Viljandimaa

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kontserdisari toob Eestisse
haruldase muusikariista hangi maagia

Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.

Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/show/?show=29313

Facebookis – https://www.facebook.com/yhelossihaaled

Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Suure-Jaani vald räägib uuest haridusvõrgust

Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.

Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.

Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.

Viljandi muuseum peab sünnipäeva ning tähistab muuseumiööd

Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.

14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.

Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.

Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.

Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.

Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.

Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.

Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.

Käi ja koo Heimtalis

Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.

Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.

Europe Direct´i teabekeskus sisustas Viljandi Jakobsoni koolis Euroopa päeva

Euroopa päeva tähistamine Viljandi Jakobsoni Koolis. Pilt: Viljandi Maavalitsus

9. mail aitasid Europe Direct´i teabekeskus – Viljandimaa esindajad Viljandi Jakobsoni koolis tähistada Euroopa päeva, korraldades õpilastele kohtumise Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, viies läbi viktoriini ja jagades Euroopa Liidu teemalisi infomaterjale.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis enam kui poolesajale vanema astme õpilasele peamiselt ELi teemal. Kuid loengus käsitleti ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ja piirilepingu sõlmimist, Eesti vägede lahkumist Afganistanist jpt. küsimusi, mis noori huvitasid.

Europe Direct´i teabekeskus oli kooli aulas üles seadnud teemakohase nurga, kus kõik huvilised said osaleda Euroopa Liitu puudutava valikvastustega viktoriini lahendamises. Seejuures oli viktoriinis mitu Leedu-ainelist küsimust, sest Leedu on 2103. aasta teisel poolaastal ELi eesistujariigiks.

Võimalust oma Euroopa Liidu alaseid teadmisi proovile panna kasutas nooremas astmes (1.-4. klass) ligi 150 õpilast ning vanemas astmes (5.-9. klass) üle 70 õpilase. Nii õigesti vastanute kui ka kõigi osalejate vahel loositi hiljem välja raamatukaupluse kinkekaarte ning erinevaid Europe Direct’i sümboolikaga auhindu.

Ühtlasi oli õpilastel võimalik endale soetada erinevaid ELi teemalisi voldikud ja brošüüre. Huvi oli suur ning kõik kaasavõetud infomaterjalid said päeva jooksul laiali jagatud.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa esindajad osalesid ka Euroopa päeva puhul koolis korraldatud plakativõistluse edukamate väljaselgitamisel. Plakatitel olid noored kujutanud erinevaid ELi riike, tuues antud maa kohta välja nende arvates kõige olulisema.

Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa tegutseb endistviisi Viljandi maavalitsuse hoone (Vabaduse plats 2) esimese korruse fuajees, kus see avati 2009. aasta mais. Sinna on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ELi kohta täiendada. Kohapeal on avariiulitelt võimalik soetada erinevaid infomaterjale ja muid trükised. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 8-17 ning reedeni kella 8-15.45.

1950. aasta 9. mail pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman Pariisis kuulsa kõne, milles ta tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 1985. aasta Milano tippkohtumisel otsustasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et edaspidi hakatakse Schumani deklaratsiooni aastapäeva – 9. maid – tähistama Euroopa päevana.

Külaliikumine on Kuhjaveresse elujõudu andnud

Homme, 11. mail tähistakse külaliikumise viieteistkümnendat aastapäeva Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas, kus korraldakse üle-eestilist külateatrite festivali ning arendatakse ühistegevust.

Külaliikumise aastapäevapidustustel avatakse külaplatsil asuv kiviplaat tekstiga “Eestimaa aasta küla 2007”, sest samal aastal pälvis Kuhjavere sellise tunnustuse Eesti Külaliikumiselt Kodukant. “Peokülalisi kostitame ennekõike meie taludes valmistatud toitudega. Passaia talu perenaine Mare Lemming pakub oma küpsetatud “Ergma saia”. Pagaritoode on nime saanud selle järgi, et esmakordselt tegi Mare seda Riigikogu esimehe Ene Ergma vastuvõtmiseks meie külas,” rääkis Mittetulundusühing Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk. “Ehk tasuks välja uurida ka, mis on meie teatrifestivali alalise patrooni, professor Kalju Komissarovi lemmikroog ja hakata pidupäevadeks ka tema nimelist suupistet välja mõtlema,” arutles ta.

“Külaliikumine sai Kuhjaveres alguse 1998 aastal, kui meie kandi üheksa talupidajat kokku kutsusime. Aasta hiljem moodustasime külaseltsi. Nii paranesid suhtlemisvõimalused ja tugevnes ühtekuulustunne,” ütles Urve Mukk. “Tegus Külaliikumine on andnud kohalikele elanikele optimismi ja tegutsemistahet ning loodetavasti aidanud kaasa sellele, et rahvaarv püsib meil stabiilne, põllud on haritud ja talupidajad teevad omavahel koostööd põllumajandustootmise korraldamisel. Külas on erinevate oskustega inimesi, mistõttu on võimalik vastastiku abistamise korras saada ka juuksuri, kosmeetiku, õmbleja ja mitmesuguste meistrimeeste teenust,” ütles külavanem Romeo Mukk. “Meie tippsündmuseks on ikka igasuvine külateatrifestival, kuhu tänavu on registreerunud iseäranis palju teatritruppe,” lisas Urve Mukk.

Jaan Lukas

Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

Esimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”

Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.

Loe edasi: Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Kolmapäeval, 8. mail külastasid Viljandi maavalitsust Viljandi Paalalinna kooli teise klassi lapsed, kes täitsid kogu hoone rõõmsa elevusega.

Kokku poolsada õpilast ja nende õpetajad suundusid kõigepealt maavalitsuse suurde saali, kus maavanem Lembit Kruuse ja maasekretär Küllike Kütt tutvustasid maavalitsuse riigi ja maavalitsuse eesmärke, ülesandeid ja tegevust.

“Maavalitsus on riigi esindus Viljandimaal ning meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul. Maavalitsus tegeleb näiteks abilelude registreerimise, ühistranspordi korraldamise, puuetega inimeste tehniliste abivahendite jaotamise ja paljude muude asjadega,” tõi maavanem näiteks.

Lembit Kruuse tutvustas külalistele ka maavanema ametirüüd ning hõbedast ametiketti. Maavalitsuse väikses saalis pakkusid lastele enim huvi riigivõimu sümbolid – Eesti ja Viljandimaa vapp -, mida mitmedki oma nutitelefoniga pildistasid. Samuti tehti mälestuseks klassipilt, kus ka maavanem peal.

Kahe grupina majas ringi liikudes said lapsed muu hulgas teada, millises ruumis asub maavalitsuse arhiiv, kus hoitakse ja säilitatakse tähtsaid dokumente. Sisse kiigati ka kabinettidesse. Näiteks vaadati huviga suurt printerit (plotterit), millega saab trükkida suures formaadis kaarte. Ühes ruumis said aga lapsed oma käega “toita” paberihunti ehk siis peenestada ebavajalikke dokumente. Loe edasi: Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.

Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”

Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.

Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Loe edasi: Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Kristiina Ehin esitleb oma ajasturomaani ja Kirjanduskambrit

Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat” räägib kiiresti muutuvas ajas kasvavast Rapla tüdrukust, kes oma kasvukeskkonnast juuri leidmata hakkab neid kirglikult otsima eelajaloost, kaevates muuhulgas üles ema porgandipeenra. Romaan koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, samamoodi põimuvad teoses proosa ja luule.

Raamatu autor, toimetaja ja kirjastaja meenutavad teose sünnilugu lähemalt siin.

Lähemate nädalate jooksul on võimalik kunagise porgandipeenra-paleontoloogi ja tema raamatuga kohtuda kolmes linnas.

Teisipäeval, 8. mail kell 21 on esitlus Tartu Loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17), pärast seda on kõik oodatud kõrvalmajja (Kalevi 13), kus Kristiina Ehin avab oma Kirjanduskambri.

Reedel, 17. mail kell 17 esitletakse raamatut Tallinnas Viru keskuses Rahva Raamatu poes, autoriga vestleb raamatu kirjastaja Epp Petrone.

Viljandis tutvustab autor raamatut neljapäeval, 23. mail kell 19 Värske Loomingu Salongi, Pikk 9 maja ees (vihma korral Kondase keskuses, Pikk 8) ning reedel, 24. mail kell 17 Viljandis Arkaadia aias.

Tutvu raamatuga ja loe katkendeid siit.

Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets

Tänavuse Mulgi rattamaratoni start. Foto: Marko Mumm

Eesti suurima rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup 13. hooaja avaetapi Mulgi Rattamaratoni võitis Alges Maasikmets, kes viimasel kilomeetril pani jõu ja kogemuse maksma prantsusmaa profiklubis Cofidis pedaaliva maanteeprofi Gert Jõeääre ees. Kolmas oli täna Nissan Thule Pro Team rattur Taavi Selder.

Nimekatest ratturitest oli Samsung Estonian Cup uue hooaja avavõistlusel kohal kogu Eesti maastikuratturite paremik, teiste seas Estonian Cup rattamaratonide sarja mitmekordsed võitjad – Caspar Austa, Euroopa meister maastikurattamaratonis Allan Oras ja 44-aastane Alges Maasikmets ehk legendaarne Massa.

Otsustavad sündmused rajal toimusid sõidu esimesel neljandikul kui metsasinglil moodustus kolmeliikmeline juhtgrupp, kuhu kuulusid Alges Maasikmets, Gert Jõeäär ja Taavi Selder. Holstre-Polli mägedes takerdus Selder mudasesse rajalõiku ning Maasikmets ja Jõeäär said väikese edumaa. Liiderduo jäi Selderi nägemisulatusse kuni võistluse lõpuni, kuid 10-15 sekundist väiksemaks Selder kaotust liidritele kärpida ei suutnud.

“Arvasin, et oleme Kerdiga lõpuni kahekesi ja Selder on jäänud, kuid Taavi üllatas ja hingas sisuliselt võistluse lõpuni meile kuklasse,” tunnistas võistluse võitnud Maasikmets.

Veel 300 meetrit enne lõppu juhtis maratoni Jõeäär ning siis kiirendas Maasikmets. Enam kui sada meetrit sõitsid kaks meest kõrvuti, kuid siis pani Maasikmets lahtisel liival enda maastikuratturi oskused ja kogemused maksvusele ning Jõeäär andis alla.

Jõeäär tunnistas, et tal olid sõidu lõpufaasis krambid ja seetõttu ei suutnud ta Massa lõpuspurdile vastata. Sõidu kestel polnud tal aga enda hinnangul mõtet eest põgeneda, sest maratoni viimane veerand tuli sõita tugevas vastutuules. Loe edasi:

Eesti suurim rattamaratonide sari alustab homme Viljandis

Samsung Estonian Cup rattasarja 13-hooaja avaetapp toimub Mulgimaa pealinnas 5. mail. Start 60 km maratonidistantsile antakse Viljandi järve kaldalt keskpäeval, sellele järgnevad Balbiino lastesõidud ning 35 km poolmaratoni start. Stardinimekirjas on hetkel 1600 ratturit, neist rohkem kui 1100 osaleb põhisõidu- ja ligi pool tuhat ratturit matkasõidu distantsil.

Stardinumbri 1 all läheb rajale sarja kolmekordne võitja Caspar Austa. Põhivõistluse raskeim lõik ootab sõitjaid raja keskosas, kui Holstre-Polli mägedes läbivad ratturid kümne kilomeetri jooksul 225 tõusumeetrit. Vahefiniš ootab liidreid Holstre-Polli rajaosa lõpus, millele omakorda järgneb mõnekilomeetrise vahega Hansgrohe kiirenduskilomeeter. Kui Premium7 vahefiniši punktidele pretendeerivad sõidu liidrid, siis kiirenduskilomeetri läbimisel on parimat aega võimalus näidata kõigil sõitjatel. Viimased 6-7 kilomeetrit Viljandi järve kaldal kulgevatel terviseradadel nõuavad sõitjatelt samuti tugevat pingutust ning läbida tuleb mitu rasket tõusu. Põhisõidu rajal asub kolm- ning poolmaratoni rajal kaks teenindus- ja joogipunkti. Kokku läbivad ratturid Mulgi Rattamaratoni põhidistantsil 760- ja poolmaratoni rajal 255 tõusumeetrit.

Maratoni peakorraldaja, Viljandi rattaklubi presidendi Veiko Šmidti sõnul tuleb 60 kilomeetri pikkuse võistlusmaa läbijatel arvestada, et rada nõuab vastupidavust ning kohati ka häid rattavalitsemise oskusi. Poolmaratoni rada on igati jõukohane ka vähe treeninud matkajale.«Poolmaratoni rada sobib suurepäraselt neile, kes armastavad rattaga puhkepäevadel matkamas käia ja soovivad proovida võistlusega kaasaskäivat melu,» julgustas ta rattureid. Nii põhisõidu kui poolmaratoni trass kulgeb sarnaselt eelmistele aastatele. Pikal rajal on mullusega võrreldes vaid paar väikest muutust.

Tasuta Balbiino lastesõidud toimuvad Viljandi linnastaadioni kõrval. Korraldajad ootavad lastesõitude starti kuni 400 väikest ratturit. Loe edasi:

Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Maksu- ja tolliameti seminar Viljandis - 24-04-2013 - 013 — Hetk täna Viljandis peetud strateegiaseminarist. Foto: Viljandi maavalitsus

Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.

Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kogume mälestusi Viljandi kesklinnast

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandi kesklinna teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused kesklinnas elanud ja töötanud inimestelt kõikidest ajastutest. Need võivad olla nii töökohast kui ka elukohast, inimestest ja nendega seotud tegemistest ja emotsioonidest. Oleks hea, kui osalejatel oleks võimalik lisada ka fotosid, millest muuseum saab teha koopia. Kogutud mälestustest on kavas avaldada raamat.

Mõned suunavad teemad:

maja kirjeldus;
minu seos majaga;
majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
tegemised, toimetamised;
naljakad lood;
elust tagahoovis.

Ootame kirja pandud mälestusi 1. juuniks 2013.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse või saata postiga Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi või e-postiga aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.

Spordikanal teeb ümber järve jooksust otseülekande

Viljandi ettevõtjate loodud portaal spordikanal.com teeb 1. mail peetavast ümber Viljandi järve jooksust otseülekande, mida näeb nii staadioni ekraanilt kui arvutist üle maailma, vahendas “Sakala”.

“Staadionile tuleb 3 x 4 meetri suurune ekraan, millelt on kogu ülekanne näha,” selgitas spordikanal.comi üks eestvedaja Madis Birnbaum. “Internetist saab ülekannet vaadata kõikjal maailmas.” Otsereportaaži näeb nii leheküljel www.spordikanal.com kui järvejooksu ametlikult lehelt.

Birnbaumi sõnul on staadionil kolm kaamerat ning ülekanne hakkab pihta 1. mail kell 10, kui algavad lastejooksud. Kell 12 näidatakse ära suurjooksu start ning rajal ootab esimene kaamera jooksjaid stardist 4–5 kilomeetri kaugusel Orika sillal.

Pärast Orika sillal liidrite filmimist sõidab kaamera edasi Viiratsi mäele ning hakkab sealt näitama jooksjate saabumist. Sealt jääb finišini veel kaks kilomeetrit. “Näitame kordamööda nii finišeerijaid kui Viiratsi mäele jõudvaid jooksjaid,” selgitas Birnbaum.

Ettevõtjate Madis Birnbaumi ja Heimar Lille loodud spordikanal.com alustas tööd aprilli keskel ning on seni üle kandnud võrkpallinaiskonna Viljandi Metall kodumänge Eesti meistrivõistluste finaalseerias.

Kohaliku toidu võrgustikud – hea hügieenitava juhendmaterjalid

Toimumisaeg: 25.04.2013

Toimumiskoht: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandimaa

Vabu kohti: 42

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduametiga järjekordse kohaliku toidu võrgustike teemapäeva 25. aprillil 2013. Teemapäev toimub Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Viljandimaal. Seminari peamiseks teemaks on hea hügieenitava juhendmaterjalid toidu väikekäitlejatele.

Teemapäevale eelregistreerimine kuni 22. aprillini!

www.maainfo.ee/.

KOP tegi Viljandimaal rekordi

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavuses kevadvoorus laekus Viljandimaal enneolematult palju taotlusi – 139. Toetust soovitakse kokku summas 142 733,52 eurot, mis on kaks korda enam kui selleks on raha. Enim soovivad kohalikud tegijad korraldada kogukondade arendustegevusi. Sellesse meetmesse tuli 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Kogukonnapärandi tegevusteks esitati 14 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Õpiringide läbiviimiseks esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot.

Eelmisel aastal sai Viljandimaal KOPi kevadvoorus rahastuse 60 projekti kogusummas 46 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Varem haldas kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, alates sellest aastast haldab seda Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus

Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldas Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutati ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013, kelleks sai sellel aastal Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator Kersti Puusild.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning eelmise aastat tunnustuse saaja Viljandimaa Puuetega Inimeste nõukoja juht Urve Loit andsid Kersti Puusillale tiitli üle järjepideva tervislike eluviiside hoidmise ning propageerimise eest maakonnas.

Kersti Puusild ütles tunnustust vastu võttes, et tema eriline tänu kuulub kõikidele neile, kellega tal on õnnestunud koostööd teha. “Muidugi on minu jaoks kõige südamelähedasem tegevus koos lasteaedade- ning lastega. Terved lapsed on rõõmsad lapsed. Soovin oma panusega südamest kaasa aidata tervislike eluviiside kinnistumisele. Toetust ja õpetust selles valdkonnas püüan anda ka lapsevanematele, et tähelepanu ning hoolt laste eest hoolitsemiseks jätkuks ikka senisest enam,” tänas Puusild auhinda vastu võttes.

Viljandi maavanema tänukirja pälvis veel Viljandimaa elanike tervisesse panustanud, üle 40 aasta pedagoogina töötanud ning hilisemalt eakateühenduste kaudu pikki aastaid tegutsenud Leida Leiur.

Pühendunud tegevuse eest tervist edendavate koolide võrgustikuga pälvis tunnustuse Liivi Ilves. Loe edasi: Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Mulgi Mess 2013 toimub 8. – 9. juunil Viljandis

Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.

Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.

Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.

NB! Külastajatele on sissepääs messile tasuta!

Osavõtutaotluse leiad siit http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad: mulgimess@mulgimess.ee

Kohtumiseni Mulgi Messil 8. ja 9. juunil Viljandis!

Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Reedel, 5. aprillil kell 15 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste kolmandat osa “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” ning avab muuseumi näitusemaja uue hooaja näitusega “Lapse põli”.

Lisaks muuseumi toimetiste esitlusele kõnelevad värskelt ilmunud “Mulgi sõnastikust” selle koostaja Alli Laande ning Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm.

Raamat “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” tutvustab ajaloolise Mulgimaa kihelkondi Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste hulgast tehtud valiku ning täiendavate saatetekstide vahendusel. Tekstid on rööpselt mulgi, eesti ja inglise keeles. 264-leheküljelise raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu. Tegemist on muuseumi viieteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Fotod on pärit Abja muuseumi, Helme koduloomuuseumi, Karksi külamuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Tarvastu muuseumi ja Viljandi muuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Viktor Kuld, Helju Lehesmets, Margus Mõisavald, Ly Mäemurd, Helvi Palusaar, Tõnu Parmakson, Felix Priimägi, Sirje Rist, Kalle Räästas, Imbi-Sirje Torm, Peeter Vabrit, Jaan Vali, Heino Vares, Laine Velner ja Jüri Villemson. Loe edasi: Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Teisipäeval, 9. aprillil peetaval Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa foorum-tänupäeval räägitakse inimeseks olemisest ning arutatakse selle üle, kuidas edendada maakonna elanike tervist ja heaolu. Tervisefoorumil kuulutatakse välja ka Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013.

9. aprillil kell 11 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) algavale foorum-tänupäevale on oodatud Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist. Vajalik on eelnev registreerumine.

“Päeva fookus on suunatud foorumile ehk võimalusele kõigil Viljandimaa inimestel kaasa rääkida maakonna heaolu arengus,” tutvustas Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. “Pärast arutelu on aga hea võimalus tänada seniseid aktiivseid kaasarääkijaid ja maavalitsuse tervisetoa suurepäraseid koostööpartnereid nende panuse eest maakonna tervise toetamisel.” Loe edasi: Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule