja

3. Aasta 2013 Viru Toidu parim tegu

Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Viru Toidu tunnustuse üritusel, mis toimub Saka mõisa härrastemajas 28. märtsil. Võitjaid tunnustab MTÜ Kohalik Toit.
Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.
Kõik nominendid palume esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@virutoit.ee, MTÜ Kohalik Toit koduleheküljel www.virutoit.ee asuva esitamise vormi kaudu:
“Viru Toidu parimad 2013” või kirjalikult aadressil Keskväljak 1- 310, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa märgusõnaga “Viru Toidu parimad 2013”.
Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 6.märtsiks.Taotluse täitmisel lähtuda Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuudi nõuetest: Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuut.

Aigi Kullerkupp