Täna Viljandimaal Mõisakülas peetaval Maakaitsepäeval andsid kaitseliitlane Martin Suigusaar ja naiskodukaitsja Anne-Liis Taim üle Viljandi maavanem Lembit Kruusele presidendi võidutule.
Maavanem jagas tuld edasi kõikide maakonna omavalitsuste esindajatele, kes omakorda süütavad võidutulest oma kodupaikade jaanituled. “Lubage mul siinkohal üle anda võidutuli kõikidele Viljandimaa omavalitsuste esindajatele, et te saaksite selle viia oma kodupaikadesse ja süüdata seal jaanilõkked. Nii jõuab võidutuli sümboolselt iga Viljandimaa elanikuni,” ütles Kruuse oma tervitussõnavõtus.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse asetab riigi esindajana maakonnas tänupärja vabadussõjas langenuile
Täna, 23. juuni hommikul kogunesid Viljandis J. Laidoneri mälestussamba jalamile riigi esindajana maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linna Volikogu esimees Tarmo Loodus, Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ning mõned linnakodanikud, et alustada päeva austusavaldustega Vabadussõjas langenutele.
Viljandi maavanem Lembi Kruuse sõnul tuleb Võidupüha pidada rõõmupäevaks, mil tunneme siirast uhkust meie esiisade võidu üle. “See võit andis meile toona kaua igatsetud vabaduse ja võimaldab nüüd maailmakaardil eksisteerida vaba rahvana,” kinnitas Kruuse ja lisas: “Võidupühal austame ja mälestame neid, kes Vabadussõja rinnetel ja hiljemgi on Eesti vabaduse eest elu andnud. On tähenduslik, et võidutulest läidetakse ka jaanituli, meie olulisima suvetähtpäeva rõõmuvalgus.”
Vabadussõja saatus otsustati 23. juunil 1919 saavutatud võiduga Võnnu lahingus Saksa Landeswehri üle.
Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus.
Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. “Majandus on meie elu käivitav jõud ning ettevõtjate tunnustamine seega maakonna elujõu tagamisel oluline nii piirkondlikust kui valdkondlikust aspektist vaadates,” selgitas Viljandimaa Arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu.
Auhindu jagatakse sel aastal viies kategoorias:
Auhind “Viljandimaa maaelu edendaja 2013” antakse välja ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Viljandi linna ja kes on aktiivselt osalenud kogukonna tegevuses ning panustanud oma piirkonna arengusse
Auhind “Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2013” antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud (registreeritud mitte varem kui 01.01.2010) ettevõtjale, kes on oma tegevuse edukalt käivitanud.
Auhind “Viljandimaa parim väikeettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on kuni 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa parim suurettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2013” antakse ettevõtjale või MTÜ-le, kes on loonud kultuuripärandil põhineva toote või teenuse alates 01.01.2010.
SA Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ille Metsla selgitas, et uuendusliku kategooriana on lisandunud tunnustatavate ettevõtete kategooriasse loomemajanduse valdkond, mis on Viljandi maakonna üldises arengus olulisel kohal ning mis otsesemalt või kaudsemalt on seotud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tegevusega. Loe edasi: Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise
Võidupühal, 23. juunil tähistatakse traditsiooniliseks saanud Maakaitsepäeva Mõisakülas. Seekordne sündmus tõotab tulla eriti elamusterohke ning põhjust sinna koguneda on kõikidel Viljandimaa elanikel. Mõisakülas jätkub tegevusi ja uudistamist päeva jooksul tervele perele.
Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine algab pühapäeval, 23. juunil kell 10.15 mälestustseremooniaga maakonnakeskuses Viljandis J. Laidoneri mälestussamba juures, kus riigi-, maakonna- ja linna esindajad asetavad pärjad ning siis liigutakse Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures Vanal kalmistul. Seejärel kell 11 toimub pidupäeva jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus.
Alates kell 11 saab Mõisaküla kesklinnas hoo sisse maakaitsepäev, kus oma tööd, tehnikat ja varustust on tutvustamas Viljandi maakonna jõustruktuurid. Toimuvad Kaitseliidu, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esitlused. Näiteks toimub kaitseliidu relvastatud mini-kaitselahing, politsei peatab ekstreemsel moel liiklusrikkujat, päästeamet näitab autosse lõksu jäänud inimese päästmist, liiklusõnnetuses kannatanule osutab esmaabi Punane Rist jne. Lapsi paelub kaitseliidu ja päästeameti tehnika ning relvad.
Lõunaajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kell 14.15 keskväljakul algav võidutule üleandmise tseremoonia omavalitsuste esindajatele.
Mõisaküla pakub pidustuste raames lisaks kõikidele linlastele ja külalistele kogu päeva vältel mitmekesist laada- ja kultuuriprogrammi ning näitusi. http://sakala.kaitseliit.ee/et/maakaitsepaev
Maavanem Lembit Kruuse sõnul saavad kõik kodanikud otsesemalt või kaudsemalt kaasa aidata Eesti julgeoleku ja -kaitsetahte arengule. “Turvalisus ei koosne ainult sõjalisest jõust. See on meie oma inimeste tahe midagi ise, omal algatusel korda saata kodukoha, keskkonna, kultuuri – meie oma riigi heaks.”
1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse, mil lätlaste ja eestlaste ühine võit Võnnu all lubas Eestil koondada kogu sõjajõu idarindele peavaenlase vastu. Juba sügisel tegigi vastane Eestile nende ajaloo ainsa rahupakkumise. Saime vabaks ja saavutasime rahu.
Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.
Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.
Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”
Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.
Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.
Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.
Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.
15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!
Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.
Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.
Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.
Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.
Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.
Koolides alanud suvevaheaeg jätab Viljandimaal käigust ära õpilastega seotud liine. Alates 10. juunist kuni 31. augustini 2013 jäävad käigust ära avalikud liinid nr 7, 12, 13, 16, 21, 36A, 43A, 54, 56, 66, 67 ja 68. Muudatuse aluseks on Haridus- ja teadusministri määrus 09.01.2012 nr 4, mis määrab ära 2012/2013. õppeaasta koolivaheajad. Liin nr 15 sõidab 21. juunini kuna Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kestab kool selle ajani.
“Muudatuse näol on tegemist iga-aastase rutiiniga ja seotud õpilaste kooli- ja koduvahelise transpordiga, mis taastub samas mahus sügisperioodil,” selgitas Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase.
Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.
Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.
Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.
See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia
Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022
Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.
Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.
Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.
Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.
Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.
RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022
Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.
RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.
RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.
“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.
Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.
Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).
Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.
Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.
Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”
Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.
Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.
Laupäeval, 1. juunil kutsub Viljandi Avatud Noortetuba/ VANT Viljandisse Vabaduse platsile Lastekaitsepäeva tähistama. Päeva esimese poole täidavad põnevad tegevused ning seejärel astuvad Kultuurse Motobande koosseisus lavale tuntud Eesti avaliku elu tegelased.
1. juunil kell 11.00 alustatakse Viljandi Vabaduse platsil päeva maakondliku koolidevahelise jalgrattavigursõidu võistlusega VIGURVÄNT. Maanteeamet pakub koostöös Viljandi autokooli instruktoritega turvasimulatsioonide testimise võimalust ning tehnikat esitleb Viljandi Päästeamet.
Kell 12-14 esinevad lavaesisel platsil tantsukoolide FACE, DANCECALL, S-STUUDIO ja HOPE tantsijad ning VILJANDI SPORDIKOOLI võimlejad. Seejärel, kell 15 võtavad Tasuja puiesteel järje üle HAWAII EXPRESS, VILJANDI MOTOKESKUS ja MULGI MOTOÄRI, kelle abiga toimub erinevate jalgrataste, mopeedide, motorollerite, ATV-de ja elektriautode demonstratsioon. Soovijatel on proovisõidu võimalus. Motorolleri lubade tegemise kohta annab infot ja nõu autokooli VILJANDI AUTOM sõiduõpetaja Arne Juus. Loe edasi: VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama
Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.
Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.
Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.
Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.
Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.
Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).
Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.
Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.
Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse
Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.
Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.
Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.
Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.
14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.
Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.
Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.
Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.
Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.
Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.
Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.
Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.
Euroopa päeva tähistamine Viljandi Jakobsoni Koolis. Pilt: Viljandi Maavalitsus
9. mail aitasid Europe Direct´i teabekeskus – Viljandimaa esindajad Viljandi Jakobsoni koolis tähistada Euroopa päeva, korraldades õpilastele kohtumise Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, viies läbi viktoriini ja jagades Euroopa Liidu teemalisi infomaterjale.
Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis enam kui poolesajale vanema astme õpilasele peamiselt ELi teemal. Kuid loengus käsitleti ka Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid ja piirilepingu sõlmimist, Eesti vägede lahkumist Afganistanist jpt. küsimusi, mis noori huvitasid.
Europe Direct´i teabekeskus oli kooli aulas üles seadnud teemakohase nurga, kus kõik huvilised said osaleda Euroopa Liitu puudutava valikvastustega viktoriini lahendamises. Seejuures oli viktoriinis mitu Leedu-ainelist küsimust, sest Leedu on 2103. aasta teisel poolaastal ELi eesistujariigiks.
Võimalust oma Euroopa Liidu alaseid teadmisi proovile panna kasutas nooremas astmes (1.-4. klass) ligi 150 õpilast ning vanemas astmes (5.-9. klass) üle 70 õpilase. Nii õigesti vastanute kui ka kõigi osalejate vahel loositi hiljem välja raamatukaupluse kinkekaarte ning erinevaid Europe Direct’i sümboolikaga auhindu.
Ühtlasi oli õpilastel võimalik endale soetada erinevaid ELi teemalisi voldikud ja brošüüre. Huvi oli suur ning kõik kaasavõetud infomaterjalid said päeva jooksul laiali jagatud.
Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa esindajad osalesid ka Euroopa päeva puhul koolis korraldatud plakativõistluse edukamate väljaselgitamisel. Plakatitel olid noored kujutanud erinevaid ELi riike, tuues antud maa kohta välja nende arvates kõige olulisema.
Europe Direct’i teabekeskus – Viljandimaa tegutseb endistviisi Viljandi maavalitsuse hoone (Vabaduse plats 2) esimese korruse fuajees, kus see avati 2009. aasta mais. Sinna on oodatud igaüks, kes soovib oma teadmisi ELi kohta täiendada. Kohapeal on avariiulitelt võimalik soetada erinevaid infomaterjale ja muid trükised. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 8-17 ning reedeni kella 8-15.45.
1950. aasta 9. mail pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman Pariisis kuulsa kõne, milles ta tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 1985. aasta Milano tippkohtumisel otsustasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et edaspidi hakatakse Schumani deklaratsiooni aastapäeva – 9. maid – tähistama Euroopa päevana.
Homme, 11. mail tähistakse külaliikumise viieteistkümnendat aastapäeva Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas, kus korraldakse üle-eestilist külateatrite festivali ning arendatakse ühistegevust.
Külaliikumise aastapäevapidustustel avatakse külaplatsil asuv kiviplaat tekstiga “Eestimaa aasta küla 2007”, sest samal aastal pälvis Kuhjavere sellise tunnustuse Eesti Külaliikumiselt Kodukant. “Peokülalisi kostitame ennekõike meie taludes valmistatud toitudega. Passaia talu perenaine Mare Lemming pakub oma küpsetatud “Ergma saia”. Pagaritoode on nime saanud selle järgi, et esmakordselt tegi Mare seda Riigikogu esimehe Ene Ergma vastuvõtmiseks meie külas,” rääkis Mittetulundusühing Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk. “Ehk tasuks välja uurida ka, mis on meie teatrifestivali alalise patrooni, professor Kalju Komissarovi lemmikroog ja hakata pidupäevadeks ka tema nimelist suupistet välja mõtlema,” arutles ta.
“Külaliikumine sai Kuhjaveres alguse 1998 aastal, kui meie kandi üheksa talupidajat kokku kutsusime. Aasta hiljem moodustasime külaseltsi. Nii paranesid suhtlemisvõimalused ja tugevnes ühtekuulustunne,” ütles Urve Mukk. “Tegus Külaliikumine on andnud kohalikele elanikele optimismi ja tegutsemistahet ning loodetavasti aidanud kaasa sellele, et rahvaarv püsib meil stabiilne, põllud on haritud ja talupidajad teevad omavahel koostööd põllumajandustootmise korraldamisel. Külas on erinevate oskustega inimesi, mistõttu on võimalik vastastiku abistamise korras saada ka juuksuri, kosmeetiku, õmbleja ja mitmesuguste meistrimeeste teenust,” ütles külavanem Romeo Mukk. “Meie tippsündmuseks on ikka igasuvine külateatrifestival, kuhu tänavu on registreerunud iseäranis palju teatritruppe,” lisas Urve Mukk.
Esimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.
“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”
Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.
Kolmapäeval, 8. mail külastasid Viljandi maavalitsust Viljandi Paalalinna kooli teise klassi lapsed, kes täitsid kogu hoone rõõmsa elevusega.
Kokku poolsada õpilast ja nende õpetajad suundusid kõigepealt maavalitsuse suurde saali, kus maavanem Lembit Kruuse ja maasekretär Küllike Kütt tutvustasid maavalitsuse riigi ja maavalitsuse eesmärke, ülesandeid ja tegevust.
“Maavalitsus on riigi esindus Viljandimaal ning meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul. Maavalitsus tegeleb näiteks abilelude registreerimise, ühistranspordi korraldamise, puuetega inimeste tehniliste abivahendite jaotamise ja paljude muude asjadega,” tõi maavanem näiteks.
Lembit Kruuse tutvustas külalistele ka maavanema ametirüüd ning hõbedast ametiketti. Maavalitsuse väikses saalis pakkusid lastele enim huvi riigivõimu sümbolid – Eesti ja Viljandimaa vapp -, mida mitmedki oma nutitelefoniga pildistasid. Samuti tehti mälestuseks klassipilt, kus ka maavanem peal.
Kahe grupina majas ringi liikudes said lapsed muu hulgas teada, millises ruumis asub maavalitsuse arhiiv, kus hoitakse ja säilitatakse tähtsaid dokumente. Sisse kiigati ka kabinettidesse. Näiteks vaadati huviga suurt printerit (plotterit), millega saab trükkida suures formaadis kaarte. Ühes ruumis said aga lapsed oma käega “toita” paberihunti ehk siis peenestada ebavajalikke dokumente. Loe edasi: Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama
Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus. 
Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.
