Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.
Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel
võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.
Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.
27. märtsil, algusega kell 14.00 toimub Põlvas, Energiakeskuses, ( Kesk 17 II korrus) Aivar Täpsi helikontsert kristallkausidel.
Laulvate kristallkausside kontserdist osavõtul laseme oma keha ning meeli mõjutada helidel, mis lastakse kõlada sooviga muutuda puhtamaks ning terviklikumaks.
Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid.
Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre. Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine.
Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema. Oma värvi helidesse lisab Wuhani gong.
Kaasa palutakse võtta joogamatt ja tekk või midagi muud pealevõtmiseks. Võimalik helivoogudesse laadima ja puhastuma tuua pudel vett, lemmikvääriskive.
Eelmisel nädalal lisandus Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete nimekirja FIE Kalmar Mägi valmistatav suitsusink, teatab Põlvamaa infoportaal.
Kalmar Mägi valmisatatud suitsusink on pikalt soolatud, sellele on lisatud maitseaineid ning suitsutatud on seda oma suitsusaunas.
Põlvamaa rohelisema märgi komisjoni liikme Janno Rüütle ütles, et Kalmari tehtud sink on olnud ikka kinkekotis, mida Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda on juba aastaid oma üritustel külalistele jaganud. Seda sinki on maitsta saanud nii meie presidendid kui ka paljud ministrid ning kümned väliskülalised.
Põlvamaa rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist.
Praeguseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 153 tootenimetuse, mida pakub 26 ettevõtet. Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib SA Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu”.
2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud meie maakonnas? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas ergutada kodanikuaktiivsust Põlvamaal?
Kutsume kõiki huvilisi maakondlikule koolituspäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas inimesed saavad ise oma kogukonnas probleemidele lahendusi leida.
Põlvamaa koolituspäev toimub 24. märtsil kl 12.00-17.00 Põlva Maavalitsuse saalis (Kesk 20, Põlva). Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 22. märtsil evta(at)vabatahtlikud. Loe edasi: Põlvas toimub vabatahtliku tegevuse koolituspäev
Täna, 20. märtsil toimub Värska kultuurikeskuses Põlvamaa harrastusteatrite festival, kus žürii ja publiku hindava silma ette tuleb viis lavatükki neljalt erinevalt teatritrupilt.
Festivali avab Vastse-Kuuste kultuurimaja näitering Oskar Lutsu naljamänguga „Pärijad ja Onu paremad päevad“.
Põlva Eksperimentaalteater läheb võistlustulle Stephen Belberi järgi seatud lavatükiga „Kassett“
ja sama teatritrupi esituses saab lavaristsed Rivo Veski kirjutatud algupärand „Palat nr 9“. Saverna näitering astub lavale Mihkel Aitsami rahvatükiga „Maakuld“.
Seekordsele festivalile tõmbab joone alla Karisilla külateater etendusega „Puhkekodusse“.
Parima etenduse vabariiklikule konkursile valib žürii, mille koosseisu kuuluvad Ilme Hoidmets, Eve Ellermäe ja Silver Hüdsi.
Vaheajad sisustab Taarka Pärimusteatri Noortestuudio. Festivali külastus on publikule tasuta, avatud on ka kohvik.
Mullu pälvis Põlvamaa harrastusteatrite festivali peapreemia Põlva Eksperimentaalteater etendusega „Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud“, mille autor ja lavastaja on Rivo Veski. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati 2010. aastal Aivi Lusti, meesnäitlejaks Andres Määr, kõrvalosatäitjaks Tõnu Lumi ning lavastajaks Ülle Sillamäe. Vaatame, kuidas läheb tänavu.
Täna keskpäeval algas Mooste Folgikojas liikumisfestival, kus saab kaasa elada 7-10-aastaste laste põnevatele liikumiskavadele koos ema või isaga. Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Avatud on kohvik ja kevadkompositsioonide lett.
Festivali korraldab Mooste vallavalitsus.
Täna, 20. märtsil algusega kell 16 koguneb Mooste toiduklubi taas kokkama ja pühendab oma toidud Maailmafilmi festivalile. Festivali ühe eestvedaja Eva Toulouze juhendusel valmistatakse mitut moodi lambaliha.
21.-27. märtsini toimub Tartus kaheksas Maailmafilmi festival. Tegu on rahvusvahelise filmifestivaliga, kus näidatakse antropoloogilisi dokumentaalfilme ja peetakse filmidiskussioone. Festivalile tulevad kohale ka mitme filmi autorid.
Kuna Mooste külalisstuudio (MoKS) seltskond on juba aastaid selle festivali suur austaja, siis otsustati tänavu võõrustada festivali avapidu 21. märtsil Moostes. Sellest ka toiduklubi erikogunemine eesmärgiga valmistada suupärast filmirahvale.
Abilised ja huvilised on oodatud pühapäeval, 20. märtsil kell 16 MoKSi. Oma tulekust palutakse kindlasti teada anda Evelynile telefonil 513 8599.
Maanteemuuseum ootab koolivaheajal kõiki väikeseid meistreid endale külla, et koos kevadpühadeks valmistuda. 24., 25. ja 26. märtsil algusega kell 12.00 ja 13.00 toimuvad töötoad, kus munast valmivad erilised autod ja lustakad loomad ning lisaks kuuleb lugu Lihavõttemuna-nimelisest auruautost. Väiksemad meisterdajad saavad valmistada lihavõttemaski. Oodatud on nii lasteaia- kui koolilapsed.
Osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine tel 5186684 või e-post riinu.raim@mnt.ee. Muuseum on avatud kl 11-15. Loe lähemalt siit.
Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kohtumisi metsloomadega” – Sven Začek.
Tunnustatud noor loodusfotograaf Sven Začek on Eestimaal rännates tihti metsloomadega kokku sattunud ning mitmeid kohtumisi ka jäädvustanud. Märtsikuu loodusõhtul pajatab ta põnevaid lugusid ja näitab fotosid oma kohtumistest metsloomadega. Osalejatel on võimalik esitada küsimusi loomafotode tegemise kohta.
Sven Začek sündis Valgas 1980. aastal, kasvas üles Võrus ning suundus sealt õppima Tartu Ülikooli. Fotograafiaga on ta tegelenud alates 2001. aastast ning selle aja jooksul saanud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2005. aastal võitis ta Loomafoto konkursi peaauhinna ja 2006. aastal tuli Looduse Aasta Fotol loomapiltide kategoorias teisele kohale.
Esmaspäeval, 14. märtsil algab Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide 5.-8. klasside õpilastele mõeldud loodusteemaline viktoriinisari.
Viktoriinisari koosneb kolmest voorust, iga voor kestab kolm nädalat. Küsimused leiab alates 14. märtsist Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) ja neile vastamisel on abiks ajakirjade Eesti Loodus ja Loodusesõber numbrid 1995. aastast alates.
I vooru küsimustele saab vastata 14. märts – 3. aprill, II vooru küsimustele 4.-24. aprill ja III vooru küsimustele 25. aprill – 15. mai. Vastata saab Keskkonnaameti kodulehel või postiaadressil Keskkonnaameti Otepää kontor, Kolga tee 28, 67405 Otepää. Iga vooru õigete vastuste eest saadavad punktid summeeritakse. Vastamine on individuaalne.
Hindamine toimub kahes vanuseastmes: 5. – 6. klass ja 7.-8. klass. Mõlema vanuseastme 15 parimale võistlejale on auhinnaks juunikuus toimuv 3-päevane looduslaager Karula rahvuspargis. Viktoriinisarja ja looduslaagri läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, margit.turb@keskkonnaamet.ee, tel 7669293
Trallikute plaadiesitluskontsert toimub 16. märtsil Värskas.
Tuntud rahvamuusikaansambli Zetod kodukohas Värskas on esile kerkinud veel üks noortebänd. Kolmapäeval kell 19 astuvad Värska kultuurikeskuses publiku ette Trallikud, et esitleda oma vastvalminud plaati.
Trallikud on pärimusmuusikat mängiv ansambel, kes alustas tegevust 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel esinenud nii koduvallas kui kaugemalgi – Venemaal ja Leedus. Trallikud on edukad olnud rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile kolmel järjestikusel aastal on erinevaid preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on oma värskete ja kaasaegsete seadetega osanud pärimusmuusika noortele omaseks muuta. Saab tantsu ja tralli ning ka laulu! Tulge kaema, tantsima, muidu lustima ja plaate soetama!
16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.
Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.
Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.
Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.
Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).
Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.
Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?
Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.
Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.
Plaadiesitlus toimub 16. märtsil kell 19 Värska kultuurikeskuses.
Trallikud mängivad pärimusmuusikat. Tegevust alustati 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel palju esinenud koduvallas ja kaugemalgi – Venemaal ja Leedus.
Trallikud on olnud edukad ka rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile on kolmel järjestikusel aastal preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on osanud värskete ja tänapäevaste seadetega pärimusmuusika noortele omaseks muuta.
Plaadi esitlusel on tantsu, tralli ja laulu. Kõik on oodatud lustima.
Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta Betoonehitis 2010“ võitjad. Aasta Betoonehitis 2010 – eramu Pirital (Vahtramäe tee 9, Tallinn).
Eriauhind – Eesti Maanteemuuseumi välialad (Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa) – arhitektuuribüroole Salto OÜ ja disainibüroole Laika, Belka & Strelka OÜ –tervikliku arhitektuurse lahenduse ja graafilise betooni idee eest. Žürii kommentaar: Tegu on omapärase objektiga, kus graafilise betooni
võimalusi on leidlikult kasutatud. Betoonihuvilise jaoks on Maanteemuuseumi põnevaim osa minevikku viivat teed kujutav ekspositsioon, kus graafilise betooni viimistlusega elemente kasutatakse eri ajastute markeerimiseks. Betoonelementidele on graafilise betooni tehnikas kantud vanad fotod. 3x5m suurused seinapaneelid valmistas etteantud fotode alusel AS E-Betoonelement ja need on esimesed omataolised Baltimaades.
Eriauhind – SA Tehvandi spordikeskuse multifunktsionaalne suusastaadion (Otepää) – Savekate OÜ – kvaliteetse betoonitöö eest.
Tänavu üheteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.
20. märtsil kell 12 toimub Põlvamaal Mooste uues folgikojas I liikumisfestival “Mina ja sina”.
Festivali eesmärgiks on propageerida liikumist, lapse ja vanema ühist loomingulist tegevust, laiendada selle kandepinda Eestis ning anda kõikidele huvilistele ja harrastajatele võimalus võistelda.
Võistlustest oodatakse osa võtma poisse ja tüdrukuid vanuses kaks kuni 10 aastat koos ema või isaga. Liikumiskava pikkus peaks olema kuni kolm minutit. Kaval võiks olla kindel süžee ja sobilikud kostüümid. Liikumiskava võib sisaldada erinevaid tantsustiile, aeroobika-, võimlemis- ja akrobaatika- või tsirkuseelemente. Tublimatele auhinnad.
Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Kohal ETV. Avatud kohvik ja kevadkompositsioonide lett.
Nimeline ülesandmine esitada e-postile aruojamaret@hot.ee või telefonil 5160 656 peakorraldaja Maret Aruojale hiljemalt 17. märtsiks.
Mooste Folgikoda on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Festivali korraldab Mooste Vallavalitsus.
Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.
Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.
«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»
Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.
Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates
Rosma koolipere ootab homme külla nii lapsi kui vanemaid ja kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma HaridusseltsPõlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool Rosmal korraldab laupäeval, 5. märtsil 2011 kl 10.45-13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud nii lapsed kui lapsevanemad, vanavanemad ja ka kõik teised huvilised.
Lahtiste uste päeval saab lähemalt tutvuda waldorfpedagoogikaga, osaleda koolitunnis ja vestlusringis, ajada juttu õpetajate ja koolilastega. Lastele on kavas ka mänguring.
Rosma koolipere kogemuse järgi on huvi waldorfpedagoogika järgi suurenemas ja kooli juurde jõuab üha enam teadlikke lapsevanemaid. Neid, kellel on ootus koolide järgi, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine.
7. märtsil kell 17 näidatakse Värska Kultuurikeskuses dokumentaalfilmi “Kuku: mina jään ellu”.
See on valus portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud. Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on ta teekond käidud. Kuku külastab arste ja teadmamehi, talle tuleb rollipakkumisi, tuleb meedia tähelepanu. Ka suhe Maritiga saab uue hingamise. Kui tundub, et kõik hakkab ülesmäge minema, siis võidab kiusatus Kuku tahte. Viinapudel on liigagi haardeulatuses. Uus allakäik tuleb raskem kui kõik eelmised, hävitades eneseteostuse võimalused, paisates sassi suhted, pannes proovile tervise ning viies lõpuks Kuku eksistentsi viimase piirini.
Filmi tegid: Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi. Tootis: Kuukulgur Film
Filmi pikkus on 88 minutit. Pärast filmi kohtumine tegijatega!
Tulge kinno ja kutsuge sõbrad ja tuttavad ka kaasa!
Lapsed proovisid koolile kingitud bussi kohe ära. Foto: Rosma HaridusseltsPõlva maavanem Priit Sibul andis Rosma waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldavale MTÜ-le Rosma Haridusselts täna üle 9-kohalise väikebussi, mille kinkis Põlvamaa sõprusmaakond Segeberg Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liiduvabariigist.
Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ütles, et kingitud väikebuss oli tõeliseks üllatuseks kogu kooliperele. „Oleme väga tänulikud sõprusmaakonnale Saksamaal ja ka Põlva maavanemale Priit Sibulale, kes aitas sellel kingitusel Rosma Haridusseltsini jõuda. Plaanime väikebussi hakata aktiivselt kasutama nii kooli kui lasteaia ja kogu haridusseltsi tegevuste arendamisel,“ lausus Länkur.
Väikebussi kasutas varem Norderstedtis asuv kool Moorbek-Schule. Kingitud buss on 10 aastat vana ja selle läbisõit ca 100 000 km.
MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja kuus aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium. Loe edasi: Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi
Laheda valla tervisekomisjoni eestvõttel toimub 8. märtsil kell 12 Kõrbjärve lauluväljaku mäel vastlapäev.
Süüdatakse vastlalõke. Toimuvad lastedisko ja võistlused, kus selgitatakse välja vastlapäeva rändkarika omanik.
Võta kaasa kelk, kauss, või vann, millega mäest alla lasta!
Eriti oodatud on valge kassi ja jänese aastaga seotud peakatete ja näomaalingutega vastlapäevalised.
Rosmal toimub homme, 2. märtsil algusega kl 18.00 Vanemate Kooli tänavune viimane koolipäev, mis tuleb seekord oodatust võimsam. Nimelt tulevad kohale Vanemate Kooli mõlemad tänavused põhilektorid: doktor Ülle Pechter ja psühhiaater Anne Daniel Karlsen.
Jutt jätkub nii inimese elukaare kui lapse arenguga seotud teemadel, sealhulgas kõneldakse laste ja vanemate suhetest, mis puudutab otseselt kõiki tänaseid ja tulevasi vanemaid. Lisaks temaatilistele aruteludele on ka praktilisi tegevusi ja kooliaasta lõppeb koduste hõrgutiste maitsmisega.
Osalemine tasuta, ent ettevõtmist võib iga osaleja toetada annetuse korras.
1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.
1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.
Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.
Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma HaridusseltsMTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab Johannese Kooli Rosmal ja waldorflasteaia Täheke tegevust, kutsub kõiki huvilisi lahtiste uste päevale laupäeval, 5. märtsil algusega kl 10.45.
Nii Rosma waldorfkool kui lasteaed asuvad Põlva Võru-poolse külje all Rosma külas Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles 1885. aastal sündinud-kasvanud Eesti kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastast tegutsev waldorfkool.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Kooli tutvustamiseks korraldabki selts 5. märtsil tutvustuspäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugemalt. Ajakava on järgmine:
10.45 saabumine, tervitused kooliperelt, näitus
11.00 Rosma koolitund – koolipinki istuvad nii lapsed kui vanemad
11.45 teepaus aed- ja puuviljadega, kaasa võib võtta ka võileibu
12.10 vestlusring täiskasvanutele – mänguring lastele
13.30 lõpetamine
Täpsem info: www.rosma.edu.ee, tel 7994159, 7996936, 53022793 (Külli Volmer)
Dolgoševi Marta. Foto: Uma LehtVõro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Avaliku konkursi Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale võitis muuseumi senine direktor Reet Roop, kes jätkab sel ametikohal järgnevad viis aastat.
Reet Roop on Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametis olnud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Ta on Karilatsi muuseumisõprade seltsingu asutajaliige, samuti kuulub ta Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogusse, Põlvamaa kultuuripärandi kaitse komisjoni ning Põlvamaa kultuurikogusse. Lisaks on ta osalenud projektijuhina mitmetes kultuuri- ja turismivaldkonna projektides.
Reet Roopi on 2010. aastal tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga rahvakultuuri edendamise eest, ta on saanud Põlvamaa keskkonnasõbra ja Põlva maakonna turismitegija tiitli ning talurahvamuuseum pälvis 2005. aastal UNICEFi Sinilinnu aastapreemia.
Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale kandideeris kaks inimest.
Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.
