Rubriik: Põlvamaa

Täämba nakas konverents “Seto saaja`”

Täämba om Verska kultuurikeskuseh konverents “Seto saaja`”. 2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents. Timahava kõnõldas a saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl.

Konverentsil kõnõlõsõ kõkk, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus. Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.

Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing.

Alumäe Heleni ja Külviku Mardi saaja`.

KONVERENTSI „SETO SAAJA’“ PÄÄVÄKÕRD

9. oktoober

12.30–13.15 Kirjapandminõ ja kohvilaud
13.15–13.30 Avasõna’ ja tervtüse’
13.30–15.00 Ettekandõ’:
Hõrna Aare: UNESCO tegemisi kava 2010. aastagal ja 2011. aastaga kava tegemisõ tarvidus
Sarvõ Õiõ: 19. saandi saaja’ 21. saandih
Hao Paali: Kontsert ainulõ püsükullõjalõ (Mõrs´aikk kutsarilõ).
Loe edasi: Täämba nakas konverents “Seto saaja`”

Põlva talurahvamuuseum kutsub meenutama

Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.

Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.

1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.

Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.

Savivuulmine ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi` tüü

Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.

Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!

Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi Mirjam
Kõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.

Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.

Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.

Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.

Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!

Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»

Autor: Nutovi Mirjam, umaleht.ee

Põlva ansambel K.O.I. kutsub 10. sünnipäevale

Ansambel K.O.I. korraldab 15. oktoobril maheda meeleoluga tantsuõhtu Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, tähistades sellega ühtlasi oma 10. sünnipäeva.

Sünnipäevaõhtu algab kell 19.00. Lisaks esinevad veel ansamblid “Heino Tartes ja sõbrad”, “Metsavennad” ja “Vennakesed,” õhtut juhib Ivari Saare. Lisainfo www.kultuurikeskus.ee

Allikas: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

Uued loodusõppeprogrammid õpetajatele

Põlva, Valga ja Võru maakonna algklasside ja loodusainete õpetajad on oodatud 14. oktoobril Võrumaal Verijärve ja Piusa jõe ürgoru MKA-l toimuvale loodusõppeprogramme tutvustavale koolitusele.

Koolituse raames tutvustatakse uusi üldhariduskoolidele suunatud õppeprogramme Piusa jõe ürgoru MKA, Verijärve MKA ja Koiva-Mustjõe MKA matkaradadel kasutamiseks.

Koolitusel tutvutakse Verijärve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadega, lahendatakse õppeprogrammide ülesandeid ning hinnatakse õppeprogrammide sisukust. Koolitusjärgselt suudavad osalejad iseseisvalt õppeprogramme läbi viia.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747

Allikas: www.polvamaa.ee

Setomaal tetäs Setomaa seepi

Vahtraoru talo peremiis Hüdsi Silver om Vana Jüri seebikoah vällä märknu` 10 erinevät seepi, minkä koostisosa` oma peri Setomaa puhtast loodusõst ku kultuurist ning õga seebipartii saa õnnistuse Jumalamäelt Peko kuju mant`.

Kotoh 100% käsitüünä, külmpressmeetodil seepe valmistav Hüdsi selet`, õt seebitegemise idee om täl ammudsõst aost meeleh mõlkunu`, samuti om tä seebitegemist jo aastakaid ka katsetanu`. „Ma tahtsõ tetä midägi, midä saas kotoh valmista` ning kohe olõs edespidi võimalik ka pere kaasata,“ tutvust` Hüdsi oma idee algõid

Vana Jüri seebikoja seepide pakenditel on Setomaa kunstniku Evar Riitsaare trükitud tapeedi mustrid. Foto: Hüdsi Silver
Seebikoale sai nimes Vana Jüri, kuna just säänse nimegä kutsõ` Hüdsi sõnul timä vanaesä latsõ ja latsõlatsõ`. „Järgmine aastak saa timä sünnüst jo 100 aastaka müüdä. Miä võisi olla paremp ku rajada tä mälestuses timä nimeline seebikoda,“ selgüt` Hüdsi seebikoa nimesaamis lugo.

Seebimeistri seebi` koosnõsõ` a 100% ökoloogilistõst rasvust ja õlidõst ning pal`jo lisändi omma` otsõ Setomaa loodusõst. Parhilla om täl vällä tüüt` kümme erinevät seepi. Tõisi seah om esind` ka säänse seebi nagu kuivat` ubina ja miigä-, hansa-, koduõlle-, savvusanna-, Setomaa-, ja Kuningriigi seep. Uskumatu, kuid tõsi – hansa- ja koduõlle seebih omgi ehtne hansa ja koduõlu. Sedapuhku om a hansa vaid üte kõrra läbiaet, õt inämp õlisi` seepi perrä jääs.

Parhilla valmisõ` Vana Jüri seebikoa seebi` püstkoah. Hüdsi sõnul om täl renoviirmisel ka vanaesä viinäküük, sest talvõl tahas ju soojah olla`. Päevah suut` Hüdsi uma sõnul 100 seepi tettä, a ku tulõ tarvidus inämp seepe tetä, sõs kaasatas ka pere sjoohõ tegevussõ.

Muide Vana Jüri seepe` pakõndilt või löüdä Setomaa kunstniku Riitsaare Evari valmistat` tapeedi mustri`. Riitsaare sõnul om tä ka ütte seepi jo pruuvi saanu`. „Seep nigu seep iks,“ kommentiir tä vahtsõt Setomaa toodõt.

Hüdsi sõnul seisneski timä seepe eripärä inne kõkkõ taah, õt njoo om valmist` vabah looduseh – püstkoah ning kõk seebi saasõ õnnistuse Jumalamäel Peko kuju man. „Egä seebi tegemiseh ole-ei maailmas väega paljo mano leiutada,“ kõnel` Hüdsi, „mullõ tundus, õt kuivatat` ubina ja hansa seepi ole-ei viil kiäki tennü.“ Hüdsi rõhut´, õt Setomaal ole-ei ju uma seepi viil samalaol om a saarlastel ja hiidlastel sjoo ammu olõmah.

Alateh 27. septembrist alost Hüdsi ka ametliku müügitüügä. Ni võigi ediotsa timä seepe otsi` Setomaa muuseumitõst. Edespidi om seebimeistril plaan liiku ni Eesti ku ka välismaa turulõ, samuti om Hüdsil plaan avada uma Vahtraoru taloh väiko suveniiripoekõ. Seebi hinnäs saa 40-50 krooni.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Rosma Haridusselts jätkab täna vanemate koolitamist

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba kolmandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd ning laiendab oma tegevust, avades sel sügisel ka Lasteaia Vanemate Kooli.

Täna, 6. oktoobril on oodatud lapsevanemad ja kõik teised huvilised taas Rosmale koolipinki, et osa saada Vanemate Kooli esimesest koolipäevast. Tunnid toimuvad oktoobrist märtsini korra kuus kl 18-20 Johannese Koolis Rosmal.

Foto: Erkki Peetsalu
Sel aastal annavad vanematele tunde ka külalislektorid Ülle Pechter ja Anne Daniel Karlsen. Lastearst, antroposoofiline arst Ülle Pechter kõneleb teemal “Waldorfkooli õppeplaan lastearsti pilgu läbi” (6. oktoober, 8. detsember, 12. jaanuar) ja lastepsühhiaater Anne Daniel Karlsen räägib teemal “Keeruline laps. Meie roll lapsevanemana, meie roll ühiskonnakaaslasena” (3. november, 3. veebruar, 3. märts).

Vanemate Kool on välja kasvanud Rosma kooli ja lasteaia vanemate initsiatiivist. 2008. aasta sügisel alanud Vanemate Koolile lisandub sellest sügisest Lasteaia Vanemate Kool, kuna just eelkooliealiste laste arengu kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem küsimusi. Lasteaia Vanemate Koolis tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktilisi tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel küsimusi lapse kasvamise toetamise ning waldorfpedagoogika kohta.

Lasteaia Vanemate Kooli lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Tegevus toimub 12. oktoobril, 26. oktoobril ja 23. novembril Rosmal lasteaias Täheke kell 18-20. Osalemine kõigile tasuta, soovi korral võib teha annetusi Rosma Haridusseltsile. Vanemate õppetöö korraldamist toetab ka Põlvamaa Europe Direct infopunkt.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts, www.rosma.edu.ee

Setomaalt saa imelihtsält Vinnemaale

Timahava suvõl sõlmit` kuuhtüülepe võimaldas Setomaalõ pikempas aos puhkama tulnu` turistõl muuhulgah ka ütel pääväl Vinnemaal kävvä.

29. juunil sõlmit Verska Sanatooriumih Pihkvä piirkonna` turismibüroosi` ühendävä organisatsiooni Baltiskij Klub`i ja MTÜ Setomaa Turismi (SMT) vahõl kuuhtüülepe. SMT vedosniku Pärnoja Ülle sõnul om sääne kuuhtüülepe väega hää võimalus, kuna tänu sjoole om võimalik viisäd saia` endise kümne päävä asemel kolmõ päävägä.

Verska Sanatooriumi juhataja Saar Vello a rõhut`, õt sõlmit` kuuhtüülepe ole-es lihtsält nii, õt „Hops! Istume maha ja valmis“. „Sjoo om minu ja Küti Leo aastatõ pikunõ asjaaomine,“ selgüt Saar vahtsõ kuuhtüülepe tagamaid, „Ku kiäki ütles, õt sjoo om Pihkva ja Setomaa vahõlinõ lepe, sõs taa om jama.“ Saar selet`, õt taa oll` timä otsus, õt võisi` kõki Setomaa turismiettevõttõid sjoohe leppehe kaasata`. „Piirkonna turismi arendamisõs om sjoo väega olulinõ,“ rõhut` Saar.

Pärnoja sõnul om sääne võimalus mõeld innekõkkõ suurtõlõ turismigruppõlõ, kiä tulõva Setomaalõ pikempas aos. „Ku näütuseh pühapäevl tulõ Setomaalõ kümne vai inämpä inemise grupp, sõs jo riide vai puulpäiv olõs näil võimalus Vinnemaal kävvä,“ selet` Pärnoja. Timä sõnul ole-ei turistõl vaja muud tetä ku üten võtta` pass ja soovitavalt ka viisapilt, sest parhilla ole-ei` kotussõ pääl pildi tegemis võimalust.

Vinnemaal käümises om paikapant kimmäs tiikond, miä sisädals Pärnoja sõnul ni Pihkva kremli ku ka Petseri kloostri kaemist. Samuti om päevÄ sisse planeerit ni söömine ku ka osturetk. Piiriületamine om samuti kõrrald ni, õt piirile antas alati ootejärjekõrrah saismise vältmises ettetiidä määne massin parasjago om saabumah.

Taa jaost, õt selgüst saia kuimuudu sjoo asi üldse nakas vällä nägema käve agusti lõpuh ka edimene proovigrupp vastavat` paketti testmäh. „Sjoo om väega hää iistvõtmine`. Inemise om korduvalt avaldanu` suuvi, õt kas mi saas ka Vinnemaa reise tegemä naada,“ ütel` Põlvah asuva Hottel Pesä juhataja` Lind Lili.

Linnu sõnul ole-ei` a viil ütski grupp Vinnemaal käünü. „Mi` plaani näid reise alates 2011. aastaka maist,“ selet Lind. Timä sõnul sobi-ei näile SMT puult vällä pakut ütepäävne reis. „Mi` reisi omma` kolmõ päävädse, nisõs tegelemi mi viil näide reise kokkopandmisõga.“

Pärnoja selet`, õt hetkel tüütäski SMT erineväte pakette kallal, midä Setomaa turismiettevõttõ saasi` pakku uma kientele. Olgugi, õt paketi ole-ei` viil paigah om Pärnoja sõnul näil grupel. kiä suuva jo parhillä Vinnemaalõ minnä, taa võimalus olõman. Samuti and Pärnoja lootust, õt tulevikuh olõs võimalik valli` ka erineväte marsuute vahõl ning samuti saas ka perekonna säänest teenüst kasuta´.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Põlvamaa ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Esmaspäeval, 4. oktoobril algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärk on väärtustada ettevõtlikkust ja ettevõtjaid. Põlvamaal toimub nädala jooksul rida üritusi, millest võivad osa saada nii ettevõtjad, õpilased kui ka majandusest ja ettevõtlusest huvitatud.

Ettevõtlusnädala avab esmaspäeval kell 13 algav majandusfoorum Räpinas, vastavatud Räpina hotellis.

“Eestis ja Põlvamaal võiks ettevõtjaid rohkem olla. Inimesi, kes julgevad riske võtta ja kes
annavad teistele inimestele tööd. Nende julgustamine ja lugupidav suhtumine neisse on meie kõigi kätes,” sõnas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, kes räägib majandusfoorumil riigi majandus- ja eelarvepoliitikast 2011. aastal.

Esmaspäeval toimuva ringkäigu kaudu Põlvamaa ettevõtetes saab piiluda ka ettevõtete köögipoolele. Eelregistreerimise alusel on võimalik külastada AS Lõuna Pagarid, OÜ Aini Metallitooted, OÜ Sanbruno ja AS Kagureis. Majandustunnid toimuvad nädala jooksul Värska gümnaasiumis, Räpina aianduskoolis ja Kanepi gümnaasiumis.

Tänavuse aasta ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö. Sellest märksõnast ajendatuna toimub neljapäeval, 7. oktoobril Kanepi seltsimajas Kagu-Eesti ettevõtluspäev. Piirkondlikul seminaril keskendutakse eelkõige neile sektoritele, mis piirkonnas tööd ja leiba
pakuvad – toidu- ja puidutootmine ning turismimajandus.

Koos arutatakse, millised on tulevikuperspektiivid ja koostöövõimalused ning tutvustatakse ühisturunduse võimalusi ning ettevõtete kogemusi ühisturundusest.

“Kagu-Eesti ettevõtluspäev on ainus Põlva-, Võru- ja Valgamaa ettevõtjate kohtumispaik, teadmiste kogumise ja arutelude foorum. Loodame, et ettevõtjad ja ettevõtlusega alles alustajad leiavad päeva jooksul peale uute teadmiste ja ideede ka koostöökontakte,”
tutvustas päeva SA Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana
Plakso.

Täpsemat infot Põlvamaa ettevõtlusnädala ürituste ja neile registreerumise kohta saab Põlvamaa portaalist või diana@polvamaa.ee.
Kõik üritused on osalejatele tasuta.
Lisainfo: Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja, tel: 799 8958 ja 506 6568, kaire.mets@polvamaa.ee

Reeli Kork

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee

Põlva meeskoor alustas uut hooaega

Põlva meeskoor alustas uut hooaega optimistlikult pühapäeval Vana-Koiola kultuurimajas. Ees seisab palju huvitavaid ettevõtmisi ja kontserte.

Meeskoor ootab ka aktiivseid uusi lauljaid. Kellel soov ühineda, andku sellest dirigentidele teada (Andres Määr, tel 528 4859, andres.maar@mail.ee või Aino Oviir, tel 5398 7638, ainooviir@gmail.com).

Järgmine proov on juba eelseisval pühapäeval, 3. oktoobril kell 18 Vana-Koiola kultuurimajas.

Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Prügüvedäjä` manipuleerivä hangõtõ võitmises hankõtingimustõga, miä lupa väikomajapidäjatelt pää 30 kõrda korgõmpat hindä küssü kui näilt, kiä tekütasõ` inämp prügü. Samah om a omavaltsusõ säänsete manöörvite iih jõuetu, sest kõk om JOKK.

Päält taad ku Jõgeva Elamu ütel` prügüveovedämise teenüse üles, kuult` vällä vahtsõnõ konkruss, miä võitjas sai AS Veolia Keskkonnateenused. Verska valla majandusnõnuniku Raudkepp Einari sõnul võtt` konkursist osa ka Ragn-Sells AS, kiä küsse väikote konteinerite tühendämise iist vähemp rahha ku Veolia. Lõppkokkuvõtteh tei Veolia siiski parempa pakkumisõ`, miä tähendas taad õt konteineritele, midä om Setomaal kõgõ inämp, määras tä korgõ hinnä ja konteineritele, midä Setomaal pääaigu ole-eiki, viiäs pool mudo är`.

„Mu käest küsüt` viil, õt kas nää` võiva tõisi konteinerite arvõlt tõiste konteinerite hindu madalampas tetä,“ tunnsit` Raudkepp. Ni ole-ei lugõjal vaja uma silmä nägemiseh kahelda ku hinnätabelist om nätä, õt 3500 liitrise konteineri tühendämine mass 50 krooni, ent 140 liitrise konteineri tühendämine mass` 60 krooni. Raudkeppi sõnul om a 3500 liitriseid konteinereid Verska vallah õnnõ kolm tükkü ja mano näid inämp toodeta-ai`.

Kuna Setomaal om hajaasustus piirkond ning inämüs eräomandih olõvaist prügümahutitõst omma` 140-370 liitrise`, sõs võisi` olõta, õt teenust piäsi pakma tuu firmä, kiä küsü` näide mahutite tühendämise iis kõ`õnõ madalampat hindä. Raudkeppi sõnul käü a võitja välläselgütamine punktesüsteemi alusel. Väikompa konteineri andva üte osa punktõ ja suurempa tõõsõ osa. „Tuu jaost, õt konkurss võita tetäs suurilõ konteineritõlõ väiko pakkumisõ`,“ ütel` Raudkepp. Loe edasi: Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Seto konverents “Seto saaja” on tulekul

2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents, s´ool aastagal om tulõmah konverents, koh kõnõldas saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl. Oodami ummi mõttidõ ja tiidmisiga konverentsilõ kõnõlõmma kõiki, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus.
Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.
Konverentsi puult omma’ kohvilavva’. Söögi iist tulõ hindäl massa’ ja üümaja kotusõ välläsortminõ ja kotusõ kinnipandminõ jääs õgaüte hindä hoolõst.

Tulõjilõ saadõtas täpsep kiri pääle nime kirjapandmist.

Uma tulõkist anna’ tiidä’ ja ku tahat midägi viil mano küüsüdä, sis helstä’ vai kiroda’ Alumäe Helenilõ: 5294033, helen.alumae@gmail.com

Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing

Konverents leiab aset Värskas 9. – 10. oktoobril.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Rahvusvaheline orienteerumisjooks Põlvamaal

Eile ja täna Põlvamaal Kadajal peetav rahvusvaheline orienteerumisjooks Suunto Games tõi võistlema sportlasi kuuest riigist. 22. korda peetava võistluse korraldamise au on viiendat korda usaldatud OK Põlva Kobrasele.

Esimest korda viis OK Põlva Kobras võistluse Põlvamaal läbi 1988. aastal Mammastes, seejärel 1990. aastal Värskas, 2002. aastal Kärsal, 2005. aastal Taevaskoja küla lähedal ning sel aastal siis Kadajal.

Võistluskeskus asub Põlva Agro põllul, enne Kadaja liivakarjääri. Seal korraldatakse ka parkimine, pesemine, toitlustamine. Osalejaid on registreerunud 626. Võisteldakse 50 võistlusklassis, vanuses 6 kuni 85 aastat.

Korraldajate, OK Põlva Kobrase liikmeid on rajale minemas 42 ja OK Peko liikmeid 11. Osavõtjaid on lisaks eestlastele veel Lätist, Rootsist, Venemaalt, väga palju Soomest ja esindatud on ka Islandi orienteeruja. Enamik võistlejaid ööbib ümbruskonna majutuskohtades.

Pühapäeval kell 10.00 alustatakse viitstartidega, st esimestena stardivad eelmise päeva võitjad ja siis nende järel järgmised – vastavalt sellele, kui suur ajaline kaotus oli. Kes esimesena finišijoone ületab, on võitja.

Autasustamine on planeeritud juba kella 13.30-ks. Võistlusklasside võitjatele paneb auhinnad välja Soome kompassifirma SUUNTO.

Kogu info on kättesaadav OK Põlva Kobras kodulehel: http://kobras.polvamaa.ee/suunto-games

Allikas: polvamaa.ee

Setumaal alustab tööd seebikoda

Vahtraoru talus Setumaal alustas tööd seebikoda. Kogu seebikoja toodang valmib käsitööna.

Tootjad on välja töötanud palju 
huvitavaid seepe, mille üheks komponendiks on kindlasti midagi Setumaaga seotut. Praegu on pakkuda kümmet seebisorti: 
kadakaseep, saviseep, seep kuivatatud õunte ja meega, seep 
hansaga, tõrvaseep, koduõlleseep, köömneseep, suitsusaunaseep, Setumaa 
seep, Kuningriigi seep. Lähiajal toodete valik kindlasti laieneb.


Seebitööstus kannab nime Vana Jüri seebikoda ja tootjaks on Silver 
Hüdsi. 
Turule jõuavad seebid alates 27. septembrist.

Reedel esitletakse Räpinas „Uma pido” DVDd

Reedel, 24. septembril peetakse Räpinas teise „Uma pido DVD esitluspidu. Kell 19 algaval esitluspeol näidatakse lõigukesi uuelt filmilt, lauldakse „Uma pido” laule, esineb viiuli- ja lõõtsaduo Kadri Laube ja Marju Varblane ning Aapo Ilves koos Marja-Liisa Platsiga. Vahele kõneleb ja laulab Urmas Kalla. Pidu lõpeb etnodiskoga, mida veavad Aapo ja Tulvo Ilves. Pidu on tasuta, teatas Triinu Ojar Võro seltsist VKKF.

DVD-l on tänavu 29. mail Põlvas Intsikurmus peetud võrukeelse laulupeo peakontsert, rongkäik ja päevaprogramm ning selle panid kokku Tauno Uibo ja Kadri Valner.

Filmi toimetajale Kadri Valnerile avanes peoga uks ühte uude maailma. „See ei olnud ühe väikese kandi tillukene laulupidu, see oli ühe vaimult suure ja võimsa keele- ja kultuuriruumi ühine uhke pidu. Hea on sellise rikkusega elada,” lausus ta.

Kadri Valneri eriline tänu kuulub filmi jaoks peo ajal intervjuusid teinud Arved Breidaksile ja Mirjam Nutovile.

Tänu Piiriveere Liidri ja PRIA toetusele jagatakse 300 DVDd tasuta avalikuks kasutamiseks. Oma tasuta eksemplari saavad peol laulnud koorid, toetajad, Võru ja Põlva maakonna omavalitsused, raamatukogud, muuseumid ja Piiriveere Liidri piirkonna turismiettevõtjad.

Põlvamaa tervisefoorum Värskas

Põlvamaa mehi oodatakse 24. septembril Värska sanatooriumi tervisefoorumile. Ettevõtmisega soovitakse parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust ning muuta tervisega seotud hoiakuid 
Tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010” korraldavad meeste terviseliikumine „Mehed liikuma!“, meesteportaal Mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsus.

Põlvamaa „Mehed liikuma!“ patroon on Põlva maavanem Priit Sibul.

„Keskmine eesti mees elab ligi 12 aastat vähem kui keskmine eesti naine. Selleks et Põlvamaa kogukonnad oleksid ka kümne aasta pärast elujõulised, tuleb senisest enam korraldada selliseid projekte nagu „Mehed liikuma!“,” lausus Sibul.



Foorumil esinevad ettekandega peale Priit Sibula TÜ kliinikumi meestearst Kristo Ausmees, Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv ning dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Põlvamaa terviseprofiili tutvustab Põlvamaa tervisenõukogu liige Katti Lainoja ning „Mehed liikuma!” tegevusest Tartumaal annab ülevaate Andres Agan. 


Kõnetundidele järgneb aktiivne liikumistegevus Värska veekeskuses.

Lisainfo veebiväravates  www.mehedliikuma.ee/polvamaa  ning http://tervis.polvamaa.ee.  


Mooste mõisa viinavabrikus avatakse fototurismi keskus

Kuu aja pärast, 16. oktoobril avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti fototurismi keskus, mille   eesmärk on arendada fototurismi ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust oma oskusi täiendada.

Keskus  on mõeldud nii algajatele kui ka edasijõudnud fotohuvilistele. Külalistele pakutakse seminare, koolitusi ja fotoretki.
 
„Meie eesmärk on saada juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused,” ütles keskuse juhataja Minna Jõgeda.

Koolitusi korraldavad teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

„Analoogseid keskusi meie lähinaabruses ei ole. Soomes ja Venemaal tegeldakse fototurismiga, aga seal keskendutakse pigem ühe konkreetse looma- või linnuliigi pildistamisele, meie pakutav on laiapõhjalisem,“ lisas Jõgeda.
 
Eesti fototurismi keskus tegutseb ajaloolises Mooste mõisa viinavabriku hoones, mis on ehitatud 1909. aastal. Muinsuskaitse all olevat hoonet on renoveeritud ja keskuseks ümber ehitatud viimased kolm aastat.

Vaata lisa!


Eesti fototurismi keskuse koduks saab Mooste viinavabrik.

Teine „Uma pido” on nüüd kättesaadav DVDna

Valminud on teise „Uma pido” DVD ja selle esitluspidu toimub 24. septembril kell 19 Räpina rahvamajas, annab peo korraldajate nimel teada Triinu Ojar.

Piiriveere Liidri ja PRIA toetusel jagatakse 300 DVD-d peol osalenud kooridele ja toetajatele, Võru ja Põlva maakonna omavalitsustele, raamatukogudele, muuseumidele ja turismiettevõtjatele tasuta.

Kel veel huvi pidu üle vaadata või meelde tuletada, saab DVD soetada endale esitluspeol või Võru instituudis tööpäeviti kella 9–17.

DVD-komplekt maksab sada krooni ja sisaldab kahte plaati. Neist ühele on jäädvustatud päevaprogramm ja rongkäik ning teisele peakontsert.

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Tervisefoorum „Mehed liikuma 2010“ Värskas

Põlvamaa meestele suunatud tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010“ peetakse 24. septembril Värska sanatooriumi seminariruumis.

Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“, meesteportaal mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsuse korraldatava foorumi eesmärk on parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust, muuta tervisega seotud hoiakuid ja tõsta kaugemas perspektiivis meie kõigi tervelt elatud aastate arvu.

Üritusel osalemiseks   on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 21.septembriks aadressil polvamaa@mehedliikuma.ee või telefonil 799 8932.

Lisainfo aadressitelt  www.mehedliikuma.ee/polvamaa ja http://tervis.polvamaa.ee/

Põlvkondi ühendav päev maanteemuuseumis

Maanteemuuseumi Põlvamaal Varbusel oodatakse 12. septembril vanavanemaid koos lastelastega mõnusasti aega veetma. Päev kestab kella 12-15.

Ajaloolises teeruumis rännatakse muinasajast tänapäeva, teekonna teevad põnevamaks mitmest ajastust pärit tegelased. Avatud on töötoad „Kanalt munale” ja „Munalt kanale”. Esimeses tutvustatakse vana viltimistehnikat, teises meisterdatakse sügispimedusele mõeldes helkureid ja helkurehteid.

Avatud on ka liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega. 

Vanavanemate päeva eestvõtjatel on plaanis avada ka külaturg. Müüjatel palutakse võtta ühendust telefonil 518 6684.

Kes asutab end vanavanemate päevale minema Põlvast, saab proovida vana Saureri bussi võlusid. Buss väljub Põlva kaubamaja parklast kell 11.20 ja toob pärast programmi lõppu kell 15.30 tagasi. Sellele sõidule on soovitatav registreeruda (tel 518 6684), sest bussis on vaid 28 kohta.

Vanavanemate päeval osalemine maksab muuseumipileti hinna.

Samal päeval tehakse muuseumis kokkuvõte ka Põlva linna ja maakonna väljakuulutatud pärimusaasta jutukonkursist. Huvitavamad jutud loetakse ette ja nende autorid saavad auhinna. Jutukonkursile oodatakse lugusid vanaemadest ja vanaisadest ning nende juhtumistest veel 9. septembrini.

Päevakava:
12-13 jalutuskäik ajaloolises teeruumis. Tee kulgeb muinasajast tänapäeva, teele satuvad tegelased mitmest ajastust.
13-14 töötuba „Kanalt munale” ehk ajaloolist viltimistehnikat tutvustab Valkla kõrtsi ees Inga Talvis, kelle juhendamisel valmivad lõbusad ja isikupärased võtmehoidjad. Meisterdamisele aitab muusikaliselt kaasa laulu- ja pillimees Ülar Kõrge Kanepi lauluseltsist.
14-15 töötuba „Munalt kanale”: helkurite ja helkurehete meisterdamine piknikuplatsil.
14-15 avatud on liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega.