Tulekul on konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest”

Konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest” toimub 30. novembril  ja 1. detsembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis.

Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja erinevatest vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.

Konverentsil osalejaid kutsutakse arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.

Kui vana on regilaul? Regilaulu erinevate eluperioodide üle on palju vaieldud, kuid regilaulu tekkimise ja vanuse kohta on arvamust avaldanud vähesed uurijad. Kas regilaulu vanust saab üldse määrata või on see kogunud endasse mõtteid ja uskumusi aegade algusest peale?

  1. Kas regilaul on fiktsioon või tõde, kunstiteos või ajaloodokument? Kuivõrd regilaul peegeldab omaaegse ühiskonna reaaliaid? Mil määral avaldub selles lauliku individuaalne loovus?
  2. Kuivõrd esindab regilaul mingi ajastu keelekasutust ja kuivõrd üksnes spetsiifilist regilaulule ainuomast registrit? Kuidas suhestub regilaul kõnekeelega?
  3. Mispuhul/Mis põhjusel regilaule üldse tarvitati ja milleks on neid tarvis tänapäeval? Millised on olnud regilaulu kasutusvaldkonnad ja kuidas on nende kasutamineajas muutunud?
  4. Regilaul kui maarahva piibel? Kui igapäevane nõiakunst? Kuivõrd regilaulud kajastavad neid laulnud inimeste uskumussüsteemi? Kas regilaulu usundiline maailmapilt esindab pigem läänemeresoomlaste kristluse-eelset usundilist maailmavaadet või on edukalt inkorporeerinud endasse ka kristliku maailmavaate?
  5. Rohkem kui saja-aastane regilaulu uuskasutuse traditsioon, kus regilaulust on inspiratsiooni ja innustust saanud nii sõnalise, muusikalise, draama- kui kujutava kunsti loojad. Miks mõned kunstiliigid on uuskasutuses olnud edukamad kui teised?
  6. Kogemuspõhine regilaulu-uurimus: millised on olnud inimeste kehalised ja hingelised kogemused regilaule esitades ja uurides. Regilaulu roll individuaalses ja kogukondlikus suhtluses.

Konverents on üheksas 2000. aastal käivitunud ning iga kahe aasta tagant toimuvate regilaulukonverentside seerias.

Konverentsil osaleda soovijail palutakse saata korraldajatele sellekohane teade 10. oktoobriks k.a ning ettekande teesid 1. novembriks.

Liina Saarlo, liina@folklore.ee

Mari Sarv, mari@folklore.ee