Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Talvistekuu 24. päeval kaheksakümne viieseks saav Pärnumaa mees Heldor Käärats jutustas pühapäeval Seljametsa muuseumisse kogunenud sõpradele, tuttavatele ja spordisõpradele varemgi paljukuuldud pikast sportlikust eluteest, mida ilmestasid mitmesugused põnevad seigad.

Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto Urmas Saard
Priit Neeme annab Pärnumaa spordiajaloo seltsi poolt Heldor Kääratsile üle tänukirja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus[/pullquote]Muuseumi näituseruumis tutvuti spordiajalugu koguva vanahärra väljapanekutega. Enne spordimehele sõna andmist eelnes õnnitlejate lõputu rivi. Lilled, kingitused, kallistused on juubeli lahutamatu osa. Heldor ise asetas siiski pearõhu spordile ja nimetas kogunemist spordiajaloo päevaks.

„Olin koolipoiss ja mäletan seda pühapäeva täpselt. Minu isa võimaldas oma leerivennale ulualust. Minu ülesanne oli natuke lammastel silm peal hoida. Ulualust saanud mees pani teki murule maha, olime seal kaks tõsist eesti meest. Üks 46 ja teine kaheksane. Vahetasime siis muljeid. Tema rääkis mulle, kuidas ta tegi noore mehena Lurichit. Olevat olnud üks raamat, mille järgi nad harjutasid. Ma olen seda raamatut otsinud, aga ka spordimuuseumist ei leidnud. Ta rääkis sellest, kuidas Lurichit tehes saab harjutamisega osavaks ja tugevaks,” meenutas Heldor. Ta tunnistas, et on rohkem Lurichi, kui Lutheri usku.

Loe edasi: Heldor Käärats: olen Lurichi usku

Töötukassa tunnustas Metsä Woodi kasevineeritehast Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitliga

Töötukassa tunnustas täna parimaid koostööpartnereid ja tööandjaid. Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitel anti Metsä Woodi Pärnu vineeritehasele. Mullu augustis ametlikult tööd alustanud tehases töötab aasta lõpu seisuga juba enam kui 100 töötajat. Täisvõimsusel tööle hakates saab Pärnu tehases tööd umbes 200 inimest.

Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn ja tehasejuht Kaarel Tali Töötukassa tänukirja ja meenega
Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn ja tehasejuht Kaarel Tali Töötukassa tänukirja ja meenega

[pullquote]Pärnu tehase täisvõimsus on plaanis saavutada 2020. aastaks ja selleks on vaja värvata veel ligi 100 töötajat.[/pullquote]“Kaks aastat tagasi tulid Metsä Woodi esindajad Töötukassasse jutuga, et järgmiste aastate jooksul vajab Pärnusse tulev ettevõte endale 200 töötajat. Tänaseks on Metsä Wood värvanud Pärnus tööle umbes 100 inimest. Lisaks on kasutatud ka programmi tööta ja õpi võimalusi ning töötajad on läbinud töötukassa toel koolitusi. Metsä Wood on Töötukassale silmapaistev partner, keda iseloomustab oma töötajatest hoolimine, nad teevad kõik selleks, et nende juures on hea töötada. Metsä Woodi tulek Pärnusse on kindlasti väga oluline kogu Pärnumaale, sest lisandunud on palju väärt töökohti,” ütles Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

„On suur au saada Töötukassalt see tunnustav tiitel: oleme aasta jooksul palganud üle 100 töötaja ning see on olnud väga kiire, töörohke ja põnev aeg. Töötukassa tugi ja kogemused on meile palju abiks olnud. Usume, et hea koostöö jätkub ka edaspidi, sest palkame tehasesse järk-järgult töötajaid juurde,“ ütles Pärnu tehase personalijuht Merite Liidemaa-Pärn.

Loe edasi: Töötukassa tunnustas Metsä Woodi kasevineeritehast Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitliga

Sindi Naisliit koges Pärnus kokkupuuteid Sindiga

Täna külastasid Sindi Naisliidu liikmed oma kodulinlast, kelle nüüdne töökoht asub Pärnu linnavalitsuses.

Pärnu linnavalitsuse istungite saalis. Foto Urmas Saard
Pärnu linnavalitsuse istungite saalis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama[/pullquote]Viis minutit enne kokkulepitud aega tuli Pärnu abilinnapea Marko Šorin alla linnavalitsuse fuajeesse vastu, et oma külalisi juhatada läbi uste sinna kuhu iga juhuslik kodanik niisama jalutama ei pääse. Enamik naisi polnud halli terrasiitkrohviga kaetud Suur-Sepa 16 hoonet sellest ajast saadik seestpoolt näinud, kui kunagine polikliinik muudeti linnavalitsuse majaks. Mööda pikka koridori liikudes püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama ja mis siis ühe või teise ukse taga täpsemalt oli. Linnavalitsuse ümberkolimine kuuest eraldi asuvast hoonest ühte majja toimus pea tosin aastat tagasi, täpsemalt suvel 2007. Suures majas on põrandapinda kokku 4585 ruutmeetrit, millest tänased uudishimulikud külalised nägid üksnes tühist osa. Aga mõnigi nähtud ruum pani imetlusest kulmu kergitama.

Loe edasi: Sindi Naisliit koges Pärnus kokkupuuteid Sindiga

Lähinädalatel algab Pärnus lasteaia ja ujula ehitus

Paari nädala pärast alustab OÜ Nordlin Ehitus ettevalmistustöödega, et ehitada Pärnusse 2020. aasta suveks uus lasteaed ja ujula.

Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto Urmas Saard
Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud.[/pullquote]„Viimati valmis täiesti uus lasteaed Pärnus 35 aastat tagasi. See oli Kastani lasteaed 1984. aastal, pärast seda on vanu maju üksnes renoveeritud. Ka uut ujulat on pärnakad pikisilmi oodanud,“ ütles abilinnapea Marko Šorin.

18 kuu jooksul valmivad Mai elamurajoonis lasteaed, ujula ja osa Raja tänavast. Päikest meenutav lasteaiahoone mahutab kaheksa aia- ja kaks sõimerühma. Ujula hoones on laste-, eel- ja põhibassein. Põhibassein on 25 meetrit pikk, seal saab ujuda kaheksal rajal.

Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud. Mõlemad hooned on ühekorruselised, nende katusele paigaldatakse ligi 500 päikesepaneeli.

Loe edasi: Lähinädalatel algab Pärnus lasteaia ja ujula ehitus

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Joosep Tammo: kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena

Pärnu Raeküla Vanakooli keskusel kestab juba palju aastaid väljakujunenud tava koguneda väikese hulgakesega jõululaupäeva keskpäeval väga erinevaid aegu näinud koolimaja saali.

Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard
Joosep Tammo Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui kõik saaksid oma tahtmist, siis jääksid tollele pildile ehk veel härg ja eesel[/pullquote]Kõigil aastatel – küll suuremas küll väiksemas koosseisus – on laulnud jõuluajale sobivaid laule Pärnu oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel ja klahvpilli saatel. Nii anti ka täna 15 kooriliikme osavõtul lühike jõulukontsert. Lisaks koorilauludele esinesid Ester Murrand ja Sirli Küber kahekesi lauluga „Üks laul”, mille autor on Piret Laikre. Kuulajaid oli tavapäraselt mõnevõrra rohkem kui esinejaid. Püha jõululaupäeva jumalateenistus ei sarnanenud harjumuspärasele kiriklikule teenistusele mõnes suuremas sakraalhoones või väiksemas palvemajas. Pigem meenutas hubast koosviibimist salongikontserdil.

Jõulujutluse pidas Pärnu Immaanueli koguduse karjane ja Raeküla linnaosa oma mees Joosep Tammo, keda paluti juba kolmandat aastat järjest sõnaga teenima.

Loe edasi: Joosep Tammo: kas lahkume jõuluaegselt jumalateenistuselt pettunud või õnnistatud inimestena

„Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Laupäeval peeti väga pika traditsiooniga õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” esmakordselt Pärnu Keskuses, mis jäi taolise suursündmuse korraldamiseks selgelt kitsaks.

Pärnumaa jõulud 2018. Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2018” Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

Seitsmeteistkümnendat aastat õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” korraldanud projektijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleval aastal ei leitud kaubanduskeskuses Port Artur 2 võimalust nende soovidele vastu tulla. Kuid Suurväli sõnul kinnitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik, et nende firma soovib sellele vaatamata ka edaspidi toetada õpilaslaatade toimumist.

Lisaks Pärnumaa noortele olid esindatud Kohila, Valga, Mikitamäe, Rõuge, Värska Tallinna õpilased. Igal aastal köidavad tähelepanu seto rahvarõivastes kauplejad, sama kordus ka käesoleval korral. Täpsustatud andmetel osales tänavu kokku 63 firmat, nende hulgas 39 õpilasfirmat, 20 minifirmat ja neli mini-minifirmat. Kauplema registreerus 198 õpilast, keda juhendas 24 õpetajat-mentorit. Kogu päeva läbimüügi üldsummaks saadi 3120,13 eurot.

Õpilaste omaloomingulist leidlikkust iseloomustasid nende endi kätega valmistatud rõivad, puidust tarbeesemed, omanäolised tehnoloogilised leiutised, maiustused, suupisted, jõulukaunistused, ehted, kunstitööd ja muu üllatusterohke tegevus.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Pärnumaa noorte kokandusringid toetavad Toidupanga tegevust

Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto Urmas Saard

Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.

Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.

 

 

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

„Firma loomine, tootmine ja müümine on õpilaste jaoks suur ettevõtmine. Kuidas aga korraldada laata, kus õpilased saavad oma tooteid tutvustada ja müügikogemusi, see on veel suurem ettevõtmine,” ütles laupäeval Kristi Suppi, majandusõpetaja ja Jäärmarki idee autor.

Jäärmark 2018 Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
“Jäärmark 2018” Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Jäärmarki korraldamine ongi võimalus õppida organiseerima. Tänavuse, üheteistkümnendat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud laada korraldajad olid Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilased. Projektimeeskonna juht oli Helander Taisson Toom ning meeskonda kuulusid Rasmus Vabrit, Johannes Kõiv, Gert Milpak ja Oleg Burakov. Ilma tagalata on raske – tänaste õpilaste suur tugi on nende klassijuhataja, õpetaja Aeliita Kask. Terve klass abistas müügilaudade transportimist.

„Mida tähendab ühe üleriigilise laada korraldamine, seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud,” teab suurte kogemustega Suppi. Millele kõigele tuleb mõelda? Kuidas müügilauad kohale ja tagasi saavad, osalejate üle arvepidamine, info edastamine, sponsorite – toetajate leidmine, päeva juhtimine, hindamise korraldamine, toitlustamine ja hulk igasugu muid pisiasju, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda. „Siiani on kõik meeskonnad hästi hakkama saanud, iga laat on olnud pisut erinev, oma korraldajate nägu,” hindas Suppi jumalatosin aastat kestnud tegevust.

Loe edasi: Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Tänasega lõppes Pärnu ja Tallina vahelisel laiarööpmelisel raudteel reisirongiliiklus, mis avati 1971. aasta suvel. Kitsarööpmelisel raudteel avati Pärnu ja pealinna vaheline ühendus 90 aastat tagasi.

Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard
Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini[/pullquote]Papiniidust väljus kell 17.44 tavatult pikk rong, nii jätkus kohti kõigile huvireisijatele. Igapäevaselt sellist hulka reisijaid pole nähtud. Papiniidu peatusest on Pärnu rong Tallinnasse väljunud alates 2014. a algusest.

Sindis elav Kiki Pärnpuu sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini. Pulli asub Sindist mõnekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, jalgrattaga sõites on kahe sihtpunkti vahe palju lühem. „Eile viisin jalgratta käe kõrval Pulli peatusesse, kus astusin perroonilt kerge vaevaga rongile, et lasta Pärnus ratast remontida,” rääkis Pärnpuu. Aga naine rääkis, et mitte alati ei astunud ta koos jalgrattaga rongile. „Soome minnes sõitsin rongiga Tallinna, aga ratta lukustasin Pulli peatuse perroonil oleva laternaposti külge. Jalgratas ootas mind kenasti mitu päeva. Tagasi sõites ja perroonile astudes võtsin ratta ning pedaalisin sellega koju,” jutustas Pärnpuu, kelle meel läks viimast sõitu tehes päris härdaks ja poetas isegi paar pisarat peopesasse.

Loe edasi: Muljeterohkel Pärnust väljunud reisirongi viimasel sõidul

Piltuudis: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents Tõstamaa mõisas

Kui jõuluvanade konverentsi karavan asus Suur-Pärnu Pärnust teele 50 kilomeetri kaugusel asuvasse 1300 elanikuga Tõstamaa osavalda, sai ka punakuueliste rõõmsameelne seltskond päriselus kogeda üüratu suurlinna võlusid ja veidruseid.

Tallinna Vanalinna segakoor esineb jõuluvanade konverentsil Tõstamaa mõisas. Foto Urmas Saard
Tallinna Vanalinna segakoor esineb jõuluvanade konverentsil Tõstamaa mõisas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Janne Ristimetsa tantsuinglid tantsisid valguse ja pimeduse varjude vahel[/pullquote]Jõuluvanade konverentsi ootel säras mõisahoone ees kenasti värviliste tuledega kaunistatud jõulupuu. Jõuluvana postkontor peatus tänava servas, kuhu juba aegsasti oli kogunenud suur hulk Tõstamaa elanikke. Jõulutaat Ärni jutustas kokkuvõtvalt mööduva päeva peamistest sündmustest Sindis ja Pärnus. Janne Ristimetsa tantsuinglid tantsisid valguse ja pimeduse varjude vahel ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon tõi kuuldavale oma muusikalised helid. Ärni põletas postkontori ja kuuse juures sädemeid pilduvaid küünlaid. Jõulutaadid, -memmed ja päkapikud suhtlesid elavalt rahvaga ning poetasid maiustusi pihku. Seejärel koguneti mõisahoone uhkesse saali jõulukontserti kuulama. Mitmete rahvaste jõululaule esitas Tallinna Vanalinna segakoor, keda juhatasid Katrin Puusaag ja Lauri Aav.

Loe edasi: Piltuudis: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents Tõstamaa mõisas

Piltuudis: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents jõudis Pärnusse

Laupäeval, 1. detsembril Sindist teele asunud Ülemaaline Jõuluvanade konverents jõudis veel sama päeva keskpaigas Pärnu südalinna ja avas Lastepargi servas oma postkontori.

Jõulutaat jõuluvanade konverentsil Pärnu südalinnas Foto Urmas Saard
Jõulutaat jõuluvanade konverentsil Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Postkontori laval jätkus ruumi ka moedemonstratsioonil osalejatele, kes astusid ühest trepist üles ja teisest alla. Jõulutaat Ärni põletas sädemeid pilduvat kolmeharulist küünalt, millega kuulutas konverentsi avatuks. Janne Ristimetsa tantsuinglid tantsisid Lastepargi rohelisel murul. Jõulutaadid jalutasid Rüütli tänava jõulukülas ja külastasid kaupluseid. Jõuluvanade pressikonverents toimus Pühavaimu tänaval asuvas valges telgis. Paraku jäi ajakirjandus küsimuste esitamisel üsna tagasihoidlikuks ja nii tõstatasid jõulutaadid ise agaralt kõige põletavamaid küsimusi, millele otsisid rahva abiga rahuldavaid vastuseid. Jõulutaat Juhan tutvustas oma esikraamatut „Jõuluvana Juhani päevaraamat”. Raamatu autor pühendas selle raamatu oma emale, kes teda fantaasiamaailma juhatas ja kõigile oma lastele, kes on tema lugude esimesteks külalisteks.

Pärnust sõideti edasi Suur-Pärnu ühte kaugemasse nurka, Tõstamaale. Aga enne pika teekonna jätkamist põletas Ärni Rüütli tänaval veel ühe sädemeid pilduva küünla ära.

Loe edasi: Piltuudis: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents jõudis Pärnusse

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard
Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.[/pullquote]Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

28. novembri varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, muinsuskaitsjad ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõja sangarite kalmudel.

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard
Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.Kell 9.30 asetavad Pärnu linnavalitsuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Toetuse väejuhatuse staabi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad pärjad Pärnu Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

11. novembril tegid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts üleriigilise üleskutse süüdata küünlad langenud vabadussangarite kalmudel.

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Loe edasi: Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard
Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard
HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis Foto Urmas Saard
Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit[/pullquote]Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.

Loe edasi: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel rääkis TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppijatele teemal „Miks on demokraatia meile oluline”.

Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto Urmas Saard
Andres Herkel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolile loengut pidamas. Foto: Urmas Saard

Eilne päev läheb Tervise keskusesse kogunenud Väärikate ülikooli kuulajate jaoks ajalukku episoodiga, et loengupidaja hilines üle poole tunni. Pärnakad ei mäleta, et midagi sarnast oleks kümnekonna aasta jooksul varem juhtunud. Vabandades selgitas Herkel, et GPS seade saatis ta Tervise keskuse asemel Pärnu parkidesse ekslema. Ooteaeg täideti vabamikrofoni kasutamise võimalusega. Peamiseks arutlusteemaks kujunes küsimus Rüütli platsi ja Rüütli tänava nimetuse sobivusest Pärnu linnaruumis. Sama küsimus esitati ka Herkelile, kui ta viimaks enam kui paarisaja kuulaja ette astus. Aga seda küsiti rohkem jutujätkuks.

Herkel alustas Eesti Sõltumatu Noortefoorumi ajast (1988. a 4. juunil toimus Tallinnas esimene Eesti Sõltumatu Noortefoorum, mis kasvas öölaulupeoks ja laulvaks revolutsiooniks). Asutati sõltumatu infokeskus ja anti välja põrandaalust ajakirja Heinakuu. Noortefoorum murdis avalikkuse sekka demokraatia nõude. „Minu haridus oli tollel ajal demokraatliku valimissüsteemi kohta väga lünklik või koguni olematu,” meenutas Herkel.

Loe edasi: Väärikaid huvitasid demokraatia küsimused

Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Isabell Maripuu tutvustas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kogunemisel mõnekümne inimese ettepanekut nimetada Rüütli plats Manifesti platsiks.

Uuendatud Rüütli plats Pärnus Foto Urmas Saard
Uuendatud Rüütli plats Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maripuu ütles, et ettepaneku taha on koondunud MTÜ Eesti Lipu Seltsi Pärnumaa osakonna liikmed[/pullquote]Mõtte esmase algatajana esitles Maripuu peamiste põhjendustena nelja märksõna: asjakohasust, unikaalsust, lühidust ja rahvusvahelisust.

Ta rõhutas, et just sealse platsi servas asunud Endla teatri rõdult loeti ette esmakordselt Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Selle tähelepanuväärse ajaloolise sündmuse mäletamiseks on paigaldatud stiliseeritud kujul omaaegset Endla teatri rõdu meenutav mälestusehis.

Nime unikaalsus seisneks selles, et seni pole Eesti Vabariigis mitte ühelegi teisele väljakule, platsile ega tänavale antud manifesti tähendusega nimetust.

Loe edasi: Rüütli platsist saagu Pärnus Manifesti plats

Manija saab uue hõljuki

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Pärnu linnavalitsuse taotluse osta uus hõljuk, mis parandaks liikumisvõimalusi Manija saare ja mandri vahel.

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega Foto Urmas Saard

Hõljuki soetamiseks eraldatakse väikesaarte programmist 106 590 eurot, millele linnavalitsus lisab 18 810. Kokku 125 400 euro eest ostetakse sõiduk, mis vahetab välja kümme aastat vana hõljuki, mille töökindlus on vähenenud ja ülalpidamiskulud liiga suureks muutunud.

Ajal, mil laevaühendust Manijaga pole, sõidavad saareelanikud mandrile hõljukiga, samuti tehakse sellega reise Kihnu. Hõljuk parandab merepäästevõimekust: aasta alguses päästeti vana hõljukiga Munalaiu sadamas kolme inimese elu.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pildil Manija saar, muuseumi hoone ja külakeskusega. Foto: Urmas Saard →

Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

16. ja 17. detsembril toimub Pärnu Nooruse Majas praktiline pulmapärimuse seminar, kus jagatakse teadmisi Eesti piirkondade rikkalikust pulmakombestiku varasalvest.

Pulmapärimus
Pulmapärimus

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest rituaalidest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Seminaril kajastatakse hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Seminari korraldab Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp. Töörühma juhib Liis Burk, kes on tegutsenud pulmakorraldajana ja uurinud oma magistritöö raames vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Samuti korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi või neis osalenud.

Seminarile oodatakse osalema kõiki, nii korraldajaid, huvilisi kui ka teisi, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad.

Loe edasi: Pärnus toimub pulmapärimuse seminar

Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Pärnu Rannahotelli restoran korraldab 17. novembril restoranis südametunnistuse õhtusöögi, kus kõikide toitude hinna ütleb klient ise.

Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto Silver Gutmann
Puravikukreem Rannahotelli restorani sügismenüüst. Foto: Silver Gutmann

[pullquote]Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik[/pullquote]„Anname vastulöögi müüdile, et restoranis käimine on kallis. Seekord ei kirjuta keegi külalisele ette, kui palju toidu eest maksta tuleb. Klient saab ise otsustada, kui palju restoranis käimine väärt oli,“ selgitas Rannahotelli restorani peakokk Herkki Ruubel. „Igaüks oma südametunnistuse järgi,“ lisas Ruubel.

Südametunnistuse õhtusöögil pakutakse kõiki Rannahotelli restorani sügismenüüs olevaid toite. Seekordne menüü on põhjamaiselt metsane ja metsik – väärt päikeseloojangu ja merevaatega õhtusööki ning Pärnusse sõitu.

Südametunnistuse järgi saab toitude eest maksta laupäeval, 17. novembril kell 13.00-22.30. Rannahotelli restoran palub klientidel lauad eelnevalt broneerida märksõnaga „südametunnistus“.

Loe edasi: Südametunnistuse õhtusöök Rannahotellis

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard
Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Loe edasi: Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd

Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist toetanud Pärnu linn on valmis tartlastele pakkuma oma tuge, jätkates kahe linna kultuuritegelaste aastakümnete pikkust koostööd.

Elmar Trink Koidula muuseumis Foto Urmas Saard
Elmar Trink Koidula muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada[/pullquote]„Te olete kindlasti üks esimesi, kellega Tartu hakkab asju ajama, kui tiitli saame. Teeme koostööd ka siis, kui tiitlit ei saa,“ kinnitas täna Pärnu kultuuritegelastega kohtunud Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask.

Pärnus Nooruse majas toimunud kokkusaamise eesmärgiks polnud ühiste ürituste kokkuleppimine, vaid Tartu mõtete tutvustamine ja ühisosa otsimine. Pärnakate ideeotsingutest rääkinud Elmar Trink tõdes, et kaks linna mõtlevad ühes suunas ja Pärnu saaks Tartu kultuuripealinnaks olemist igati täiendada.

„Kui me vaatame ajalooliselt Pärnu, Viljandi ja Tartu koostööd, siis selle nimeks on Põhja-Liivimaa,“ kõneles Trink. Pärnu eelistena nimetas ta merd, ühendusvõimalusi ka näiteks laevaga, rikkalikku suvist kultuurielu, omanäolise Kihnu kultuuriruumi lähedust, 11 000 aasta pikkust ajalugu ning linna ja maa ökoloogilist kooseksisteerimist.

Loe edasi: Pärnu ja Tartu jätkavad kultuurialast koostööd