Põlvamaa

Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Loe edasi: Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.

Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.

Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.

Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.

Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.

Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.

Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.

Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Loe edasi: Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Värskas toimub VI Suviste käsitöö- ja maalaat

Tänavu 27. mail juba kuuendat korda Põlvamaal Värskas toimuv Suviste käsitöö- ja maalaat on hea võimalus veeta koos perega tore laadapäev. Kaubeldakse kevadkaubaga, mille hulgast leiab iga perenaine endale sobivad istikud-taimed aeda, põllule või lillepeenrasse. Kindlasti on kohal ka käsitöömüüjad, kellelt võimalik osta nii ehedat seto käsitööd kui muid tarvilikke esemeid.

Laadal saab kuulda-näha seto muusikat, laulu ja tantsu. Päeva juhib Janika, kelle eestvedamisel saavad pere väiksemadki liikmed osa toredatest mängudest. Platsil on võimalik keha kinnitada ja nautida laadamelu.

Laadapäev algab kell 10!

Tule ja veeda tore päev Värskas!

Info ja registreerimine: kultuurikeskus@verska.ee või +372 529 1619

MoKSi külaliskunstnik Izabela Ołdak paneb Mooste bussipeatuse särama

Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.

Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.

Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.

Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.

Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee

Viia-Jaani talu Põlvamaal kutsub labürindikäimisele

Iga aasta maikuu esimesel pühapäeval jalutavad inimesed kell 13 labürintides, et luua kogu maad kirgastav rahulaine, mis saab jõudu esilekerkivast rõõmust ja kirest. Võimalust osaleda üritusel “Kõnni ühena kell üks”, et sooritada ümber maakera kulgev rahuliku energia laine, pakub ka Ihamarus asuv Viia-Jaani Labürinditalu, kus algusega kell 19 toimub labürindipäevale ja täiskuule pühendatud meditatsiooniõhtu koos laulvate kristall-helikaussidega.

Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän

Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo. Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.

Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.

Massu ei küsütä! Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.

Täna toimuvad Maailmapäeva üritused Räpinas

2. mail korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös Räpina Ühisgümnaasiumi ja Eesti Rohelise Liikumisega Maailmapäeva Räpinas.

Tallinnas on Maailmapäev toimunud Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel juba seitse korda. Sel aastal toetab siseministeerium Maailmapäeva korraldamist ka Räpinas ja Mustvees. Maailmapäeva eesmärgiks on tutvustada, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Räpina Maailmapäeva programmis on temaatiline õpilaste kunstinäitus ja viktoriin, Räpina Ühisgümnaasumi vilistlase Veronika Svištši fotonäitus „Vabatahlikuna Nigeerias”, Õiglase Kaubanduse Kohvik.

Ettekandeid tehakse õiglasest kaubandusest, vabatahtlikust tööst Eestis ja arengumaades. Toimuvad maailmaharidusteemaliste filmide esitlused ja arutelu.

Peipsi Koostöö Keskus

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Mooste mõisa taevas kõlas folk järvest suitsusaunani

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks ansamblile Krüüsel.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Pärnu ansambel Greip, noortepreemia Tartu ansambel Singelus ning sõsarrahvaste preemia Valgas tegutsev mitmerahvuslik kollektiiv Samsaara.

13. korda toimunud Moisekatsi Elohelü tänavusse žüriisse kuulusid helilooja Sven Grünberg, Eesti pärimusmuusika keskuse ja Viljandi folgi isa Ando Kiviberg, muusik Peeter Rebane ja žürii esimees helilooja Tauno Aints ning festivali matroon folklorist Ingrid Rüütel. Õhtut juhtis alati muheda olemisega Tartu hansapäevade korraldajast harrastusmuusik Ants Johanson.

Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Rõuge kihelkonnast pärit rahvalaul “Kats neidu mõtsa kõnd’ma läts” (Kaks neidu läksid metsa kõndima). Lauluvalik oli eriti südamelähedane Ingrid Rüütlile, kes oli seda laulu kuulnud oma vanaema käest ja ka seda lindistanud.

Festivali 1000eurose kultuurkapitali preemia andis ansamblile Krüüsel üle kultuuriminister Rein Lang. Võistluslaul oli võitja esitlustes oskuslikult ühtseks tervikuks seatud ning kogu esitus mõjus ühtse orgaanilise tervikuna.

Festivali üllatuspreemia vääriliseks osutus Mooste ansambel Plats, Kleyn ja McGinley ning Tartu ansambel Vikerkaare Hallskaala sai huvitavate muusikaliste mõtete preemia. Loe edasi: Mooste mõisa taevas kõlas folk järvest suitsusaunani

Postitõllasõit avab Põlvamaa turismisuve

Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.

Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.

Reedel algab Põlvamaal Moostes XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festival

Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee

Moisekatsi Elohelü 2012 tõmbab vaatajaid ainulaadse Mooste mõisakompleksi, vähemusrahvaste pärimusmuusika ja öö läbi kestva meluga. XIII Moisekatsi Elohelü 27.-28. aprill 2012 Põlvamaal, Mooste mõisas.

Festivali peakorraldaja Ülle Podekrati sõnul on selleaastase festivali avakontsertide eesmärgiks tutvustada Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuri ja muusikat. Reedel, 27. aprillil kell 18 ja 21.30 algavatel kontsertidel ja laupäevasel vabalaval saab kuulda näiteks poola, vene, seto, kabardiinia ja armeenia rahvamuusikat.

Päev enne festivali algust, neljapäeval, avatakse esimest korda toimuv noorte rahvamuusikalaager, kus huvilised saavad professionaalsete juhendajate käe all pillimängu õppida. Ühtlasi avavad laagrilised reedese festivali avakontserdi ja viivad laupäeval läbi eesti rahvamuusika ja –pillide töötuba.

Festivali tippsündmus on laupäeval, 28. aprillil kell 18 algav võistluskontsert, kus pannakse proovile 14 võistleja muusikalised võimed ja improviseerimisoskus rahvamuusika tõlgendamisel. Festivali seekordne kohustuslik lugu, millest iga võistleja peab tegema oma seade, on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng „Kaks neidu metsa kõndma läks“. Kes viib seekord koju festivali 1000 euro suuruse peapreemia, selgub pärast žürii otsust ööl vastu pühapäeva.

Õhtused laulud loojuvale päikesele, öine esivanemate mälestamine, katkematu festivalimelu vabalaval, põnevad õpitoad, kaunis muusika ning kõike seda ümbritsev ainulaadne Mooste mõisakompleks oma uhkete hoonete ja loodusega toovad kevadise värskuse iga festivalikülastajani.

Festivali päevapilet on 10 eurot ja seda saab osta kohapealt.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide selts ja Mooste mõis.
Uuri lähemalt: http://folkfest.polvamaa.ee/

Moisekatsi Elohelü võistluskontserdil püüab 1000 eurost peapreemiat 14 ansamblit

28. aprillil Põlvamaal Moostes toimuva XIII eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil astub üles 14 erinevat muusikalist kollektiivi.

Osalejatelt eesti pärimusmuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust nõudev võistluskontsert on festivali tippsündmus, kus igal ansamblil tuleb esitada kaks loomingulist seadet, millest üks põhineb festivali kohustuslikul lool ning teine vabalt valitud rahvamuusikapalal.

Võistluskontserdil osalejaid hindab žürii koosseisus:

Tauno Aints – helilooja, žürii esimees;

Ando Kiviberg – Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja;

Peeter Rebane – muusik ja interpreet;

Sven Grünberg – helilooja

Ingrid Rüütel – esimesest festivalist alates žürii töös osalenud etnomusikoloog ning festivali patroon.

Võistluskontserdil astuvad üles poolakate esindajad ansamblist Laikonik (Eesti Poola Selts) ja vene keelt emakeelena kõneleva kogukonna esindus ansambliga Samsaara (Stuudio Joy).

Uute tulijatena saab näha mitmeid kollektiive: Sägamuhvints (Kolga-Jaani), Singelus (Tartu), Wigla (Tallinn) ja sõpruskonda Krista, Uku, Maaris. Samuti on esmakordselt esindatud Mooste kooslusega Plats, Kleyn & MC Ginley, mis ühendab MoKSi juures tegutsevaid loomeinimesi ja nende sõpru.

Taas tulevad end proovile panema varasematel aastatel rahalisi preemiaid võitnud ja eesti publikut oma vihmaloitsu videoga hullutanud ansambel Greip (Pärnu) ning 2010. aasta peapreemia laureaat Krüüsel.

Lisaks astub festivalil üles varem võistluskontserdil osalenud ning erinevaid auhindu võitnud kollektiivid Sõõriq (Värska), Vea (Tarvastu), Mehepojad (Melliste), Vikerkaare hallskaala (Tartu) ja Fibrill (Võru).

Võistluskontserdi kohustuslikuks looks kõigile osalejatele on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng ”Kaks neidu metsa kõndma läks”.

Lisaks rahalistele preemiatele on eriauhinnad Põlva Maavalitsuselt, Viljandi Pärimusmuusika Keskuselt, Võru Folkloorifestivalilt, Võro Instituudilt ja festivali patroonilt Ingrid Rüütlilt ning oma panuse saab anda ka publik, hääletades Publiku lemmiku.

Võistluskontsert algab 28. aprillil kell 18 Mooste Folgikojas, mis on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Õhtut juhib Ants Johanson.

Festival avatakse juba 27. aprillil. Võistluskontserdi pilet on 10 eurot ning seda saab osta kohapealt.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vald.

Lisainfo: http://folkfest.polvamaa.ee

Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele

2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.

Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.

Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Birgit Lüüs

Räpina laululapsi saatis edu

Kristina Bianca Rantalale koos õpetaja Margot Suurega. Foto: Räpina vallavalitsus.

Läinud nädalavahetus oli Räpina valla noorte lauljate jaoks “võistlustuline”. Nooremad lapsed-õpilased osalesid maakondlikul “Laulukarussellil”, kolm noort neidu aga rahvusvahelisel vokalistide konkursil Kaunases (Leedu). Kõiki õpilasi saatis konkurssidel edu ja tähelepanu.

Pühapäeval, 15. aprillil osales kolm Räpina Muusikakooli noort lauljat Kaunases rahvusvahelisel laulukonkursil “Spring Fiesta 2012”. Konkursil esinesid lauljad Leedust, Lätist ja Eestist. 10- kuni 14-aastaste vanusegrupis võistles kokku 23 lauljat.

“Pinget lisas seegi, et meie laululapsed olid ka üksteisele konkurendid,” nentis Räpina Muusikakooli direktor Marika Klimberg-Hyötyläinen. Heitlus oli tihe, kuid Räpina Muusikakooli neiud, kes olid ka ainukesed esindajad Eestist, tulid võistlusest välja väga edukalt.

Lõpptulemusena saavutas Hedvig-Hanna Raud 3. koha, Kadi Kaldmäed, kes esitas eestikeelse laulu, premeeriti diplomiga ning Kristina Bianca Rantalale omistati Läti žüriiliikme poolt ainuke konkursi eripreemia oskusliku häälekasutamise eest, millega kaasnes 50-euroline vautšer koos kutsega osaleda suvisel laulukonkursil Lätis.

“Lauljate juhendajaks on väga töökas ja andekas õpetaja Margot Suur. Lauljad olid ääretult tublid ning teenisid žüriiliikmete poolt palju kiitussõnu,” tõdes Marika Klimberg-Hyötyläinen.

Räpina õpilaste Kaunase konkursil osalemist toetasid Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja SA Räpina Kultuurkapital.

Allikas: www.rapina.ee

XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel

27. aprillil kell 18 avatakse Põlvamaal Mooste mõisas asuvas Folgikojas Moisekatsi Elohelü nime kandev kahepäevane rahvamuusikatöötluste festival.

Kell 18 algaval avakontserdil astuvad üles noored muusikud üle Eesti, teiste seas ka esimest korda toimuva rahvamuusikalaagri osalejad ning festivalilt varasematel aastatel preemiad noppinud Pärnu ansambel Greip.

Avakontserdile järgneb traditsiooniline päikese looja laulmine Mooste järve ääres koos Eestis elavate vähemusrahvuste kollektiividega. Poolat esindab Eestimaa poolakate seltsi juures tegutsev ansambel Laikonik (juhedaja Halina Kisalts), Tallinnas tegutsev tantsuansambel Terek (juhendaja Ilona Thagazitova) tutvustab kabardiinia kultuuri ning elurõõmus Stuudio Joy esindus Valgast toob killukese vene traditsioonidest. Lisaks poola, gruusia ja vene rütmidele aitavad päikest looja laulda ka Liinatsuraq Tartust ja Põlva Seto Selts, kes tutvustavad Eesti kagunurgas elavate setode laulutraditsiooni, ning Eesti kooriklassikat esitav Mooste segakoor. Järveäärsesse tseremooniasse toob eksootikat festivali peaesineja, Nepaalist pärit ansambli Rodrighar Nepal oma kirka muusika ja tantsuga. Loe edasi: XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel

Rosma Vanemate Kool kutsub täna suurele ühismaalimisele

Rosma Haridusseltsi poolt ellu kutsutud Vanemate Kool kutsub huvilisi sellekevadisse viimasesse tundi kolmapäeval, 11. aprillil algusega kell 18.00. Teemaks pööripäevade vastastikune mõju ja kokkuvõte aastaringi pühadest. Ühtlasi toimub suur ühismaalimine!

TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa, Külli Volmer
18.30 – 19.30 Pööripäevade vastastikune mõju. Kokkuvõte aastaringi pühadest, Heli Kudu
19.30 – 20.30 Ühismaalimine: Elujõgi läbi aastaaegade

Oma traditsioonilise vahetunni võileivad sööme ja tee joome sõbralikult enne kojuminekut muljetades. Nagu koolilapsele kohane, pane sinagi kotti vahetusjalanõud ja võileivaraha. Vanemate Kooli toetab EASi kohaliku omaalgatuse programm.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool. Vanemate Kool sai alguse kolm aastat tagasi vanemate enda küsimustest lapse arengu ja waldorfpedagoogika kohta. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub täna suurele ühismaalimisele

Räpina loodusõhtul räägitakse kaladest

Kolmapäeval, 18. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Kuidas pildistada kala?”. Eesti kaladest räägib Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Loodusõhtul osalemine on tasuta. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Moostes tulekul kevadised palkehituse kursused

MTÜ Vanaajamaja korraldab viimased kevadised palkehituse kursused 21.-30. aprillil Põlvamaal Moostes.

Käsitletavad teemad:
– Puidu kasutamine ehituses
– Traditsioonilised palkhooned
– Materjali valik ja ettevalmistus
– Palkehituses kasutatavad tööriistad
– Palkide varamine
– Erinevad tappseotised
– Spetsiifilised tehnilised lahendused palkehitiste juures

Grupi suurus maksimaalselt 6 inimest. Registreerimiseks saatke kiri info@vanaajamaja.ee. Osavõtutasu: 10-päevase koolituse hind on 305 eurot (sisaldab kõigil päevadel lõunasööki). MTÜ Vanaajamaja on Töötukassa koostööpartner. Loe edasi: Moostes tulekul kevadised palkehituse kursused

Joonistused aitavad jälgida lapse sisemist arengut

Märtsi viimasel päeval kogunesid Terve Pere Koolis osalevad vanemad Põlvamaal Rosma külas tegutsevasse waldorflasteaeda, et saada osa kogenud pedagoogi Heli Kudu loengust, milles ta kirjeldas laste joonistamisprotsessi ning tõi näiteid tüüpiliste joonistuste analüüsist. Soov vabalt ja juhendamiseta joonistada on lapse baasvajadus – joonistamine on kui paberil toimuv mäng, milles väljendub siiras loomisrõõm. Teadlik ja tundlik silm märkab lapse joonistusest ka tema sisemist arengut. Lisaks joonistamise temaatika käsitlemisele arutati sellekevadises viimases Terve Pere Kooli tunnis waldorflasteaia loomise võimalusi Võrumaale.

Kõikidele lastele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma. Tihti haaravad lapsed juba enne teist eluaastat pliiatsi järgi, et jäljendada oma vanemaid või teisi lapsi. Esimese seitsme eluaasta joonistusi vaadeldes võib eristada teatud kindlaid arengufaase.

Lapse joonistamise arengu kolm etappi

Waldorfpedagoogikas on laste joonistuste analüüsiga tegelenud Hanns Strauss, kes jagas laste joonistamise arengu kolme etappi. Varajane faas kestab kuni kolmanda eluaastani, sel perioodil maalivad lapsed täiesti vabast liikumisest, nautides seda jälge, mis käsi ja kriit paberile (või seinale) jätavad. Joonistused on väga dünaamilised, tihti ületades ette antud paberi piire.

Selles arenguetapis ei suuda laps oma tegevusele ja selle tulemusele nime anda. Ta ei tea üldjuhul ise ka, mida ta joonistab ning vanematena peaksime hoiduma sellest, et väikelapselt iga pildi kohta aru pärida – kes või mis on pildil. Joonistamises väljendub tegutsemisrõõm, seetõttu peaks last julgustama vabalt värvidega mängima, pole vaja suunata joonistamist mõistusest lähtuvaks tegevuseks. Loe edasi: Joonistused aitavad jälgida lapse sisemist arengut

Moisekatsi Elohelü peibutab taas rahvamuusikasõpru

27. aprillil kell 18 avatakse Põlvamaal Mooste mõisas asuvas Folgikojas Moisekatsi Elohelü nime kandev kahepäevane rahvamuusikatöötluste festival. XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel.

Vaata tutvustavat klippi:

Loe edasi: Moisekatsi Elohelü peibutab taas rahvamuusikasõpru

Tänavu plaanitavad teetööd Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa riigimaanteedel

Maanteeamet plaanib sel aastal mitmeid teetöid Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa riigimaanteedel. Järgnevalt täpsem ülevaade.

Maanteeameti kavandatavad teetööd Jõgevamaa riigimaanteedel 2012. aastal

Käesoleval aastal ehitatakse Jõgevamaale juurde mitu uut jalgteed, remonditakse kruusateid ning tolmuvaba katte saavad mitmed maakonna kruusateelõigud.

Tänavu algab esialgu eelmisele aastale planeeritud jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tee rajamine Sadala alevikku ning Lustivere külla. Kokku ehitatakse välja 900 meetrit jalgteed, millest 600 meetrit tuleb Sadalasse ning 300 meetrit Lustiverre.

Kattega teedest läheb taastusremonti Tartu-Jõgeva-Aravete maantee Tabijärve-Pikkvere lõik 10 kilomeetri ulatuses, mis valmib oktoobris.

Tänu taastusremondist üle jäävale freespurule saavad kruusateedest tolmuvaba katte Mullavere-Saadjärve tee ning kaks lõiku Tabivere-Uhmardu teest. Samuti alustatakse Tabivere-Uhmardu tee Tabivere-Elistvere lõigule uue mustsegust katte rajamisega ligi 6 kilomeetri ulatuses, mis on plaanis lõpetada tuleval aastal. Loe edasi: Tänavu plaanitavad teetööd Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa riigimaanteedel

Põlvas saab näha Matsalu loodusfilmide festivali filme

11.-14. aprillil saab Põlva kultuuri- ja huvikeskuse saalis vaadata esinduslikku valikut Matsalu loodusfilmide festivali programmist. 12. aprillil peab loengu ning näitab oma fotosid ka tunnustatud loodusfotograaf Urmas Tartes.

Loodusfilmide programm saab alguse kolmapäeval 11. aprillil kell 18, mil näidatakse mitmetel festivalidel auhinnatud filmi ”Petropolis.” Õhust filmitud kaadrite abil edasi antud linalugu käsitleb naftatööstuse laastavat mõju loodusele. Samal õhtul saab vaadata veel kahte loodusfilmi – linastuvad Indoneesia vihmametsast ja selle hävimisest rääkiv ”Green” ning Himaalaja piirkonna ökoloogilisest kriisist kõnelev ”Katkine Kuu.”
Kolmapäeva, 12. aprillil filimiõhtu juhatab sisse kell 18 algav kohtumine Urmas Tartesega. Näidatakse 2006. aastal Matsalu loodusfilmide festivalil peaauhinna saanud filmi “Puude Kuninganna,” mis räägib viigipuu ja imepisikese putuka viigikireslase miljonite aastate jooksul väljakujunenud koostööst.
Kava on mitmekesine, sisaldades nii ökoloogilist kriisi kui looduse kaunist harmooniat kajastavaid linateoseid. Programm lõpeb reedel Serengeti rahvuspargist kõneleva filmiga.
Filmid on eestikeelse tõlkega.

Allikas: polvamaa.ee

Keskkonnaamet rajab Räpinasse jäätmeklassi

Keskkonnaamet rajab Räpinasse jäätmeklassi, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tulevikus tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest.
Kaasaegses õppeklassis on muu hulgas vahvad mängud, mudelid, stendid, fotod, näidised ning arvuti- ja videotehnika. Õppetöö praktilist poolt toetavad jäätmealased videoklipid, kätt on võimalik harjutada nii prügi sortimise mängudes kui ka arvutiprogrammi abil kompostimist simuleerides. Komposti lagundajaid kompostitoormes on võimalik vaadelda binokulaaridega. Prügilamaketi abil saab selgeks kaasaegse prügila ehituse ja UV-lambiga määrata plasti liigi. Vaadata ja katsuda saab jäätmetest tehtud materjale kui prügikunsti taieseid.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kala sõnul on ametil Eestis mitmeid loodusõppeklasse, keskkonnakaitse tehnilisemat poolt tutvustav on aga esimene. Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Rein Kalle sõnul on Põlvamaa ja Räpina jäätmeklassi jaoks hea koht – siin on nii paberivabrik ja tihe jäätmejaamade ja kompostimisväljakute võrgustik, mis jäätmeklassi tegevust toetavad.

Allikas: polvamaa.ee

Kogemustoad Põlvas MTÜde liikmetele

13. ja 26. aprillil saavad mittetulundusühenduste liikmed osaleda Põlvas kogemustubades.

Kogemustoad on hea võimalus alustavale ühingujuhile või uutele juhatuse liikmetele saada kogemusi MTÜ juhtimise, eestvedamise, projektide jm igapäevase töö osas. Kogemustubadesse oodatakse ka inimesi, kes plaanivad ühingut asutada või senisest aktiivsemalt kaasa lööma hakata. Ka oodatakse neid, keda huvitavad allpool toodud ühingute toimetamine, valdkonnad, projektide edu “saladused”.

Kogemustoad toimuvad Põlvamaa Arenduskeskuses, Kesk tn 20, Põlva

Kogemustoad on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine e-posti aadressil: annely.zeigo@polvamaa.ee (teatada osaleja nimi ja telefon, ühingu nimi) või portaalis www.arenduskeskused.ee.

Esimene kogemustuba

13. aprillil kella 13-16 jagavad kogemusi Helle Kivi ja Mall Kõpp. Loe edasi: Kogemustoad Põlvas MTÜde liikmetele

Põlvas koolitatakse noori festivalikorraldajaid

Kaks aastat tagasi alanud rahvusvahelise koostööprojekti “Young Active Creative” raames saavad Põlva ja Läti Ogre noored teadmisi ja kogemusi ürituste produtseerimisel, samuti korraldatakse mõlemas linnas muusika- ja kunstifestivalid. Juba on selle toel Põlvas olnud kaks Uue Ajastu Festivali.

Projekt saigi alguse seda festivali korraldanud MTÜ Munalinna ja Põlva linnavalitsuse koostööst. Üheskoos nõu pidades otsustati edukaks osutunud ettevõtmisele taotleda lisavahendeid piiriülese koostöö programmist.

Eelmisel nädalavahetusel kogunesid noored esimest korda Ogres. Põlvamaalt oli 22 noort. Üheskoos Läti noortega õpiti koolitusel meeskonnatööd, kommunikatsiooni aluseid, festivali idee loomist ning tehti mitmeid praktilisi harjutusi. Samuti lõid noored muusikaansambli. Noorte muusikute ülesastumist saab näha selle aasta Põlva päevadel ning Uue Ajastu Festivalil.

Edasised koolitused keskenduvad meediale ja reklaamile, festivali finantsilisele planeerimisele, meediasuhtlusele ja muule korraldustöös vajalikule. Loovuse arendamise praktiline tegevus jätkub kunsti ja sealhulgas visuaalkunsti tegevustes. Järgmine festivali korraldusmeeskondade koolitus toimub 14.-15. aprillil Põlvas.