Külauudised

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas. Foto: Ardi Kivimets — Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas.
Foto: Ardi Kivimets

Mittetulundusühing Marlau korraldas möödunud laupäeval Jõgeva vallas asuvas Vana-Jõgeva külas esimese külapäeva, kus otsustati moodustada külaselts ning luua läbi ühistegevuse võimalused sisukamaks ja tervislikumaks vaba aja veetmiseks.

Vana-Jõgeva külas elav ettevõtja ja Jõgeva vallavolikogu liikme Marek Saksingu sõnul ajendas külapäeva korraldama soov ergutada siinset rahvast tihedamini suhtlema ja ühiselt paikkonda mitmekülgsust tooma. “Sellest ideest koorus ka otsus moodustada külaselts, mille liikmeteks on oodatud kõik, kes paigaga püsivat ja tugevat seotust tunnevad,” lausus ta. Saksing valiti ühehäälselt külaseltsi juhatuse etteotsa.

Mittetulundusühingu Marlau üks eesvedajaid Triinu Palmiste märkis, et MTÜ Marlau on ka Vana-Jõgeva külla registreeritud. “Olen kohaliku elu edendamisel kaasa löönud nii Järvamaal kui Jõgevamaal. Potentsisiaali elanike vaheliseks koostööks ning huvitavate ja silmaringi arendavate ettevõtmiste korraldamiseks on ka Vana-Jõgeval, mis teadolevalt kõige suurema asutustihedusega küla nii Jõgeva vallas kui ka kogu Jõgevamaal,” rääkis Palmiste. “Selles külas on erinevas vanuses mõtteerksaid ja tegusaid elanikke. Paljudel on siin suvekodud, mitmed on aga püsivalt elama asunud. Pühendunult eesmärkide poole püüdlemise korral võib siinsest külaseltsist saada üks jõudsamaid sellelaadseid organisatsioone Jõgeva vallas.” Palmiste andis ülevaate ka rahastamisallikatest, mis võimaldab projekte koostades külaelu arendavatel mittetulundusühingutel raha taotleda. Loe edasi: Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Vormsi volikogu istungid viiakse internetti

Alates oktoobri algusest saavad kõik huvilised jälgida Vormsi valla volikogu istungeid interneti vahendusel reaalajas.

“Tegemist on uuendusliku lähenemisega, mida minu info kohaselt teised väiksemad omavalitsused ei kasuta,” lausus Vormsi vallavanem Tanel Viks. “Kindlasti tasub rõhutada, et ülekandeid ei piirdu ainult volikogu istungitega – sama lahendust kasutades saame reaalajas interneti vahendusel näidata nii loenguid kui kontserte.”

Volikogu istungite ülekanded aitavad olla elanikel kursis volikogus arutatavate teemade, otsustega ja otsustuskäiguga ka istungile kohale tulemata. “On ju tänapäeva inimesed väga liikuvad, raskete jääolude ajal võib saarele saamine või naasmine olla ka füüsiliselt problemaatiline,” lisas Viks. “Vormsi saar on ideaalne pinnas erinevate IT-lahenduste juurutamiseks, sest saar on suures osas kaetud tasuta väga kiire internetiühendusega.”

Videosüsteemi ehitas Vormsi vallale OÜ ProDigi. Värske IT-lahendus võimaldab interneti vahendusel kohalike sündmuste kõrgekvaliteedilist salvestamist ja taasesitamist.

Allikas: Tanel Viks

Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse liige ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu alustab täna, 24.oktoobril Põhja-Ameerika ringreisi tutvustamaks kohalikele eestlastele ja estofiilidele enda kaasasutatud vähiravifondi “Kingitud Elu”. Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.

“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud Elu” on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud. Loe edasi: Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Loe edasi: Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Tulekul tantsukursus Rõuge rahvamajas

Võrumaal Rõuge rahvamajas korraldatakse tantsukursus, mida hakkab läbi viima Tantsuklubi Cris treener Marika Lalin. Kursus toimub oktoobris ja novembris Rõuge rahvamajas neljapäeviti kaks tundi korraga. 2. oktoobril alustatakse kell 19.00, järgmise algusaja lepivad osalejad ise kokku.

Kursuse maksumus on 40 eurot osaleja kohta (5 eurot kord), tasumine toimub kuu kaupa (20+20). Minimaalne osalejate arv 7 paari. Kõik huvilised oodatud! Registreerimine e-posti teel rahvamaja@rauge.ee või telefonil 506 1267 (Riina).

Allikas: Rõuge rahvamaja

Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Pildil Nopri taluperemees Tiit Niilo oma valdustes.

Võromaa partnõrluskogo jaga süküskuul jäl ütte vuuri umalõ söögikraamilõ Uma Meki märke.

«Märk Uma Mekk ütles süüjäle tuud, et uma ostuga saa-i tä õnnõ kõttu täüs, a saa tukõ ka uma kandi ettevõtlust ja küläelo jakkumist,» selet’ Nopri talomeieri päälik Niilo Tiit, kiä taht küssü märki umalõ Kanepi-kamalõ, midä laulupidol suurõlõ rahvalõ mekki anti.

«Hapupiim om eestläse traditsioonilinõ süük, kama sammamuudu, vahtsõnõ asi om kama man kanepijahu,» ütel’ Niilo, kelle jutu perrä müvväs Kanepi-kamma parhilla viil õnnõ 100 pudõlit nädälin. Tä selet’, et vahtsõ as’a müümise käümätoukamisõ ja kitmise pääle lätt hulga väke. Väikeisil ettevõttil tuud väke jakku-i. «Selle omgi hää, ku mitu seltskunda tegevä kuuh ütist tüüd üte tsihi ehk uma kandi söögi parõmba müümise nimel,» kitt’ tä Uma Meki iistvõtmist. Loe edasi: Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Algas koolide nimekonkurss

Võru linnavalitsus kuulutas välja nimekonkursi kahele uuele koolile – gümnaasiumile ja põhikoolile, mis alustavad Võrus tegevust 1. septembrist 2015.
Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi asemel alustavad tegevust uus riigigümnaasium Seminari 1 ning uus põhikool Kooli 7 koolihoonetes. Konkursile oodatakse nimepaare koos põhjendusega, miks just need nimed uutele koolidele sobilikud on.
Laekunud pakkumusi hindab linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Parimad nimekandidaadid pannakse avalikule hääletusele, mille tulemusena selguvad 2015. aasta sügisel tegevust alustavate koolide nimetused.
Nimekandidaate saab esitada kuni 13. oktoobrini 2014 elektrooniliselt aadressil vlv@voru.ee märgusõnaga “Nimekonkurss”, internetiaadressil www.voru.ee või tuua/saata Võru Linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru, märgusõna “Nimekonkurss”.
Palume pakkumusele lisada oma nimi ja kontaktandmed. Konkursi võitnud nimepaari pakkunute vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ulis Guth

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon 554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab koolimuusika edendajaid

Juba kolmeteistkümnendat korda annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond üle laureaaditunnistused silmapaistvatele koolimuusika edendajatele. Sündmus toimub kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 16 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Vabaduse väljak 4).
Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Need on valdkonnad, millega Riho Päts oma eluajal seotud oli.
2014. aasta laureaadid on muusikaõpetaja LJUDMILA SJOMINA, klaveripedagoog ÜLLE SISA, helilooja RIINE PAJUSAAR, muusikapedagoogika uurija INGE RAUDSEPP, koolimuusika edendaja CELIA ROOSE.
Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond on üks Tallinna Ülikooli fondidest.
Fondi tegevust kajastab veebileht www.tlu.ee /pats.

Ansambel U: alustab hooaega

Ansambel U:, üks praeguseid Eesti aktiivsemaid nüüdismuusika ansambleid, alustab oma hooaega kahe tähelepanu vääriva kontserdiga 25. ja 30. septembril.

25. septembril kell 20 esitatakse Eesti teatri- ja muusikaakadeemia sügisestivalil EMTA kammersaalis koos EMTA tudengitega kava Jaapani tänapäeva olulisematest heliloojatest. Lisaks Eestis varemgi kõlanud meistri Toshio Hosokawa teostele tuleb ettekandele kahe noorema, kuid Lääne-Euroopas juba laialt tuntust kogunud autori Misato Mochizuki ja Malika Kishino muusika.

Ning vähem kui nädal hiljem, 30. septembril kell 19 annab U: järjekordse kontserdi sarjas URR – Ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus. Tegu on Eesti Raadio 1. stuudios toimuva otseülekandega. Seekordseks teemaks on HÄÄL, kaastegev metsosopran Iris Oja ning kavas on täht-teosed 20. sajandi olulisematelt autoritelt, nagu A. Schönberg, P. Boulez, L. Berio, J. Cage, H. Lachenmann ning 2006. a valminud Helena Tulve teos “In a nakht fun yeridah”.

www.uuu.ee

Reedel tähistatakse Järvselja ürgmetsa kaitseala
90. sünnipäeva

Järvselja ürgmets ja "kollane aken". Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul. — Järvselja ürgmets ja “kollane aken”. Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul.

Sel reedel, 26. septembril tähistatakse Tartumaal Meeksi vallas Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja „ürgmetsa“ aastapäeva. 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks. Selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask ütles, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, kus 90 aastat ei ole inimkäsi loodusele vahele seganud. Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor Mathieseni initsiatiivil.

Esialgu ajutise looduskaitsereservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).

Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt. Eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt.

„Tegu on kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis,“ lausus Priit Kask.

Järvseljal on tehtud palju metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.

Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele. Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada. Ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde ja paigaldatud infostendid ning Järvselja ürgmets on ka üks National Geographic’u kollase akna objekt.

Tähtsündmuse puhul toimub 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise
mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.

KÜSK ootab ideid uuringuteks

Kas arvad, et mingi olulise kodanikuühiskonna teema kohta ei ole veel uuringuid tehtud, kuid seda oleks kindlasti vaja? Või ehk leiad, et millegi uurimine looks selgema pildi praegusest olukorrast, annaks kasulikku infot ning aitaks sellega kaasa sinu ja paljude teiste vabaühenduste tegevusele? Kui jah, siis nüüd on õige aeg sellest teada anda, sest Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) hakkab 2015. aastal tellitavate kodanikuühiskonna uuringute teemasid välja selgitama.

Esimese etapina oodatakse kõigilt vabas vormis ideid, et välja selgitada, millisel Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende käsitleval teemal võiks KÜSK 2015. aastal uuringu(id) tellida. Uuringu idee peaks vastama lühidalt (kuni 1 lk) järgmistele küsimustele:

1) Mis on uuringu teema ja eesmärk?

2) Milliseid olulisi Eesti kodanikuühiskonna arenguid ja trende uuring käsitleb ja kuidas on uuringu tegemine vajalik Eesti kodanikuühiskonnale üldiselt?

3) Kui soovite ja ettekujutust omate, siis kirjutage, millisena te näete uuringu mahtu ning millist metoodikat peate kõige õigemaks kasutada.

Loe edasi: KÜSK ootab ideid uuringuteks

Nädala foto

Päikeseratas, päikeseratas, taeva tuline kera. Foto: Kylauudis.ee — **Päikeseratas, päikeseratas, taeva tuline kera.** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Paalid pildil veel — Külli ja Lembit Paal

Jaan Lukas

Jõgevamaalt pälvivad tunnustuse “Kogukonnapärl 2014” põllumajandusettevõtja Lembit Paal ja perearst Külli Paal, kes oma kodukandis Pajusis mitmekülgselt paikkonna elu edendamisega tegelevad.

“Põllumajandusfirma Pajusi ABF juhataja Lembit Paal märkis, et ettevõtte juhtimine aitab tal tegeleda algatamise ja organiseerimisega ka kogu paikkonna tasandil. „Kindlasti on mulle ja Küllile tulnud tunnustus lugupidamine kogu Pajusi kogukonna vastu, sest üks või kaks inimest ei suuda midagi märkimisväärset korda saata. Vajalik on ikka meeskonnatöö,” ütles Lembit Paal, kes kodukandis saanud viimasel ajal tuntuks ka rehepeksupäevade korraldaja ja populaarse lõõtspillimängijana, hobusekasvatuse ja ratsutamise edendajana.

“Mu aeg kulub ennekõike arstitööle. Püüan aga nii palju kui mahti kaasa lüüa ka kogukonna tegemistes,” ütles Külli Paal. “Mees, kellel on Külli sarnane naine, peaks olema abielu üle üliõnnelik. Minu ettevõtlikust ja pealehakkamist on tema sõbralik ja mõistev suhtumine igati soosinud,” lausus Lembit Paal. Tudengipõlves tutvunud Lembit ja Külli Paal elavad Pajusis 1987.aastast.

Loe edasi: Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Vormsil avatakse 4. oktoobril pidulikult
hapusilgu konservid

Vormsi saar tähistab suvehooaja lõppu traditsioonilise Surströmmingsfesti ehk hapusilgu õhtusöögiga, kui ühe õhtu jooksul tutvustatakse Rootsi tavasid rahvusliku köögi ning rootslaslike tegevuste kaudu. Vormsi saar täitub Surströmmingfesti külastajatega 4. oktoobril kell 20 saare kõrtsis Krog №14.

Eksklusiivsel õhtusöögil pakutakse peokülalistele erilisi maitseelamusi rootsi köögist. Kolmekäigulise õhtusöögi pearoaks on surströmming koos tunnbröd´iga, mis on Põhja-Rootsi delikatess, mille nautimiseks korraldatakse sügise saabudes suurejoonelisi pidustusi.

Peo korraldaja ja Krog №14 peremehe Andres-Andi Sarve sõnul on üritusest saanud Vormsi üks oodatumaid sügispidusid. “Juba suvel hakatakse uurima, millal õhtusöök toimub ja kas saab juba kohti broneerida,” lausus Sarv. “Kuigi surströmmingu kohta liigub igausuguseid legende, kuuleme igal aastal ainult positiivset tagasisidet – see on iseloomuga kala, mida peab vähemalt kord elus proovima.”

Õhtusöögi taustaks lauldakse ühiselt Rootsi laule ning mängitakse elavat muusikat nii tantsuks kui ka lauluks. Vahepalana tutvustatakse Rootsi köögi eripärasid ning lähemalt ka surströmmingut, selle traditsioone ja ajalugu. Tegemist on eksklusiivse õhtuga, seetõttu saab Surströmmingfestist osa võtta vaid eelregistreerimisega.

Kuidas valmib surströmming?

Põhiroa valmistamisega alustatakse varakult. Kala koos vürtsidega asetatakse puidust vaatidesse paariks kuuks hapnema, seejärel asetatakse karpi või purki ning lastakse 6-12 kuud enne tarbimist seista, mistõttu omandab kala erilise maitse ning omalaadse haisu. Surströmming on Rootsi köögi üks ekstravagantseim näide.

Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Põllumajandusministeeriumis toimus täna, 19. septembril kohtumine seakasvatajatega, kus anti ülevaade sigade aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakenduvatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

“Eile, 18. septembril diagnoositi sigade aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel. Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade aafrika katku suhtes.”

Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Loomataudi jõudmisel kodusigadeni tõrjemeetmetega (sh loomade hukkamise ja desinfitseerimisega) seotud otsesed kulud loomapidajatele kompenseeritakse. Lisaks kavandatakse kompensatsioonimeedet uude maaelu arengukavasse.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Loe edasi: Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Obinitsa muuseumis õpetatakse kiri- ja kõlavöö tegemist

Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab Obinitsa muuseumis kirivöö ja kõlavöö kudumise õpitoad.

Kirivöö tegemise juhendajateks on Meremäe kandi tuntud vöötegija Maria Saaremaa ja kõlavöö õpetajaks käsitöömeister Sigre Anderson. Kirivöö õpituba toimub 24. septembril kell 10.00 ning kõlavöö õpituba 8. oktoobril kell 12.00.

“Läbi ajaloo on vöö kuulunud nii naiste kui ka meeste riietusse. Vöödel ja paeltel oli kinkeesemetena kindel koht seto rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid seto käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Vööl oli ka maagiline jõud – rahvas uskus vanasti, et vöö annab kehale tuge, teeb keha tugevaks ja hoiab seda haiguste eest.

Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on kaua püsinud vööde sümbolväärtus. Ka tänapäeval on vöö oluline osa rahvarõivastest, ent lisaks sellele on võimalik ise vana traditsiooni kaasajastada, laiendades selle kasutusala ja materjalikasutust. Populaarsed on näiteks vöömustriga järjehoidjad ja kleidikaunistused. Miks mitte osata neid ise teha?”, sõnas projektijuht Kati Liiv.

Kirivöö ja kõlavöö õpitoad on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe Vallavalitsus ja Kultuurkapital. Registreerimine ja lisainfo: Kati Liiv, Obinitsa Muuseumi projektijuht (telefon: 53971833).

Meeste tervisepäev näitab suunda parema elustiili poole

Pühapäeval, 21.septembril oodatakse kõiki Viljandimaa mehi vanuses 20-40 aastat Viljandi Spordihoonesse, kus saab teoks suur meeste tervisepäev.

Tervisepäeval keskendutakse mehe elustiili- ja terviseseisundi hindamisele ning nõustamise käigus ärgitatakse mehi enda hüvanguks paremaid valikuid tegema.

Terviseteemadel tuleb meestega rääkima tuntud personaaltreener ning spordiklubi Sparta peatreener Argo Ader ning tervisenäitajaid mõõdab Õdede Liit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul keskendub elustiiliralli mehe tervikliku arusaamise kujundamisele tervislikust elustiilist ning vastutustundlikust käitumisest iseenda suhtes. “Liiga palju on veel meie seas neid mehi, kes piltlikult öeldes mõistliku sõitmise asemel elust läbi rallivad. Paljudel on valmisolek enda sõidustiili muuta, kuid teadlikke samme selles suunas veel astutud ei ole. Ootame siiski pühapäeval nii rallimehi, kui ka aeglasemaid kulgejaid,” naljatas Russak.

Russak usub, et Viljandimaal on piisavalt mehi, kellele tema tervis korda läheb või kes soovib enda tervisliku seisundi kohta rohkem teada saada. “Pühapäeval on kõikidel kell 12 kuni 15 see heas seltskonnas ning priilt võimalik”, ärgitas Russak selle võimalusega kaasa tulema.

Sündmus saab teoks üle-Eestilise puu-ja köögiviljade tarbimise kampaania “Mees peab olema viljakas” raames. Kampaania eesmärgiks on suurendada teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada ning lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge tervislikuma elustiili valikuks.

Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Täna toimub MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel Tallinnas Hopneri majas rahvusvaheline seminar “Lapse parimad huvid”, millele koguneb üle 130 lastekaitsetöötaja üle Eesti.

Tegu on järjekorras kolmanda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjast “Samal poolel – lapse poolel”, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuse tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga.

” On suur rõõm näha, et lastekaitsetöötajate huvi antud teema vastu on nii suur. Lapse õigus tema parimate huvide esikohale seadmisele on 20. novembril 25-aastaseks saava ÜRO Lapse õiguste konventsiooni üks aluspõhimõte. Lastel on täiskasvanutest väiksem võimalus oma huvide eest seista ning seega peavad lapsi mõjutavate otsuste tegijad selgelt nende huvidest teadlikud olema ,” rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar.

Seminaril käsitletakse lapse parimate huvide temaatikat eri vaatenurkadest, ettekanded teevad oma ala tunnustatud spetsialistid lastepsühhiaater Piret Visnapuu- Bernadt, Nõmme LOV lastekaitse peaspetsialist Kati Valma, Ida-Soome Ülikooli lapse õiguste professor Suvianna Hakalehto-Wainio, advokaadid Ene Ahas, Helen Hääl ja Senny Pello.

Loe edasi: Fookusesse tõstetakse laste parimad huvid

Maaelu Edendamise Sihtasutus kolis Viljandisse

Täna avas Viljandis ametlikult oma uksed Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Sellega lõppes sihtasutuse kaks aastat ette valmistatud kolimine Tallinnast Viljandisse.

“Ettevalmistused sihtasutuse kolimiseks Tallinnast Viljandisse algasid üle kahe aasta tagasi. Tänaseks on rekonstrueeritud ajalooline hoone, mis kaunistab Viljandi linnapilti. Pealinnast välja kolimine tõi meid kindlasti maainimesele lähemale,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Viljandis tegutseb sihtasutus aadressil Oru 21, mis selleks tarbeks rekonstrueeriti. Hoone rekonstrueeris AS Pärlin. MES nõukogu otsustas võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmisega tegeleva sihtasutuse kolida Tallinnast Viljandisse kaks aastat tagasi.

Laupäeval 20. septembril kell 11-14 toimub MESi uues majas lahtiste uste päev, kus saab tutvuda rekonstrueeritud maja ja sihtasutuse tegevusega.

ERM kutsub oma kohta pildistama

Eesti Rahva Muuseum on välja kuulutanud fotovõistluse ”Minu koht”, mille eesmärgiks on koguda fotosid ja kirjeldusi Eestis elavate inimeste meeliskohtadest ja nende tähendustest.

Võistlus on üks Eesti Rahva Muuseumi näituse ”#Niisama linnas” raames toimuvatest osalusprojektidest, millega soovitakse anda võimalus muuseumi tegevuste ja näituste kohta kaasa rääkida ka neil, kes igapäevaselt muuseumidega kokku ei puutu.

Näitusel „#Niisama linnas“ on oma linna- ja maailmanägemuse tutvustamiseks antud sõna lastele ja noortele, kelle intervjuude, linnajalutuskäikude, kodulinna kaartide ja onnikavandite põhjal näitus on sündinud.

Võistlus kestab 19. oktoobrini. Võitjad selguvad oktoobri lõpus. Võistlusele saabunud parimatest ja huvitavamate kirjeldustega fotodest tehakse näitus, mis avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas novembri teises pooles.

Täpsema info leiab siit.

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.