Jätkuvalt püsib veetase Pärnu lahes ja Pärnu jões, allpool Sindi paisu, tavatult madalal. Pärnu sadamas mõõdetavat veetaset saab pidevalt jälgida. Täna kell 21.00 oli näit -70 cm.
Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda. Foto: Urmas Saard
„Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnutsi on sügiseti veetase Pärnus tavaliselt aasta kõrgemate killast ja madal veetase iseloomustab pigem maid ja juunit,“ vahendab Pärnu Postimees.
1976. a 14. oktoobril mõõdeti Pärnus -122 cm, mis on jäänud seni madalaimaks veeseisuks. Kõige kõrgemale tõusis vesi Pärnus 2005. a 9. jaanuaril, siis mõõdeti 275 cm üle nulli. Kui linna tungivat tõusuvett tekitab edela tuul, siis taganeva merevee põhjuseks on kirde- ja idakaarest puhuvad kestvad tuuled.
Tänased pildistamised on tehtud ajavahemikus 15.00 kuni 18.00, kui vesi langes -60-lt -65-le sentimeetrile.
Septembris tegi Sindi linnavolikogu otsuse eraldada seltsimaja remondiks täiendavalt 22 500 eurot, mis võimaldab juuli lõpus alustatud remondi mahtu oluliselt suurendada.
Uuenev Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard
Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles, et seltsimaja hoone fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumus summas 99 900 eurot ei võimaldanud algselt kavandatud mahus kõiki soovitud töid teostada. Täiendav lisaraha lubas nüüd soojustada ka saalide kohal asuval pööningul olevad välisseinad. Katusele sai paigaldada lumetõkendid. Ka vihmaveetorusid pandi juurde. Mõlema saali evakuatsiooni välisuksed lubati tellijale üle anda 10. novembri paiku. Siis saab ka neli puidust ust asendatud uutega.
Enamik välisseinasid on juba saanud helerohelise värvuse. Tumeda rohelisega värvitud ristkülikukujulised osad märgistavad varem olnud aknaavasid. Linnapea Marko Šorin peab värvivalikut väga õnnestunuks, kuna harmoneerub hästi ümbritseva kõrghaljastusega.
Sõnad Seltsimaja ja Raamatukogu tahetakse sotse seinale maalida võimalikult suurema kirjaga, et oleks hästi nähtav ka Pärnu maanteelt. Täpsemad mõtted on alles peas liikvel, selgitas Ariko.
Käimasoleva üleriigilise ettevõtlusnädala osana toimus eile kaheksandat korda Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa noorte tulevikutegijate ideekonkurss „Meri – võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“.
Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas. Foto: Urmas Saard
Pärnumaa üldhariduskoolide erinevates vanuseastmetes õpilastele suunatud ideede võistlust korraldab Mari Suurväli juhtimisel TÜ Pärnu Kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja Ettevõtlusharidus selts. Tänavu osales alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumiastme lõpetajateni kokku 121 noort, kellest üle kolmandiku moodustasid Sindi gümnaasiumi 42 õpilast. Maakonnast olid veel esindatud Pärnjõe kool ja Vändra gümnaasium, Pärnu linnast Koidula gümnaasium ja Ühisgümnaasium.
Ideede esitlemise ja hindamiskomisjoni tööga alustati kell 11 ning juba kolm tundi hiljem said parimad oma tööle hinnangu. Vanuserühmade kaupa reastati paremusjärjestus eraldi gümnaasiumi-, põhikooli- ja algklassiastmes.
Gümnasistid: 1. “Mudelpaatide laenutus”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Elbe Metstalu. 2. “Rendikapid rannas”, Koidula gümnaasium, juhendaja Birgit Peterson. 3. “Veepealne seikluspark”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Mari Suurväli.
Täna möödub täpselt aasta päevast, kui Kihnu rahvalaulik Virve Elfriide Köster Saaremaa AS Baltic Workboatsi laevatehases ehitatud „valge luige“ šampanjapudelit killustades omanimeliseks parvlaevaks ristis. Mullu 5. oktoobril tegi Kihnu Virve esimese reisi Kihnust Munalaidu.
Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard
Minul avanes esimene võimalus alles enam kui 11 kuud hiljem näha Munalaiu sadamas uhket 45 meetri pikkust jääklassiga reisiparvlaeva, mille mõlemat külge kaunistab Tartu kunstniku Veiko Klemmeri kujundatud muster ja suures kirjas kirjutatud laeva nimi Kihnu Virve. Neljapäeval polnud reisijaid palju, aga vajadusel mahutab parvlaeva tekk 30 sõiduautot, lisaplatvormtekki kasutades kümmekond rohkemgi. Veoautode piiranguks on 90 tonni: kas kolm 30-tonnist või kaks 45-st. Kui Kihnu Virve eelkäijatel sai üksnes mööda treppe üles ja alla liikuda, siis nüüd saab jalavaeva vähendada lifti abil. Päikesetekile ja 180 ruutmeetri suurusesse reisijate salongi mahub paarisaja inimese ringis.
Muidugi polnud sedakorda Audru pasunakoori Õnn Tuli Õuele sõitjaid tervitamas, nagu see sündis Kihnu sadamast esimesel reisile väljudes, aga põnevust jätkus esmareisijale selletagi küllaga. Kuid kaptenisillal asus endiselt sama kapten, kes sõitis ka esimese reisi. AS Kihnu Veeteed asutaja ja omaaegne juht Annely Akkermann ütles, et Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. „Väga tore mees, andekas keelte peale. Eesti keelt räägib nii hästi, et keegi ei saa aru, et see ei olegi tema emakeel,“ kiitis Akkermann.
Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.
Igor Taro, Põlva maavanem. Foto: Põlva maavalitsus
“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.
Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.
Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes
Foto: Ettevõtlusnädal/EAS
ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.
„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi
huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti
Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid kaasa mõtlema kutsuv arutlus nn Suur-Pärnu teemal, millele lisas täiendavat mõtteainet Sindi linnapea Marko Šorin, kes ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väitluse lõppemist. Foto: Urmas Saard
Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kutsel kohtusid 28. septembril Tervise keskuse konverentsi saali laval ühise laua ääres Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin. Kolledži direktori Henn Vallimäe juhtimisel pidanuks toimuma väitlus tulevase nn Suur-Pärnu võimaluste teemal. Väljakuulutatud väitlusest siiski osalejate vahelist tulist vaidlust erinevate seisukohtade kaitsmiseks ei kujunenud. Ootuspäraselt jagasid Kosenkranius, Kaljuste ja Kukk kolmekesi ühiseid arusaamasid, sest neid ühendab soov moodustada oluliselt suuremat haldusterritoriaalset üksust. Kosenkraniuse sõnul on väär nimetada märkimisväärselt laieneva pindalaga Pärnut Suur-Pärnuks, Pärnu vallaks või Pärnu linnaks. Piisavat nimetusest Pärnu.
Šorin ei esitanud otseseid vastuargumente Pärnu soovile mitmete valdadega liitumiseks. Ta leidis, et kui omavalitsused peavad ühinemist heaks sammuks, siis tuleb neile edu soovida. Samas ei näe Šorin mõjuvat põhjust Sindi liitumiseks Pärnuga. Teatavasti on Sindi linnavolikogu välistanud Pärnuga ühinemise otstarbekuse. Seda teades oli arvukal väärikate ülikooli kuulajaskonnal huvitav kuulda arvamusavaldusi ja seisukohti, millest vähem räägitud. Mõnigi Šorini väljaütlemine kutsus esile paljude kuulajate heakskiidu ja päris innuka aplausi.
Tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval esinesid Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Pärnumaal Sindi seltsimajas, Pärnu keskraamatukogus ja Tõstamaa mõisas.
Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard
Keskpäeval alustasid noored interpreedid kontserdiga Sindi seltsimajas, kuhu kogunes üle poolesaja kuulaja, mida polegi väikelinna kohta väga vähe. Lavale astuti grupiti, kolme või kahekaupa. Esinesid Kerstin Laanemets (flööt), Siret Sui (flööt), Valeri Trahhatšov (klarnet), Brigita Mass (viiul), Fred Heinoja (viiul), Martin Mänd (tðello), Evita Lohu (klaver), Richard Mägar (klaver).
Kontserdi pikkus oli üks akadeemiline tund, mille kestel esitati tuntud kauneid heliteoseid. Kontserdi lõppedes ei varjanud mõnedki kuulajad oma üllatust, et muusikakeskkooli tasemel musitseerimist õppivad noored suudavad nõnda suurepärase meisterlikkusega ka keerukama helistikuga palasid ette kanda. Avaldati arvamust, et mõnigi koju jäänud muusikahuviline võib hiljem kahetseda kontserdile tulemata jäämist. Kontsert oli tasuta.
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise traditsiooni algatas 1975. aastal legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin, kes oli tol ajal Rahvusvahelise Muusikanõukogu president. Eesti Muusikanõukogu kutsus oktoobri esimesel päeval juba neljandat korda osalema rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele, mida tänavu aastaks kavandati üle riigi enam kui 150 esinemisega.
Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.
ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard
Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.
Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.
Käesoleval sügisel annab rahastu Prototron juba 15. korda välja 40 000 eurot selliste ideede elluviimiseks, mis aitavad muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks, paremaks ja mugavamaks. Ideekonkursile on tänavu eriti oodatud ideed Kagu-Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtlikelt inimestelt ning piirkonna parima idee esitajale on välja pandud eripreemia. Ideid oodatakse 15. oktoobrini rahastu kodulehel aadressil www.prototron.ee.
Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova kutsus Väimelas peetud Võrumaa noorte ettevõtluspäeval kõiki esitama on nutikaid ideid konkursile, mille tähtaeg on 15. oktoobril. Foto: Prototron
Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova julgustab kõiki ettevõtlikke inimesi oma ideedega välja tulema. „Paljud Prototroni rahastusega lendu tõusnud ettevõtted ongi alguse saanud kellegi isiklikust probleemist ja sellele lahenduse otsimisest. Prototron aitab selle lahenduse ehk käega katsutava prototüübi valmis teha,“ rääkis Palvlenkova, kelle sõnul rahastab Prototron parimaks tunnistatud ideede teostamist kuni 10 000 euro ulatuses.
Võitjameeskonnad saavad lisaks prototüübi loomiseks vajalikule rahasummale erinevaid tugiteenuseid, mille hulka kuuluvad: Tehnopoli kuuekuuline inkubatsiooniprogramm, õigusabiteenused ja kommunikatsioonitugi. Nii saavadki ideedest käegakatsutavad tooted, lahendused ja ärimudelid, mis meelitavad ligi investoreid ja uut rahastust.
„Tugiteenused on kui motivatsioonipakett ja mõeldud selleks, et toetada meeskonda nende idee arendamise teekonnal. Üksinda garaažis nokitsedes on tulemus üks, oma meeskonnaga teiste startuppide kõrval toetavas inkubaatorkeskkonnas hoopis teine. Lisaks suunavad meeskondi oma valdkonna spetsialistidest mentorid,“ selgitas Pavlenkova.
Viljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.
Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.
Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.
Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.
Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.
27.-29. oktoobrini peetakse Võru kultuurimajas Kannel juba traditsiooniks kujunenud läänemeresoome sügiskonverentsi, kus käsitletakse läänemeresoome keele, kultuuri ja piirkonna praegust olukorda, kuid pilke heidetakse ka minevikku.
Konverentsi peaesinejateks on soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal, keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen, liivi keele uurija Eberhard Winkler, arheoloog Valter Lang ja folklorist Andreas Kalkun. Lisaks kutsutud külalistele astuvad Soome, Vene ja Eesti teadlased üles põnevate ettekannetega läänemeresoome keelte ning kultuuri kohta. Ettekannetes tulevad vaatluse alla karjala, liivi, isuri, vadja, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, käsitletakse nii keelepoliitikat, -struktuuri kui ka -õpet ning tutvustatakse arvuti rolli ja pakutavaid võimalusi tänapäevases keeleuurimises.
Interdistsiplinaarset läänemeresoome sügiskonverentsi on korraldatud 1996. aastast. Käsitlemist on leidnud kõik läänemeresoome keeled ja piirkonnad, keelestruktuuri ja -ajaloo kõrval on üha enam arutatud ka läänemeresoome praegusi probleeme ja kestlikkust.
Konverentsi korraldavad Võru instituut, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse osakond ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Konverentsi toimumist toetavad riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” ning Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Kolmapäeval, 28. septembril, toimub Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajate tähelepanelikul kaasamõtlemisel väitlus Suur-Pärnu teemal.
Väitlust juhib Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Väitlusel osalevad maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin.
Kuna Sindi linnavolikogu on algusest peale välistanud isegi Pärnuga liitumise läbirääkimised, rääkimata siis vähimastki ühinemise kavatsusest, tõotab Šorini kutsumine väitlusele muuta nelja mehe vahelise avaliku kohtumise huvitavaks argumenteerimiseks, milles võivad ilmneda üsnagi vastandlikud seisukohad.
Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →
Täna lõppes 14. Matsalu loodsufilmide festival, mille raames tunnustati selle aasta parimaid rahvusvahelisi loodusfilme. Kokku laekus festivalile üle 900 filmi, millest võistlusprogrammi valiti 30. Nende 30 seast valis kuueliikmeline žürii välja kahe kategooria – loodus ning inimene ja loodus – kategooria võitja, parima operaatoritöö ning parima režiiga filmid. Lisaks anti välja festivali Grand Prix. Auhinnatseremoonia toimus täna kell 18 Lihula kultuurimajas.
Iga aastaga on festivalile laekunud filmide tase kasvaud. Žürii esimees Derek Kilekenny-Blake on žüriis teist korda. „Võrreldes seitsme aassta taguse ajaga, kui ma esimest korda žüriis olin, on festivalile saadetud filmide, ning loomulikult lõpuks võistlusprogrammis osalevate filmide, tase oluliselt kasvanud. Ma juba ootan järgmiste aastate festivale, mil siia tagasi tulla ning näha, kui kõrgele on tase siis kasvanud.“sõnas Kilkenny-Blake.
Festival on aastate jooksul leidnud oma koha loodusesõprade südames. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on kindel, et ka 15. festival tuleb ning veel rohkemate osalejate ning vaatajatega. „Festivali lõppedes on nii palju mõtteid, kuidas tulevikus edasi minna ning seda väga head festivali veel paremaks muuta. Mul on hea meel, et festivali aastaid korraldanud inimesed on jäänud korraldusmeeskonda ning annavad endiselt oma panuse. See näitab, et festival on elujõuline ning oluline ka korraldajatele.“
Täna lähetati 430 ratturit üheksandale Pärnumaa rattaretkele täiesti uuel teekonnal.
Pärnumaa rattaretkelised läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard
Tund pärast kekspäeva alustati pedaalimist erinevalt eelmistest aastatest Pärnu Rannastaadioni kõrvalt. Start ei tähendanud võistlemist kiireima sõitja tiitlile. Sõideti vastavalt meeleolule ja nauditi kaunist sügist. Läbitava raja pikkuseks võis valida 50 või 30 kilomeetrit.
Enam ei toimunud kesklinna silla sulgemist. Sõideti mööda ranna lähedast kergliiklusteed Papiniidu tänavale ja ületati Papiniidu sild. Edasi jätkus sõit mööda Tammiste kergliiklusteed ja Rakvere maanteed Sindi teeristini. 30 kilomeetrisel distantsil liikujad ületasid Pärnu jõe Sindi kohal. Pikema distantsi valijad ületasid Pärnu jõe Toris. Sindis jätkati taas ühisel rajal mööda Paide maanteed. Raekülas ületati liiklustihe Riia mnt. Lembitu tänavalt pöörati Merimetsa. Mai tänavalt tehti vasakpööre taas Papiniidu tänavale, edasi mööda tuttavat kergliiklusteed tagasi Rannastaadioni juurde.
Pildigalerii jaoks on fotod tehtud Sindis, kus ratturite rivi veninud juba väga pikaks ja hõredaks.
Eesti riik saab peagi saja-aastaseks. Konstantin Päts juhtis selle riigi väljakuulutamist ning oli esimene peaminister ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses.
Püstitades Toompea lossi aeda mälestusmärgi Eesti Vabariigi väljakuulutajale pühitseme selle riigi sünnilugu ja tugevdame meie ajaloomälu.
Toeta ettevõtmist Sinagi!
Iga väiksemgi annetus on oodatud.
Konstantin Pätsi Muuseum
Annetuse saaja: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Arveldusarve: EE101010031568127222
Selgitus: Konstantin Pätsi mälestusmärk
Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Foto: Urmas Saard →
Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
Esimest korda süüdati samal päeval 2006 a. 16 küünalt Eesti riigipeade mälestuseks Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Urmas Saard
„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.
„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril kell 15 Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigivanemaid.
Vastupanuvõitluse päeval peab päevakohase kõne traditsiooniliselt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard
Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.
Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja mullu Paide Püha Risti kirikus.
Kell 13 oodatakse Rakvere linnavalitsuse saali (Lai 20) Pätsi muuseumi liikmetega kohtuma kohalikke ja kogu Virumaa ajaloohuvilisi. Arutatakse eelkõige riigi sajanda sünnipäevaga seonduvat.
Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 10 asetatakse pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad justiitsminister Urmas Reinsalu ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
On laupäeva pärastlõuna, hakkavad helisema kirikukellad, mis on märguandeks lõpetada igapäevased toimetamised. On aeg minna nädalavahetusele vastu, unustada korraks kartulipõld, seenemets või hoopis argipäevased askeldamised. Vaim vajab kosutust. Selleks on Vigala kirik avanenud uksed kultuuriüritusele.
Esimesel päeval on nagu Raplamaa meeste päev, kus musitseerivad Heiki Mätlik (s. Purila) klassikalisel kitarril ja Andres Uibo orelil. Duo Mätlik ja Uibo on koos musitseerinud juba aastat 2002. Seekordses kavas on tuntud heliloojate palad, olgu nendeks A.Vivaldi; H.I. Biber (kelle loomingut salvestati Viimsi kirikus); J.S.Bach; L.Beethoven ja J.S.Weiss. Tunnustavalt on Beethoveni poolt öelduna, et harilik kitarr kõlab nagu orkester.
Klassikaliste helide lummuses möödus aeg märkamatult, lisaks heale pillimängule saime lühitutvustust lugudest. Kõik see kõlas suurepäraselt hea akustikaga kirikus. Olime tänulikud Vigalas meeleoluka õhtupooliku eest. Vigala kirik on käinud oma teed 677 aastat, mil 130 aastat tagasi sai Maarja kogudus Müllervertedi oreli Tartumaalt, kui jäi väikeseks sealsele Peetri kirikule mõeldud orel. Oreli tähtpäevaga saab nimetada tuntud organiste Riho Tormist ja Artur Uibot.
Pillimeeste tänamine koguduse poolt: K. Jõgi ja H. Aosaar.
Seekordsetel esinemistel mängiti paljud palad Tormise orelil. Teine päev möödus Vigalale tuntud pillimeeste Arvo Leiburi (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Elisabeth Härmsoni (viiul) ja Andres Uibo (orel) esituses ning lauljana astus üles Vigalale tuttav kontratenor Ka Bo Chan. Heliloojatest oli valitud D. Buxtehode ja W. A. Mozart. Kõlasid A. Dvoraki tsüklist viis laulu piiblilugudest. Kontsert lõppes lõppes kogu pillimeeste esitusega. Esinejatele sügislilled.
Koguduse esimees H. Aosaar tänas kiriku aastapäeva tähistamast meeleoluka kontserdiga, tänusõnad kirikuõpetajalt K. Jõgi. Suur kummardus muusikutele eesotsas Andres Uiboga Vigala muusikapäevade korraldamisel. Klassikaline muusika on igikestev. Anti lootust, et ehk tulevad ka neljandad muusikapäevad. Tänuliku kuulajana ja koolides omal ajal muusikalektooriumite korraldajana näeks aktiivsemat osavõttu noorte poolt. Valla kultuurielu on üks osa Vigalast. Niikaua kui Andres Uibo armastab oma kodukirikus esinemist, seni peaks meil tahtmist olla tänulikeks kuulajateks.
Konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest” toimub 30. novembril ja 1. detsembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis.
Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja erinevatest vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.
Konverentsil osalejaid kutsutakse arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.
Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.
Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.
Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.
“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”
Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.
Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Loe edasi: Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival
