Viljandimaa

Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes

Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.

“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”

“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”

Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Viljandi valmistub uisumaratoniks

Foto: VILJANDI RATTAKLUBI

Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.

Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.

Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.

26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.

Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.

Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.

Toimetas Sakala

Ugala teater tähistas 94. sünnipäeva

Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.

Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.

Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:

Parim lavastaja – Vallo Kirs
Parim kujundaja – Jaanus Laagriküll
Parim näitlejanna – Carita Vaikjärv
Parim näitleja – Tarvo Vridolin
Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja – inspitsent Aili Nohrin
Parim maja ja publikut teenindav töötaja – administraator Mare Miilmaa
Südamega tehtud töö – Oleg Titov

Palju õnne!

Maavanem ootab Viljandimaa Vapimärgi kandidaate

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.

Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.

Viljandimaa Vapimärgi statuut on leitav maavalitsuse veebilehelt!

Viljandimaa meenutab ja tänab Vabadussõjas võidelnuid mälestushetkega

Reedel, 3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viljandi maavanem Lembit kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad kell 9.00 sümboolselt mälestusküünlad J. Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sel päeval peetakse üleriiklik vaikuseminut Vabadussõjas langenute mälestuseks ja helistatakse kirikukellasid.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Tartu rahulepinguni jõuti 2. veebruaril 1920. Siis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Viljandimaa tunnustab “Pärlipeoga” taas kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kaheksas “Pärlipidu” ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 3. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse ligikaudu 250 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” projektijuht, Viljandimaa Omavalistuste Liidu nõunik Krista Kalda sõnul sellel aastal suurt lavastust plaanis ei ole “Toimub klassikalisem auhinnatseremoonia, kus oma loominguga rõõmustavad poetess Kristiina Ehin ja pärimusmuusik Maarja Nuut ning meeleolukat puhkpillimuusikat esitab noorte meeste brassansambel.” Tänavusi tähti tulevad tervitama maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport selleks ühendavaks jõuks, mis aitavad pisikesel rahval rahvusena püsida ning elu tasakaalustada. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks ja tähenduslikuks,” rõhutas Kruuse ja lisas, et: ” Viljandimaast on kujunemas omamoodi kultuuripesa, kus on olemas kõik eeldused olla Eestis kultuurivaldkonna eestkõnelejaks. Vaid kultuuri kaudu saabki edasi kanda seda ehedat – Päris Eesti identiteeti.”

Loe edasi: Viljandimaa tunnustab “Pärlipeoga” taas kultuuri- ja spordipärleid

Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 10 saab Sakala keskuses alguse uue aasta esimene Viljandi vanakraamiturg.

Juba pea viis aastat on viljandlased kogunenud kauplema aastaringselt toimuvale vanakraamiturule. Laadapäeval müüakse asju, mis endale kasutuks muutunud kuid siiski veel piisavalt korralikud, et endale uus omanik leida. Milleks siis vana kraami prügikasti visata, kui kusagil võib olla keegi, kellel just seda asja tarvis võiks minna?

Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud nii talvisel kui suvisel ajal. Viljandlaste jaoks armsaks saanud täika jätkab ka uuel aastal, kuid uues kodus – Sakala keskuses. „Olles juhiks asutusele, mille üheks ülesandeks on aidata kaasa Viljandi kultuurielu korraldamisele ja olla avatud linnakodanike uutele ideedele, tundsin moraalset kohustust olla toeks viljandlastele olulise sündmuse jätkamisele. Kui vanakraamituru senised korraldajad tulid Sakala Keskusesse ettepanekuga täika korraldamine üle võtta, siis tundus see
igati asjakohane mõte,“ selgitab Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk. Loe edasi: Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Viljandimaa Arenduskeskus tunnistati Eesti parimaks kodanikuühiskonna arendajaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tunnustas maakondlike arenduskeskuste (MAKide) aastaseminaril aasta parimaid MAKe. Parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks ja parima MAK-võrgustiku keskuste nominendiks tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus.

EAS Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul ei tulnud parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks tunnistamine Viljandimaa Arenduskeskusele juhuslikult. “Nad on teinud oma tööd loovalt ja tublilt, saanud parima tagasiside klientidelt ning tulnud aktiivselt kaasa uute ideedega,” kiitis Hankov. Tunnustuse taga on Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kristi Lõhmuse süsteemne töö ühenduste koondamisel ühiste eesmärkide nimel, ühenduste võrgustiku loomisel maakonnas ning nende igapäevase jätkusuutlikkuse tagamine. Viljandimaa Arenduskeskus oli juba 2011. aastal nominent kui parima kodanikuühiskonna arendaja.

Viljandimaa Arenduskeskus saavutas sel aastal tunnustuse ka parima MAK-võrgustiku keskuse kategoorias, kus ta tunnistati nominendiks. Varasemalt saavutati sama tunnustus 2011. aastal. Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu sõnul tõi tunnustuse tulemuslik ettevõtete nõustamine ja avaliku sektori projektide juhtimine, väga hea tase kodanikeühenduste nõustamisel ning välisinvesteeringute meelitamine Viljandimaale.

Möödunud aastal tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus parima ettevõtete nõustaja nominendiks.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamis- ja arendusteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Maakondlikud arenduskeskused on järjepidevalt tegutsevad iseseisvad sihtasutused, mis tegutsevad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik). Perioodil 2003-2013 kuulus võrgustikku 15 maakondlikku arenduskeskust ja EAS. Täiendavaks koostööpartneriks ettevõtluse valdkonnas on Tallinna Ettevõtlusamet. Maakondlikud arenduskeskused asutati Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. Maakondlike arenduskeskuste loomise põhieesmärgiks oli tugistruktuuri loomine, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist.

MAK-võrgustikus töötab 2013. aasta seisuga 113 maakondlike arenduskeskuste töötajat. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu, juhatuse liige, Viljandimaa Arenduskeskus SA, +372 53 054 165, kaarel.lehtsalu@viljandimaa.ee

Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.

Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.

“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste. Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maanteemuuseum korraldab teedeajaloo päeva
tänavu Viljandis

Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.

Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.

Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.

Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teedeajaloo päeva programm.

Urve Sunny-Dzidzaria avab Viljandis portreenäituse

Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.

„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.

Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.

Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.

Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk

86354756dc0a2adb4_3 — Valgeraba. Foto: Liisi Seil

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk “Soomaa rahvuspark 20”.

Räätsamatk Valgerabasse toimub 08. detsembril 2013 kell 10.00-15.00. Matkapäeva juhib Algis Martsoo.

Tasuta buss väljub Viljandi bussijaama parklast kell 10.00. Tagasi Viljandis ollakse orienteeruvalt kell 15.00.

Selga ja jalga tuleks panna ilmastikule vastavad riided, jalanõud ning kaasa võtta oma soe jook.

Ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Üritusele registreerimine toimub SIIN.

Lisainfo: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Viljandimaa tunnustab 2013 aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.

Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:

• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam

Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.

Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.

Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.

Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.

Rohkem infot ühisnädala kohta http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Lisainfo: Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arenduskeskus, tel 433 0446, 5788 0245, e-post kristi@viljandimaa.ee

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad külastusmängudele

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.

Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.

Kogu programm, kaugematesse kohtadesse tasuta bussisõiduks registreerumine ning täiendav info on leitav Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.

Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.

Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Uuest aastast saab Viljandis õppida Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist

polva — Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes.

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool korraldab 2014. aasta jaanuaris algava kursuse, kus pillimeister Heino Tartese käe all õpetatakse teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist. Kursuse avasündmus leiab aset 23. novembril algusega kell 11 Pärimusmuusika aidas Viljandis.

Avasündmusel, kuhu on oodatud kõik lõõtspillimänguhuvilised ja kursusest huvitatud üle Eesti, tutvustavad nii Heino Tartes kui Viljandi ühendatud kutsekeskkooli poolsed esindajad, projekti algataja Epp Välba kui ka puutööõpetaja Kalmer Lind lõõtspilli ajalugu ja ehitust, kursuse ülesehitust ning vastavad huviliste küsimustele.

Kursuse eesmärk on tuua pillivalmistamise kunst huvilistele lähemale, pooleteise aasta jooksul läbitakse meistri käe all kõik lõõtspilli valmistamise etapid, kursuse lõpus on läbinutel omavalmistatud lõõtspill ning teadmised, kuidas taolist pilli meisterdatakse. Kursus toimub koostöös Viljandi Pärimusmuusika Keskuses tegutseva August Pulsti Õpistu ja Viljandimaa lõõtsaklubiga, kelle abiga loodetakse leida kursusele tõsise pillimeisterdamise huviga inimesed.

Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandis õppida Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab 7. novembril 2013 Viljandi Gümnaasiumis kell 13.00-19.00 osaluskohvikut ehk noortefoorumit. Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima maakonnas aktuaalsetel teemadel.

Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada ühiselt noori puudutavate teemade üle.

Noortefoorumil tunnustatakse ka Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2013. aastal Viljandimaal noorsoovaldkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Kohal on ka Eestis tuntud persoon Hardi Volmer, kes räägib enda elust ja nooruspõlvest ning temaga on võimalik kohapeal mõtteid vahetada.

Teemad, mis sellel aastal arutlusele tulevad:

1. Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses

2. Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas

3. Ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks

4. Koolivägivalla vastu võitlemine

5. Piiratud/puudulik transport kui takistus noorte huvitegevusele

6. Noorte teadlikkus ning suhtumine seksuaalkasvatusse Loe edasi: Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa rahvakultuuri 2013 auhinnad ootavad kandidaate

Kuni 2.detsembrini ootab Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ettepanekuid Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejate tunnustamiseks. Kokku antakse välja kuus auhinda.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.

Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Anneli Kundla, Krista Kalda, Tiivi Tiido, Kai Kannistu, Katre Saar, Kristi Vastisson, Vaike Rajaste ja Leida Mägi.

Lisainfo: www.viljandimaa.ee

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Viljandi muuseumis avatakse näitus kirikusümbolitest

10. oktoobril kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus kirikusümbolitest “Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus”.

Näituse idee autori, koostaja ja projektijuhi Hedi Vilumaa sõnul leiavad näitusel fotode ja eksponaatide abil kajastamist erinevad sümbolid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna paljudest kirikutest. Viljandimaa kirikutes leidub hulgaliselt vanemaid või uuemaid kiriklikke sümboleid – kukk või rist kirikutornis, kala ja silm, viinamarjad, lammas või härg.

Enamik kunstilise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, aga ka tänaseks juba muinsuskaitsealust vara, tekstiile ja muid kirikutes kasutatavaid esemeid on läbi aegade kaunistatud kindlate märkide ja sümbolitega. Miks nii ja mida need tähendavad?

Väljapanek on suunatud erinevatele vanuserühmadele asjaarmastajatest professionaalideni, samuti koolidele ajaloo-, kodu- ja kultuuriloo ning usundiõpetuse õppekäikudeks. Koolidel on kokkuleppel näituse koostajaga võimalik tellida vastavaid loenguid ja muuseumitunde.

Näitust saab külastada kuni 23. novembrini T-L kell 10-17.

Selgunud on Viljandimaa aasta õpetajad

Sel aastal pälvivad Viljandimaa aasta õpetaja tiitli 8 haridustöötajat.Lisaks tänatakse ka kõiki Viljandimaalt tiitlile esitatud 16 nominenti. Aasta õpetaja tiitliga tunnustamise eesmärgiks on tõsta esile ja tutvustada üldsusele enim kolleegide, õpilaste ja ka lastevanemate poolehoiu võitnud õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid. Nominentideks esitatud ja tiitli pälvinute töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu laiemalt.

“Minu austus ja lugupidamine kõikidele õpetajatele, kellele on nende amet kutsumuseks. Õppeaine saab elu sisse tänu inimesele, kes seda teistele edasi annab. Inspireerivaid õpetajaid on vaja iga lapse ellu, sest just nemad aitavad väärtustada haridust ja haritust,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Tänuüritus Viljandimaa aasta õpetajatele leidis aset täna kohvikus Harmoonia.

Viljandimaa aasta õpetaja 2013 tiitli pälvisid:

Eva Libe, Viljandi Gümnaasium
Rita Kadaja, Leie Põhikool
Sirje Urbel, Suure-Jaani Gümnaasium
Tiia Parik, Heimtali Põhikool
Riina Kukk, Sürgavere lasteaed-põhikool
Luive Rehand, Viiratsi lasteaed
Ülle Luisk, Viljandi Gümnaasium
Arnold Pastak, Olustvere Maamajandus- ja teeninduskool

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Viljandis Sakala keskuse hoovis toimub 5. oktoobril kella 11-14 leivapäev ja samal päeval kell 20 keskuses sees õllesõprade pidu “Oktooberfest”.

Leivapäev. Maitsev laupäev kogu perele

Laupäeva, 5. oktoobri hommikul Sakala keskuse hoovis alguse saav leivapäev juhib tähelepanu ja tuletab meelde leiva olulisust meie kultuuris ja igapäevaelus. Tegevust jagub leivapäeva programmis kogu perele.

Eesti põllumajandusmuuseum tutvustab külalistele tööriistu, mida on kasutatud leiva valmistamisel ning samuti on võimalik ise kohapeal leivategu proovida. Lisaks saab igaüks osaleda näituse “Viljandlaste lemmikleivad” koostamisel. Selleks on tarvis vaid kaasa võtta oma lemmikleiva pakend. Sakala keskuse hoovist leiab koha, kuhu panna oma lemmiku pakend ning peagi valmib kõigi silme all väljapanek viljandlaste lemmikleibadest.

Maitsvaid pagaritooteid pakuvad maitsmiseks ja müügiks Viljandi pagarid ning esindatud on ka tuntud Eesti leivavalmistaja Leibur. Hoovis ootab külalisi ka uhke traktor, mille roolis istumist saavad kõik soovijad proovida ning lapsi ootab suur põrandamäng “Kuidas valmib leib”.

Loe edasi: Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama