Võrumaa

Romantikafestivalil saab nautida prantsuse öökino

Romantikafestivali “Elujõud” raames toimub 11. juulil algusega 24:00 Tamula rannapromenaadil öökino. Linastub suure prantsuse impressionisti Pierre-Auguste Renoir’i elu ja loomingut käsitlev Gilles Bourdos’i film “Renoir” (Prantsusmaa 2012). See on lugu eluõhtul kunstniku suvest ja tema viimasest muusast Andréest.

Maamõis ja seda ümbritsev lopsakas rohelus on justkui Eedeni aed, kuhu Renoir (Michel Bouquet) peale oma naise surma, koos pühendunud teenijannadega välismaailma koleduste eest turvaliselt varjunud on, selleks et maalida, maalida ja maalida. On aasta 1915. Mõisauksest astub ühel päikeselisel hommikul sisse kaunis, noor ja mässaja hingega Andrée (Christa Theret), kelle nümfilikult kumavast ilust kunstnik silmapilkselt võlutud saab. Järgnevad palavikulist maalimist täis päevad mõisaaia rüpes, mille aeglaselt voogav harmoonia tundub kõigutamatu. Kuni hetkeni, mil sõjatandrilt saabub haavatud hinge ja jalaga poeg Jean (Vincent Rottiers). Sõjakoledustest muserdatud Jeanile mõjub isepäise ja mängulise Andrée lähedus tervendavalt ja ta langeb vaikselt üha sügavamale naise lummusesse.

Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Sissepääs on kõigile tasuta!

Lisainfot ürituse kohta leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/619864294775835/.

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Fotonäitus “Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä” Vastseliina rahvamajas

Täna kell 11 avatakse Vastseliina rahvamaja II korrusel toidupärandi fotonäitus“Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä”.

Näitus kujutab kohalikku ja traditsioonilist söögikultuuri läbi inimeste, lugude ja toitude.

Näitus on MTÜ Piiri köögi (Kadri Karu ja Triinu Guerrin) projekti „Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“ üks tulemusi ja valmis tänu LEADER programmile.

Kella 11-13ni kostitab MTÜ Piiri Köögi perenaine Kadri külalisi kalja, karaski, leiva, munakoogi ja kanepijahu trühvlitega.

Laada päevadel saab näitust külastada laupäeval kl 11-16 ja pühapäeval kl 9-15 ja igal ajal, kui rahvamaja on avatud kuni sügiseni. Siis hakkab näitus mööda Vana Võromaad ringi liikuma.

Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Tiks_Aigi — Tiksi Aigi tütre Anne Leega. Pilt eräkogost

Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundjaTiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.

Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?

Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.

Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?

No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.

Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.

No tuud võimalust pruukva mõnõ kooli inämb, mõnõ veidemb. Mõnõl koolil om kümme projekti kõrraga tüün. Tunnõ sisse poimitas egäsugutsit vahtsit asjo. Loe edasi: Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Pikakannu Kool ootab kõiki huvilisi juunis ja augustis osalema erinevates meistriklassides.

Keraamika 20.juunil, 8. ja 22. augustil – juhendab võrukestele tuntud – armastatud Aivar Rumvolt. Tänu Kodanikuühenduse Sihtkapitalile ja Šveitsi vabaühenduste Fondile ning Hooandjatele saab värskelt valmistatud keraamilise meistriteose ahjusoojalt kaasa – meie oma keraamikaahjust. Osaledes kõigil kolmel päeval, saab iga kord omandatu oskusi lihvida ja täiendada, aga võib tulla ka ainult üheks päevaks.

Kitarr 20.ja 21.juunil – juhendab Aldo Järve, tuntud Moro nime all. Moro õpetab igapäevaselt kitarrimängu nii noortele kui vanadele , on mänginud erinevates muusikalistes koosseisudes ( Zorbas). Meistriklassis võivad osaleda nii algajad, kes esimest korda kitarri kätte võtavad kui ka need, kelle eelnevad oskused lubavad huvi tunda fingerstyle vastu. Soovitav on kaasa võtta oma kitarr.

Parmupill – 20. juunil on juhendajaks Mikk Sarv ja 22. augustil Jaak Johanson. Parmupill, arvatavasti üks vanimaid muusikariistu maailmas, on eestlastele samaväärne torupilli ja kandlega. Oodatud on samuti nii algajad kui asjatundjad. Parmupilli saab soetada üsna taskukohase hinnaga igast muusikapoest. Või miks mitte – Vastseliina laadal!

Trummid – 21. juunil tuleb trummikomplektiga kohale Võru kandist pärit Andres Neissaar. Saab teada, miks neid trumme korraga nii palju peab olema, ise trummipulki kätte võtta ja järele proovida, kuidas nad kõik kõlavad! Augustis loodame tutvust teha šamaanitrummi saladustega. Loe edasi: Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Kangakudumiskursus Tsiistre linamuuseumis

23.-26. juulil toimub Tsiistre linamuuseumis kangakudumiskursus ” Vaibad Tsiistre linamuuseumi kogudest”. Kootakse nii Tsiistre linamuuseumi kogudes olevaid vaibatehnikaid kui ka teisi tehnikaid.

Tehnikad:

· toimsed vaibad,
· toimse algrakendusega täiskoekirikangas,
· sõbakirjaline kangas, mis koosneb toimse ja labase rakenduse ühendusest,
· toime lõimkirirps,
· toimne kudekiririps.

Katsetatakse erinevaid materjale. Kootakse linaseid, linaseid ja puuvillaseid, trikooribadest vaibaproove ja proovime ise joonistada algrakendusega siduseid.

Juhendaja on Eva-Liisa Kriis.

Kursuse maksumus ühele osalejale koos õppevihiku ja kudumismaterjalidega 130 eurot.
Koha broneerimiseks kirjuta aadressil tsiistre@linamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Plaani külas toimub igal jaanipäeval traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus

Käsitsi heinaniitmisvõistlus Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sai alguse juba 1998. aastal ja sellest ajast peale iga aasta 24. juunil seavad kangeimad vikatiga mehed ja naised oma sammud juba ammu tuttavaks saanud Plaani kiriku taga asuvale heinamaale.

Niitmisvõistluse ajal toimuvad lisaks:

– rahvalikud jõukatsumised meestele, naistele ja lastele,
– saunaviha tegemise töötuba.

Tutvu võistluse juhendiga!

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Suvine noortelaager Rõuges

16.-21.juuni toimub Rõuge Avatud Noortekeskuses 6-päevane eelkõige turvalisuse teemat käsitlev laager kõigile Rõuge valla noortele vanuses 8-14.aastat. Laager algab 16.juunil kell 11.00 kogunemisega noortekeskuses ja lõpeb 21.juunil orienteeruvalt kell 14.00.

Laagrit külastavad politsei ja Maanteeameti spetsialistid. Laagris külastatakse Liikluslinnakut, omandatakse oskusi metsas jms.

Osalustasu on 10 eurot. Hind sisaldab transporti, toitlustust, Liikluslinnaku piletit, programmilisi tegevusi ja muid vahendeid.

NB! Laager on telkimisega Rõuge pargis. Halva ilma korral ööbitakse Rõuge Avatud Noortekeskuses.

Huvilistel registreeruda hiljemalt 11.juuniks e-posti teel raugeank@gmail.com või telefonil 7859384 ja 55603988.

Suvine noortelaager “Turvaline lapsepõlv” on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse koondprojektist “Noorte tervistav ja arendav puhkus 2014”. Koondprojekti rahastab Haridus- ja teadusministeerium Hasartmängumakse Nõukogu vahenditest.

Laagrit toetab Rõuge Vallavalitsus ja aitavad kaasa Rõuge Noorteklubi vabatahtlikud Gruusiast ja Valgevenest.

Jaanituli Rogosi mõisa pargis

22. juunil toimub Rogosi mõisa pargis jaanituli ansamblitega I Triniti (Itaalia) ja Respekt.

Pilet eelmüügist 5 EUR, kohapeal 8 EUR

Piletite eelmüük toimub 16. juunini Rogosi mõisa muuseumis teisipäevast pühapäevani ajavahemikul 11.00-17.00.

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 516 5728, sirjeparnapuu@gmail.com

Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup kolmas etapp – Haanja kõrgustikel sõidetav 63 kilomeetri pikkune Rõuge Rattamaraton, on rohkem kui 900 tõusumeetriga kaheksast osavõistlusest raskeim aga samal ajal ka sarja üks põnevamaid etappe. Homme, 7. juunil toimuva Rõuge Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1465 ratturit.

Üldseis sarja liidrite vahel, pärast senitoimunud kaht etappi, on tasavägine. Esimesel kahel etapil ei tõusnud üldarvestuses keegi poodiumile mõlemal võistlusel.

Laupäeval lähevad Haanja kõrgustikel toimuva Rõuge Rattamaratoni starti võidu- ja poodiumieesmärgiga vähemalt kümme Eesti tippratturit. Spordiennustusportaal Paf peab Rõuge Rattamaratoni favoriitideks avaetapi võitnud Silver Schultzi, Tallinna Rattamaratoni kiireimat meest, lätlast Dimitry Sorokinit ja vanameister Alges Maasikmetsa, kes võitis Rõuge Rattamaratoni aasta tagasi ning on ka tänavu näidanud teravat minekut.

Loe edasi: Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Võro instituudin näüdäti eelä “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla'”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.

Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).

Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.

Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.

Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut. Loe edasi: Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis

Obinitsa muuseumis avati elamuslik näitus “SETO?”

Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.

Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.

Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.

“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.

“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.

Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.

Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.

Haanjasse rajatakse kaasaegne multispordiväljak

Haanja Vallavalitsus sai Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest 31 956 eurot multispordi väljaku rajamiseks Haanjasse, Haanja valla enda osalus projektis on 27 234 eurot, kogu projekti maksumus on 59 190 eurot.

Spordiväljak rajatakse Haanja koolimaja korvpalliväljaku alale ning seda saavad kasutada Haanja kooli lapsed, paikkonna elanikud, lähedal asuvate spordibaaside külalised ning piirkonda külastavad turistid. Spordiväljakut saab suvel kasutada pallimängudeks ja talvel liuväljana.

Ehitustööd on kavandatud käesoleva aasta suve-sügisperioodile.

Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.

Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.

Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“

Selle eest, et kõikides raamatukarussellides oleks alati suur valik rõõmsameelseid Eesti lasteraamatuid ja põnevaid lauamänge, hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus. Loe edasi: Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse

Tsiistres kõlab soome-ugri filmifestivalil pärimusmuusika

Soome-ugri filmifestivalil (FUFF) saab lisaks soome-ugri lühimängufilmidele nautida kaht pärimusmuusika kontserti. Neljapäeval, 5. juunil kell 21.30 mängib Ain Raal karmoškal (sissepääs prii) ja reedel, 6. juunil kell 20.00 esinevad vennad Johansonid (pilet 4 €).

Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis toimub 4.–8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast.

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts. Lisainfo: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

Allikas: Kristina Remmel

Obinitsa Muuseumis avatakse elamuslik näitus „SETO?“

Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Obinitsa Seto Muuseumitarõs avatakse 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme tõstatav näitus „SETO?“

Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa. Omaette teemana käsitletakse näitusel ka kultuuriliste elementide turundamise küsimust.

„Näituseidee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on „õigõ seto“ määratlemine kõigis eluvaldkondades.

Muuseum pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse „SETO?“ vorm ja kujundus elamuslik ja külastajat aktiivselt arutelus osalema ja sõna võtma kutsuv“, sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.

Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini. Näituse „SETO?“ koostaja on Eve Ellermäe ning kujundaja Evelin Urm. Näituse „SETO?“ koostamist toetasid Rahvakultuuri Keskus Setumaa Kultuuriprogrammi kaudu, Kultuurkapital ning Meremäe Vallavalitsus. Lähem info näituse kohta: www.facebook.com/ setonaitus lehelt

Allikas: Obinitsa Muuseum

Tomatitaime läävä häste kaubas

Trolla Jaana kasvatas 30 eri sorti tomatitaimi. Harju Ülle pilt.

Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall’o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.

«Ostjit om tõtõst hulga,» ütel’ Troll’a Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.
Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.

«Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»

Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pall’o küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet’ Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»

Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel’ Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel’ tä. Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet’ tä.
Loe edasi: Tomatitaime läävä häste kaubas

Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat

Haani rahvamajahn tüütäs väiku keelepesä-rühmäkene, kohn 2–7aastadsõ latsõ saava kõrd nädälihn kassu uma keele seehn.

Haani keelepesähn peetäs tähtsäs opada latsõlõ Haani muudu võro kiilt, uma kandi kombit, käsitüüd, ajastaigõga köüdetüid tähtpäivi ja muud, miä avitas latsõl kassu.

Et rühm um väiku, sis keelepesä um ku pere, kohn mängvä kuuhn mitmõ vannusõga latsõ. Keelepesälatsõ umma uma kõnõlamisõga näüdüsses tõisilõ latsilõ ni vanõmbilõ, kiä või olla mõtlõsõ kõnõlda, a julgu-i.

Sügüsest oodami Haani keelepessä latsi mano. Hää, ku lats joba kõnõlas võro kiilt ja vanõmba kah. Haani keelepesä ots sügüsest ka kooni katõs pääväs nädälihn umma rühmä nuurt ja tegüsät oppajat, kiä mõist kõnõlda võro kiilt ja kinkalõ miildüse latsõ.

Umast tahtmisõst anna teedä aadrõssi egle.vodi@gmail.com pääle vai kõlista tel 516 6684. Täpsembät teedüst Haani keelepesä kotsilõ saa www.keelepesa.haanimaa.ee.

Vodi Egle, keelepesä kõrraldaja

Võromaa muusõum ots poodisaks Tiganiku fotot

Tiganik Adam — Poodisaks Tiganiku Adam. Pilt vanast aolehest.

«Haani miis läts’ Tiganiku puuti…» om rahvas laulnu joba pia 120 aastakka. Tuu laulu seen elläv Võro liina poodiherrä Tiganiku Adam (1854–1932) oll’ umal aol väega teküs miis.

Urvastõ kihlkunnast Vaabina vallast peri Tiganik oll’ uman kodokandin koolioppaja. Tä tekk’ laulu- ja pasunakoori tõistõ laulupitto minekis. Pidi Urvastõ kerigu lähkül puuti. 1894. aastal ostsõ tä Võrolõ maja (Kreutzwaldi uulits 54) ja naas’ sääl puuti pidämä, millest Räppo Jaan ka kolmõ aasta peräst laulu tekk’.

Tiganik ai ka Võrol laulu- ja pasunakoori kokko, oll’ Kandlõ iistsaisusõ liigõ. 1902 valiti Tiganiku Adam üten Lauri Johaniga Võro liinavolikokko: nä olli sääl edimädse eestläse. Tiganiku kotsilõ om kirotõt aolehen Võru Teataja (16.03.1929), et täl oll’ väega pall’o tutvit ja rahvas usald’ tedä.

Surmakuulutusõn (Postimees, 1.06.1932) om kirän, et Tiganik võitsõ rahva usaldusõ Võro lainu- ja hoiuütisüsen (1903, ildampa Võru Ühispank, rahvasuun Tiganiku pank) aususõ, täpsüse ja vastatulõlikkusõga. Pangan oll’ tä kassapidäjä. Uma naasõ Annaga oll’ Tiganik nii ütte kasunu, et naanõ kuuli suurõst leinäst nätäl pääle miist.

Uma Lehe toimõndusõlt: tull’ vällä, et Tiganiku Adami fotot olõ-i ütengi Eesti muusõumin. Olõ-i ka noil sugulaisil, kelle üles löüdsemi. Ku kellelgi om Tiganiku Adami pilti, andkõ kimmähe teedä (tel 782 2221, 5660 6494 vai info@umaleht.ee): teemi pildist koopia Võromaa muusõumi jaos.

Uma Leht

Navi küla perepäeval tehakse teatrit

8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.

Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!

Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.

Allikas: Navi külaselts

Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ

Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».

«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.

Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.

Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».

Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.

Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.

Ruusmaa Arthur, Uma Leht

Pikäkannu kuul sai aho

10. lehekuu pääväl tenssi Pikäkannu kooli latsõ kontsõrdiga kõiki häid inemiisi, kiä avidi Hooandja.ee abiga koolilõ keraamigaahjo osta. Huuandja abiga kor’ati aho ostmisõs ja ülessäädmises kokko tsipakõsõ päält 2000 euro.

Kooli juht Tamra Ave ütel’, et korgõ kuumusõga ahi om tsipakõsõ suurõmb mõsumassinast. Ahon saa kõrraga palota kolmkümmend kruusi, suurõmbit anomit mõni jago veidemb. Ahi tege savikunstnikul Rumvoldi Aivaril latsi oppamisõ pall’o laapsambas. Seoniaoni vidi tä latsi tettü savianoma Võro Kubijalõ hindä palotusahjo.

Aho ostminõ oll’ Pikäkannu kooli umaosalus suurõmban huviharidusõ projektin. Tamra Ave ütel’, et KÜSKi ehk kodaniguütisüse tsihtkapitaali abiga kujondasõ nä Pikäkannu kooli mano huviharidusõ keskust. Päält keraamigastuudio om käümä tougatu mitu spordiettevõtmist orienteerumisõst mäesuusalaagrini vällä. Pillikooli jaos ostõtas mano eelektriklavvõr ja kats kitrat, plaanin om sõita küllä Hiiumaalõ Emmastõ nuurikeskusõlõ. Suvõl tulõva Pikäkannul savikunsti ja pillimängo huvipäävä.

Uma Leht

Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

MTÜ Terve Pere Seltsi korraldusel ja Eesti Lastevanemate Liidu toel toimus Parksepas Võrumaa esimene Terve Pere Hariduspäev, kus omanäolisi haridusalgatusi tutvustasid Leiutajate Külakooli, Krabi Põhikooli, koduõppe, Keelepesä ja waldorflasteaia Terve Pere Aed eestvedajad. Oma peegelduse kuuldud ettekannetele andis Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, juturingis osales ka Riigikogu liige Lisa-Ly Pakosta.

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.

Leiutajate Külakool
Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.
Loe edasi: Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha