Eraldatud rahastus võimaldab uurida Pärnu kaubajaama tasuvust

Pärnu linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees Viljo Vetik ütles, et praegu on viimane aeg tegeleda jõuliselt Rail Balticu kaubajaama kavandamisega Pärnusse.

1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam Foto Urmas Saard
1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam. Foto: Urmas Saard

Vetik on osalenud ka EVR Cargo nõukogu ja Eesti Raudtee nõukogu töös. „Juba projekti koostamise alguses, 2013. aastal, osundasin vajadusele asetada kaubaveod reisijate sõidutamisest tähtsamale kohale. Hea, et linn tuli mõttega kaasa ja märkis detailplaneeringusse uue kaubajaama võimaliku asukoha Ehitajate tee äärsesse piirkonda.“

Vetik mäletab, et veel mõned aastad tagasi polnud Rail Balticu Eesti projektijuht Pärnu kaubajaama arengust eriti vaimustunud. Nüüd näib asi pisut liikuvat. Möödunud nädala reedel, 18. novembril allkirjastati järjekordne rahastuslepe, millesse on kirjutatud summa ka Pärnu kaubaterminali tasuvusuuringuteks. Seni on üksnes Muuga kaubaterminalist kõneldud. Kuid Vetik meenutas Briti konsultatsiooniettevõtte AECOM raudteeprojekti uuringut, mis tõi välja majandusliku põhjendatuse rajada lisaks Riia ja Tallinna ühendvedude terminalile kaubajaamad ka Panevežysesse ja Pärnusse.

Vetiku nägemuses töötaks tulevane Pärnu kaubajaam veelgi tulemuslikumalt siis, kui ehitatakse harutee sadamasse. Pärnu sadam töötleb ca paar miljonit tonni kaupa aastas. Teeninduspiirkond hõlmab peamiselt Lõuna-Eestit: Põlva, Võru, Valga, Viljandi maakonna ettevõtjaid. Vetik ütles, et viimased päevad on kinnitanud ka soomlaste erilist ja kasvavat huvi Rail-Balticu vastu. Põhjanaabrite soov on otseselt seotud kaubavedude võime suurendamisega põhja ja lõuna vahelistel suundadel. Vetik usub, et merealune tunnel võib hea tahte korral valmida isegi juba 2025-ks aastaks. Just selleks ajaks tahetakse jõuda ka Rail Balticuga sinna maale, et esimesed rongid läheks 1435 millimeetrise rööpmelaiusega raudteeliinil veerema.

Vetik ei pea tulevasi suuri kaubavedusid arvestades mõistlikuks suunata kaubaronge läbi Papiniidu ja Raeküla linnaosade. Seepärast rõhub ta vajadusele ehitada kaubarongide tarvis paralleelne raudtee Pärnust mööda ja Sindit läbivana. Uut Papiniidu raudteesilda jääksid ületama üksnes reisirongid.

Urmas Saard