Külauudised

Noortebänd 2013 on Ziggy Wild

Ziggy Wild auhinda vastu võtmas. Foto: Tõnu Tunnel

Reede õhtul toimus konkursi Noortebänd 2013 finaalkontsert, žürii valis tiitlivõitjaks Tallinna bändi Ziggy Wild.

Võiduga kaasnes Muusiku 200-eurone kinkekaart ning esinemiskutse Hollandisse festivalile Harfest 2014.

Kõigil kontserdikülastajatel oli võimalik anda oma hääl lemmikbändile, mille tulemusel osutus publiku lemmikuks Ouu. Lisaks peaauhinnale anti välja mitu eriauhinda, millest neli noppis endale Ziggy Wild. Bändi saab esinemas näha Uue Maailma Tänavafestivalil, Õllesummeril ja Green Christmas’il, lisaks saavad nii võitja kui ka publiku lemmik nautida loomepuhkust Kõue mõisas. Kultuurikatla arendusstipendium läks The Boondocks’ile ning Tallinn Music Week’il astub üles Wilhelm, kellelt võib oodata ka StereoTunnelis salvestatud singlit.

Ziggy Wildi laulja Laura Pritsi sõnul on peale Noortebändi võitu plaanid samad nagu varem: lindistada rohkem lugusid, areneda, teha kõvasti tööd ning jääda iseendaks. “Kogu aeg on täiskäik põhjas,” ei kavatse bänd loorberitele puhkama jääda, vaid jätkab samas vaimus.

Žüriisse kuulusid Kadri Sundja, Robert Linna, Helen Tammemäe, Andrus Raudsalu, Mikk Taniel, Jim Self, Karl Sirelpuu, Dace Volfa, Anneliis Kits, Kadi Maarand, Heiko Leesment, Toomas Olljum, Mart Niineste ja Erik Morna.

Urve Sunny-Dzidzaria avab Viljandis portreenäituse

Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.

„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.

Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.

Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.

Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.

Eestis populaarne maksukalkulaator esitati rahvusvahelisele konkursile

Meieraha.ee kalkulaator osaleb rahvusvahelisel mõttekodade konkursil, kus võistlevad e-lahendused kasutavad oma sõnumi esitamiseks andmevisuaale.

Rahvahääletus on alanud ning aktiivset osavõttu oodatakse ka Eesti publikult. Ainsa Eestist esitatud e-lahenduse poolt saab hääletada siin: http://ttdatavis.onthinktanks.org/personal-tax-burden-calculator/. Samal lehel on hääletusel ka teised lahendused.

“Data visualization ehk andmete visuaalne kujutamine on viis anda pildina ja kasutajale mugavalt edasi infot, mis on kas numbriline, geograafiline või lihtsalt keeruline,” selgitab visualiseerimise mõtet Hille Hinsberg Praxisest, kes on Meieraha.ee portaali eestvedaja.

“Konkursil saab näha näiteks Slovakkia riigikontrolli auditite põhjal tehtud visuaali riigi raha raiskamisest; Bangladeshi terviseteenuste kaarti; Tšehhi kuritegevuse leviku statistikat,” toob Hinsberg näiteid.

Eestist konkursil osalev Meieraha.eu kalkulaator pakub siinsetele maksumaksjatele võimalust hinnata, milline on tema isiklik ja tegelik maksukoormus. Kalkulaator on esimese kuuga kogunud juba enam kui 40 000 kasutajat.

Isikliku maksukoormuse arvutamiseks tuleb portaali sisestada oma sissetulek või vaadata eeltäidetud näiteid töötaja või pensionäri kohta. Kalkulaator on anonüümne ja annab igale maksumaksjale teada just tema enda tulude ja kulude põhjal arvestatud maksukoormuse. Arvestatud on maksukoormust inimese kohta, mis tekib kõikidest maksudest kokku, seega sisaldab tulemus nii töötamise kui tarbimisega seotud kulusid. Loe edasi: Eestis populaarne maksukalkulaator esitati rahvusvahelisele konkursile

Rakvere Teater tänab sallimeistreid

7. detsembril jõuab Rakvere Teatri lavale seikluslik koguperelavastus “Hobune, kes kaotas prillid ära”.

Selle peategelaseks on üks eriline Hobune, kes ei ela tallis, vaid on üpris iseseisev ja otsib laias maailmas õnne. Sügisel palus hobune, et talle meisterdataks talveks salle ning nüüd teeb teater suure kniksu ja kraapsu kõigile suurtele ja väikestele meisterdajatele.

Salle jõudis Rakverre tohutul hulgal! Sallid on kõikvõimalikus tehnikas (viltimine, joonistamine, kudumine, heegeldamine, taaskasutus vanadest teksadest ja t-särkidest, õlgedest jne) ning neid saadeti kõikjalt üle Eesti. Meisterdatud oli nii üksi kui peredega, nii klassi- kui lasteaiarühmadega; kõige pikemad sallid üle kümne meetri ja kõige tillumad väikse atsi pikkused. Teater saadab üsna varsti kõikidele sallimeistritele teele tänukaardid ja loosib välja priipääsmed suvisele lastelavastusele, milleks on Sakari Pälsi “Mina olin veel väikene…”.

Väike osa neist sallidest leiab tee lavale, kuid kõik saabunud sallid jõuavad samuti tuhandete teatrisõpradeni, sest kogu see värvikirev sallimaailm riputatakse järgmisel nädalal Rakvere Teatrisse kerkivale jõulumaale silmailuks üles.

Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

Võrumaa turismiettevõtjad ja -arendajad kogunesid iga-aastasele seminarile, kus muuhulgas tunnustati ka maakonna turismi parimaid.

“Uma tegu” tunnustuse sai Setomaa Turismitalo oma uue peoruumi ja Seto rESTo trükistega. Uus “Taivaalodsõ Nulk” on seto seinamaalingutega avar ruum erinevateks üritusteks kuni 150-le inimesele. Väga tugev kandidaat oli ka Ränduri Külalistemaja, kus kõik toad on omandanud uuema ja luksuslikuma sisekujunduse. Sel suvel rajasid nad külalistemaja-pubi klientidele ka põneva laste mänguväljaku, kus on kiik, liumägi, maailmaränduri mootoratas ja mereröövlite laev.

“Uma lugu” auhinna pälvis Ööbikuoru Puhkekeskuse peremehe Ants Eigi lugu “GPSi ei tohi usaldada”. Nominentideks esitati lisaks Taatka Tarõ “Ilma lihalda supp” ja Haanja Puhkekeskuse lugu “Pole vett, pole arvet”.

“Uma mekk” auhinna pävis Ülle Kostin Jaaniraotu linnuparkist oma terava “Särtsuga”. Üles seati veel Taarka Tarõ Köögikõsõ “Liivapuumarjuga leib” ja “Rüarull” ning Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”. Loe edasi: Võrumaa turismi parimad 2013 auhinnatud

MTÜ Mondo toel avati Zaatari pagulaslaagris noorte arvutikeskus

Novembri lõpus avati Zaatari pagulasalaagri kõige uuemas tsoonis noortekeskus, kus MTÜ Mondo toel tegutsev arvutiklass pakub 3-kuiseid arvutikursusi Süüriast põgenenud noortele.

Hetkel osaleb kursusel 40 noort süürlast vanuses 15-24 aastat, kuid soovijatest on nädalaga tekkinud juba pikk järjekord. Järgmise aasta vältel pakutavaid kursusi viivad läbi kaks kvalifitseeritud pagulasest õpetajat, üks poistele, teine tüdrukutele. Poiste õpetajal on IT-alane kõrgharidus ning tüdrukute õpetajal on rahvusvaheliselt tunnustatud arvutikasutusoskuse (ICDL) sertifikaat, mille ta omandas enne sõda Süürias.

Zaatari laagri 8. tsoonis avatud noortekeskuse on rajanud MTÜ Mondo partner Finn Church Aid. Kuna see tsoon asub laagri sissepääsust kõige kaugemal, on sealsetel elanikel ka kõige vähem hüvesid. “Noortekeskus oli esimene asutus, mis oma uksed selles piirkonnas avas. Selle eeskujul on veel kaks organisatsiooni alustanud projektidega, mis on suunatud just kaugemates tsoonides elavatele inimestele,” selgitab äsja laagrist naasnud MTÜ Mondo humanitaarabi koordinaator Kristi Raidma. Pakutavad arvutikursused on laagris samuti ainulaadsed. Loe edasi: MTÜ Mondo toel avati Zaatari pagulaslaagris noorte arvutikeskus

Nädala foto

Suvine retsept: lillesupp Läänemaa moodi. Foto: Kylauudis.ee — **Suvine retsept: lillesupp Läänemaa moodi.** Foto: Kylauudis.ee

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk

86354756dc0a2adb4_3 — Valgeraba. Foto: Liisi Seil

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk “Soomaa rahvuspark 20”.

Räätsamatk Valgerabasse toimub 08. detsembril 2013 kell 10.00-15.00. Matkapäeva juhib Algis Martsoo.

Tasuta buss väljub Viljandi bussijaama parklast kell 10.00. Tagasi Viljandis ollakse orienteeruvalt kell 15.00.

Selga ja jalga tuleks panna ilmastikule vastavad riided, jalanõud ning kaasa võtta oma soe jook.

Ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Üritusele registreerimine toimub SIIN.

Lisainfo: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Võru instituut kutsub lapsi ja noori kirjutama

Võru instituut kuulutab välja 27. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse „Mino Võromaa”.

Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, naljalugusid, näitemänge, kahekõnesid, laule ehk igasuguseid kirjatöid.

Tänavu saab valida kümne teema hulgast. Teema võib olla, aga ei pea olema jutu pealkirjaks. Kes tahab, võib kirjutada ka mõnel muul, omale südamelähedasel teemal. Hinnatakse ikka vanuserühmade kaupa .

„Mino Võromaa 2014” teemad leiab siit.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2014 meiliaadressil kaile.kabun@wi.ee. Üks osavõtja saab võistlusel osaleda kuni kolme tööga. Kui töid meili teel saata ei saa, võib käsikirja postitada Võru instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru. Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 27. lasteraamatus. Peapreemia võitja saab minna Eesti eurosaadiku Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.

Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

27. novembril toimus Meremäe Koolis 5.-7. klassi õpilastele rahvusvaheline õppepäev teemal “Innovaatiline ja ettevõtlik kool”.

Kohale oli tulnud 60 õpilast-õpetajat kaheteistkümnest Võrumaa koolist (Parksepa KK, Krabi, Rõuge, Kääpa, Osula ning Võru I Põhikool, Haanja Kool, Misso Kool, Vastseliina Gümnaasium, Antsla Kool, Võru Kesklinna Kool, Mõniste Kool) ning Värska Gümnaasiumist ja Petseri Lingvistilisest Gümnaasiumist.

Pärast registreerumist toimus saalis robotite esitlus Haanja kooli ja Meremäe kooli poolt. Järgnesid näidistunnid. Füüsika-muusikatunnis valmistati õpetajate Pai ja Tarrose juhendamisel klaasist veepille, häälestati need ja mängiti lugusid.

Pärimuskultuuri-keeletunnis tutvustasid õpetajad Tarros ja Palm seto rõivaid. Koos kuulati-vaadati ettekannet, täideti töölehti ning lauldi seto laulu.

Tehnoloogia ja sporditunni ühes osas tutvustas Kaido Kaas pulbervärvimistehnikat. Sai värvida võtmehoidjaid ning teha neile graveeringuid. Sporditunni osas toimus interaktiivne jooksuvõistlus. Õpetaja Rästase juhendamisel korraldasid Meremäe kooli õpilased jooksuvõistluse X-BOXi abiga. Loe edasi: Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Järgmine Tartu tantsuklubi keskendub Hiiu kandlele

Esmakordselt on Tartu tantsuklubis lava hiiu kanneldel musitseerivate rahvamuusikute päralt, kirjutab Triinu Nutt . Hiiu kanneldel

Eva Väljaots puu all hiiu kannelt harjutamas Vormsi hiiu kandle laagris 2012. aastal. Foto: Karoliina Kreintaal.

mängivad tantsuks Anni Vitsberg, Eva Väljaots, Janne Suits, Liisa Koemets, Maali Käbin, Marko Veisson ja Sänni Noormets. Nende repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ja teistelt Eesti aladelt pärit rahvatantse.
Hiiu kannel peab ikka üks hea pill olema, kuna selle instrumendi kohta on käibel väga palju erinevaid nimetusi nagu hiiu kannel, hiiurootsi kannel, rootsikannel, vibukannel, kintsuviiul, poogenlüüra, talharpa… Eestis levinuim nimetus “hiiu kannel” eksitab suisa topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga ja tagatipuks pole siiski tegemist kandlega tänapäevases tähenduses. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi peamiselt Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Arvatakse, et sel ajal, mil see instrument Eestisse jõudis, võis sõna “kannel” olla kasutusel hoopiski laiemalt keelpille tähistava sõnana. Igal juhul hiiu kandled on olemas ja nendel musitseeritakse praegugi siinmail.
Vahepeal on tantsuklubis lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt ja kõlavad harjumuspärased tantsulood nii Eestist kui võõrsilt.

Järgmine Tartu tantsuklubi toimub:

4. detsembril 2013 kell 20.00–24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Viljandimaa tunnustab 2013 aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.

Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:

• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam

Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.

Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.

Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.

Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.

Rohkem infot ühisnädala kohta http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Lisainfo: Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arenduskeskus, tel 433 0446, 5788 0245, e-post kristi@viljandimaa.ee

Otepää vallavanemaks sai Kuldar Veere

Eile, 26. novembril toimunud Otepää vallavolikogu istungil valiti vallavanemaks valimisliidu Otepää Kodanik esimees Kuldar Veere ja kinnitati vallavalitsuse liikmeteks Margit Prede ja Ülle Veeroja. Uus vallavõim asus tööle täna hommikul.

Otepää vallavanema Veere sõnul on esimeseks suureks ülesandeks järgmise aasta vallaeelarve koostamine ja selle esitamine volikogule. “Vaatame põhjalikult läbi kõik eelarveread ja teeme koostööd kõigi osapooltega,” ütles Veere. “Uue vallavalitsuse soov on tagada, et kõik tehtavad kulutused oleksid põhjendatud ning lähtuksid otepäälaste vajadustest.”

Kuldar Veere on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal 1994. aastal. Viimased 15 aastat on ta töötanud eraettevõtluses, ta on Rait AS kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude liige. Varasemalt on ta töötanud ka panganduses.

Kuldar Veere elab Nüpli külas, tema peres kasvab neli last. Lisaks kõigele muule täidab Kuldar Veere ka Nüpli külavanema kohustusi.

Kuldar Veere asemel sai volikokku asendusliikmena Marika Ein (VL Otepää Kodanik). Volikogu istungil moodustati ka vallavolikogu alatised komisjonid ja valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Otepää vallavolikogus on 6 alatist komisjoni – revisjonikomisjon, eelarve-, majandus- ja turismikomisjon, keskkonna- ja planeeringukomisjon, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon ning korrakaitsekomisjon.

Jõulukuusk jõudis talvepealinna Otepääle

Täna, 27.novembril jõudis talvepealinna Otepääle jõulupuu. Jõulukuusk on 13 m pikk ja pärit Palupera vallast, Lutike külast.

1.detsembril, esimesel advendil, süütavad traditsiooniliselt EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled. Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.29.

Jõulupuu all esinevad Otepää line-tantsijad ja Otepää Gümnaasiumi algklasside õpilased Pille Mölli juhendamisel. Kell 16.00 saab Raekojas kuulata vanamuusika ansambli Triskele kontserti.

Lisaks sellele saab enne tulede süütamist kell 14.00 Otepää Maarja kirikus kuulata Konguta segakoori kontserti “Lumevaikuse muusika.”

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Sel suvel alustas Vana-Võromaa kultuurikoda kultuurisarjaga „Maailma kultuuriruum“. Selle raames toimub 28. novembril kell 19.00 kultuuriõhtu “Peruu kultuur”.

Kvartalis korra luuakse Võrus värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Otsime vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.

Peruu kultuuriõhtut viib läbi video- ja fotokunstnik Iza Delgedo. Kunstnik on pärit Peruust, pealinnast Lima.
Kultuuriõhtul näidatakse pilte, videosid, kuulatakse muusikat, õpitakse mõningaid tantsusamme ja pakutakse traditsioonilist peruu toitu.
Loe edasi: Vana-Võromaa kultuurikoda kutsub Peruu õhtule

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Pühapäeval on Vapramäe Loodusmajas jõulueelne perepäev

Pühapäeval, 1. detsembril kell 12-16 toimub meisterdamise perepäev Vapramäe Loodusmajas. Meisterdatakse kaunistusi jõuludeks, loodusmajas toimub ka loodusviktoriin. Perepäeva juhendab sihtasutuse retkejuht Anneli Lehtla. Osalemine on tasuta.

Lisainfo: www.vapramaja.ee

Üritust toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

ERRS tunnustas aasta tegijaid preemiatega

Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts andis oma 25. juubelile pühendatud pidulikul vastuvõtul üle preemiad aasta parimatele tegijatele.

Tallinna Lennusadamas peetud peol andis selts üle kokku 13 aastapreemiat kokku 11 kategoorias. Selts tänas neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi.

Aasta kollektiiviks valiti Pillipiigad, aasta rahvamuusikuks Kihnu viiulikooli õpetaja Jaanus Põlder, keda toodi esile kui aktiivseimat mentorit rahvamuusika valdkonnas.

Aasta sündmuseks valiti Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli poolt korraldatud Pärimuse Päitsed ja aasta toetajaks Eesti Rahva Muuseum.

Aasta maakonna tantsupeo tiitli sai Harjumaa tantsupidu, kui suurim elava muusikaga korraldatud tantsupidu.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Kõiki tunnustuse saajaid näeb siit!

Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Tõrva linn ostab pankrotipesast tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone, plaanides sinna rajada multifunktsionaalse vabaajakeskuse. Esmaspäeval, 25. novembril toimunud osaühingu Skarholm pankrotivara enampakkumusel osales ka Tõrva Linnavalitsus, kes soetas 22 500.00 eurose alghinnaga Tõrva kinohoone.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul oli Tõrva kinohoone lagunenud ja risustas juba aastaid Tõrva kesklinna väljanägemist. „Kuna hoone hind enampakkumisel oli niivõrd madal, nägime linnavalitsuses ohtu, et keegi võib kinnistu omandada lihtsalt raha paigutamise eesmärgil, ilma, et alustaks reaalselt hoone korrastamist,“ lisas Ruusmann.

Tõrva Linnavalitsus näeb hetkel võimalust rajada kinohoonesse multifunktsionaalne meelelahutus-, vabaaja- ja koolituskeskus. Kinohoonele „uue hingamise“ andmiseks on linnavalitsusel 2014. aasta alguses korraldada avalikud mõttetalgud, et pakkuda väärikale hoonele väärikat tulevikku. Esmaseks eesmärgiks on aga viia ajalooline kinohoone seisukorda, et vältida hoone edasist lagunemist.
Loe edasi: Tõrva linn ostab tagasi ajaloolise Tõrva kinohoone

Suitsusaunapäeval on teemaks turism ja suitsusaun

Suitsusauna köetakse Foto: Toomas Kalve — Suitsusauna kütmine Foto: Toomas Kalve

Kolmapäeval, 27. novembril toimub Vastseliina kihelkonnas Vastseliina linnuse Neuhauseni majas suitsusaunapäeva seminar. Seminar algab kell 14.00, peateemana arutatakse suitsusaunaelamuste vahendamist turismis.

Juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud ettevõtmistest: suitsusaunanädalast, saunapärandi uurimisest Vastseliina kihelkonnas ja suvistest saunaehituse töötubadest. Seminari lõppedes minnakse Rõuge lähedal asuvasse Saunamaa saunakülla, kus peremees on külaliste jaoks kütnud suitsusauna.

Suitsusaunapäev saab teoks suitsusauna koostöökogu, Võrumaa Kutsehariduskeskuse, Võru Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Vastseliina Piiskopilinnuse SA ja Saunamaa koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.

Ajakava ning täpsem info www.savvusann.ee

Korraldajad paluvad oma osalemisest eelnevalt teada anda: Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24 või Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341