Külauudised

Liiklusohutuse aktsioon “Me hoolime ja märkame”

1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.

Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.

1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.

Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.

“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.

Pühapäeval on Pärnu-Jaagupis suur spordipäev

Pühapäeval, 21. septembril toimub liikumisaasta raames Pärnu-Jaagupis suur spordipäev.

Kell 10.30 algavad lastejooksud. Joostakse kolmes vanusegrupis 300 m ja 700 m. Seejärel algusega 11 on võimalus kõikidel osa võtta tervisekäimisest 4 km distantsil koos juhendajaga.

Keskpäeval antakse start Pärnu-Jaagupi XI poolmaratoni teatejooksule (ekiden). Teatejooks toimub kuueliikmelistes võistkondades. Joostakse etapiti 2,5-5-2,5-5-2,5-3,5 kilomeetrit, mis kogudistantsina annab kokku poolmaratoni. Sellel aastal on jooksurajal distantside muudatused. Samal ajal alustab SK Sparta oma heategevusliku treeningprogrammiga spordikeskuses. Tulu läheb spordikeskusesse vajaliku inventari soetamiseks. Juhendiga saab tutvuda Pärnu-Jaagupi spordikeskuse kodulehel: http://www.pjsk.ee/poolmaraton/.

Mälestuskontsert Võru Kandles: 20 aastat parvlaeva Estonia hukust

28. septembril kell 18 toimub Võru kultuurimajas Kannel parvlaeval Estonia hukkunute mälestuskontsert.

Esinevad: XXI Sajandi Orkester, dirigent Erki Pehk ning solistid Johan Randvere (klaver), Rene Laur (saksofon) ja Lisanne Altrov (viiul)

Kavas: J. S. Bach, W. A. Mozart, J. Brahms, J. Massenet, J. Sibelius, S. Rahmaninov, F. Chopin, P. Mascagni, A. Pärt, K. Tamra, H. Eller

Kontserdisaalis. Pileti hind 5 €. Eelmüük Võru Kandle kassas ja Piletilevi müügipunktides

***

Kell 17 mälestushetk “Estonia” laevahuku mälestusmärgi juures Seminari pargis.

Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

622280_10151237295407978_127077971_o — Janika Kronberg. Foto: Facebook

Tänavuse Kangro kirjanduspreemiaga on Võru maavalitsus otsustanud tunnustada kirjandusteadlast Janika Kronbergi kirjandus- ja kultuuriloolise reisiraamatu “Rännud kuue teejuhiga” eest.

Janika Kronbergi raamat vastab kõigile Kangro preemia statuudi kriteeriumitele. Zürii hindas raamatu puhul selle sisutihedust, tuumakust, kangrolikkust ja rikkalikku kultuuriloolist ainet. Tegu ei ole pelgalt reisiraamatuga, vaid autor toob lugejateni oma rännakud kogu maailmas, mis on ette võetud tuntud eesti kirjanike jälgedes.

Raamat algab reisiga Friedebert Tuglase käidud radadel Hispaanias. Edasised sammud viivad peale Euroopa veel Aasiasse ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse, teejuhtideks Karl Ristikivi, Henrik Visnapuu, Eduard Vilde, Ivar Grünthal, Karl Ast-Rumor jt. Osad raamatu reisikirjad on avaldatud varem nii ajakirjanduses kui ka ajakirjas Looming. Esmakordselt näeb raamatus aga trükivalgust reisilugu “Ex oriente lux. Karl Ast-Rumoriga Indias ja Sri Lankal”. Just Võrumaal Päevakeste külas sündinud ja New Yorgis surnud Ast-Rumor on autori üheks lemmikumaks uurimisobjektiks.

“Rännud kuue teejuhiga” valiti ka 2013. aasta Eesti parimaks reisiraamatuks.

Loe edasi: Tänavu saab Kangro kirjanduspreemia Janika Kronberg

Ilmus Eesti lindude värviraamatu 1. osa

Eesti ornitoloogiaühing andis välja Eesti lindude värviraamatu 1. osa, kus ootab värvimist meie 20 tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne ära tunda looduseski.

Värviraamat on mõeldud nii mudilastele kui ka koolilastele, kontoriametnikele kui ka vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrollimiseks.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, joonistanud Triin Kaasiku. Värviraamatut on võimalik soetada Eesti Ornitoloogiaühingu kontorist, Tartu Loodusmajast ning Rahva Raamatu ja Apollo poodidest.

XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Tänavune Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmus ehk arvult juba 19. Avatud Ühiskonna Foorum vaeb pehme ning kõva võimu omavahelisi suhteid.

Täna, 18. septembril kella 13-18 Tallinnas toimuv foorum toob Eestisse peaesinejana särava poliitikaanalüütiku, president Putini endise majandusnõuniku Andrei Illarionovi. Illarionovi ettekanne püüab leida vastust küsimusele, kuidas liberaaldemokraatlikud riigid suudavad hakkama saada infosõja tingimustes ning milline peaks olema vastus agressorile.

“Eesti kui väikeriigi peamine tugevus on väärtuspõhine pehme võim, mis põhineb avatusel, vabadusel ja vastutusel. Tänase infosõja tingimustes on eriti oluline küsida, kuidas saame neid väärtusi ning sellega end ja oma riiki kaitsta ja tugevdada,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Pärast avaettekannet kuulatakse Illarionovit mõtteid vahetamas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja demokraatiauuringute organisatsiooni Freedom House juhi David J. Krameriga. Arutelu juhib inimõigusorganisatsioonide võrgustiku Ariadne juht Jo Andrews.

Loe edasi: XIX Avatud Ühiskonna Foorum toob täna Eestisse maailmaklassi poliitikaanalüütikud

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014” on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

OÜ La Muu sidrunisorbett – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Koplimäe talu tatraküpsised – Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” – Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Käivitus meestele suunatud kampaania “Mees peab olema viljakas”

Eile, 15. septembril algas ja 5. oktoobril lõppeb üle-eestiline puu- ja köögiviljade kampaania “Mees peab olema viljakas”. Kampaania keskendub meestele vanuses 20-40 aastat. Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Kärt Russaku selgitusel soovitakse selle kampaania käigus suurendada meeste teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada. “Soovime lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge ning sihtrühma sellel perioodil aktiivselt kaasata.”

Tervisespetsialisti sõnul on lühidalt puu- ja köögiviljade söömise kasu tervisele järgmine:

Aitavad hoida või saavutada normaalset kehakaalu
Neis leiduvad ained aitavad ennetada haigusi (vähid, südame-veresoonkonna haigused jne)
Aitavad kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele
Aitavad vererõhku kontrolli all hoida
Aitavad hoida vere kolesteroolitaset kontrolli all

Soovitus on süüa minimaalselt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. 1 portsjon = 100 g ehk umbes üks peotäis. Köögiviljade hulka loetakse ka külmutatud, konserveeritud, kuivatatud kujul viljad, isegi mahl (teatud piirangutega). Russak juhib tähelepanu sõnale “minimaalselt”, väidetavalt pole selle mõiste sisulisele tähendusele eelnevalt kommunikatsioonis piisavalt keskendutud. Soovitav kogus on seotud kehakaaluga, seega meestele on kindlasti soovitatav süüa isegi rohkem kui 5 portsjonit päevas.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014 raames.

Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab puu- ja köögivilja kampaania raames mitmeid erinevaid kõikidele maakonna igas vanuses ja -soost inimestele, mille kohta leiab lisainfot Tervisetoa koduleheküljelt või FB lehelt!

EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Dale LD. AS (Hiiumaa), Loodusvägi OÜ (Tallinn) ja Pintmann Grupp OÜ (Võrumaa) konkureerivad aasta piirkonna ettevõtte peaauhinnale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursil Ettevõtluse Auhind 2014, mille võitjad selguvad 9. oktoobril.

Võrumaa ettevõte Pintmann Grupp OÜ opereerib Kubija hotell-loodusspaad, mille juurdeehitusena avati 2012. aastal spaa-ja saunakeskus ning kaasaegne Euroopa tasemel unekliinik. Ligi 50 töötajaga ettevõte paistab silma motiveeriva tööandjana ning on võitnud Eesti klientide usalduse, kelle osakaal ulatub ligi 80 protsendini. Ettevõtte 2013. aasta käive oli 1,8 miljonit eurot.

Tallinnas tegutsev Loodusvägi OÜ on pühendunud kodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele Euroopas. Mullu 265 000 eurose aastakäibe saavutanud ettevõte kasvatas viimase kahe aastaga oma tooteportfelli neljalt tootelt 55-le ning arengule on hoogu andnud mahetoodangu ekspordi alustamine Soome, Rootsi, Taani, Belgia ja Ühendkuningriigi turule. Ettevõtte kaudu saavad oma toodangut turustada mitmed Eesti väiketootjad.

Hiiumaa ettevõte Dale LD. AS tegutseb juba 1991. aastast ning 2013. aasta käive ulatus 3,9 miljoni euroni. Ligi 50 töötajaga ettevõtte konkurentsieelised tulenevad ettevõtte pikaajalisest tehnoloogilisest ning ettevõtte juhtkonna kogemustest, samuti tootmise paindlikkusest ja kvaliteedist. Dale LD. on väga hinnatud tööandja ning panustab kohaliku kogukonna arengusse.

Aasta piirkonna ettevõtte konkursil tunnustatakse ja tuuakse teistele eeskujuks majanduslikult edukaid, peamiselt siseturule suunatud väikeettevõtteid, mille käive või bilansimaht ulatub kuni kümne miljoni euroni ja mis on olulise piirkondliku mõjuga, kaasa arvatud Harjumaal või Tallinnas.

Loe edasi: EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Munkpreester Stefan Ots. Foto: Mihkel Hurt

Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.

Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud. Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”

Loe edasi: Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Laupäeval, 20. septembril täitub 90 aastat päevast, mil Eestimaa pinnal tegi oma esimese reisi elektrirong. Seda päeva peab oma sünnipäevaks Eesti Liinirongid AS ehk Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron, mis on elektrirongiliikluse järjepidevuse kandja.

“Tallinna ja Pääsküla vahele Baltimaade esimese elektriraudtee rajamise võimalusest hakati esmakordselt rääkima 1920. aastal, kohe peale Vabadussõja lõppemist,” rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip . “Täna ajas tagasi vaadates tuleb tunnustada vastse Eesti Vabariigi juhtide otsustusjulgust – elektrivedurite ja -raudteede arendamine oli kogu maailmas veel üsnagi algusjärgus. Kiita tuleb ka toonaste riigijuhtide tegutsemiskiirust – vaid nelja aastaga sai plaan teoks.” Andrus Ossip lisas, et raudteega seonduvaid otsuseid langetatakse Eestis julgelt ja kiiresti ka täna. “Otsus vahetada ühekorraga välja kogu riigi reisirongiliikluseks vajalik veeremipark on kogu maailmas üsna harukordne ning väärib kindlasti tunnustamist. Eestil oli siinjuures väärikas eeskuju ja kogemus omal võtta,” ütles Andrus Ossip.

Elektriraudtee on Eestis Andrus Ossipi sõnul jätkusuutlik. “90 aastat on väärikas number, kuid hoolimata oma kõrgest east on Elron teotahet ja “elektrit” täis,” sõnas Andrus Ossip. “Kavatseme oma reisijaid kvaliteetselt teenindada veel vähemalt sama kaua.”

Loe edasi: 90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

7. oktoobril toimub Suure Kõpu mõisas Viljandi maakonna taastuvenergia seminar. Pärastlõunal toimuvale seminarile on oodatud kohalike omavalitsuste- ja korteriühistute esindajate kõrval nii ettevõtjad kui ka kõik eraisikud, kes ühel või teisel viisil oma halduses olevatele hoonetele säästvamaid energialahendusi otsivad.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul saavad osavõtjatele tasuta seminaril esinejate näol kokku Eesti parim energiasäästu-alane kompetents ühelt poolt ning energia kasutajate praktika teiselt poolt. “Me kõik sõltume energiast vähesemal või rohkemal määral. Põhjamaana teame, et suurima osa meie kõikvõimalikest kuludest moodustavad hoonete soojana hoidmise kulud. Seda nii kodude, koolimajade, tootmishoone kui kortermajade puhul. Kõige suurema osakaaluga ühishuvi on meil seega rakendada kõikvõimalikke abinõusid, suutmaks nii täna kui tulevikus vajaliku soojuse eest tasuda. See tähendab aga tarku energiasäästulahendusi ning – investeeringud.” selgitas Kase. “Kõikide nende teemade üle saame seminaril arutada ning asjatundjate käest küsimustele vastuseid. Kui meil õnnestub taastuvenergia- ning energiasäästu valdkondadesse paigutamiseks Euroopa Liidult toetust saada, siis on raha otstarbekaks kasutamiseks vaja kindlasti valmis olla.”

Osalemine seminaril tasuta. Osalemiseks registreerimine!

Loe edasi: Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

Lugude õhtu “Visandeid Edgar Valterist” koos Vahur Kersnaga Pokumaal

Pokumaa tähistab Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva meenutuste õhtuga “Visandeid Edgar Valterist” Pokukojas 21. septembril kell 15. Oma teekaaslasest ja sõbrast kõnelevad Fred Jüssi, Heiki Ernits, Tiiu Randviir, Alo Murutar, Peeter Tooma, Ülo Vilimaa jt. Põnevaid seiku meenutavad ka kunstniku hilisemad tuttavad Urvaste vallast. Juturingi veab Vahur Kersna. Et kohtade arv on piiratud, saavad meenutusõhtust osa võtta ainult registreerunud külastajad.

Kirjastus Elmatar tutvustab Edgar Valteri lugude põhjal koostatud “Noodaspea luiskelugude” CD-d, millele on hääle andnud näitleja Tõnu Tamm, kes samuti meenutusõhtul osaleb.

Lastelegi on 20. ja 21. septembril Pokumaal tavapärasest rohkem tegevusi. Laupäeval saab Merike Tiimanni juhendamisel meisterdada heinanukke, pühapäeval proovida kätt maalimise ja looduslikest materjalidest meisterdamise kallal, juhendajateks Kanepi kandi kunstnik Epp Marga ja Eesti Vabaõhumuuseumi perenaine Age-Li Liivak.

Edgar Valteri loomingus on looduskunstil tähtis koht – armastas ta ju puukujukesi kõhvitseda, tema kujutlusvõimest on sündinud raamat “Kuidas õppida vaatama” ja meile kõigile tuttavad pokud. Eelmisest sügisest on Pokukojas avatud “Etsi tuba”, kus on Edgar Valteri Pöörismäe ateljeest pärit sisustus, maalitarbed, hobiasjad ja visandid.

Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Möödunud aasta septembris alguse saanud Geomar kehahooldustoodete heategevuskampaaniaga kogunes aasta jooksul SA TÜK Lastefondi sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks 2777 eurot.

Tegemist oli koostöös OÜ Aravoniga läbi viidud kampaaniaga, mille raames annetas ettevõte igalt müüdud Geomar tootesarja kehahooldustootelt 1 euro Lastefondile.

Kampaania käigus kogutuga rahastatakse Lastefondi 2015. aasta põhikampaaniat “Unistuste puhkus”, mille eesmärgiks on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning kogu perele tugiteenuste pakkumist.

Loe edasi: Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Tartu tantsuklubi “Inglise tantsud” Tiigi seltsimajas

Liam Robinsoni tantsubänd koosseisus (vasakult) Tim Walker, Liam Robinson ja Nina Zagorski. Foto: Phil Crow

Kolmapäeval, 24. septembril 2014 kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) Tartu tantsuklubi “Inglise tantsud”.

Liam Robinsoni tantsubänd (The Liam Robinson Dance Band) on taaskord Tiigi seltsimajas toimuva Tartu tantsuklubi külaliseks. Inglased mängivad peamiselt oma kodukandi, Inglismaa idaosas asuva Lincolnshire maakonna, külapidude tantsumuusikat. Kui tantsijatel on huvi, siis on nad suutelised haarama tantsurahva mitmeks tunniks oma kütkeisse. Vaatamata sellele, et inglise rahvatantsud on valdavalt kontratantsud, on need lihtsad, kiirelt õpitavad ning väga lõbusad. Ansambel on välja andnud tantsumuusikaga albumid “Welcome Here Again” (2011) ja “So Merrily Danced” (2014).
Ansamblis musitseerivad:
Liam Robinson – 2-realine lõõtspill, laul ja tantsuõpetus;
Tim Walker – löökriistad, kornet, laul;
Nina Zagorski – klaver, laul.

Lisainfot ansambli kohta!

Loe edasi:

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Kaader eelmise Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2013 Väike-Õismäe visioonivõistluse näituselt. Foto Reio Avaste.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni “Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

TAB 2015 kuraatori Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isejuhtivad autod. “See muudab liikuvuse tõhusamaks: tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muutuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel jääb väärtuslikku ruumi üle ning TABi ajal uurime, mida see linna, linnaelanike ja arhitektide jaoks tähendab,” selgitab Kaevats.

2015. aasta biennaal keskendub linlaste vabadusele, loovusele ja ruumitaju muutusele. Eesmärk on pakkuda nägemust tuleviku Tallinnast. Kasutades kolmanda tööstusrevolutsiooni, eriti isejuhtivate sõiduvahendite tehnoloogiat ja kogukondlikku mõtteraamistikku, pakub biennaal senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutuvas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse biennaalil uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhitektuurile: alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside kaasajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini.

Loe edasi: Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Tallinna Lasteteater Lepatriinu tervitab kõiki oma väikeseid vaatajaid

Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.

Etenduse pikkus on ca 35 min.

Etendust on võimalik mängida nii suures saalis kui ka keskmises bürooruumis.

Kui soovite pakkuda lastele meeldivaid jõuluhetki, siis võtke kindlasti meiega ühendust, kiirematele parem kuupäevade valik!

Lisainfo!

Täna tähistame vanavanemate päeva

Heili Mägi foto. Allikas: Kadri Muhini fotoarhiiv

21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike tähtpäevade nimistusse. Vanavanemate päeva eesmärgiks on tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest. Tähtpäev aitab lastel saada teadlikumaks sellest, millist tugevust, teadmisi ja elutarkust vanavanemad pakkuda suudavad ning tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist. Tähtpäev on asjakohane austusavaldus ka riigi poolt ning võimaldab avalikult näidata vanavanemate tähtsust eelkõige perekonna, aga ka ühiskonna jaoks tervikuna.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas. Ameeriklastel langeb see tähtpäev eestlastega samale ajale. Vanavanemate päeva tähistatakse kas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana ka Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Inglismaal. Kõik riigid tähistavad seda päeva erinevatel kalendrikuudel. Kui Eestis on tegemist ilmaliku tähtpäevaga, siis Poolas on vanavanemate päev seotud katoliku kiriku usupühaga. (Allikas: Vikipeedia)

Kohalikud ettevõtted on maaelu hoidjad

Juhataja Andres Trumm tutvustas Arke Lihatööstuse tootmist

Põlva maavanem Ulla Preeden külastas AS Arke Lihatööstust. Ettevõtte juhataja Andres Trumm tutvustas külalistele tootmishoonet ning seejärel arutleti nii lihatööstuse kui maakonna arengu üle.

AS Arke Lihatööstus on üks kaheksast MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmest, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist ning propageerivad kohalike ressursside kasutamist tootmises.

Saja kümne töötajaga on Arke Lihatööstus üks Põlvamaa suurimatest tööandjatest.

AS Arke Lihatööstus on täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Kogu 20. aastase tegutsemisaja jooksul on igal aastal kasvatud ning eelmisel aastal sai suure investeeringu toel nii tootmistsehh kui tapamaja kaasajastatud.

Sellega on loodud võimalused tootmismahtusid oluliselt kasvatada. Praegu kasutatakse lihatööstuses keskmiselt 1100-1200 siga ja 100 veist kuus. Kogu toore realiseeritakse oma kaubamärgi Karni all.

Kuigi suurem osa toodetest turustatakse Tallinnas on järgmised olulised piirkonnad just Põlva- ja Võrumaa.

Maret Reinumägi

Foto: Põlva Maavalitsus

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis kombineeritud järkamises 13. koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Enel Niin

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Märka vana maja!

Eesti taluarhitektuuri märkamiseks, väärtustamiseks ja talletamiseks on välja kuulutatud üleeestiline fotokonkurss “Vana aja maja”.

Fotokonkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada Eesti maa-arhitektuuri. Fotokonkursi idee sündis traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega tegeleva MTÜ Vanaajamaja mõttest panna inimesi ise märkama meie esiisade pärandid oma enda kodukandis. “Fotokonkursiga soovime suunata avalikkuse tähelepanu ilusatele vanadele hoonetele meie enda igapäevases keskkonnas. Kutsume kõiki üles jäädvustama pildile maapiirkonnas asuvaid ehituspärleid, et läbi selle edasi anda Eestimaa ehituspärandi ainulaadsust ja emotsiooni” kommenteerib Vanaajamaja projektijuht Piret Uus.

Linnades valvab väärtuslikke vanu maju ja nende taastamist Muinsuskaitse ning miljööväärtuslike linna-asumite kaitse on ka ühiskonnas laiemat heakskiitu leidnud. Maal on muinsuskaitse all vaid vähesed palkelamud. Tegelikult on väärtuslikke, tihti ka omanike eest kaitset vajavaid hooneid aga igas külas. “Soovime juhtida tähelepanu sellele, et vana maja taastamine nõuab oskusi ja selleks, et väärtuslik hoone ka pärast uuenduskuuri väärtuslik oleks, tuleb vaeva näha ja teadmisi omandada” selgitab Piret Uus. Loe edasi: Märka vana maja!