Võrumaa

Rõugõ krossiklubi kasus

Rouge_kross1 — Tsikli hüppäs nigu kunn. Harju Ülle pilt.

«Mis taa hainaga iks tetä, las poisi parõmb sõitva,» muheli Rõugõ valla Vanamõisa külä Pedäjä talo perremiis Tillemanni Ervin, kelle hainamaa pääle om Rõugõ krossiklubi kõrraligu sõiduraa ehitänü ja mitu võistlustki kõrraldanu.

«Poig Siim küsse joba sis, ku Rõugõ koolin opsõ, krossiraa jaos kotust,» kõnõl’ Ervin. «Sis arvssi, et poisi jutt, a nüüt om tä täüsmiis ja esi poja esä. Kolm aastat tagasi nakas’ tegemä, Rõugõ päält tull’ poissõ manu. Nüüt om näil uma rada siin ja külän elu käü.»

«Külän olli poissõl tsikli olõman ja mõtli, et teemi är,» ütel’ Võrolt peri Ilvese Erki, kiä tull’ Rõugõ mehe Liiberti Antiga Siimulõ appi ja tekk’ klubi kats aastat tagasi ammõtlikus. Timahava talvõl astsõ klubi Eesti motospordi föderatsiooni.

Inne jaanipäivä peeti Vanamõisa krossiraa pääl maaha tõnõ suur võistlus ja edimädsel lämmäl pühäpääväl päält vihma tulli krossimehe laembas tettü raa pääle sõitu har’otama.

«Meil om pundin kopamiis kah, ku rata om vaia kaiba, sebimi koskilt kopa ja panõmi timä ruuli,» selet’ Rõugõ krossiklubi vahtsõnõ päämiis Linnu Ahti, ammõdi poolõst Mäetalu sepp.

Tsipa ao peräst näüdäs’ tä, ku väkev hüppemägi kopaga tettü om: tsikli hüpäs’ taiva all nigu kunn perve päält lumpi.

Ahti kõnõl’, et motosport passis sepä hingeeloga häste kokko: virota saa mõlõmba ala pääl. Trenni saa kah ilma perrä tetä, ku uma ao perremiis olõt. Loe edasi: Rõugõ krossiklubi kasus

Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha Ivo Lille isikunäitust

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab täna kell 16.00 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides

Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg "kerivad" jutulõnga. Foto: erakogu — Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg “kerivad” jutulõnga. Foto: erakogu

Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival “Lugu”.

Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid.

“Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.”

16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.

Festivali läbiv teema “Lugu” tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

Missos toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad

Võrumaal Misso vallas toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad. Talgupäevade raames pandi ühistöö käigus paika põhumaja autokummidest vundament – ehitise rõhk on taaskasusutusel ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel.

Järgnevate talgupäevade käigus hakatakse ehitama põhumaja seinu. Õhtuid sisustati teemakohaste loengutega ja õppefilmide näitamisega. Kohalviibijad hindasid ka suurepäraseid ujumistingimusi.

Eriti põnevaks ja sisutihedaks kujunesid erinevate spetsialistide kaasatuse tõttu õhtused aruteluringid, mille raames leiti rida võimalusi edasiarenduste realiseerimiseks. Nooremate osalejate arvates peeti töötegemise käigus ära ülikooli tasemega loengud, millest paljud olid sellistel teemadel, mis pole ülikoolide õppekavadesse veel jõudnudki, kuid peaksid seal kindlast olema.

Ühiselt jõuti arusaamisele, et erinevate kombineeritud kompetentside kaasamise kaudu on võimalik jõuda oluliselt parema tulemuseni. Samuti oldi nõus loengutsükleid huviliste olemasolu korral kordama. Eriti huvipakkuvad ja teemaga haakuvad olid osalejate sõnul maamajanduse tervikkäsitluse loengud, mida täiendasid veel infotehnoloogilised lahenduskäigud, mis looksid suurepärased võimalused jätkusuutliku maaelu tekkeks ja pakuksid olulist leevendust toidu omavarustusvõime tagamisega, urbaniseerumisriskide leevendamiseks ja demograafiaprobleemide lahendamiseks. Osalejad nägid teemade taga väga suuri jätkusuutlikkuse riske, mille kõik teed viivad meie rahva ja kultuuri jätkupidevuse mõisteni ja seda nii ühiskondliku julgeoleku kui ka geneetilise jätkusuutlikkuse mõistes. Ühiselt jõuti arusaamiseni, et loengusarju võiks korrata, kuid see eeldab järgnevate registreerinute vastava huvi ülesnäitamist.

Ökomaja ehitamise talgud kestavad 20. augustini.

Fotogalerii: http://nagi.ee/photos/sarvedegalammas/sets/388171/

Elukeskonna ja Rahvastikuarengu Selts, Madalasustusega Planeedi Selts

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Romantiline luulekava peab oma viiendat sünnipäeva Võrus

Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimub reedel, 18. juulil kell 20 luuleõhtu “Romantiline luulekava”.

Võrumaalaste ja külaliste jaoks avaneb reedel, 18. juulil võimalus nautida formaati „Romantiline luulekava“, mis loodi mõttekaaslaste Üllar Saaremäe ja Georg Merilo poolt 2009. aastal.

Luulekava eripäraks on iga kord uuenev sisu, erinevad esitajad ja luulet saatvad muusikud. Võru publiku jaoks on laval riimitud sõnasõda pidamas kirjanik Jan Kaus ja vabakutseline Georg Merilo, esitajaid saadab ja soleerib Mingo Rajandi kontrabassil.

Eriliseks teeb luulelugemise ja vahelemusitseerimise asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Selliselt elab laval justkui kolme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.

Tänu kultuurkapitalile ja teistele koostööpartneritele toimuda saav luulekontsert kestab kella 20-21.30 ja toimub Kreutzwaldi muuseumi hoovis (saju korral sees), täiskasvanuile sissepääs 2 eurot, lastele tasuta.

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Tulemas on kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”

SAMSUNG DIGITAL CAMERA — Viitina Kuurits 2010. Foto: Vaiko Tigane

Laupäeval, 19. juulil toimub Viitina Järvesaares kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”.

Kuuritsapäeva kava:

12.00–14.00 võistkondade registreerimine (võistkonnas 4 liiget)

14.00–14.30 püügiriistade ja kostüümide ülevaatus

15.00–16.00 kalapüük Viitina järvedes

16.00–16-30 püütud kalade kaalumine

16.30–17.30 laulavad külalised Mordvast ja tantsib Saku sanglejate tantsurühm

Uhhaa söömine

18.00-…… autasustamine ja püütud kalade oksjon, auhind kõige ilmekamale kostüümile

Õhtu jätkub tantsides, muusikat valib Meelis Koppel. Päeva juhib Jaanis Koppel.

Üritus on pealtvaatajatele tasuta!

Lisainfo: Viitina Külaselts, tel 517 4556

Ansambel Kõrsikud kontsert Plaani karjamõisas

1. augustil kell 19.00 esineb Plaani karjamõisas ansambel Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk ja Päss.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise muusikaelamuste nautimiseks.

Piletid on saadaval Piletilevist:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/korsikud-plaani-karjamoisas-148288/

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Juuli keskel võib Suurel Munamäel kohata müstilist ja müütilist Dr Kreutzwaldi. Kahel torni juubelinädala päeval etendub suve ilmselt kõige õudsam komöödia, mis põhineb Eesti pärimuslugudel ja meie muinasjutuisa F.R. Kreutzwaldi loomingul. See on hirmus ja naljakas Piip ja Tuut Teatri uuslavastus DOKTOR KREUTZWALDIST JA MUSTAST KUNSTIST.

Esietendus: 16.07.2014 kell 19.00,
etendused 17.07.2014 kell 15.00 ja kell 19.00.
Ainult väga uudishimulikud ja julged võivad tulla, kogu perega!
Piletid Piletilevist ja kohapealt!

Meeskond:
Toomas Tross ja Haide Männamäe – autorid, lavastajad, näitlejad (Piip ja Tuut)
Meelis Kubo ja Karl Eelmaa – mustkunstnikud, näitlejad (dr Kubo ja Charlekas)
Siim Aimla, Ahto Abner, Mihkel Mälgand – arranžeerija (S.A.), muusika autorid ja esitajad
Kristel Maamägi – kunstnik
Marek Demjanov – teatrijuht, tehniline ja korralduslik tugi
Sündmuse koduleht!

Pealtnäha kerge ja fantaasiaküllane kriminull, kuid sügavalt meie esivanemate vaimupärandil põhinev lavastus jutustab loo kahest matkajast, kes leiavad metsast juhuslikult ühe ajahambast puretud sammaldunud teeviida, mis käitub omasoodu ja juhatab matkajad puudevarjus peituva majakeseni, kus leiavad aset kõige mustemad teod, mis kangastuvad ainult meie õudsaimates unenägudes, kuid mis hiljem osutuvad ei millekski muuks kui pürgimuseks puhta kunsti poole.

Loe edasi: Hirmus-naljakas lugu Suure Munamäe vabaõhulaval!

Tamula järve rannapromenaadil avatakse taas Võro Liivaliina liivaskulptuur

12. juulil kell 16 avatakse Tamula järve rannapromenaadil taas Võro Liivaliina liivaskulptuur. Seekord on töö teemaks tänavuste linnapäevade tunnuslause “Võru juured ja vägi”.

Tamula järve kaldale kerkib üks suur, Võru linna 230. sünnipäeva tunnuslausest inspireeritud liivaskulptuur “Werro wäggi”, mille kavandi autor on skulptor Lauri Tamm. Teose loomisel on abiks Henry Timusk, Uno-Tanel Kalle ja Jana Huul.

Tamm ja Timusk on osalenud mitmel jää-, lume-, liiva- ja tuleskulptuuride võistlusel. Sellistel sümpoosionidel osalemine on elustiil: eri riikide skulptorid kohtuvad ja loovad küllaltki väikese ajaga suuremõõtmelise skulptuuri. See on loominguline ja mängulustiline aeg, millega käivad kaasas teadmine, et kõik loodu on kaduv, ning publiku elav huvi teose vastu. Kokku on see protsess, mida kunstnikud naudivad.

Skulptorid soovitavad linnaelanikel jälgida kogu skulptuuri loomise käiku ning saada osa promenaadil valitsevast meeleolust. Liivaskulptuuri ehitamist alustati 7. juulil.
Pärast avamist 12. juulil jääb see randa kaunistama suve lõpuni.

Võru linn korraldab liivaskulptuuride ehitamist juba kaheksandat aastat.

Toetajad: Võru linn, Ramirent

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Loe edasi: Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Obinitsas pildistati fotolavastust Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks

1. juulil korraldas Eesti Ajaloomuuseum Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Balti keti teemalise fotolavastuse pildistamise.

Fotolavastus kujutab bussitäit inimesi sõitmas osalema Balti ketis.

“Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks avab Eesti Ajaloomuuseum 19. augustil virtuaalnäituse ja lisaks sellele teemakohase installatsiooni Maarjamäel, näitusel “Iseolemise tahe”. Selleks fotolavastust pildistatigi”, selgitas fotolavastuse idee autor, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Hiljar Tammela.

23. augustil 1989.a. moodustatud kolme Balti riiki läbinud Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus. Rohkem kui miljon inimest seisid käsikäes üle 600-kilomeetrises inimketis, mis sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele.

Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu (tuntud ka Molotovi-Ribbentropi paktina) ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva.

Balti ketile osaks saanud rahvusvaheline tähelepanu aitas kaasa, et 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Nõukogude Liidu-Saksamaa lepingud ja salaprotokollid õigustühisteks. Balti kett aitas ka tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks ja ärgitas demokraatlikke liikumisi üle kogu Nõukogude Liidu.

Fotolavastuse põhjal valminud installatsiooniga “Balti kett” saab tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis alates 19. augustist 2014 kuni 24. veebruani 2015.

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal. Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Seiklusretk viib seekord Kagu-Eesti maakondadesse

Tänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.

2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.

Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma

Kas lövväti Võromaalt viil mõnõ Bombus confususe? Foto: Soonõ Villu

Luuduskalendri kuts inemiisi kimalaisi otsma ja määrämä, et näide elokotussit teedä saia.

Eestin eläs nii 30 liiki kimalaisi, näid kutsutas mõtsa- ja maamehiläidsis. Hää sitik käü puu- ja köögivilä häitsmit pite ja avitas näid inämb saaki andma panda.

No kimalaisi jääs kõgõ veidembäs: elopaiga häöse ja kihvtipritsmine tapp näid.

Kimalaisi võisi kõgõ inne otsi kodoaiast. Esieränis miildüs näile sääne aid, kon kasus hulga mitmõsugutsit häitsmit.

Vanal Võromaal om luutust esieräliidsi kimalaisi löüdä. Minevä keväjä lõpun püüti Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu löüdse kimalasõ (ladina k Bombus confusus), mändsel olõ-i eski eestikeelist nimme, kõnõlõmada võrokeelitsest.

Huvilidsõ, kaegõ kimalaisi kotsilõ teedüst www.looduskalender.ee päält.

Uma Leht

Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

Selle suve kahel nädalavahetusel – 4.-6. ja 18.-20. juulil- etendub Pokumaal, Padasoomäe talu õuel või vihmase ilma korral Pokukojas Edgar Valteri värvikas muinasjutt „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“.

Loo lavastab kahel eelmisel suvel pokumängud lavastuseks seadnud vabakutseline lavastaja Jaanika Juhanson. Mängivad harrastusnäitlejad – printsess Miniminni osas Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kaia Kerge, teistes osades Ahti Tomp, Hedy Haavalaid, Helen Künnap, Aleksander Andre Mumma ja Julia Kabanova, Katrin Margus, Merle Koger Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Teatriringist ning Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Teatri liikmed Sven Andresen, Taavi Piller ja Kristo Vaiksoo.

Lavastuses mängitakse koos publikuga osalusteatri vormis ning erinevates Puuko talu õuenurkades (või Pokukoja tubades) läbi südamlik ja vaimukas lugu üksiku lohe Justuse ning kepsaka printsess Miniminni sõprusest. Etendused toimuvad kell 13 ja kell 17.
Pokumaale tulles tasub võtta aega, et veeta mõnus päev Pokukojas, talukohtades ja metsaradadel. Pokukojas saab näha Edgar Valteri maale ja illustratsioone, mängutoas on võimalus meisterdada pokusid, mängida lauamänge ja tutvuda Edgar Valteri lasteraamatute tegelastega. Padasoomäe talu on Puuko ja teiste “Pokuraamatu” tegelaste eluase ja põhiline tegevuspaik. Padasoomäe vanad hooned on otsitud Edgar Valteri jooniste ja Pokuraamatu piltide järgi Võru- ja Setumaalt. Loe edasi: Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt

Võromaal uuritas taloeläjide pidämist

Vanal Võromaal uuritas, kuis eläjäpidämine muutunu om. Foto: Harju Ülle

Hainakuu edimädsel nädälil (30.06.–6.07.) käävä Võromaad pite ümbre tudõngi. Nä uurva lehmi-lambidõ pidämist. Seo om Võro instituudi ja Tarto ülikooli ütine kultuuriperändi uurmisõ välätüü.

Kukki eläjit peetäs maal mugu veidemb, sis Vanal Võromaal inämb ku muial. Nii näütäse ammõtligu nimekirä ja eläjide ülelugõmine.

Üliopilaisi abiga uuritas, kuis eläjide pidämine om ao joosul muutunu. Kaias, mändsit eläjit-tsirkõ Võromaa talolautun prõlla om, mis murrõ omma eläjide pidämise man ja määnest api väiku talo tahassi saia.

Saadu tiidmise eläjide pidämise kotsilõ kirotõdas ka Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja. Kiä taht uurmisõ man üten avita vai tiid kõnõlda mõnt hääd luku kodoeläjide kotsilõ, andkõ teedä Umalõ Lehele.

Bardone Ester, Tarto ülikooli tiidrü
Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projektõ iistvõtja

XX Võru Folkloorifestival „Lugu“ viib külalised jutujalutuskäikudele

16.-20. juulini peetav XX Võru Folkloorifestival tutvustab eri maade tantsukultuure ning räägib lugusid maast ja ilmast ning maailmast.

Kahe nädala pärast algava festivali programm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Bulgaariast, Iisraelist, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Festivali läbiv teema „Lugu“ tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner.

Lisaks festivalikülaliste lugudele räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased. Näiteks veavad juturinge põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra, Võru Kandle direktor Heiki Kelp. Kultuuriloolisi jutujalutuskäike viivad läbi ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme ja teised.

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astuvad Katariina kirikus üles Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda. Festivali passid, päevapiletid ning 17. juuli avakontserdi piletid on müügis Piletilevis ning Kandle kassas.

Allikas: www.vorufolkloor.ee

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Loe edasi: Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Klaasikunstnik Ivo Lille isiknäitus Vana-Võromaa Kultuurikojas

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab 16. juulil kell 16 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Näituse avamispidu on külalistele tasuta!

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud K-P 10.00-18.00.

Võru Linnagaleriis uued näitused

Homme, 28. juunil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis uued näitused. Uudistada saab kolme uut näitust: “Olematute külade projekt”, “Avatud Ateljee kursuslaste VII aastanäitus” ning Eesti Ornitoloogiaühingu fotonäitus “Suitsupääsukesed”.

“OLEMATUTE KÜLADE PROJEKT”

Kunstnikud: Erik Alalooga, Eve Arpo ja Taavi Tulev, Error Collective, John Grzinich, Evelyn Müürsepp-Grzinich, Ott Pilipenko, Taavi Suisalu, Timo Toots.
Kuraator: Taavi Suisalu
“Olematute külade projekt” tõukub teatavast inimesele omasest maastiku organiseerimise viisist, küladest kui kultuuriliselt laetud paikadest. Näitus käsitleb olematuid külasid eelkõige tühjade tähistajate või null pointeritena, mis eksisteerivad kaardil ja kultuurimälus, kuid milledes aktiivne inimtegevus on katkenud ja seega viidatav lakanud olemast.
Näitusel osalevad kunstnikud tegelevadki tähendustest tühjenevates paikades sinna salvestunud teadmiste arheoloogiaga ning ühtlasid otsivad sõlmpunkte traditsionaalsete ja kaasaegsete kultuuripraktikate vahel.
Näituse lõpetamine, finissage, kulmineerub LAUPÄEVAL 26. juulil kell 14:00 Võru Linnagaleriist algava ühistuuriga, mis läbib kõiki maastikul paiknevaid teoseid ning mille vältel astuvad üles helikunstnikud Derek Holzer, Patrick McGinley, Villem Jahu.

Näitused jäävad avatuks kuni 25. juuli ni 2014.

Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituse külastamine on tasuta.
Võru Linnagalerii leiad internetist – www.vorulinnagalerii.ee ja Facebookist.

Näitus reisikirjadest Võru Keskraamatukogus

Alates 27. juunist on Võrumaa Keskraamatukogu teenindussaalis avatud Eesti Maanteemuuseumi näitus “Teekond sõnades”, mis toob külastajani reisikirjades üles märgitud kirjeldused Eestimaast. Näitus jääb avatuks kuni juuli lõpuni.

Reisijale on tülikas siinne soe suvi, kuumus, talumatu tolm koos sääskede ja muude putukatega, kes inimestele ja hobustele liiga teevad; kõige mugavam on öösiti reisida.
August Wilhelm Hupel, 1774.

Näitus “Teekond sõnades” põhineb erinevatest reisikirjadest välja toodud huvitavatel kirjeldustel Eestimaa elust-olust, aga esitatud on ka eestlaste tähelepanekud teistest maadest. Tekste ilmestab Mellini 1798. aasta Liivimaa atlas. Näitus on koostatud Eesti Maanteemuuseumi arhiivi ja Võrumaa Keskraamatukogu hoidla materjalidest.

“Reisikirjade näitus on osa maanteemuuseumi selleaastasest hooajanäitusest “Mida nad meist arvavad?!”, mis annab ülevaate Eesti aladel elanud rahvast, sellisena nagu rännumehed neid erinevatel aegadel kirjeldanud on,” rääkis maanteemuuseumi kuraator Merily Värs näituse ideest. Kevadel oli näitus üleval Põlva Keskraamatukogus.