Pärnu

Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Täna avati Pärnus 16. korda toimuvad hansapäevad, mis algasid keskpäeval rongkäiguga raekoja esiselt mööda keskaegset Uut tänavat Pühavaimusse, edasi Rüütlit pidi Vana-Tallinna tänavale ja tunnelväravate kaudu vallikraavi otsa äärde, kus linnapea Romek Kosenkranius kuulutas päeva tähtsündmuse avatuks.

Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard — Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Üllatuspauk ei ehmatanud pealtvaatajaid oodatud hetkel, vaid väikese viivituse järel pisut ootamatult. Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe ütles viivitust kommenteerides, et seda juhtunud juba keskajalgi, et niiskust saanud püssirohi tõrkus pauku tegemast. Aga oli endas veendunud, et ükski pauk ei jää lahti minemata ja nii ka läks ning koos kärgatusega avanes vallikraavi purskaevu vetevoolgi. Viimases sisaldus ka sümboolne tähendus, sest tänavuse keskaja hansapäevade pärandkultuuri festivali tunnuslauseks valiti “Juurte juurde: veeteed ja teeveed”.

Hansalinnale kohaselt moodustavad kauplejad rahvusvahelise turu, kus kohtab ligemale 400 müüjat Eestist ja teistest riikidest. Viiel laval toimub kolmel päeval kokku 80 kontserti. Väljapoolt Eestit esinevad oma kultuurikavaga külalised Lätist, Valgevenest, Rootsist, Venemaalt. Igaüks väga omanäoline.

Loe edasi: Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Kolmapäeviti Pärnu Lastepargis toimuvad rahvalikud suvised vabaõhukontserdid toovad iga kord kohale teatud kindla publiku, lisaks peatuvad vaatama ja kuulama ka paljud juhuslikud möödujad. Eile õhtupoolikul esinesid selts Mesilane ja Kajakas.

Kajakas Foto Urmas Saard — Kajakas. Foto: Urmas Saard

Pärnu rahvakultuuri selts Mesilane asutati 1996. aastal folkloorirühmana, sest endised laulukoori liikmed tahtsid ka rahvatantsu harrastada. Tegemist on eakatega, kes ei malda kodus istuda. Õpitakse folkloorseid tantse ega ole jäetud laulmistki unarusse. Kavas kasutatakse pärimuslikku folkloori, ehedat Pärnumaa folkloori ja nende endi ülestähendusi lauludest. Mõne laulu saateks on seatud ka liikumisi ja tantse rühma liikmete ja juhendajate poolt. Osaletud on näiteks Baltica ettevõtmistes, samuti folklooriüritustel Pärnu linnas ja maakonnas.

Kajakas on mõnevõrra vanem, loodud 1992. a. Asutajate hulgas oli tunnustatud rahvatantsujuht Naima Ebrok, kes aitas määratleda seltsi põhieesmärgiks rahvuskultuuri säilitamise ja tutvustamise.

Üldtunnustatud rühm on osalenud rahvatantsupidudel üle riigi. Samuti on esinenud rahvusvahelistel folkfestivalidel Soomes, Tšehhis, Lätis, Leedus, Itaalias, Belgias, Türgis, Ungaris, Kreekas, Inglismaal, Rootsis, Torontos jm.

Loe edasi: Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Juba viiendat hooaega jätkav Pärnu Suvemuusika tõi eile õhtul Ranna kõlakoja lavale möödunud sügisel alustanud värske ja lootustandva vaskpillikvinteti “Bright Brassi”.

Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer Foto Urmas Saard — Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer. Foto: Urmas Saard

Noorte muusikute koosseisu kuuluvad: Chris Sommer ja Raimond Vendla – trompetid, Mattias Vihmann – metsasarv, Teno Kongi – tromboon, Enri Remmelgas – tuuba.

Kuulajateni sooviti tuua heal tasemel puhkpillimuusikat barokist jazzini. Viiest mängijast kolm – Chris Sommer, Raimond Vendla ja Enri Remmelgas – on Pärnu juurtega, mis kontserdisarja avalöögi koduselt nostalgiliseks muutis.

“Bright Brassi” repertuaar on väga mitmekesine ja pakkus kuulamist igale maitsele. Põhiosa kavast moodustasid jazz- ja barokkmuusika ning seaded sümfoonilistest lühivormidest. Kontsertkava valikul oli noortele meestele oluline, et teosed pakuksid igale mängijale võimalust näidata oma musikaalset võimekust ning võluda sellega kuulajaid.

Miks just nimeks “Bright Brass”? Vastus on väga lihtne – vaskpilliansambel on tuntud just oma sära ja võimsa kõla poolest! Siiski on vaskpillidel ka salapärane õrnem pool, mida tähelepanelik kuulaja kontserdil kindlasti märkas. Tromboonimängija Teno Kongi laulusoolo oli üllatuseks nii kutsujale kui publikule – see oli väga ilus. Loodetavasti nõustus sellega kogu publik.

Loe edasi: Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Juba mõnda aega on Pärnu Vana turu kilehall maas. Püsti on üksnes kolme tänava äärsed puitseinad, aga ka mitte täielikult. Karja ja Hõbeda tänava nurgal töötab ehitust segamata isegi Kalamajaka kohvik. Seal, kus Karja tänava poolsel küljel üksnes sein nagu plankaed ehitust varjab, saab läbi klaasuste piiluda ka uue turuhoone nulltsükli rajamist.

Pärnu Vana turg Foto Urmas Saard — Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard

Ehitust piiravate tarade külge kinnitatud viidad juhatavad väliturule. Kuid turg algab otse Karja tänava kõnnitee servast. Lettidel müüakse laias valikus voodipesu. Paari varikatuse all on saadaval saunavihad. Kasevihad lõhnavad meeldivalt, aga on ka tammelehtedest vihtasid.

Väliturul on rahvast murdu: nii kauplejaid kui ostjaid. Seda vaatamata tööpäeva ennelõunasele ajale. „Mis seal imestada, on ju turu kõrghooaeg,“ kehitab üks müüja õlgu. Muidugi on tal õigus. Mees annab proovida värskelt vekitud kurgi. Väga maitsev. Sama maitsvad on päev, kaks ja kolm tagasi hapnema pandud kurgid vastasletis, mille taga vanem proua samuti väga lahke ja lubab enne ostu maitset hinnata. Värskelt hapendatud kurgi hind on kõikjal 6 eurot kilogramm.

Olen otsustanud enne oste turule ringi peale teha. Ring on päris suur, sest kaubaga täidetud lettide ridasid on märksa rohkem kui paar-kolm. Silma jäävad rukkililled. Nii lõikelilled kui suure juurikaga istikud on ühe hinnaga: 1 euro. Peale rukkilillede on muidugi valida veel väga suur valik taimi. Kuid jätan iluaianduse rohkem naise kujundada.

Loe edasi: Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Loe edasi: ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Pärnu linnavalitsus kiitis heaks reisisadama ala arhitektuurivõistluse tingimused 20. juuni korraldusega.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard — Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Arhitektuurivõistluse korraldaja on Transcom Vara AS. Võistlus hõlmab Kalda tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu koostamise protsessi osa, et leida parim linnaruumiline lahendus Kalda 2 krundi hoonestamiseks ja terviklahenduse koostamiseks Pärnu reisisadama alale. Arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal jätkatakse läinud aasta veebruaris algatatud detailplaneeringu koostamist.

Võistlusest võivad osa võtta kõik isikud või grupid, kelle esitatava ideekavandi üks kaasautor ja ühisosalejate esindaja omab volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistust.

Tööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober, mille järel teeb oma töö žürii. Võitjate väljakuulutamine toimub hiljemalt oktoobri viimasel päeval.

Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard — Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse läbis Sindis sinimustvalgete lippudega palistatud koridori esimesena seniste võidupüha jooksude kahekordne võitja Kristo Reinsalu, keda peetakse ka tänavuseks favoriidiks.

Kristo Reinsalu jookseb 14 kilomeetril Sindis esimesena Foto Urmas Saard — Kristo Reinsalu jookseb 14. kilomeetril Sindis esimesena. Foto: Urmas Saard

Täna starditi Torist viiendat korda Pärnusse suunduvale võidupüha maratonile “Tuli tuleb juurte juurest”.

Võidupüha maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on maratoni teekonda mitmes kohas muudetud. Uudsena läbitakse Pulli asulat. Liivi tee ja Riia maantee ristmiku ületamise asemel suundutakse nüüd otse eemaldatud raudteetammi kohale.

Rüütli platsi asemel finišeeruvad maratoonarid täna Rüütli tänava Ringi ja Aia tänava vahelisel alal, et juba kaugelt vanalinna peatänavale jõudes tekiks lõpetajatel silmside finišiga.

Mälestustulega joostakse kaheksas vahetuses. Pärnust läkitatakse mälestustuli Trivimi Velliste juhtimisel Laidoneri seltsi noorte ning Tallinna noorkotkaste saatel paraadilinna Võrusse.

Loe edasi: Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard — Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Loe edasi: Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Eesti moedisainerid kolmel pühapäeval suvepealinnas

Kolmel suvisel pühapäeval – 26. juunil, 24. juulil ja 21. augustil – laotavad Eesti moe- ja ehtedisainerid Pärnus lahti oma loomingu varasalve. Juba neljandat aastat viib kuurordigalerii Central kesklinnas Aia tänava erinevaid sõidusuundi lahutaval puiesteel läbi suviseid moealleesid.

Seekordsed moepühapäevad haaravad terve päeva, kestavad keskpäevast kella kuueni õhtul ning on merekultuuriaasta puhul mereteemalised. Ilmateade lubab ilusat ilma ning ranna asemel promeneeritakse sel pühapäeval hoopis Aia tänava alleel, kasvõi supelriietes. Sündmus on külastajatele tasuta. Moeshow toimub igal täistunnil. Samas avatud ka moeturg.

Moeetenduste ajakava

Kell 12 Kollektsioon „Supelsaksad“, Piret Hallik-Sass
Kell 13 Lillemantlid, Janika Saar. Viited.
Kell 14 „Lapilapsed“, Krista Hanvere
Taaskasutusdisain, Endla Murd
Kell 15 Tuuliki ja Iris Peil „Ionic2“. Viited.
Kell 16 Helina Eha kollektsioon „Denim Sheep“, HE Design. Viited.
Kell 17 moekollektsioon „Must Joon“. Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Viited ja video.

Moeturul osalejad: Iris-Janvier, Ionic2 (Tuuliki ja Iris Peil), Raili Nõlvak, Lisa Kroeber Jewellery, Kätrin Beljajev Jewellery, Art Kvarta Jewellery, Helina Eha HE Disain ja Oriflame, Lillemantlid, Merike Varendi, Endla Murd, Piret Hallik-Sass, Krista Hanvere, V-Butiik. Kohal on ka Klaveriloomad, Oriflame, Kaire Miiteri Magrada, kohaliku toidu ja joogi valmistajad: Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu, Kapteni talu kalakohvik, Supersmuuti, Ahoy sushi, Manosun.

Kollektsioon “Must Joon”. Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Foto: erakogust →

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard — EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard — Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard — Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Peaminister Taavi Rõivas võõrustas 3. juunil Stenbocki majas aasta parimaid õpilasfirmasid. Ühtlasi andis peaminister üle aukirjad aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile ja Junior Achievement Eesti aasta mentorile Janeli Virnasele.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võisid esitada ühtviisi õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Aasta Ettevõtlusõpetajat valivad kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad.

Aasta ettevõtlusõpetajaks võib saada õpetaja, kes õpetab jooksval õppeaastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; juhendab vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (minifirmat); innustab õpilasi osalema õpilasüritustel ja programmides (töövarjupäev, õpilasfirmade laadad, õpilasvõistlused, majandusolümpiaad, Eesti õpilasfirmade või minifirmade võistlus jm); julgustab õpilasi ettevõtlikkusele ja aktiivsusele; organiseerib õppetööväliseid üritusi, kaasates teisigi koole; omab veel teisigi nimetamata jäänud suurepäraseid omadusi, oskusi või põnevaid tegemisi.

Külauudiste portaal on Kristi Suppi juhtimisel läbi viidud ettevõtmisi korduvalt kajastanud ja võib selle põhjal kinnitada, et tema teened kattuvad päris mitmete eelpool loetletud tingimustega.

Loe edasi: Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa Foto Urmas Saard — Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard

Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.

Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:

Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.

Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.

Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.

Loe edasi: Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard — Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard — Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Lääne prefektuur palub inimestelt abi Pärnu Kesklinna sillalt alla hüpanud arvatavalt noore naise isiku kindlaks tegemisel.

Lääne prefektuur teatab oma facebooki lehel, et täna, 2. juunil kell 7.29 anti hädaabinumbrile teada, Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud inimesest. Teadaolevalt võis olla tegemist noorema naisega. Vette hüpanud inimese isikut pole õnnestunud veel kindlaks teha. Politsei kontrollib lähikonna turvakaamerate salvestisi, et juhtunusse selgust tuua.

On alust arvata, et pildil kujutatud jalanõu, mis leiti sillalt, kuulub vette hüpanud inimesele. Juhul, kui keegi tunneb ära selle jalanõu või teab, kes võis Pärnus sillal või läheduses selliste jalanõude ja tumeda tuunika või kampsuniga kella 7 paiku liikuda, palume kohe pöörduda politsei poole numbril 504 6106.

Pärnu Kesklinna sillalt leitud pildil olev jalanõu võib anda olulist abistavat teavet, mis aitaks politseid vette hüpanud naise isiku tuvastamisel →

Loe edasi: Hommikul Pärnu Kesklinna sillalt jõkke hüpanud naine on seni leidmata

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Pühapäeval Pärnu Vallikäärus peetud Pärnumaa eakate suvepeol „Meri, maa ja päike“ osales ühtekokku pooltuhat tantsijat, lauljat ja muusikut.

Pärnumaa eakate suvepidu Meri, maa ja päike Foto Urmas Saard — Pärnumaa eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Foto: Urmas Saard

Suvepeo ellu kutsuja Sirje Osipovi kanda oli kontsertetenduse heaks kordaminekuks mitmekordne vastutus. Lisaks üldjuhi ülesannetele tegeles ta ühtlasi tantsuosade kokkuseadega. Muusikalise osa juht Priit Kask moodustas orkestri, milles ka ise mängis. Temaga samasse koosseisu kuulusid veel Õnnela Teearu, Esta Ruusmann ja Jüri Verlin. Suvepeo projektijuht Aire Koop, Rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist ütles, et Vallikääru suurel sõõrikujulisel põrandal esines 26 eakate tantsurühma. Ühendkoor moodustati 16 laulukollektiivi liitmisel ja neil tuli ära õppida 13 uut laulu.

Suvepeo pealkiri „Meri, maa ja päike“ sisaldas kontserdi kolme osa alapealkirjasid. Esimeses blokis lauldi ja tantsiti merest ning merele. Nagu heal rahvapeol ikka, kaasati ka publik ühislauluks. Rahvas tõusis püsti, ühendati käed ja hääled, kui Helle Kullamaa pöördus publiku poole ja väekalt pääses kõlama “Läänemere lained”.

Loe edasi: Väärikasse ikka jõudnud Pärnumaa memmed ja taadid lustisid pidu

Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Pärnu ajaloolise Eeslinna ärksa vaimuga naised Andra Kalda ja Liis Luik panid vähem kui kuu aega tagasi veerema mõtte, mis tõi täna Kalamehe pühapäevale kokku arvestatavalt suure hulga rahvast.

Andra Kalda ja Liis Luik Foto Urmas Saard — Andra Kalda ja Liis Luik. Foto: Urmas Saard

Muusikaline tervitus

Mind vedas tõsine uudishimu kohale tunnike pärast keskpäeva. Liis ja Andra olid selleks ajaks oma koduhoovil, aadressiga Riia mnt 32, parimad tervitussõnad nii osalistele kui külalistele juba paar tundi varem südamlikult välja öelnud ja pidupäevane pühapäev näis käivat päris täis tuuridel. Õu oli kauplemisest ja ostlemisest tulvil. Nii olevat see olnud kestvalt kohe algusest peale. Õue keskpaigas, suure puu vilus, musitseeris nelikute punt.

Keegi sõbralik naine teadis öelda, et ansambli nimi on Steps To Synapse. Palusin kirjutada noorte nimed selles järjekorras, kuidas nad pildistamise ajal peale jäid. Lisann Aljaste (vokaal), Ivo Leesaar (vokaal ja rütmikitarr), Siim Siimer (soolokitarr), Karl Birnbaum (basskitarr). Hiljem selgus, et viies pidanuks olema löökpillidel mängiv Johannes Eriste, keda siis ei märganud. Kuulsin, et Bänd on kahe aasta pikkuse tegevusaja jooksul andnud kontserte terves riigis ja võitnud Pärnumaa noortebändide konkursi Bändomaania 2015. Muusikat pidavat iseloomustama kaasakiskuv maagiliselt põimunud vokaalsus.

Loe edasi: Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus