Jahedus, taevast langevad vihmasabinad, veidi rahetki ja parajalt tugevad tuuleiilid sundisid kapuutsi paremini pähe siduma ning jalgu kindlamalt rannaliivale kinnitama, et kaamera objektiiv võbelemata sihikul püsiks. Jälle liuglesid lohesurfarid oskuslikult lohet ja veelauda enda tahte all hoides mööda madalat Pärnu rannariba.
Loe edasi: PILDIGALERII: LOHESURFARID PÄRNU RANNAS
Esmakordselt korraldati Tori valla autoorienteerumist mitmekümne võistkonna osavõtul tunamullu heinakuul. Kõik on justkui nagu varemgi, aga samas siiski oluliselt teisiti.
Loe edasi: TORI VALLA AUTOSEIKLUS JAANIKUU KAHEL ESIMESEL NÄDALAL
Nagu Pärnu rannahoolduse leping ette näeb, peab rannaala vastama 15. maiks suvistele nõuetele, selgitab Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Anu Villmann. See tähendab, et hooldatavalt rannaalalt on ära koristatud talve jooksul kogunenud prügi ja pilliroorisu, promenaad, kõnniteed, trepid ja purskkaevude ümbrus on liivast puhtaks tehtud, ning rannainventar vastavalt vajadusele remonditud või uuendatud ja õigesse kohta paigaldatud.
Loe edasi: AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA
Pärnu Kunstilkubi 2020 aasta kevadise ülevaatenäituse pealkiri on “Vahendeid valimata”. Klubi on viimaste aastate näitustel lähtunud erinevatest teemadest. 2017 – “Ärkamisetärkamisemärkamine” ja “Popurrii”, 2018 – “Ja värvid said otsa…”, 2019 – “Head isu!”.
Eelmiste näituste puhul tõdeti, et klubiliikmed viljelevad väga erinevaid tehnikaid ning teosed on alati eripalgelised vaatamata näitust ühendavale teemale.
Seekord eksponeeritakse pealkirja “Vahendeid valimata” all maale, joonistusi, kollaaže, installatsioone ja fotot. Eesmärgiks on kunstnike inspireerimine katsetamaks erinevaid kunstivorme uute teoste loomisel.
Näitusel osalevad kunstnikud Marju Lorentson, Malle Heinonen, Ly Saat, Tiina Erala, Ervin Raud, Ülle Randma, Ella Žuliene, Svetlena Markina, Ljudmilla Ljulko, Aili Mets.
Näitust saab Kunstnike Maja galeriis külastada teisipäevast reedeni kell 11–17 ja laupäeviti kell 11– 14.
KU päevatoimetaja
6. veebruaril võttis Pärnu linnavolikogu vastu Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja kohustas linnavalitsust korraldama selle avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek algas 2. märtsist, kuid jäi eriolukorra tõttu pooleli, sest linnavalitsuse esimese korruse planeeringute saal ja keskraamatukogu lugemissaal, kuhu materjalid välja pandi, olid külastajatele suletud.
“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.
“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.
Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.
Loe edasi: KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA
[pullquote]Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht.[/pullquote]Sel kevadel esitati Jannseni-nimelisele tunnustusele üheksa väärikat kandidaati.
Tänavust Jannseni preemia laureaati Helgi Rootsi tunneb ilmselt iga Audru kandi inimene – pole teist nii energilist entusiastlikku, hoolivat, musikaalset, laialdaste ajalooteadmistega ja organiseerimisvõimelist inimest kui tema.
Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht. Muuseumis on tallel üle 6000 museaali, mis on sinna kogutud just tänu tema ettevõtlikkusele. Kadestamisväärse pühendumuse ja entusiasmiga toimetab pensionipõlve pidav proua Helgi Roots Audru muuseumis veel tänagi.
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Väljatöötatud lahendus võimaldab senisest enam kasutusele võtta Mere puiestee ja muulide vahelise ranna- ja rannapargi ala, hajutada ranna külastatavust keskrannast rannaala tiibadele ning tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi.
Loe edasi: VOLIKOGU SAATIS AVALIKUSTAMISELE PÄRNU KESKRANNA LAIENDAMISE DETAILPLANEERINGU
[pullquote]Kunstide maja ja kunstikooli õpilased jätkavad 1. septembrist Pärnu Kunstide Kooli õpilastena.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare teatel õpib Pühavaimu 8 asuvas Pärnu Kunstide Majas 534 õpilast tantsu, kunsti, muusika ja teatri suundadel. Õppetöö on korraldatud stuudiotes. Pärnu Kunstikool on 236 õpilase ja 15 täiskasvanud õppijaga huvikool, mis annab kunstiõpet Pärnus Paul Kerese 3 ja käsitööõpet Tõstamaal Varbla mnt 24.
Otstarbekas oli liita mõlemad asutused terviklikuks, senisest mitmekülgsemat õpet võimaldavaks kultuurihuvihariduskeskuseks. Muudatuse tulemusena korrastub Pärnu huvikoolide võrk ja tõuseb antava huvihariduse kvaliteet.
Loe edasi: KUNSTIKOOLI JA KUNSTIDE MAJA ÜHENDAMISEL TEKIB PÄRNU KUNSTIDE KOOL
„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.
Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”
Tegemist on Eesti hansalinnade seeria kolmanda meenemündiga, seeria eelmised mündid olid pühendatud Tallinnale ja Viljandile.
Eesti Panga juures tegutseva nõuandva kogu ettepanekul emiteerib keskpank 2021. aastal kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud hansalinn Pärnule.
Loe edasi: EESTI PANK KUTSUB PÄRNULE PÜHENDATUD MÜNTI KUJUNDAMA
[pullquote]siinkandis nimetati kõiki õisi roosideks[/pullquote]Kuigi viirusnakkuse ohus suurt rahvamatka ei toimu, jalutab siiski Pärnu Y-klubi tilluke seltskond taasiseseisvumispäevadel tuttavaks jookstud raja läbi. Väikese hulgaga liikudes pole raskusi valitsuse poolt kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamisega. Seltskonnaga liitub ka Uulust pärit Terje Pill, kes käib maha poole teekonnast ja jutustab kõndimise kõrvalt palju huvitavat.
Eestvedamise võtsid enda peale Sindi gümnaasiumi õpilased Kristiina Anufrieva ja Kaur Kasemaa. Kaur tegi kujunduse ja kaanefoto ning mõtles välja tunnuskujundi. Logol näeb kahte suurt kirjatähte – S ja P – puna-sinistes Sindi lipu värvides.
Loe edasi: HEADE MÕTETE LINNAS SINDIS SÜNDIS UUS LEHT – SINDI PÄEV
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI
Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.
[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.
Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA
[pullquote]Vallavanema nägemuses on Kihnu kultuur rohkem kui üks vallaasutus või üks maja või Anne Veski kontsert.[/pullquote]Petitsioonis selgitatakse, et tänase seisuga on teinud Kihnu vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku lõpetada alates käesoleva aasta juunist Kihnu rahvamaja tegevus. Arvamushääletuse algataja sõnul likvideeritakse lõpptulemusena rahvamaja. „Hoone jääb avatuks ning kõik külastajad saavad maja külastada. Küll aga lõpetatakse Kihnu rahvamaja tegevus sellisel moel nagu see siiani on toiminud. Koondatakse rahvamaja juhataja ja koristaja. Kihnu kultuuri ja pärandkultuuri edasikandmisel loodetakse suures osas kolmandale sektorile.”
Petitsiooniga kogutakse allkirju rahvamaja senise tegevuse jätkamiseks ja struktuuri säilimiseks. „Kihnu Rahvamaja on väga oluline tänasele koogukonnale ning suuresti ka mandril elavate kultuuriorganisatsioonidele.”
Linnavalitsuse teatel otsustati teisipäeval teha ühes hooldekodu majas (Tieli majas) testimine pärast seda, kui sealt oli kaks inimest haigustunnustega haiglasse viidud. Täna hommikul selgus, et 28 maja elanikust ja töötajast 17 on nakatunud.
Nakatunutest 13 on hoolealused ja neli töötajad. Positiivse proovi andnud töötajad, kellel polnud väliseid haigustunnuseid, saadeti koju karantiini. Haigestunute asemel on tööl negatiivse proovi andnud uued töötajad.
Kõik hoolealuseid vaadatakse täna üle ja viiakse vajadusel haiglasse. Terved ja haiged hoolealused on isoleeritud. Nakkuskoldeks olevas Tieli majas töötavad uued töötajad, kes kasutavad kõrgema klassi kaitsevahendeid.
Täna hommikul kogunenud Pärnu linna kriisikomisjon, mille istungist võtsid osa ka terviseameti ja päästeameti esindajad otsustas töötajate koju- ja tööleviimiseks kasutada sotsiaaltransporti, et nende kontakte miinimumi viia. Vaadati üle kaitsemeetmed ja karmistati neid veelgi. Homme korraldatakse kõigi teiste hooldekodu majade hoolealuste ja töötajate laustestimine.
Seni on testitud üksnes ühe (Tieli) maja hoolealuseid ja töötajaid ning koos varem haiglasse viidud inimestega on positiivse proovi andnuid 19. Praegu on Tammiste hooldekodus 119 hoolealust, kes asuvad neljas eraldi asuvas majas.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Üldhariduskoolide õpilastele viiakse sooja koolitoitu koju kuni 15. maini[/pullquote]Väljumise kava avaldatakse mai alguses Pärnu linna koduleheküljel. Piirangute lõdvendamisel arvestatakse võimalusega, et riik võib piirangute lõdvendamise tingimusi ja tähtaegu muuta. Linnavalitsuse kriisikomisjon on teinud mitmed ettepanekud ja otsused, mis jõustuvad 2. maist.
Laupäevast, 2. maist on lubatud avada muuseumide vabaõhuterritooriumid. 9. maist kavatseb uksed lahti teha Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee, avades laupäeviti ja pühapäeviti kuni kümnest inimesest koosnevatele gruppidele õueala. Kinni tuleb pidada 2+2 reeglist ja käsi desinfitseerida.
Pärnu keskraamatukogu alustab esmaspäevast, 4. maist eeltellimustega raamatute kontaktivaba väljastamist keskraamatukogus, Ranna ja Rääma harukogudes kõikidel tööpäevadel 11.00-17.00. Seni oli see võimalik ainult korra nädalas.
28. aprillist kuni 3. maini (kaasa arvatud) väljastatakse ööpäevas viis eriluba ainult Manija saarel püsivalt või ajutiselt elavatele või viibivatele isikutele.
Eriloa saamiseks tuleb saata Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Petersonile vabas vormis taotlus aadressil anu.peterson@parnu.ee. Taotlusesse tuleb kirja panna reisija nimi ja isikukood, sõidukuupäev(ad)- ning kellaajad ja põhjus eriloa väljastamiseks. Taotlused vaadatakse üle saabumise järjekorras ja esitatakse politsei- ja piirivalveametile (PPA).
„Kui PPA on eriloa väljastamiseks oma kinnituse andnud, saadetakse taotlejale liikumisloa saamise kohta kinnituskiri. Palume inimestel arvestada, et taotluse läbivaatamine võib võtta aega ja vastus ei pruugi tulla samal tööpäeval,“ selgitab Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Peterson.
Linnavalitsus soovib kujundada aleviku südamest esindusliku, paikkonna ajaloolist pärandit väärtustava avaliku ruumi, mis pakub meeldivat ja turvalist elukeskkonda ning vaba aja veetmisvõimalusi igas vanuses inimestele.
„2015. aastal koostas MTÜ Linnalabor Audru aleviku keskuse ruumikava projekti, mille käigus intervjueeriti hulgaliselt kohalikke elanikke. Ühe puudusena nimetasid aleviku inimesed, et Audrul puudub selge tunnetatav keskpunkt. Arhitektuurivõistlusega soovimegi leida Audru keskpunktile parima võimaliku lahenduse. Tulemuseks peaks olema kvaliteetne ning kasutajasõbralik avalik ruum keskväljaku näol, ühes kõige sinna juurde kuuluvaga,“ sõnas Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annus.
Keskväljak hakkab paiknema osavallakeskuse hoone läheduses, kus aga täpselt, on jäetud võistlusel osalejate välja pakkuda.
Loe edasi: AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS
Enim avaldusi tuli seekord Audru osavalla elanikelt – 63. Tõstamaa osavallast laekus 18 ja Paikuse osavallast neli avaldust.
Programmi abil saavad hajaasustusega piirkondade elanikud uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada autonoomse elektrisüsteemi, rajada kanalisatsioonisüsteemi või aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee.
Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015-2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.
Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. 35 avaldust laekus kanalisatsioonisüsteemi ja viis toetussoovi juurdepääsutee rajamiseks. Ka 2019. aastal puudutas lõviosa toetuse soovidest just joogiveevarustusega parendamisega seotud töid.
Loe edasi: MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI
[pullquote]Pärnu maakonnas on kokku 8865 voodikohta, nendest 5187 on Pärnu linnas.[/pullquote]Linnavalitsuse arenguteenistuse andmetel on osa Pärnu hotelle juba mõnda aega avatud või siis kavatseb seda teha kohe, kui eriolukord on lõppenud.
On üksikud majutusasutused, mis pole oma uksi sulgenudki ning on pakkunud piiranguid järgides majutusteenust eriolukorra ajalgi. Pakutud ongi pelgalt ööbimisvõimalust, mitte aga hommikusööki, et kliendid ei puutuks omavahel ega ka personaliga üldse kokku. Vaid mõnes suuremas hotellis, kus on lihtsam 2+2 reeglit kohaldada, on koos majutusega säilinud ka hommikusöögi võimalus.
