Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.

Näitus Port Arturis kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist Foto Urmas Saard
Näitus Port Arturis: kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.

„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.

Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.

Loe edasi: Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Tšernobõlis osalenud Pärnu polgu fotodest avatakse täna Pärnu Muuseumis näitus

Täna möödub 30 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamas. Õnnetuse tagajärgede likvideerimistöödele Ukrainas suunati enam kui pool miljonit meest üle kogu NSV Liidu. Eestist mobiliseeriti sõjaväelises korras 4833 inimest, kellest pärnumaalasi oli 437 meest.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis
Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest Pärnu muuseumis

7. mail 1986 formeeriti Pärnus paiknenud keemiapolgu baasil avarii tagajärgede likvideerimiseks Pärnu polk, kuhu kuulus mehi üle kogu Eesti. Jõudes kohale baasi Valgevenes Gomeli oblastis, täiendati polku tuletõrjerooduga Riiast ning insenertehnilise pataljoniga Kaunasest. Kokku koos lätlaste ja leeedulastega oli Pärnu polgus ligi 2000 meest. Polgu peamiseks ülesandeks katastroofipiirkonnas kujunes pinnase, hoonestuse ja haljastuse desaktiveerimine.

Näitus Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenud Pärnu polgu liikmete seast kogutud fotodest avatakse 26. aprillil kell 16.00 Pärnu Muuseumi fuajees ja jääb avatuks maikuu lõpuni. Näitus on külastamiseks tasuta.

Näituse koostasid Aare Uind ja Jaan Krinal Pärnumaa Tšernobõli Ühendusest GAMMA ning Marju Kurvits ja Indrek Aija Pärnu Muuseumist.

Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Pool tundi enne eilset Pärnu linnavolikogu istungit kogunes raekoja juurde mõnikümmend inimest avaldama arvamust Pärnu Vanal turul ette võetavate ümberkorralduste suhtes, millest mõned seisukohad olid kantud plakatitele.

Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust Foto Urmas Saard
Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust. Foto: Urmas Saard

Piketi peakorraldaja MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Helle Kullerkupp selgitas välja tulemise peamist põhjust. Ta ütles, et linnavalitsus on omal ajal turu erakätesse laskmisel teinud olulisi vigu, mille tagajärgedega tuleb praegusel valitsusel tegeleda. Uue turuhoone ehitamist nõudev plakat jätkas algselt Kullerkupu välja käidud idee hoidmist.

17. märtsi volikogu istungil tegi IRL-i fraktsiooni nimel Annely Akkermann ettepaneku linnaturu rajamiseks ja avaldas mõtet lisada 21. aprillil toimuva linnavolikogu istungi päevakorda punkt Pärnu Linnaturu rajamisest. „Tuleks määratleda turu asukoht, rajamiseks vajalike planeeringute, investeeringute ajakava ja maht,“ ütles ta tookord volikogule peetud sütitavas ja tugevalt argumenteeritud kõnes. Nüüd teame, et sellisel kujul ettepanek volikogusse ei jõudnud ja piirdus üksnes teema käsitlusega infotunnis.

Loe edasi: Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Uudist täiendatud 19. aprillil fotoga, millel täna valminud Karuse  linnuse tähis

Kaitseliidu Lääne malev, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnu Muuseum korraldavad 22. aprilli õhtul ühise eksperimendi jüriöö märgutulede liikumisega Vatla maalinnast Pärnu südalinna.

Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist Foto Urmas Saard 2
Pärnu muuseumi juures oodatakse jüriöö märgutule märkamist. Foto: Urmas Saard

Esimest korda katsetati märgutulede süütamist Pärnumaal jüriöö 670. aastapäeva eelõhtul 3 kevadet tagasi, kui püüti saada teada aega, mis kulub märgutulede abil teate edastamiseks maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. Neljandal aastal saab märgutulede edasiandmine alguse Vatlamäelt kell 22:00, liikudes suunaga Nurmsi küla – Tuhu raba – Oidrema küla – Lõpe – Kalli – Aruvälja – Audru – Papsaare – Pärnu.

Karusel leiab aset palju rohkem kui üksnes märgutule süütamine

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus ütles täna ühena korraldajatest, et Lääne maleva eestvedamisel toimus nädalavahetusel Vatla linnamäel hästi töine talgupäev ja praeguseks peaks kõik ettevalmistused olema juba eeskujulikult valmis. Suurejoonelise ürituse läbiviimiseks valitud Karuse ehk Vatla maalinn asub Lääne maakonna Hanila valla Linnuse küla maal. Maalinn kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust.

Loe edasi: Karusel avatakse mälestusmärk ja süüdatakse Pärnusse suunatav jüriöö märgutuli

Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Merekultuuriaasta esimene rannaretk toimus eile Pärnus ja Häädemeestel. Päeva esimeses pooles tutvuti Pärnu kuurordivõimaluste ja kapteni villaga. Pärastlõunal sõitis 60 rannaretkel osalenut Häädemeestele, kus kuulati sealse kandi kuulsatest laevaehitajatest. Päev lõppes Häädemeeste müstilisi juhtumeid kirjeldava filmi vaatamisega.

Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures Foto Urmas Saard
Tiit Kask, muuseumipedagoog, Pärnu kuursaali juures. Foto: Urmas Saard

Alustati nullpunktist

Rannaretke huvilised hakkasid skulptor Voldemar Melliku loodud vett sülitavate poistega kuju juurde kogunema juba aegsasti enne määratud aega. Täpselt kell kümme osundas muuseumipedagoog Tiit Kask kuue sambaga uhkele neoklassitsistlikule hoonele, mille kohal valmis algselt 1838. aastal hoopis tagasihoidlikuma välimusega linna esimene supelasutus. Hoone hävines 1915. a puhkenud tules. Aastatel 1926-1927 ehitati samale asukohale Olev Siinmaa, Aleksander Nürnbergi ja Erich von Wolffeldt projekti alusel uus hoone, millele 1929. a liideti juurde vasak tiib. Pärnu muuseumi teaduri teadmised siinse kuurordi eduloost on põhjalikud, seepärast alati huvitavad ja usaldusväärsed ka siis, kui kummutab veenvatele tõenditele toetudes mitmeid levinud eksiarvamusi. Kask on kirjutanud magistritöö Pärnu kuurordi kujunemis- ja arenguloost aastatel 1838–1940. Doktoritööks oli Pärnu kuurordi ruumi ja ruumipraktika ajavahemikul 1940–2005, aga eilsel õpperajal jalutades ta neljakümnendatest aastatest uuemasse aega ei tulnud.

Loe edasi: Merekultuuriaasta rannaretk Pärnust Häädemeestele

Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.

Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis Foto Urmas Saard
Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard

Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Sinilillemärgid

Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.

Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.

Loe edasi: Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Luulevõistlus pärnakatele

Pärnu loovisikute ühing kuulutas välja ainult Pärnu autoritele mõeldud luulevõistluse “Miss poeesia / mister poeesia 2016”, mida toetab Pärnu linn.

()kivisildnik ja Margit Peterson Versuses Foto Urmas Saard
(:)kivisildnik ja Margit Peterson Versuses. Foto: Urmas Saard

„Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõistluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata,“ selgitab luulevõistluse läbi viimist abistav Margit Peterson oma kodulehel.

Võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igaühes neist valitakse kuus nominenti, kelle seast selgitab poeetidest koosnev žürii välja kaks võitjat: poeesia missi ja misteri.

Hindamist juhtiv (:)kivisildnik märgib, et luulet hinnatakse eri vanusegruppides, kuna tekstiloome võimekus võib east tingitult erineda. Meeste ja naiste loomingut hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad naiste ilusad ja lüürilised luuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesluulet.

Loe edasi: Luulevõistlus pärnakatele

Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Täna õhtupoolikul avati Pärnus Avangard Galeriis näitus „Tajumängud“, mis esitleb valitud fotokunstnike loomingut vähemal või suuremal määral tajunihestuste ja visuaalsete kujundite peegeldustes.

Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod Foto Urmas Saard
Indrek Aija jätkab eelmisel aastal alustatud tajunihete seeriat, kus fotokollaaži aluseks on võetud pea sajandivanused originaalfotod. Foto: Urmas Saard

Maikuu kaduneljapäevani avatuks jääval näitusel osalevad Jaak Kikas, Indrek Aija, Marko Toomast ja Jan Grau. Kuraator Jan Grau ütleb väljapanekute kohta, et kõiki osalejaid huvitab foto illusoorne pool, vaataja taju ning tahtlik võõrandumine meie näilisest reaalsusest. Fotokunsti sünnihetkel imetleti fotot, kui kõige võimsamat ja objektiivsemat reaalsuse jäädvustamise vahendit. Elizabeth Eastlake, kes oli üks esimestest fotokunstist kirjutajatest, võrdleb oma 1857. a ilmunud essees foto võimalusi Rembrandti maalidega ja idealiseerib fotograafia suutlikkust talletada ümbritsevat ülima tõetruudusega. Ja Grau tutvustuse põhjal saab tuttavamaks ka iga kunstnikuga eraldi.

Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor ja professor, kes püüab ühendada füüsikat ja fotograafiat. Tema pildid mängivad asjaoluga, et paljud meile olulised objektid välisilmas, nt loomad ja inimesed on peegelsümmeetrilised. Peegelsümmeetria ehk bilateraalne sümmeetria on fundamentaalne asjade ja olendite omadus, millele tugineb kogu meid ümbritseva ainelise maailma mitmekesisus. Peegelsümmeetrilised objektid looduses on loomad – potentsiaalsed saakloomad, kiskjad, rivaalid või vastassoo esindajad, kelle kiire äratundmine on sageli äratundja ellujäämise tingimus.

Loe edasi: Tajumängud fotokunstis ja füüsikas

Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.

OTT Pärnus Martensi väljakul Foto Urmas Saard
OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard

Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.

Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.

Loe edasi: Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Lehekuu toob Pärnusse Jaapani nädala

Mai esimesel seitsmel päeval korraldab Pärnu Vanakooli Keskus Pärnus Jaapani nädala.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas Foto Urmas Saard

Jaapan on Ida-Aasias asuv saarteriik, mis ulatub Ohhota merest Ida-Hiina mereni ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab Vaikses ookeanis asuvat maad Jaapani meri. Mõnikord nimetatakse Jaapanit tõusva päikese maaks. Jaapanlased kirjutavad oma maa nimetuse märkidega, mis tähendab päikese allikat.

Pärnu Vanakooli Keskuse kodulehel oleva kavaga tutvumine annab aimduse ettevõtmise mahust. Seitsmele päevale jaotub kümneid nimetusi üritusi. 1. mai ja 7. mai, alguse ja lõpu päev on tegevuste poolest tagasihoidlikumad, seevastu ülejäänud nädalpäevad täidetakse väga paljude erinevate sündmustega, millest pea kõik huvilised võiksid midagi endale sobivat leida. Veel on ettevalmistuste tegemiseks aega ja seepärast on kirjutatud kava päisesse suure rasvase kirjaga, et nädala eestvedajatel on õigus viia programmi sisse muudatusi.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Lehekuu toob Pärnusse Jaapani nädala

Pika traditsiooniga Sindi võimlemispidu taas kätte jõudmas

10. aprillil toimub Sindi Avatud Noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja Foto Urmas Saard
Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja. Foto: Urmas Saard

Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et Sindi seltsimaja laval esineb sarnaselt eelmiste aastatega umbes sadakond esinejat. Osalevad Pärnu linna, Kilingi-Nõmme ja Sindi võimlejad, samuti diskotantsijad ning üllatusesinejad.

Korraldajat toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, Pajo trükikoda, Sindi seltsimaja, Sindi ANK. 3D graafikas plakati kujundas Heiko Kivila. Organiseerimisega abistavad 15 noort. „Sellele peole vabatahtlikuks tulemine on noorte hulgas väga populaarne väljakutse,“ selgitas Vent. „Näiteks on vaja võimlemispeoks pressida 120 märki. See on päris suur töö! Liisbetil valmivad võimlemispeo šokolaadid jne.“

Vent lisas, et tänavu osaleb nende võimlemispeol ka 4H maskott hiir Hubert. „Noorteühing 4H tähistab sel aastal oma 25. juubelit ja sõbralik Hubert asus üleriigilisele sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ Juubelituuriga alustas ta 22. veebruaril Viljandimaal Kirivere põhikoolist. Edasi kulges teekond Kõpu põhikooli ja Suure-Jaani Noortekeskusesse. Meie käsutusse antakse Hubert 7. aprillil Endla teatris toimuval 4H maakondlikul üritusel.“

Võimlemispidu peetakse pealtvaatajate jaoks tasuta ja loodetavasti jätkub sadade kohtadega saalis ruumi kõigile huvilistele. Külauudised on andnud nõusoleku toimuvast kokkuvõtva reportaaži teha ja varsti pärast etendust saab samast portaalist ka pildigaleriid vaadata.

Urmas Saard

Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lähiaja arengutest ja vastas paljude kuulajate küsimustele.

Romek Kosenkranius Foto Urmas Saard
Romek Kosenkranius. Foto: Urmas Saard

Miks peaksime midagi üldse muutma? Probleemid, mis nõuavad lahendust? Toimuvad muutused ühiskonnas ja piirkondade võitlus elanikkonna olemasolu eest, inimeste ootuste kasv elukeskkonnale. Need ja mitmed teised märksõnad leidsid linnapea esinemises käsitlemist. Kui Kosenkranius küsis kohe jutu alguses arvamusi lahendust nõudvate probleemide kohta, siis kõige esimesena hõigati saalist Pärnu Vana turu ümber tuure koguva segase loo selgitamise vajadust. Hiljem turgu enam ei mainitud ja küsimuste vooruski selle kohta küsimusi ei esitatud.

Elavamaks vestluseks läks saali ja esineja vahel siis, kui jutt puudutas käimasolevat haldusreformi. Kosenkraniuse hinnangul on praeguseks Pärnu ja selle lähivaldade piirid väga hägustunud. Elatakse linna lähiümbruses, tööl käiakse Pärnus või vastupidi. Omavalitsuse peamine tulubaas oleneb sellest, kus töötav elanikkond on sissekirjutatud. Kui Pärnu loob uusi võimalusi täiendavate töökohtade tekkimise jaoks ja tööjõud elab väljapool linna, siis lähebki linna jaoks oluline üksikisiku tulu Tahkuranda, Paikusele, Saugasse, Audrusse või veelgi kaugemale.

Loe edasi: Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Laupäeval, 2. aprillil, algab kogu aprillikuu ülevaatus-kontsertide maraton, mis annab ülevaate enam kui 400 rühma valmisolekust II Eesti Naiste Tantsupeoks MeheLugu.

Pärnu Mai kool Foto Urmas Saard
Pärnu Mai kool. Foto: Urmas Saard

Esimesed ülevaatused toimuvad Pärnu Mai Koolis ja Are Huvikeskuses, kus peoks omandatud repertuaari tutvustab kokku 30 rühma ligi 350 tantsijaga. Pärnumaale järgnevad sel nädalavahetusel ülevaatused veel Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal.

Viimased ettetantsimised toimuvad 24. aprillil Tallinnas. Selleks ajaks on peo korraldustoimkond teinud tiiru peale kogu Eestimaale ja saanud ette pildi ligi 5000 tantsija ettevalmistustest.

“Ükski rühm, kes on kodutöö hästi teinud, ei pea sellest peost ilma jääma!” ütles peo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Eeldame, et tantsijad on kõiki samme ja liikumisi võimelised tegema ühel ajahetkel, ühtemoodi. Muidu me seda tantsulavastust kahe päevaga kokku ei pane.”

Ülevaatused toimuvad minikontsertidena, mida võivad tasuta vaatama tulla kõik huvilised.

Loe edasi: Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard
Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Laupäeval, 26. märtsil, tähistas Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon oma tegevuse 25. aastapäeva Nooruse majas, kus andis tasuta kontserdi ja kostitas hiljem kõiki osalejaid šampuse, kohvi, võileibade ja pirukatega.

Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe Foto Urmas Saard
Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe. Foto: Urmas Saard

Peeter Vellet istus kontserti kuulama minu kõrvale. Aastaid olen harjunud teda nägema orkestris mängijate rivis, aga nüüd kuulsin tervislikel põhjustel ära jäämisest. Vellet alustas mängimist 1968. a loodud Pärnus KEK-i orkestris, kus parematel aegadel olevat olnud osalejaid 60 ja peale selle. Orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Paul Tepper. Tegutseti 1991. aastani, kuid poliitiliste muutuste tuultes ehitusettevõte lagunes ja sama saatus tabas ka puhkpillimängijate koosseisu. Velleti mäletamist mööda ei kestnud paus väga pikalt, võibolla pool aastat. Sama puhkpilliorkestri põhjal moodustati ’91. a Saxon. Praegugi mängib orkestris inimesi algusaegadest saadik: Hans Kivi ja Rein Külvet. Need nimed kinnitavad, et mängijate koosseisus on esindatud koguni kaks kuni kolm põlvkonda samast suguspuust. Kava lehelt märkasin liikmete vanust 13 kuni 78 aastat. Huvitav oli saada teada, et KEK-i orkestri rivitrummarina on kaasa teinud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.

Loe edasi: Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Oma loomingut tutvustasid Piret Bristol, Billeneeve, Margo Vaino. Siiri Metsamägi rääkis oma tegemistest ja kirjutamiskursusel saadud kasust. Alari Papa Janson rõõmustas lauludega. Õhtut juhtis taas (:)kivisildnik.

Kirjandusõhtu Versuses Foto Urmas Saard
Kirjandusõhtu Versuses. Foto: Urmas Saard

Hakatuseks laulis Papa Janson vägeval häälel, mis jõudis kuuljate kõrvadesse veel vägevamal kõlal läbi mikrofoni, kaabli, võimendi ja kõlarite aetuna. Seejärel usaldas kirjandustundide peamine eestvedaja Margit Peterson õhtu juhtohjad (:)kivisildnikule, kes andis juba tänavu jaanuaris aset leidnud Versuse kohtumisele hästi õnnestunud uuendusliku vormi. Nii ka täiesti ootuspäraselt nüüdki!

Esimesena istus (:)kivisildniku kõrvale sinisesse tugitooli Piret Bristol. (:)kivisildnik: „Täna esitleme sinu uut raamatut „Üks ümberringi“. See on kirjastuse Jumalike Ilmutuste sarja 85. number ja sinu kaheksas luulekogu. Aga sul on päris palju raamatuid ka peale luulekogude. Räägi, mida oled teinud.“

Piret Bristol: „Ma olen eriti mitte midagi teinud (heasüdamlik naer, mis kostus kui tunnustusena tehtule). Selles mõttes, et viis romaani, kolm proosat, kaheksa luulekogu. Kirjanikuna olen krooniku tüüpi. Mulle meeldib jälgida seda maailma, mis meil on. Elada just praegu ja mitte 18. sajandil. Mulle meeldib elada praegu, täna, suurel reedel 2016. See on üsna ebaharilik, et ma suurel reedel olen kodust väljas. Pean seda päeva väga oluliseks, isegi jõuludest olulisemaks.“ Huvitavate mõtteavaldustega vestluse järel luges ta „Üks ümberringi“ kaante vahele koondatud luulet ja kutsus järgmisel päeval lõuna paiku kohtumisele Solarisesse, mis olevat tema lemmikpaik Tallinnas.

Loe edasi: Pärnus kohvikus Versus toimus eile õhtul kirjandusõhtu

Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Täna möödub 67 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Pärnu Leinapargis toimus keskpäeval sel puhul mälestustseremoonia ja päeva pimenedes süüdatati umbes 1400 küünalt Rüütli platsil.

Märtsiküüditamise 67 aastapäeval süüdati Pärnus Rüütli platsil ca 1400 küünalt Foto Urmas Saard

Mälestustseremooniat Leinapargis korraldab ühendus Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Pärnu Memento ja õhtune sündmus Rüütli platsil leidis aset Pärnu abilinnapea Meelis Kuke eestvedamisel. Kuke sõnul muretses enamiku küünlaid Pärnu linnavalitsus, aga küünlaid tõid ka paljud pärnakad. Küünalde süütamise mõtte algataja oli IRL.

Eestis viidi märtsiküüditamist läbi 1949. a 25.–29. märtsini. Tegemist oli NSV Liidu poolt korraldatud riikliku terroriga vallutatud Eesti Vabariigi territooriumil. Terroriaktsiooni käigus toimetati vägivaldselt Venemaa kaugustesse üle 20 000 Eesti kodaniku, olenemata rahvusest.

Märtsiküüditamise 67. aastapäeval süüdati Pärnus Rüütli platsil ca 1400 küünalt. Foto: Urmas Saard →

Pilidigalerii viimasel fotol näeb Pärnu memento ühenduse esimeest Isabel Maripuud tänamas abilinnapead Melis Kukke.

Loe edasi: Pärnus mälestati sadade tulukestega punaterrori ohvreid

Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Suurel neljapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses Raeküla hariduselu 103. aastapäeva näitemänguga „Ristsed“, mille kirjutas ja lavastas Raeküla Rahva Teatrile Pärnu teatrimees Margus Oopakup.

Margus Oopkaup Foto Urmas Saard
Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et kolmandat hooaega tegutsev Raeküla Rahva Teater alustas 2013. aasta sügisel enamjaolt nendega, kes vanakooli keskuse juhtimisel võtsid osa projektist “Pärnumaa kodanikuühiskond aktiviseerimas tööotsijaid – põlvkondade vaheline koostöö tandemmeetodil”. Koolituste ja tööharjutuste ühe osana avanes võimalus ka harrastusteatris mängimiseks. Lavastaja Mari-Liis Pärna käe all toodi lavale “Teel tööle”. Tunamullu sügisel tuli harrastusteatrisse Viljandi laste- ja noorteteatri Reky näitleja-lavastaja Peep Maasik. Tema juhtimisel valmis tükk “… pliidi ääres”.

Vahetult enne eilset etendust leidis Margus Oopkaup veerand tundi aega vestluseks. „Nii palju kui ma tean, on eelnevatel aastatel võetud mingi teema arutada ja selle tegevuse käigus hakatud kuidagi teksti kujundama, millest lõpuks kooruski näidend. Aga mina niimoodi ei tee,“ rääkis Oopkaup. Vahemärkusena ütles, et seni on tal valminud 26 lavastust ja 28 enda kirjutatud näidendit. „Olin 18 aastat Endlas näitleja, siis mängisin tükke ikka teksti järgi,“ lisas selgituseks juurde.

Loe edasi: Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

“Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Harrastussolistide võistulaulmine “Seeniorlaul” peab 23. aprillil Pärnu Kontserdimajas oma esimest juubelit.

Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova Foto Ants Liigus
Seeniorlaul 2015 võitjad Tamara Markelova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus

Žürii esimees Toomas Kuter: “Kui kümme aastat tagasi alustasime, ei osanud keegi arvata, et üritus võib osutuda sedavõrd populaarseks. Aeg on aga näidanud, et see on inimestele vajalik ja läheb hinge nii lauljatele kui ka publikule. Tähistame selle aasta “Seeniorlaulu” Pärnu Kontserdimajas igati juubeli vääriliselt. Julgustame huvilisi saatma meile oma helisalvestisi ning ootame kontserdimajja kõiki endisi ja tulevasi “Seeniorlaulul” osalejaid ja toetajaid kaasa elama konkursist osavõtjatele, sest publikul on samuti oluline osa – kõik saavad anda hääle oma lemmikule.”

Kümnendale seeniorlaulu konkursile “Seeniorlaul 2016” on oodatud osalema kõik isetegevuslikud laulusolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis: 50-65 aastased ning 66 ja vanemad.

Loe edasi: “Seeniorlaul” peab esimest juubelit

Top Ten on jälle Pärnumaa vokaalansamblite päeva võitja

Täna toimus Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päev, mille võitis taas tänavuse võistulaulmise korraldaja ning eelmise aasta rändkarika omanik.

Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten Foto pressisõnumiga
Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten. Foto: pressisõnumiga

Top Ten juhendaja on ansambli loomisest alates Helle Salumäe. Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialisti teatel valiti päeva teemaks “See vaimustav, vallatu operett”. Konkursist võttis osa viis ansamblit. Publiku lemmikuks osutusid Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu. Parim opereti esitaja oli Merileid, juhendaja Annely Kuningas ja parim a`capella esitaja Selja lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk.

Varasematel aastatel on võistulaulmises osalejad öelnud, et ega konkursimoment polegi vokaalansamblite päeval kõige olulisem, kõige tähtsam olevat ikkagi sõbralik mõõduvõtmine. Aga kindlasti on iga tunnustus ja eriti peavõit täiendav väärtus, mis innustab veelgi paremini laulma.

Tavaliselt kuulub järgneva Pärnumaa vokaalansamblite päeva korraldamise õigus võitjale.

Urmas Saard

Sõnum lilleõiel

Hiidlanna Helena Kerstina Tintse, kes teinud vahepeatuse Tallinnas ja nüüdseks asunud elama Sinti, avas mõni aeg tagasi Pärnu Keskuse teise korruse pikas galeriis päris ainulaadse teenuse, mida mujal Eestis ei pakuta.

Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi Foto Urmas Saard
Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi. Foto: Urmas Saard

Tänane kevade esimene päev ei üllatanud mitte ainult miinuskraadide jaheduse, päikselise sinitaeva ja rõõmsate inimeste tervitustega. Pärast kohustuslike ülesannete täitmist jäi bussile astumiseks veidi aega ja seepärast takseerisin pisut sihitult uudistades mööda kaubanduskeskuse erinevaid korruseid kõndides. Korraga tabas silm paari punast roosiõit, aga mitte need kaunid lilled ei äratanud kõige suuremat huvi. Tükkis valge kiri punasel kroonlehel tekitas põnevat uudishimu ja hoobilt ärgitas mõttele valmistada naisele kevade sünnipäeval väikese üllatuse.

Leti taga askeldav noor müüja on Kingipesa OÜ ainuomanik, kes seni paar aastat pealinnas e-kaubanduses äri ajanud, aga nüüd esimesed paar nädalat toimetab päris nähtaval viisil sama äriartikliga Pärnus, kus õpib projektijuhtimist ja ettevõtlust.

Lilleõiele trükkimise kunst pole küll tema enda leiutis, aga ta on omandanud terves riigis selle teenuse pakkumise ainuõiguse. Meetod juurutati kasutusse Ameerika Ühendriikides 2008. aastal.

Loe edasi: Sõnum lilleõiel

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Pärnu Mihkel Lüdigi nim. meeskooril on juba kümneid aastaid tavaks koguneda olenemata kellaajast ja ilmast Tallinna väravate alla lauluga saabuvat kevadet tervitama.

Jane Mets, Pärnu abilinnapea, tervitab kevadet, Lüdigi lauljaid ja linnarahvast Foto Urmas Saard
Jane Mets tervitab kevadet. Foto: Urmas Saard

Enamasti on lauldud kevadele astronoomilise aja täpsusega kasvõi sügavatel öötundidel. Tänavu saabus astronoomiline kevad 6:30, aga soovides suuremale hulgale rahvale laulda otsustati lauluhääled kõlama panna 10:00. Koos kooriliikmetega võis kohal olla sadakond inimest.

Pärnu abilinnapea Jane Mets kinkis koorijuhile Evelin Meile enne laulude valla päästmist suure kimbu kollaseid tulpe ja kiitis Lüdigi lauljaid traditsiooni hoidmise eest. „Seda tava ei ole muutnud mitte ükski riigikord ega partei, mitte ükski linnavalitsus ja jälle on Mihkel Lüdigi nim. meeskoor oma dirigendiga kohal. Minul endal on au olla selle sündmuse tunnistajaks juba kümnendat aastat. Ise ka ei usu, aga aeg läheb tõesti nii kiiresti. Nagu ütles minu vanaema: tuleb kevad, tulevad lauljad linnud ja nendega ühes kõik soovid, unistused. Soovin, et meie unistused oleksid suured ja kui need tänavu ei täitu, läheksid ikkagi korda tulevastel aastatel,“ kõneles Mets esimesel kevadhommikul, mille õhku jahutasid miinuskraadid, aga sedavõrd rohkem soojendasid põski tõusva päikese kiired.

Loe edasi: Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Saxon on veerandsaja-aastane

Täpselt nädala pärast 26. märtsil juubeldab Pärnu Puhkpillimängijate Selts Saxon oma asutamise 25. aastapäeva Rohelisel tänaval asuvas Nooruse Majas, kus annab tasuta kontserdi kõigile puhkpillimuusika sõpradele.

Saxon XXVI laulu- ja XIX tantsupeo Aja puudutus Puudutuse aeg rongkäigus 2014 a juulis Foto Urmas Saard

Saxoni juubelikontsert algab kell 14.00. Dirigeerivad orkestri praegused ja endised juhid Tanel Villand, Kaido Kivi, Rein Vendla, Mati Põdra. Kontserti juhib Peeter Kaljumäe.

Juurde lisatud pildigalerii meenutab orkestri esinemisi viimastest aastatest: taasiseseisvumispäeval Pärnu Koidula pargis, Mihkli kalmistul metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmete mälestuskivi avamisel, Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva 50. aastapäeva kogunemisel Pärnus, Tallinna laulupeo rongkäigul, iseseisvuspäeva lipu heiskamisel ja rongkäigul Sindis, lipu päeval Sindis, võidupüha paraadil Kärdlas, aga ka igakolmapäevasel harjutamisel. Loomulikult on esinemisi olnud kümnetes kordades rohkem.

 

Saxon XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg” rongkäigus 2014. a juulis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Saxon on veerandsaja-aastane

Pärnu linnavalitsusele anti üle ligemale paartuhat allkirja Vana turu kaitseks

Täna hommikul viidi Pärnu linnavalitsusse ligemale 2000 alkirja, millega väljendatakse kodanikualgatuse korras vastuseisu praeguse tegevuse vastu Pärnu Vanal turul.

Pärnu linnavalitsuse hoone Foto Urmas Saard
Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Allkirjad andsid üle Heldur Paulson, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige, Helle Kullerkupp, linnakodanik, turusõber ja EKRE Pärnumaa piirkonna esimees, rentnike nimel Irina Viirmaa ja Svetlana Loginova. Kullerkupp ütles, et kõik nimetatud inimesed on aktiivselt allkirju kogunud. Tema sõnul pole sellega veel käsile võetud tegevus lõppenud. Ka allkirjade kogumisega jätkatakse endist viisi.

„Poolteist tundi kestnud kohtumine Romek Kosenkranikusega jättis linnapeast aruka ja sõbraliku inimese mulje. Arutasime, mida saaksime veel teha ja kuidas Pärnu turgu tulevikus säilitada. Palusin tal teha linnavalitsuse poolt kokkuvõtte praegusest seisust ja tuleviku võimalustest. Nüüd ootame turu omanike vastulauset: kas lükkavad renoveerimise sügisesse või siis peetakse kinni lepingust, et kuni 9. maini jääks turg avatuks,“ rääkis Kullerkupp pärast kohtumist linnapeaga, kelle sõnul on linn valmis andma rohelise tule turu tegijale, eraldades linnamaad, näiteks Decora taga, tingimusel, et maa jääks linnale ja ehitatavale hoonele rakenduks turu pidamise kohustus.

Vaata samuti teisi sellekohaseid lugusid.

Urmas Saard

Kevade alguspäeval korraldatakse järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev

Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.

Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten Foto Urmas Saard
Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.

Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.

Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.

Urmas Saard