Tõmba-Jüri senistest esinemistest kõige suuremal laval musitseerimine toimus mullu suvel Hollandi külas Odoornis, kuhu paigaldatud lava võrreldi samal ajal Pärnu rannaliivale püstitatud Weekend festivali pealavaga.
Eile esines Pärnu aianduse- ja mesinduse seltsi rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri Sindi sotsiaaltöökeskuses vähendatud koosseisuga pisikesele eakate seltskonnale.
16-aastase Tõmba-Jüri praegune koosseis teeb muusikat kolmandat aastat. Reede õhtul oli seitsmeliikmelisest koosseisust esinemas akordionist Ants Tugedam, kontrabassiga Jüri Verlin ja kitarriga Ain Luhtjärv. Viimased paar aastat juhendab ansamblit Esta Ruusmann. Tema mängis meeste seltsis viiulit. „Jüri ja mina oleme Pärnust. Ülejäänud ei ole. Ats on Arest, Ain Uduverest jne,“ tutvustas Esta. Ta rääkis, et pärast muusikakooli läbimist jäid pillilood kuueteistkümneks aastaks ootele, aga üüd mängib Esta uuesti juba kuusteist aastat.
Esta selgitas, et nende lugude valik ulatub seinast seina. „Mängime pärimusmuusikat, hästi lemmikud on välismaised rahulikud lood. Millegipärast on need põnevamad. Eks seal ole neid minoore rohkem ka. Hoopis teistmoodi. Eesti lood on rohkem positiivsed.“
Esta arvtes on „Pääsuke“ üks hea näide. „Sellega on selline lahe lugu, et väiksena laulis seda minu ema nats teisiti. Nüüd Rootsist saadud lugu on natuke teistsuguste vimkadega. Täna õhtul ei olegi otsusele jõudnud, kumbat „Pääsukest“ laulda. Teeme mixi mõlemast. Alustame eestlaste omaga ja sellelt läheme üle rootslaste peale.“
[pullquote]saime sellisele suurele lavale, mida võisime võrrelda samal ajal Pärnu Weekendiga[/pullquote]Sotsiaaltöökeskuse majas käib ka venelasi. Kas midagi leidub nendegi soovidele rohkem vastavat? Veidi mõtlemist ja seejärel lausus Esta, et lauldakse lugusid, mida kogu rahvas saab kaasa laulda. „Leiame mõne loo ka vene inimestele.“ Ja sealsamas vestluse käigus võttiski ta kohe näitlikult laulu üles: „Elas kapten tubli hea, / kes ta reisidest ei tea? / Teda tundis iga lai ookean. / Korda viisteist / uppus ta, / haide keskel ujus ta, / kuid ei kordagi ta silma pilgutand…“
Kas ise ka on lugusid loodud? „Mina olen ise ühe labajala maha saanud,“ vastas Esta ja jätkas selgitustega. Tema sõnul on repertuaarist pärimusel üks osa, rahvalikel lauludel teine osa. Siis üle piiride ulatuvad lood, mis tulnud Saksamaalt või Rootsist.
„Praeguse ansambli koosseisuga on meil väga tublisti läinud. Osad inimesed on jäänud ka varajasemast ajast.“ Eelmisel aastal toimunud Hollandi esinemisele kutsus neid Kuu rahvatantsijate juht Ege Kukk. Tõmba-Jüri oli SIVO festivalil Paikuse ja Sindi Kuu tantsurühmade saateansambel. Sealset tantsufestivali korraldatakse alates aastast 1985. Toimumise koht asub elanikearvult rohkem kui kaks korda Sindi linnast väiksemas Odoorni külas (2007. a oli 1 856 elanikku). Kuid festivali päevadel külastab seda paika kuni 35 000 pealtvaatajat. Festivali peetakse iga aasta 31. nädalal. Alustatakse kolmapäeval ja lõpetatakse pühapäevaga. Osalevaid rühmasid võetakse välismaalt vastu kuni paarikümne ümber, igast riigist üks. Korraldavat maad esindab neli rühma.
„Meie küll ei tantsinud, aga saime sellisele suurele lavale, mida võisime võrrelda samal ajal Pärnu Weekendiga. Naersimegi, et see oli meie Weekend. Tohutult suure valguse mänguga, ekraanidega külgedel. Suurejooneline festival ikka tõsiselt. Üle maailma valiti väga heal tasemel trupid esinema: Ekvadorist, Indoneesiast, muidugi Eestist meie Kuu.“
Üle-eelmisel aastal käis Tõmba-Jüri Tšehhis folkloorifestivalil. Esta selgitas, et nende pillimeestel on kaks tahku. „Üks tahk on ise mängida, teine tahk tantsijatele mängimine, mis palju keerulisem. Vastavalt tantsule saab esitatav lugu ära hakitud. Palad on pidevas muutumises oma kiirenduste ja aeglustustega. Seda on päris keeruline ära õppida.“
Sindi eakate klubilisi õhtuid korraldab Juta Velleste. Järgmise üritusena sõidetakse 25. veebruaril Maria tallu vastlapäeva lustima.
Urmas Saard