Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
„Baltikumi projektid on väga heaks kiidetud,“ sõnas Aigar Piho. „Aga Venemaal polnud projektid korras ja sealt tuli Heifer ära.“
Peale loomade jagas Võrumaa Heifer tänavu kevadel ka kartuleid. Poolteist tonni nelja erineva sordi kartuliseemet läks peredele, igaühele üks kuni neli kotitäit. Kevadel peavad kartuliseemne saanud pered sama palju seemet järgmistele peredele edasi andma.
Heiferi projekti käigus ei jagata mitte ainult loomi ja taimi, vaid pakutakse juurde ka vajalikke koolitusi. Kuna käimasolevate projektide raha hakkab peagi lõppema, saab edaspidi nõu küsida kaks korda kuus Võrumaa taluliidust.Samuti koonduvad Heiferi pered võrgustikku, kus üheskoos jagatakse rõõme ja muresid ning antakse üksteisele nõu. Samuti korraldatakse peredele suvepäevi ja lastele laagreid.
Järgmine projekt ootab soove
Juba on planeerimisel ka järgmine Heiferi projekt. Esmaspäeval arutlesid Heiferi Eesti projektijuhid, et selle käigus võiks jagada mustika-, jõhvika- ja vaarikataimi. Aigar Piho palub kõigil, kes on marjakasvatusest huvitatud, anda sellest teada tema e-posti aadressil aigar.piho@gmail.com. Kui selgub, et huvilisi leidub, siis tasub projekt töösse võtta. Kui kellelgi on veel häid ideid, milliste loomade või taimede peale võiks projekti koostada, võiks anda samuti sellest teada Aigar Pihole. Tähelepanu tuleks pöörata peamisele – projekti subjekt peab olema edasi antav.
Erinevalt eelmistest projektidest tuleb aga nüüdsest Heiferi projektidele leida ka omaosalus, kui suur, seda pole reglementeeritud, omaosalus tuleks taotleda mõnest Eesti programmist.
Peale Vana-Võrumaa projektide on Heiferi projektid käigus ka Pärnumaal (hobused), Viljandimaal (kalad) ja Hiiumaal (küülikud). Kuna Eesti maakonnad on väikesed, algab peagi koostöö piirkondade vahel.
Heiferi organisatsioon tegutseb eelkõige selle nimel, et kaotada maailmast vaesus. Trafaretselt öelduna annavad nad inimesele mitte kala, vaid õnge.
Tähelepanu!
Et homme Võrumaal toimuv Lindora laat on algselt olnud lambalaat, tulevad heiferlased ka homme laadale kokku. Kell 14 minnakse edasi lähedal asuvasse Kerepäälse turismitallu. Kerepäälsele on oodatud ka need, kes siiani pole Heiferi projektist loomi saanud, kuid soovivad neid nüüd.
Elina Kononenko
Täpsem info Eesti Heiferi projektide kohta: www.heifer.ee
Lisainfo: Aigar Piho, tel 505 6293