Sellel nädalal täitus legendaarsel ooperidiival Urve Tautsil 80. eluaasta.
Lugusid kirevast lavakarjäärist Estonia teatris räägib laulja juba selle reede (6. november) õhtul Tallinna Rahvaülikoolis. Kohtumisõhtul saame üheskoos tähistada Urve Tautsi 80. juubelit, kuulata head muusikat nii salvestustena kui ka Tautsi õpilaste elavas ettekandes.
Registreerumine: http://kultuur.ee/kursus/3d-kultuur-mojutajad/
Helena Tamm
Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuht
Märjamaale jõudis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut puudutav näitus. Rändnäitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile ja kaaskodanikele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu säilinud traditsioonide järgi.
Teame kuidas võrulased hindavad oma keelt, kihnlased körti, hiidlased kiiktooli, Lääne-Virulased regilaulu, muhulased oma saare murret…
Vaimset kultuuripärandit tuleb mõista laiemalt. Liivi Miil Sillaotsa muuseumist tutvustas näituse avamisel villase lõnga värvimist, eriti seentega. Näiteid tõi ta paljude taimedega värvimise võimalustest. Sekka kõlasid Märjamaa lõõtsanaiste lood. Maiu Linnamägi ja pillinaiste trio esitasid regilaulu.
Kultuuripärand ei ole ainult käsitöö, tants, pillimäng, vaid ka igapäevane tegevus, olgu selleks kalapüük, moosi keetmine, õlle tegemine, saunas käimine või liha suitsutamine…
Lapsi ootavad näitusel töölehed ja värvi ise pildid.
Elavad traditsioonid teevad pered tugevaks, panevad hindama möödunut, jälgima tehtud. Hoidkem oma kultuuripärandit, siis ta elab. Aarded, mis oleme oma vanematelt pärinud, tuleb pärandada ka järeltulevatele põlvedele.
Polegi muud, kui seada sammud näitusele. Lapsevanematel ja koolidel oma õpetajaskonnaga on palju teha selleks, et saaksime öelda: pärand elab.
Jaan Viska
1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.
Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.
Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.
KÜSKi Kogemuspäev on üritus, kuhu kutsume osalema kõiki vabaühendusi, avalikus sektoris töötajaid, ettevõtjaid, erinevaid KÜSKi partnereid ja muidu aktiivseid kodanikke ning huvilisi, et jagada üksteisega kogemusi sektoritevahelise koostöö teemadel, õppida teiste õppetundidest ja saada targemaks, et edaspidi ise veelgi paremini teha.
Kogemuspäev toimub juba kolmandat korda ning on sel aastal eriline, kuna märgib ühtlasi 2011. aastast alates KÜSKi kätes olnud Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetusprogrammi lõppemist.
11. novembril vaatamegi üheskoos tagasi nende aastate jooksul vabaühenduste ja avaliku võimu partnerite vahel algatatud koostööle avalike teenuste osutamisel ning jagame ka muid koostöötarkusi teiste maade ja merede tagant.
14. novembril algusega kell 20 toimub Tartu Jazzklubis heategevuskontsert “Lastefondiga laste heaks”, kus esinevad Margus Vaher, “Eesti otsib superstaari” 6. hooaja finalist Annabel Guitar ning DJ Liisi Voolaid. 10-eurose pileti hinnast läheb 7 eurot annetusena laste ravitingimuste parandamiseks.
Samal päeval tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond enda 15. sünnipäeva. Oma tegevusaastate jooksul on fond annetajate toel aidanud sadu raskelt haigeid lapsi ning teinud palju heategusid. Just seetõttu otsustaski Margus Vaher fondile appi tulla ning heategevuskontserdil esineda. Tema sõnul on Lastefond oma sümpaatsete tegemistega talle ammu silma jäänud ning ta on rõõmus, et saab musitseerimisega fondi töösse oma panuse anda.
Loe edasi: Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi
Juubelituuril lustime:
Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;
Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;
Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.
Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.
[pullquote]
[/pullquote]
2.-8. novembrini tähistatakse viiendat korda üle-eestilist noorsootöö nädalat, mis sel aastal kannab peakirja “Kõik erinevad. Mõned võrdsed?” , millega soovitakse pöörata tähelepanu noorte ja kogukondade rollile sõbraliku ja salliva ühiskonna kujundamisel. Nädala jooksul toimub üle kogu Eesti mitmeid tolerantsuse, vihakõne ja äärmusluse teemadele keskenduvaid sündmusi.
Noorsootöö nädalat korraldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on noortega tegelevad organisatsioonid igal aastal kontseptsiooni väljatöötamisse aktiivselt panustanud. “Sel aastal leiti teema üksmeelselt viimastel kuudel Eestisse emigreeruvate pagulaste temaatika tõttu, mis on tekitanud palju sallimatust kogu ühiskonnas. Noorsootöö nädala teema keskendub noortevaldkonna peamistele väärtustele, milleks on tolerantsus, võrdsus ning avatus,” toob Schlümmer välja. “Noorsootöö kaudu omandavad noored ka väärtushinnangud, mis aitavad luua Eestis sõbralikku keskkonda ka teiste rahvaste jaoks.”
Loe edasi: Noorsootöö nädalal pööratakse tähelepanu sallivusele ja sõbralikkusele
Armas tantsulustiline!
Juba sel reedel, 6. novembril algusega kell 20 ootame kõiki
pärimusmuusika ja -tantsu sõpru
Võrumaale Vastseliina rahvamajja osa saama mardikuu simmanist.
Tantsusamme juhendab ja saadab Kadri Lepasson sõpradega.
Eesti ühines ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes endale kohustuse tagada igale lapsele turvaline elukeskkond. Sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit traditsiooniliselt novembrit kui LAPSE ÕIGUSTE KUUD, pöörates sel korral erilist tähelepanu lapse kaitsele vägivalla eest ning lapse osalusõigusele perekonnaelus.
1. jaanuaril 2016 rakendub uus lastekaitseseadus, mis muuhulgas keelustab lapse füüsilise karistamise, mistõttu on käesoleval aastal tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 (lapse õigus kaitsele füüsilise ja vaimse vägivalla eest). Lapse kehaline karistamine on ebainimlik ja alandav, rikkudes lapse füüsilist puutumatust. Lapseeas füüsilise või vaimse väärkohtlemise või hooletussejätmise ohvriks sattumine tõstab oluliselt seaduserikkumiste tõenäosust noorukieas kui ka täiskasvanueas. Seega 20. novembri konverentsil “Ära löö last – ka sõnadega!” arutletakse, miks on uus seadus vajalik ja mis tegelikult uue seadusega muutub.
Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:
Loe edasi: Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud
Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.
Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.
Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.
Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust
MTÜ Terve Maailm algatusel ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel on alates sellest sügisest ellu kutsutud projekt “Hea tervise eest!”, mille eesmärgiks on kaardistada ja koondada kodanikualgatusel baseeruvad tervise edendamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud ning luua ühine tegevusplaan, et Eesti inimeste paremale tervisekäitumisele veelgi enam kaasa aidata.Projekti “Hea tervise eest” eesmärgiks on võimestada inimesi just rohujuure tasandilt veelgi enam oma tervise eest vastutust võtma ja oma tervisekäitumise osas muudatusi tegema.
Eesti erinevates piirkondades on mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi, mis oma tegevusega panustavad Eesti inimese parema tervise heaks – on kohalikke tervisespordi üritusi, erinevaid nõustamisi, grupiteraapiaid, pensionäride kogunemisi, külasündmusi jne. Paraku pole koostöö erinevate piirkondade, erinevate organisatsioonide ja erinevate tasandite vahel kuigi tugev.
Loe edasi: Projekt “Hea tervise eest!” kutsub õhinapõhiseid tervisealgatusi koonduma
Sel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.
Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.
Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.
Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.
5.-6. novembril toimub Võrumaal, Rõuge Noortekeskuse ruumides paikkonna tervise edendamise seminar “Kohalike elanike heaolu eile, täna ja homme – olukorra analüüsist mõjusate tegudeni”.
Oodatud on kõik juhid ja otsustajad, arendusspetsialistid, arengustrateegiatega tegelevad inimesed; tervisenõukogu liikmed; aktiivsed kogukonna inimesed, kes mõtlevad kaasa paikkonna arengu küsimustes või kes soovivad, et nende kogukonna liikmed oleksid terved ja õnnelikud ning tulevik oleks parem kui tänane päev.
Loe edasi: Paikkonna heaolu ja tervise edendamise seminar Rõuges
“Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimunud Piimafoorumil, “Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada. Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena.”
Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. “Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada?”
Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. “Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor.”
Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.
Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.
2015. aastal on Mõniste Päkapikumaa avatud 9.-12. detsembril. Seekord kutsutakse suitsusauna!
Lõuna-Eesti mitme tuhane aasta vanune suitsusauna traditsioon on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Üks selline väga vana ja auväärne saun asub Mõniste muuseumis ja koos saab heita pilgu sauna suitsusesse hämarusse.
Vanad saunajutud on täis kummalisi tegelasi. Suitsusaun on nende päriskodu ja seal nad Teid ootavadki, et soovida Teile head leili! Päkapikkudega koos lustivad hulk muinasjututegelasi, metsloomi ja saunaelanikke, kes seekord räägivad kõik ehtsas võru keeles. Kuigi Päkapikusaunas saab käia viltide ja kasukaga, saavad keha ja hing puhtaks.
Saunas käidud, on aeg astuda jõuluvana ette, kellel on kingitusekotid Teie jaoks valmis varutud. Teekonna lõpus ootavad Teid saunasaiake ja päkapikutee. Avatud on puhvet ja nagu ikka, töötavad hoolsasti ka piparkoogikunstnikud.
Info ja eelregistreerimine Mõniste Koduloomuuseumi kodulehel!
Jõulukuul 2002 Tallinna Toompea Kaarli Kirikus piiskop Einar Soone poolt diakoniseisusesse pühitsetud Saima Sellak-Martinson on varem tähistatud hingedepäeval avaldanud mõtteid, mis ajatuse mõistes on tänagi sama kaalukad.
2. novembril tähistame hingedepäeva, mis kuulub hingedeaja sisse. See on periood eesti rahvakalendris, mil oodati koju surnud esivanemate hingi, neid austati, neile kaeti tuppa või sauna toidulaud, neil paluti kaitsta karja ja põldu…
Meie ajal, mil enamasti enam põlvkonniti koos ei elata ja inimesed kolivad palju, on selle müstilise aja tähendus ehk pisut teisenenud. Kodus mälestatakse oma armsaid, mäletades neid fotode, öeldud sõnade ja tegude põhjal, meenutatakse koosveedetud aegu, süüdatakse küünlad surnuaial ja kodude akendel.
Hingedepäeval mõtleme ehk pisut rohkem surmale ja tajume ka iseenda piiratust. Sel ajal on lihtsam jaatada tõsiasja, et olemine oma eri pooltega – nähtava ja nähtamatuga – on üks tervik. Me tajume, et inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga, sest ka siis, kui inimene toetub puhtalt mõistusele ja ei usu igavest elu, ei kao surres jäljetult keegi. Jäävad mälestused, jäävad esemed, mis lähedast meelde tuletavad. Lisaks on meil usklikena lootus saada kunagi üksteisega kokku igaveses kodus, seal, kus Issand elab ja valitseb.
Hingedeajal mõtleme ehk enam siit ilmast kutsututele, meenutame neid, aga ärgem selle kõrval unustagem ka lähedasi, neid, kes on meie lähedal, kellega suhtleme igapäevaselt…
Täna saab Eesti üks vanemaid kohalikke omavalitsusi Vinni vald 25-aastaseks.
Algusaastatel oli Vinni vald suurima rahvaarvu (6500) ja pindalaga (ligi 500 km²) vald Eestis. Praegu on Vinni vald suurima pindalaga vald Lääne-Virumaal. Elanikke elab Vinni vallas ligi 5000.
“ Tagantjärele vaadates otsustati tookord arukalt suurema omavalitsuse kasuks, seda nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ning kodanikule nõu ja jõuga abiks olla,” ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Loe edasi: Vinni vald peab sünnipäeva
Täna kogunesid Paikusel pea kolmkümmend kunagise Erikutsekooli nr 35 töötajat, et meenutada 25 aasta pikkust käekäiku õppeasutusel, mis avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi.
Erikutsekool nr 35 moodustati 1. septembril 1965 endise Pärnu alaealiste koloonia baasil, mis allus tolleaegsele Eesti NSV Ministritenõukogu Riikliku Kutsehariduse Komiteele. Õppeasutus reorganiseeriti Erikutsekool nr 2-ks 27. septembril 1984 ja likvideeriti 19. augustil 1990. Rahvasuus mäletatakse kooli ka Sindi erikutsekoolina, aga Sindis pole sellist kooli siiski mitte kunagi olnud.
Ammuste töötajatega taaskohtumise korraldasid praegune Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe, Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Järvemäe töötas kooli algusest kuni sulgemiseni eesti keele õpetajana. Külaots õpetas füüsikat ja matemaatikat. Roosimäe andis ajaloo tunde.
Esmalt koguneti Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurde, kust alustati ringkäiku hoonetes, mis varem kuulusid erikutsekoolile. Teejuhiks oli kolledži kursant Ivar Mänd. Järvemäe mäletab umbkaudset asukohta praeguste lipuvarraste joonel, kuhu maeti suletud Erikutsekool nr 35 nimetahvel.
Loe edasi: Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi
Novembris on paljusid juba aidanud tervendaja Veet Mano taas Eestis, tema tervendavad seminarid ja individuaalseansid toimuvad viies linnas: Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Põltsamaal ja esmakordselt ka Võrus.Järgmisel nädalal, 3.-8. novembril toimuvad Eestimaa erinevates kohtades muusikute Mari Kalkuni, Ramo Tederi alias Pastaca ja Tuulikki Bartosiki uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid, tuues kuulajateni mängulise ja piireületava muusika.
“Upa-upa ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.
Plaadi teeb eriliseks tavapäratute muusikariistade kasutamine – instrumentide ülesannet täidavad näiteks mullikile, kilekott, videoteip ja tööriistakast, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. “Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde,” kutsub Mari Kalkun kõiki erilisest kontsertsarjast osa saama.
Ka plaadi ümbrise kujundus on tähelepanuväärne – selle looja on soome kunstnik Piia Lehti, kelle loodust, loomi ja inimesi kujutavad tööd harmoneeruvad suurepäraselt plaadil kõlava muusikaga.
Uue plaadi “Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontserdid kuuluvad 2.-8. novembril toimuva võru keele nädala ürituste sarja, mille eesmärk on julgustada kõiki uusi ja vanu sõpru võru keelt kasutama ja seda au sees hoidma. “Võru keeles on palju seletamatut soojust, peidetud huumorit ning mängulisust,” tõdeb Mari Kalkun. Akordionimängija Tuulikki Bartosik, kes sai võru keele mõistma tänu oma vanavanematele, rõhutab, et ta on lapsest saadik võru keelt ja kultuuri au sees hoidnud.
Loe edasi: Kontserttuur “Upa-upa ubinakõnõ” kutsub võru salakeelt avastama
SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab geneetilise hambaanomaaliaga 17-aastase Estelle kulukat ravi, aidates tasuda puuduva 12 jäävhamba asemele paigaldatavate implantaatide eest.
Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille puhul puuduvad inimesel enam kui kuue jäävhamba alged, Estelle puhul kaheteistkümne. Esteetilisuse aspekti kõrval on tütarlapse hambumuse probleem pigem funktsionaalne, sest olemasolevatel hammastel lasub ülekoormus.
Estelle ema sõnul põhjustab valest hambumusest tingitud koormus tütrele ka lõualuu valulikkust.
“Kuna Estelle ei saa valehambumuse tõttu kasutada toidu peenestamiseks purihambaid, millel on toidu mälumisel tegelikult kõige suurem tähtsus, tuleb tal seda teha teiste hammastega. See aga annab lõualuule vale koormuse ning ta on sunnitud valulikkuse tõttu tihtipeale söömise katkestama,” selgitab ta.
Tütarlaps on alates 2010. aastast saanud ortodontilist ravi, mis on küll vähendanud lõualuu valulikkust, kuid kogu probleemi lahendamiseks tuleb tal kaheksa piimahammast asendada implantaatidega. Sealjuures tuleb enne lahendada luu kasvatamise meetodil kaasasündinud luudefekt lõualuul, et implantaatide paigaldamine võimalik oleks.
Estelle raviarstid dr Alon Rass ja dr Kristiina Viltsin toonitavad, et kui sellise haigusega laps ei saa vajalikku ravi, jääb tema näo alumine kolmandik normaalselt väljaarenemata, see süvendab funktsionaalset probleemi.
Loe edasi: Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid
Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.
Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.
Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.
Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.
Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.
Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus
Kadrioru pargi tuntuim veekogu on Luigetiik, mis rajati aastal 1740. Vikipeedia andmeil on Luigetiik mitmeid kordi umbe kasvanud. Tiigi keskel olevale saarekesele ehitati möödunud sajandi kolmekümnendatel kõlakoda, tiik ääristati paekallastega ja rajati purskkaevud. Samal ajal rajati ka päikesekella väljak. Tiigi suurem uuendamine toimus 2006. aastal.
Luigetiik Kadriorus. Foto: Urmas Saard →
Kolletamiskuu viimasel päeval peetakse Sindi automudelismi juhtrajal taas Eesti karikaetapp.
Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja, loodab eeloleval laupäeval näha Sindi ringrajal paar- kuni kolmkümmend võistlejat Äksist, Haapsalust, Tallinnast, Jõõprest ja muidugi ka Sindist. Kavas on klassid PR-24 (produkt), F1-32 (vormel), Open-12 ja ES-24 (suur eurosport). Avastardiks peaksid võistlejad valmis olema kella kümneks.
Autasustamisel jagatakse karikaetapil ainult diplomeid. Karikad antakse tänavu novembris viimasel etapil Äksis.
Karikasarja hooaja lõpetajad Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard →
Samal teemal
Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus
Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat
