Korralik postkast on õigeaegse posti eelduseks

Kirjakastid 4Eestis on kokku umbes 600 000 postkasti. Nendest üle 32 000 on väga halvas olukorras ja seetõttu ei pruugi saadetised jõuda õigeaegselt ja tervena nende postkastide omanike kätte.

Hea postkast on õigesti märgistatud, füüsiliselt terve, piisava suurusega ja ilmastikukindel.

Inimesed üritavad olla innovaatilised ja kasutavad sageli postkastidena kättejuhtuvaid esemeid, mis selleks otstarbeks nende arvates sobida võiksid – vana traadiga postile kinnitatud torujupp, kaanega purk, aiale või naela otsa riputatud nahast kott. Näiteid võib loetlema jäädagi. See võib tunduda postkasti omanikule küll andekas ja armas, kuid kirjad saavad märjaks või ei mahuta need korralikult nädalalõpulehti. Ka ei pruugi kirjakandjad arugi saada, et pererahvas just seda kindlat eset postkastiks peab.

Problemaatilised on vanad veneaegsed postkastid, mis ei vasta tänapäeva standarditele või ei paku need enam kindlat kaitset ilmastikutingimuste eest. Ka aastaid tagasi ehitatud puust postkastid tuleks kriitilise pilguga üle vaadata.

Hea postkast on korrektselt märgistatud. Sellel on linna kortermajas peal korterinumber. Eramajas toretseb postkastil majanumber. Maapiirkonnas peaks postkastil olema nii omaniku- kui talu nimi. Aastaid ühte piirkonda teenindanud kirjakandja teab küll kõikide postkastide asukohti peast, kuid tema puhkuse või haigestumise korral ei pruugi asenduspostiljon õiget postkasti leida. Sellisel juhul võib ajaleht hilineda või üldse mitte õigesse kohta ilmuda.

Uue postkasti valimisel tuleks kindlasti arvestada kui palju ajalehti või ajakirju teil igapäevaselt käib. Kui tellitud on mitmeid väljaandeid, peaks valima kindlasti mahukama postkasti, sest ainult nii saab kindel olla et kõik saadetised kenasti postkasti passivad. Ka peaks valima suuremate mõõtmetega postkasti siis, kui sageli ollakse kodust eemal ja seetõttu igapäevaselt seda ei tühjendata.

Sobiva postkasti lähimast postkontorist, Eesti Posti kodulehelt ja hästivarustatud ehituspoodidest.

Postkast kinnita kodu piirava aia külge või selle puudumisel tänavapoolse välisukse lähedusse, et see oleks kergesti nähtav ja asuks koerte võimaliku rünnaku eest ohutus kohas. Kortermajas elades paigalda postkast esimese korruse valgustatud eesruumi ja kui selleni pääsemiseks tuleb kasutada võtit või uksekoodi, siis edasta ka need Eesti Postile. Juhul, kui sinu kodu on asulast väljas, siis paiguta postkast kohta, kuhu pääseb aastaringselt transpordivahendiga ligi.

Hoia oma postkast alati lukus, et selle sisu kaduma ei läheks.

Palun teavita uue postkasti paigaldamisest või asukohamuutusest ka Eesti Posti, et kirjakandja selle uuest kohast kiiresti üles leiaks. Selleks kirjuta lähimasse postkontorisse või saada avaldus aadressil info@post.ee. Avalduses märgi selle esitaja ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku puhul ärinimi), telefoninumber, paigaldatava postkasti täpne aadress ja avalduse esitamise kuupäev.

Kaido Padar
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht

Pühapäeval toimub Pääskülas 81. Rabajooks

Pühapäeval, 13. aprillil toimub Harku raba teedel 81. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, rahvusooper Estonia ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Sindi Muuseumis

Pühapäeval, 11. aprillil kell 15 avatakse Sindi Muuseumis (Pärnu mnt 26A, Sindi) Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel saab osaleda lihavõttemunade värvimise töötoas. Kõik huvilised on oodatud!

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ukraina lihavõttemunade – pysankade – kaunistamise traditsiooni. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu elavat huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas ja Puurmanis. Näitus “Pärand elab!” jääb Sindi Muuseumis avatuks 15. maini.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Lisainfo: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

Meelis Kriguli isiknäitus Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis

Meelis Kriguli isiknäitus “KELLE OMA ON AEG” on avatud Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis alates 12. märtsist.

Meelis Krigul on Võrust pärit, Piusa raudteejaamas keraamikakoda pidav kunstnik. Tuntud keraamik, oma ala meister tegeleb ka maalimise, graafika ja joonistamisega.

Näitusel “KELLE OMA ON AEG” on näha kunstniku esimesed maalid õpingute ajast ERKIs kuni selle aasta teosteni. Galerii väiksemas saalis on suur keraamiline ja valgusküllane installatsioon.

Kaks aastat tagasi toimus Tartu Kunstimuuseumi saalis keraamikute ühisnäitus “Suur vaas”, mida kureeris Ahti Seppet. Seal sai Kriguli taies suure tähelepanu osaliseks oma reljeefse antiikse maalingu ja harmoniseeruva muusikaga.

Näitusega tähistab kunstnik oma juubeliaastat.

Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

Kultuurikoda asub Katariina 11, avatud K- P 10.00-18.00.
Sissepääs majapiletiga.

Rahvusraamatukogus saab näha Vive Tolli loomingut

image004Rahvusraamatukogus on Vive Tolli loomingust avatud kaks väljapanekut – tema vähem tuntud minigraafika ja lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid. Enamik töödest pärineb Rahvusraamatukogu kunstikogust.

Eesti graafika grand old lady Vive Tolli loomingu kõige tuntum osa on tema suurepärane vabagraafika. Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis on eksponeeritud Vive Tolli graafika väikevormid, ainulaadsed jõulukaardid ja eksliibrised, mis pole seni näitusele jõudnud. Vive Tolli nüansipeenes eksliibrisekunstis avalduvad nauditavalt needki kunstniku ande tahud, mida suuremas graafikas kohtab harva. Siin on nii lustakat vaimukust kui ka väga peent huumorimeelt. Tolli on ka hinnatud raamatugraafik, tema illustratsioonid Marie Underi, Friedebert Tuglase ja Jaan Krossi teostele on meie raamatukunsti pärlid.

Väljapanek hõlmab perioodi alates 1960. aastatest tänapäevani ja enamik eksponeeritavast pärineb Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Tolli uuemad minigraafikatööd lisas näitusele kunstikollektsionäär Mart Lepp. Näitusel esitatakse ka Vive Tolli loomingut tutvustavaid katalooge ja trükiseid.

Kuuenda korruse näitusesaalis on väljas Ellen Niidu armastatud lasteraamatu “Pille-Riini lood” illustratsioonid, mille autoriks on Vive Tolli ja mis nüüd kuuluvad Rahvusraamatukogu kunstikogusse.

Näitus “Vive Tolli minigraafika Mart Lepa ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest” jääb harulduste kogu saalis avatuks 29. aprillini. Näitus “Vive Tolli lasteraamatuillustratsioonid” jääb 6. korruse näitusesaalis avatuks 24. aprillini.

Luua Metsanduskoolis selguvad Eesti parimad noored metsatundjad

Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti finaal.

Võistluse finaali pääses 14 võistkonda, mis selgusid 05. märtsil toimunud Eesti eelvoorus. Võitja esindab Eestit Euroopa finaalis 29. september – 3. oktoober 2014 Saksamaal, Eberswaldes.

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19 eluaastat. Oma teadmised panevad proovile kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Võistluse peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel ka mõningaid muudatusi. „Oleme muutnud Eesti finaali formaati. Esmakordselt viime viktoriinist ja ettekandest koosneva Eesti finaali läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suurendatud, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Kokku võtab võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis. Sagadisse sõitsid 11 riigi noored Austriast, Poolast, Lätist, Leedust, Kreekast, Saksamaalt, Sloveeniast, Eestist, Portugalist, Tšehhist ja Ungarist.

2013. aasta rahvusvaheline finaal toimus Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis. Finaalis osalesid 10 riiki. Eesti tuli ajaloo parimale – 4. kohale. Eestit esindasid 2013. aasta Eesti vooru finalistid Tallinna Prantsuse Lütseumist, võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhendajaks oli õpetaja Marje Väli. Euroopa finaalis osalesid veel õpilased Austriast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Leedust, Poolast ja Portugalist.

Noored Euroopa Metsades on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus.

Põlvamaa õpilased õppisid mängides koostööd

Mäng "Klassipilt". Foto: Maret Reinumägi.
Mäng “Klassipilt”. Foto: Maret Reinumägi.

Mäng on parim õppimise viis. Just seda sama ideed jagasid ka Põlva Ühisgümnaasiumi ja Tilsi Põhikooli õpilased 1. – 3. aprillini toimunud meeskonnatöö arendamise koolitustel.

Mänguliste meeskonna harjutuste eesmärgiks on suurendada üksteise usaldamist, koostöö tegemist ja ühisel eesmärgil tegutsemist.

Energilised GAME club’i koolitajad Aleksei Razin ja Kristiina Lees on mängu-usku ning arvavad, et mängude abil on lihtsam meeskonnatöö oskusi omandada.

Koolitustel seavad mängujuhid kohe alguses paika ühised reeglid, mida peavad kõik osalejad järgima. Alustatakse lihtsamatest soojendusmängudest ning liigutakse üha rohkemate reeglitega ning suuremat koostööd nõudvate mängude suunas. Kuid igas pealt näha lihtsas mängus peituvad kindlat planeeritud meetodid, mis aitavad konkreetseid eesmärke saavutada.

Näiteks lihtne mäng, kus inimesed läbisegi ruumis ringi liiguvad ning mängujuhi märguande peale vastava arvulised grupid moodustavad, näiteks kolmeliikmelised. Järgmisena annab mängujuht gruppidele ülesandeks moodustada omavahel skulptuur nii, et maad puudutaksid näiteks vaid neli kätt ja neli jalga. See pealt näha lihtne mäng eeldab mängijatelt omavahelist suhtlemist, strateegia kokkuleppimist, koostöös tegutsemist ja loogilist mõtlemist ning sealjuures pakub palju nalja ja füüsilist tegevustki.

Õpilastele tavapärasest erinev tegevus meeldis ning tagasidelehtedele kirjutati palju positiivset.

Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel “Reaalainetega edukaks” nädal.

Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

“Ilmselt ei kahtle keegi, et tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja tarku robotmasinaid. Aga tulevik ei ole mitte masinate, vaid eelk õige nende inimeste päralt, kes suudavad neid masinaid mistahes valdkonnas luua”, ütles “Reaalainetega edukaks” algatuse patroon, EMT juht Valdo Kalm, kes suundub 9. aprillil tunde andma Tallinna 32. keskkooli. Ta lisas: “Selle aluseks ja eelduseks on aga just reaalainete õppimine. Infotehnoloogia-ja telekommunikatsiooni (IKT) valdkonna spetsialistidena saame noortele näidata seoseid koolis omandatava ja reaalse töömaailma vahel.”

“Reaalainetega edukaks” nädala projektijuht Doris Põld viitab, et International Data Corporation tööstusuuringu hinnangul on 2015. aastal 90% kõigist ametitest tarvis vähemalt minimaalsete e-oskuste olemasolu. “Tänapäeval on IT kasutuses juba pea kõikides eluvaldkondades, aidates muuta meie elu lihtsamaks. Sellepärast võib noor kindel olla, et reaalaineid õppides on tulevikus tööturul paremad võimalused,” lisab ta.  Loe edasi: Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid oksjonile

Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.

Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.

Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .

Täpsed oksjonil osalemise tingimused ja ankeet asuvad aadressil http://loovtartu.ee/oksjonid.

Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. “Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

 

MTÜ Mondo toetab Ghana maakoole 7000 euroga

MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.

Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.

Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.

Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.

 

Moerevolutsiooni päev küsib: kes su riided tegi?

24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.

Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?

Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.

Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.

Rohkem infot Moerevolutsiooni päeva kohta:

www.facebook.com/fashionrevolutionestonia

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaud

Barutost sai täna vabatahtlike päästjate patroon

Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.

Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.

Rait Killandi,

Kaberneeme vabatahtliku päästekomando pealik

Päästeliidu nõukogu esimees

 

Täna on Peterburis eesti keele päev

Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.

Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.

Rein Joamets

Võrumaa kultuurikojas tutvustatakse esmaspäeval Ukraina kultuuri

Vana-Võromaa kultuurikoda.
Vana-Võromaa kultuurikoda.

Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool.
Kääpa Põhikool.

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse  ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE.  Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis.  Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste  uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast –  Vaalan Yhtenäiskoulu  ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal  meie ja  saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud  praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

NATURA 2000 toetuse taotlusvoor toimub tänavu varem

metsSel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.

Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.

Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!

Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)

Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.

Allikas: SA Erametsakeskus

Rõuges tuleb Kaitseliidu tutvustamise õhtu

Neljapäeval, 10. aprillil kell 18.30 toimub Võrumaal Rõuge rahvamajas Kaitseliidu tutvustamise õhtu “Kaitseliit – kas riigi või inimese jaoks?”

Oma kogemusi Kaitseliidus jagavad kohalikud kaitseliitlased, kodutütred ja noorkotkad. Laulame sõdurilaule ja esitleme Kaitseliidu tänast varustust ja relvastust. Tutvustame:
• Mis on Kaitseliit?
• Mida pakub Kaitseliit täiskasvanutele? Mida noortele?
• Mis on Kaitseliidu tähtsus eilses ja tänases Eestis
• Kes ja kuidas saavad Kaitseliiduga liituda?

„Kaitseliit vajab ka nende inimeste panust, kes ei taha või ei saa relva kanda. Kutsun kõiki eestimaalasi üles astuma Kaitseliitu, sest just Kaitseliidu kaudu saab igaüks anda oma panuse selleks, et Eesti oleks homme paremini kaitstud kui täna,“ on öelnud endine kaitseminister Urmas Reinsalu.

Tule koos perega!
Täiendav info Indrek Hunt (5841 5169) ja Meit Grossmann (5346 8026)

Allikas: Kaitseliidu Võrumaa malev

Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts
Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts
Sel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.

Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti paki­automaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Parmu ökokülas saab õppida laastu lööma

Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökoküla
Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökoküla
Valgamaa Partnerluskogu kutsub huvilisi osalema laastulöömise õpitoas, mis toimub 11. aprillil Tsirgumäe külas Taheva vallas Valgamaal MTÜ Parmu Ökoküla territooriumil. Töö algab kell 10.00 ja kestab orienteeruvalt kella 16.00-ni. Osalejaid juhendab Kalev Raudsepp.

Õpitoas saab proovida nii laastukiskumist kui ka -löömist. Õpitoa peamine eesmärk on kaasa aidata MTÜ Parmu Ökoküla talgukeskuse väljaarendamisele. Lisaks töötegemisele on võimalik tutvuda lihaveiste kasvatusega Mustajõe ja Koiva jõe äärsetel aladel, ronida Tellingumäe vaatetorni ning nautida kaunist loodust. Kalev tutvustab kindlasti ka Ökoküla tegemisi
(tõrvaajamine, talguturism jm). Loe lähemalt Parmu ökoküla kohta aadressilt http://parmu.ee.

Töövahendid on tagatud korraldajate poolt. Osaleja kohta on osalustasu 5 EUR, millega toetatakse talgukeskuse arendamist. Tulge ja andke oma panus!

Palume Teil oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 9. aprilliks 2014 (Inga Kalvist, e-post: inga@valgaleader.ee; tel 5687 3541). Õpituba toimub projekti “Puidulõhnad Valgamaal” raames. Projekti rahastavad Valgamaa Partnerluskogu ja PRIA.

Allikas: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Lavassaares tulekul vanavara laat ja pasunakooride ülevaatus

25. mail kell 8.00-18.00 toimub Pärnumaal Lavassaares vanavara laat ja pasunakooride ülevaatus, kus pasunakooride kunstilist taset hindab auväärt žürii.

Esinevad pasunakoorid: Õnn Tuli Õuele, Pärnu-Jaagupi pasunakoor, Priitahtlike Pritsimeeste Pasunapoiste Punt. Puhkpillide erakogu näitab Jaan Viertek. Avatud ka Teise Ringi Riiete Kaubamaja ning vanasõidukite ja maamootorite väljanäitus.

Lavassaare Raudteemuuseum on samuti avatud kell 9.00 – 18.00, sõidab muuseumrong. Toitlustamist korraldab Lavassaare Külaselts.
Tule ja naudi koos perega muusikamaitselist, vaselõhnalist ja üllatusterohket kevadpäeva Lavassaares!

Lähem info aadressil: http://vanavaralaat.blogspot.com

Otepää valla suusapäevakutel oli rohkesti osalejaid

Tublid suusapäevakutest osavõtjad. Foto: Tanel Ojaste
Tublid suusapäevakutest osavõtjad. Foto: Tanel Ojaste
2. aprillil toimus Tehvandi kohvikus Otepää valla suusakolmapäevakute kokkuvõtete tegemine ja osavõtjate autasustamine.

Suusapäevakute peakorraldaja, Karupesa Team’i treener Tanel Ojaste sõnas, et vaatamata kehvale talvele võttis suusaetappidest osa 89 suusatajat. Kokku toimus 4 suusaetappi.

Kõigi vanusegruppide kolmele parimale olid auhinnaks karikad ja šokolaadid. Õhtu jätkus ühises kohvilauas suusajuttu puhudes.

„Täname kõiki, kes suusapäevakutest osa võtsid,“ ütles Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre. „Kohtumiseni järgmisel aastal, loodame, et siis on lumeolud paremad!“

Suusapäevakuid korraldas spordiklubi Karupesa Team ja Otepää vald koostöös Tehvandi Spordikeskusega. Loe edasi: Otepää valla suusapäevakutel oli rohkesti osalejaid

Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.

Ühise algatuse käigus toetakse inimesi nii õigusabi kui ka keskkonnaalaste teadmistega, et suurendada kodanike aktiivsust otsustusprotsessides osalemisel. Oluliseks tegevuseks on õiguslikud analüüsid praegu kehtivate regulatsioonide osas ja loodusväärtuste kaardistamine kaevandusaladel. Samuti plaanitakse korraldada laiemale avalikkusele suunatud üritusi, mis aitavad kaevandamise mõju ja selle leevendamise võimalusi paremini mõista.

Algatust eestvedava ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et ELF seisab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamise eest. “Maavarade kaevandamine – olgu selleks põlevkivi, fosforiidi, ehitusmaavarade või turba kaevandamine – on vältimatult suure keskkonnamõjuga tegevus, mis muudab pöördumatult nii loodust kui inimeste elukeskkonda. Seda olulisem on maavaradega seotud otsused põhjalikult läbi kaaluda, võttes arvesse kõiki alal leiduvaid väärtusi.”

EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk tõdes, et kodanikke ei kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt. “Kuigi loodusvarad on põhiseaduslikult rahvuslik rikkus, ei ole elanikel piisavalt avaraid võimalusi selle rikkuse kasutamisel kaasa rääkimiseks. Soovime seda olukorda muuta.” Loe edasi: Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi

Foto: Võru linnavalitsus
Foto: Võru linnavalitsus
Võru linnavalitsust külastasid Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna esimene sekretär Miriam Ströbel ja Eestis asuva Goethe Instituudi keeleosakonna juhataja Anne Lind, et üheskoos arutada saksa keele- ja kultuuriõppe süvendamise võimalusi Võru koolides ja lasteaedades.

Võru linnavolikogu saalis toimunud ümarlauavestluses tutvustasid linnapea Anti Allas, Võru linnavalitsuse sakslasest nõunik Oliver von Wolff, arendusosakonna spetsialistid ja Võru kesklinna kooli esindajad külalistele siinseid olusid, pälvides Saksa poole huvi ja tunnustuse.

Nimelt on Võru lastaia Päkapikk lapsevanemad avaldanud soovi alates sügisest eesti-saksakeelse segarühma loomiseks ning Võru kesklinna kool kavandab eraldi õpet saksa(keelse) muusika ja kultuuri tutvustamiseks. „Initsiatiiv ei tulnud minult ega linnavalisuselt, vaid lapsevanematelt. Valida oli vene ja saksa keele vahel, enamik valis saksa keele kasuks,“ selgitas von Wolff.

Vahendid nimetatud projektide aastaseks rahastamiseks on sihtasutuste ja lapsevanemate abiga juba koos, ent osapooled loodavad, et alustatu saab pikema ja põhjalikuma jätku, võimalikuks sidujaks kultuuri ja ajaloo ühisosa. Võru pool näeb sakslastega koostöös eelkõige võimalust nende keele ja kultuuri paremaks (tundma)õppimiseks ning head võimalust tulevikus saksa keelt tööalaselt rakendada. Sakslasi näib paeluvat Võru linna omapära ja turvalisus ning sarnasus nende kultuuriruumiga. Loe edasi: Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi