Pärnumaa

PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITJAD SELGUVAD KOLMAPÄEVAL

Kolmapäeval kell 12 on kõigil võimalus Pärnu linna veebilehe www.parnu.ee ja linnavalitsuse Facebooki lehe „Pärnu linn“ kaudu toimuva otseülekande vahendusel vaadata, kes võitis Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistluse ja millise silla arhitektid Pärnule välja pakkusid.

Visualiseering Pärnu kolmandast sillast, autor Britt Vaher

Tavaliselt avatakse auhinnatud tööde ümbrikud arhitektuurivõitlusest osavõtnute silme all. Eriolukorra tõttu rakendatavate ohutusmeetmete tõttu tehakse seda seekord videoülekande vahendusel.

Arhitektuurivõitlusest võttis osa üheksa arhitekti või arhitektide gruppi. Kaks pakkumust jättis linnavalitsus kvalifitseerimata, sest need ei vastanud riigihanke tingimustele.

Linnavalitsus premeerib võidutööd 12 000, teise koha tööd 8000 ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kahe ergutusauhinna suuruseks on 3000 eurot. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Sillad maailmas ja Pärnus

PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

Raeküla Vanakooli keskuse avatud noortekeskuse noorteaktiivi kuuluvad Desiree Reek, Mirtel Kadarik, Janek Vendelin ja Markus Laev võtsid nõuks teha Raeküla linnaosas oma noorte ajalehte. Toimetajate sõnul on selleks vaja õppida artiklite kirjutamist, pildistamist, lehe kujundamist, vastavat arvutiprogrammi.

Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt

[pullquote]Juba vähem kui ööpäevaga märgiti üle saja meeldimise ja praeguseks on tehtud ka kümneid jagamisi.[/pullquote]Lisaks tahetakse näha ühe tõsiseltvõetava ajalehe toimetuse toimetamisi ja külastada trükikoda, kus noorte leht ära trükitakse. Soovitakse kohtuda ajakirjanikuga, et esitada tema kutsesse puutuvaid küsimusi. Pikemas tulevikus tahetakse teha ka oma raadiosaateid.

Noorte oma ajalehe tegemise idee sündis Raeküla Sõnumite lehitsemisega eelmise aasta alguses, vist märtsis, meenutasid nelikusse kuuluvad innukad eestvedajad. „Keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis Raeküla hariduselust ja ajalehe tegemisest ja nii mõtlesimegi, et kas ka meie saaksime ajalehe tegemisega hakkama? See projekt annab meile organiseerimise kogemuse, lisab juurde julgust ja teadmisi. Ajalehe kaudu saame avaldada oma arvamust erinevate asjade suhtes.”

Loe edasi: PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU

14. märtsil, minu juubelipäeval tegid mu sõprusring ja kohalikud ettevõtjad mulle suure üllatuskingituse – nimelise pingi ja suursuguse skulptuuri, mis kätkeb endas sisu, mille lahtimõtestamisega tänan kogu südamest kõiki, kes nii minu hinge kandlekeeli puudutasid.

Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto Urmas Saard — Hans Soll Sindis Pärnu jõe kaldal omanimelisel pingil istumas. Foto: Urmas Saard

Aitäh, Jarko Jaadla, Kalev Kiisk, Arved Soovik, Tauno Jürgenstein, Raul Sarandi, Ralf Henry Kaas, Eduard Teras, Martin Kesler, Kaire Märtin, Herki Tuus, Rein Järvekülg, Jakob Kose, Kunnar Klaas, Martti Kalamees, Martin Meier, Tori vallajuhid.

Loe edasi: HANS SOLL: MINUNIMELISEL PINGIL JA SKULPTUURIL ON PALJUTÄHENDUSLIK SISU

G4S TURVATÖÖTAJA ELUSTAS PÄRNU KAUBANDUSKESKUSES EAKAT MEEST

Reedel märkas G4S turvatöötaja Pärnu Kaubamajakas maas lebavad eakat meest, keda tuli elustama hakata.

Reedel kella 11 ajal märkas G4Si turvatöötaja Pärnus Kaubamajakas vanemat meest meelemärkuseta pikali maas lebamas.

Turvatöötaja läks mehe juurde ja hakkas kiirabi kutsuma, kui appi tuli üks naisterahvas, kes võttis 112-le helistamise enda peale. Kuna kannatanu ei hinganud, asus turvatöötaja meest elustama. Mõne minutiga saabus kiirabi ja meedikud võtsid mehe elustamise üle.

Kümnekonna minuti pärast hakkas meesterahvas andma elumärke ja viidi kiirabiga haiglasse.

Turvatöötaja tunnistas, et olukord tekitas ärevust, kuna seni oli vaid esmaabikoolitustel käinud, aga reaalselt ühtki juhtumit pole varem ette tulnud. Kõik õpitu oli siiski kenasti meeles ja ta tegutses tekkinud olukorras väga operatiivselt.

KU päevatoimetaja

KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI

Eriolukorra juht Jüri Ratas täiendas kaubanduskeskuste liikumispiirangute korraldust kahe muudatusega. Esiteks tohivad kaubanduskeskustes avatuks jääda postkontorid, kui sama linna piires ei saa saadetist ümber suunata. Teiseks saavad kaubanduskeskuse külastajate jaoks suletud kaupluses jätkuvalt käia poe omanik ja töötaja.

Ühena Eesti kohalike kaubanduskeskuste hulgas jääb avatuks ka Sindi postkontor. Foto: Urmas Saard

Esimene korralduse muudatus puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti.

Avatuks jäävad: Kambja postkontor; Elva postkontor; Lihula postkontor; Mustla postkontor; Sindi postkontor; Võhma postkontor; Kehra postkontor; Keila postkontor; Maardu postkontor; Paldiski postkontor; Jõhvi postkontor; Kohtla-Järve postkontor; Iidla postkontor; Tapa postkontor; Kunda postkontor ja Kohila postkontor.

Loe edasi: KOHALIKES KAUBANDUSKESKUSTES JÄÄVAD AVATUKS 16 POSTKONTORIT ÜLE EESTI

JÄLLE VÕIB ESITADA KANDIDAATE JANNSENI PREEMIALE

Pärnu linnavalitsus ootab kuni 25. aprillini (kaasa arvatud) ettepanekuid Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu määramiseks.

2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto Urmas Saard — 2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto: Urmas Saard

Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.

Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.

Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.

KU päevatoimetaja

MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

Täna, 25. märtsil, möödub 71 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Eriolukorra tõttu ei toimu Pärnus küüditamise aastapäevale pühendatud traditsioonilist mälestustseremooniat Leinapargis ega süüdata küüditatute mälestamiseks Iseseisvuse väljakul küünlaid.

Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto Urmas Saard — Küünal aknal märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame[/pullquote]Avalikke mälestusüritusi ei toimu ka mujal Eestis.

Pärnumaa omavalitsuste liit kutsub inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid pereringis, süütama koduaknal küünla ja mõtlema nende tuhandete peale, keda võõras võim siit 71 aasta eest Siberisse viis.

Samasuguse üleskutse on avalikkusele läkitanud ka mitmed mälestuspäevaga seotud vabaühendused, kes kutsuvad läitma küüditatute mälestuseks koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nõnda eriolukorra tõttu tühistatud mälestusüritusi.

Loe edasi: MÄLESTAME KÜÜDITATUID PERERINGIS

Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST

Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks lammutatud Sindi paisu asemele valmiv tehiskärestik koos kujundatava laia kallasrajaga meelitab kõigil päevadel inimesi jalutama ja muutunud maastiku pilti uudistama.

Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto Urmas Saard — Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto: Urmas Saard

Pärnu jõele rajatud Euroopa suurim tehiskärestik on 150 meetri pikkune. Kärestiku ehitusmaterjaliks on kasutatud umbes 40 000 kantmeetrit maakive. Kivide vahelisi tühimikke on tihendatud killustikuga, et vesi ei pääseks nende vahele voolama.

Loe edasi: Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST

Fotod: TÄNA VARAHOMMIKUL ALGAS KEVAD

Täpselt pool tundi enne päikese tõusu, ehk 5.49 saabus astronoomiline kevad. Öise miinustemperatuuri järel püsis õrn jääkirme veel keskpäevalgi varjulises paigas asuval veesilmal.

Täna algas kevad. Foto Urmas Saard — Täna algas kevad. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Fotod: TÄNA VARAHOMMIKUL ALGAS KEVAD

LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA

Pärnu linna kriisikomisjon soovitab lapsevanematel, kellel vähegi võimalik, lapsed lasteaiast koju jätta, kõiki Pärnu linna ja osavaldade lasteaedu hoitakse siiski jätkuvalt töös.

Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto Urmas Saard — Seljametsa lasteaed Paikuse osavallas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda.[/pullquote]Täna keskpäevaks oli Pärnu linna ja tema osavaldade lasteaedadesse toodud 174 last. Tavaliselt käib Pärnu ja osavaldade lasteaedades üle 2600 lapse, 10. jaanuari seisuga oli neid 2658.

Kõik lasteaiad on siiski jätkuvalt avatud, ka siis, kui sinna ühtegi last pole toodud. Lasteaedade lahti hoidmine on vajalik selleks, et kõik kriisi likvideerimisega seotud töötajad, aga ka teised, kel pole võimalik last kodus hoida, saaksid lapsed lasteaeda viia.

Koroonaviirusohu tõttu on suletud osa Pärnu Tammsaare, Kesklinna ja Mai lasteaia rühmadest. Ükski laps haigestunud ei ole, rühmad suleti täiskasvanute tõttu, kes võisid lastega kokku puutuda. Suletud rühmad on ülejäänud lasteaiast eraldatud.

Loe edasi: LAPSI POLE SOOVITAV LASTEAEDA VIIA

MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto Urmas Saard — Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.

Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

PÄRNU SISEJULGEOLEKU- ÜHISHOONE SARIKAPIDU

Riigi Kinnisvara teatel peeti täna Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist.

Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto Riigi Kinnisvara — Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara

Foto Riigi Kinnisvara — Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara

[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.

Loe edasi: PÄRNU SISEJULGEOLEKU- ÜHISHOONE SARIKAPIDU

MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD

Kaks nädalat tagasi oli TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli külaliseks bioloogiaõpetaja haridusega Mercedes Merimaa, kelle ettekanne kandis pealkirja „Väega inimene ja väega toidud”.

Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard — Mercedes Merimaa esineb Tervise keskuses TÜ Pärnu kolledž Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Mercedes Merimaa on Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht ehk siis töötab maakonna valdade ühisprojektina valminud Romantilisel Rannateel, mis kulgeb 250 kilomeetrisel rannajoonel Varbla kadakate vahelt kuni Läti piirini. Ta on sisuliselt selle piirkonna arengustrateegija koostaja ja oma bürooga Euroopa rahade jagaja. „Ma ise elan Audru ja Tõstamaa vahepeal ning tegutsen ka sealses kohalikus külaseltsis, kus on tuttavaks saanud selle piirkonna ühisüritusena Võilillefestival. Olenemata poliitilistele muutustele õitseb võilill igal kevadel, õnneks ka vaatamata soojale talvele.”

Merimaa ütles, et on tervise poolt ja seal hulgas toitva toidu, värske õhu ja meeldivate muljete poolt. „Õpi lugema looduse raamatut. Seal on kirjas kõige uuem tarkus. See on sinu võimalus.” Tema sõnul peitub väega toidus nn metsik vägi ja soovitab minna mitte tagasi vaid edasi loodusliku naturaalsuse juurde. Merimaa pakub näiteks nurmenukku, naati, pärnalehti, nõgest ja soovitab vältida liigseid süsivesikuid, mis tõstavad insuliiditaset. Sellega kaasneb nälg, väsimus, kehakaalu tõus, allergiad, ülitundlikkus.

Loe edasi: MERCEDES MERIMAA: VÄEGA INIMENE JA VÄEGA TOIDUD

PÄRNU DIAKOONIA KLUBI ON SÜNDINUD

Pärnus Riia mnt 28 asuvas Riia söögitoas avati 29. veebruaril uus Y’s Men liikumise klubi Pärnu Diakoonia.

Pärnu Diakoonia Y klubi Foto Mikko Selg — Pärnu Diakoonia Y klubi. Foto: Mikko Selg

Klubi asutamise tseremoonial võttis avamist kinnitava tõendi Y’s Men Soome ja Balti maade piirkonna juhilt Piia Karro-Seljalt vastu vastselt asutatud klubi juht Erika Kukk. Uuel klubil on kaheksa asutajaliiget.

Loe edasi: PÄRNU DIAKOONIA KLUBI ON SÜNDINUD

MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.

Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto Urmas Saard — Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.

Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?

Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL

Pärnu Kesklinna sild on pühapäeval, 1. märtsil kell 13-18 silla kandevõime uuringute tõttu liikluseks suletud, jalakäijad peavad kasutama merepoolset kõnniteed.

Üle silla ei pääse ükski sõiduk, sest silda koormatakse järjest raskemate veokitega, et mõõta selle vastupidavust. Raskused ei ületa 70 protsenti silla kandevõimest, seega pole karta, et sild koormamise tõttu deformeerub.

Jalakäijate jaoks on avatud merepoolne kõnnitee, kus ei tohi seisma ja uuringuid vaatama jääda. Vahepeal võidakse jalakäijate liiklus sillal täielikult sulgeda, kuid ainult paariks minutiks.

Silla sulgemine toob kaasa olulisi muudatusi linnabusside liikumises. Sel ajal ei ole käigus linnaliinid nr 5, 6, 10, 12 ja 19. Liin nr 14 sõidab ainult vasakkaldal Metsamajandist kuni Kesklinna sillani.

Liin nr 25 sõidab tavapärase sõiduplaani kohaselt Audrust kuni Tallinna maantee peatuseni. Edasi kulgeb nr 25 marsruut mööda Rääma tänavat Papiniiduni ja Raja peatuseni.

Viie tunni jooksul on käigus ajutine liin nr 2 marsruudil Vana-Pärnu – Vana-Sauga – Laeva – Uus-Sauga – Oja – Haigla – Papiniidu – Mai – Turg – Bussijaam – Teater. Buss liinil nr 2 sõidab intervalliga 20 minutit.

Loe edasi: PÄRNU KESKLINNA SILD SULETAKSE PÜHAPÄEVA PÄRASTLÕUNAL

RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Kohal olid lähemalt ja kaugemalt tulnud inimesed, Metsküla kooli õpilased ja õpetajad. Kohalviibinute sõnul võis kohata rohkelt Metsküla kooli vilistlasi, kes tunnevad muret eduka kooli jätkumise pärast. Viimast võis täheldada külaliste sõnavõttudest ja hiljem kohvilaua vestlustes.

Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto Urmas Saard — Pärnumaal Lääneranna valla Metsküla rahvamajas tähistatakse Eesti Vabariigi 102. aastapäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”

Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL

LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

TREV-2 Grupi töömehed paigaldasid Pärnu mere- ja jõeäärsetele tänavatele sissesõitu keelavad liiklusmärgid, et autoga sõitjad ohtu ei satuks.

Üleujutuse piirkond Pärnus. Foto: Urmas Saard

Sissesõidu keelumärgid asetati tänavatele, mis jäävad Tammsaare puiesteest mere poole, Munamäe nurga juurest Viikingi poole, Remmelga ja Esplanaadi tänava ning Mere puiestee ristmikust Ammende villa poole, Merekalda tänavale ja Kaubasadama teele. Kui merevesi peaks veelgi tõusma, võidakse liiklust piirata ka Audru osavallas.

Loe edasi: LINNAVALITSUS PIIRAB PÄRNU TÄNAVATEL LIIKLUST

PÄRNU RANNA PIIRKONDA VALITSEB ÜLEUJUTUSE OHT

Riigi ilmateenistuse andmetel võib merevee tase tõusta täna õhtul kella 20ks kriitilise piirini, linnavalitsus palub elanikel autod ohualast kaugemale viia ja jälgida ilmaprognoose.

Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto Urmas Saard — Illustreeriv foto varajasemast korrast üleujutavas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kriitiliseks merevee tasemeks on Pärnus 180 sentimeetrit üle maapinna, mil vesi hakkab tungima Rannaparki. Ilmateenistus prognoosib merevee tõusuks kella 20 ajal 180-200 sentimeetrit. 2005. aasta jaanuaritormi kogemus näitas, et vesi tungis üle Tammsaare puiestee 220 sentimeetrise merevee tõusu korral.

Linnapea Romek Kosenkranius jälgib olukorda päästeameti regionaalses staabis ja on valmis vajadusel kokku kutsuma linna kriisikomisjoni. Soovitame ranna rajooni elanikel viia autod ohustatud aladest kaugemale, laadida täis telefonid ja akupangad ning jälgida ilmaprognoose.

Palume ranna piirkonda mitte uudistama minna, et end mitte ohtu seada. Linnavalitsus paigaldab rannapiirkonda liikluspiirangu märgid. Eemale tuleks hoida ka maha langenud elektriliinidest ja teavitada nendest Elektrilevi numbril 1343.

Kui elektriühendus ja mobiilside katkevad, tuleks kuulata täistundidel raadiost või autoraadiost Vikerraadio uudiseid. Võru linna kogemus näitas, et pärast elektrikatkestust katkes mõne aja pärast ka veega varustamine.

Vaata mere taset reaalajas Pärnu ja Munalaiu sadamas.

KU päevatoimetaja

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard — Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

Ühildades märgilisi päevi – koolivaheajale minekut ja saabuva iseseisvuspäeva tähistamist – kogunes terve Sindi gümnaasium täna hommikul Sindi raekoja juurde kümnete kandelippudega pidulikule lipurivistusele nõnda nagu seda on tehtud küünlakuul kaheksal viimasel aastal, samuti Eesti lipu sünnipäevadel.

Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto Urmas Saard — Mihkel Kalamees, Tori vallavolikogu aseesimees, erilise lipuga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraadil Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Braian Kulp kõneles tulevikku vaadates, et tema jaoks on Eestis kõige parem elada, sest siin täituvad kõik tema unistused.[/pullquote]Kooliga ühinesid ka Sindi lasteaia suuremad lapsed, kes alles eile osalesid esimest korda iseseisvalt lasteaiasiseselt korraldatud riigi sünnipäeva tähistaval miniparaadil.

Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipu liputoimkonnas seisid auvalves õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas, õpilased Rainer Aas ja Sirelin Kukk.

Kell 9.00 toimus sümboolne lipuheiskamine raekoja tornimasti. Rituaali viis läbi spetsvarustuses Mihhail Škljar, sest veidi ekstreemsetes oludes heiskamist ei saa kõikidele lubada – kuigi austavat lipuheiskamist vääriksid teisedki aatelise vaimuga tublid inimesed. Hümni mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.

Loe edasi: SINDI GÜMNAASIUM LÄKITAS OMA ÕPILASED KOOLIVAHEAJALE RIIGI SÜNNIPÄEVA TÄHISTAVA PARAADIGA

“PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

Riigi 102. aastapäeva tähistamiste tähtsündmustele Tori valla keskuses tegi avalöögi Sindi lasteaed.

Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto Urmas Saard — Sindi lasteaed on jõudnud lippudega jalutades Kooli tänavale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõik kutsutud külalised olid sündmusest vaimustuses ja kõlas ka repliik – järgmisel aastal siis uuesti[/pullquote]Eestis „paraadide pealinnaks” pürgiv Sindi jõudis täna uude etappi, sest lisaks aastaid korraldatud iseseisvuspäeva ja lipu päeva paraadlikule tähistamisele otsustas Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lasteaed õpetaja Ülle Otsa algatusel ja eestvedamisel korraldada eelnevatega sarnase sündmuse iseseisvalt, kohati isegi uhkemalt kui kunagi varem nähtud.

Kodumaa omariikluse sünnipäeva tähistav miniparaad toimus ennelõunal Sindi lasteaia hoovis ja lähiümbruses, kestusega umbes 50 minutit. Esmalt tervitas lasteaiaperet Tori vallavanem Lauri Luur, kellele väga meeldib, et meie esiisad ja esiemad olid nii julged ja otsustasid Eestimaale tunginud vaenuvägedele vastu astuda ning sellega kaitsta 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud riigi püsimist. „Nüüd on meil võimalik elada päris oma riigis nii nagu me tahame ja ei pea õppima ka mitte näiteks hiina keelt. Ja saame iseseisvalt väga hästi hakkama.”

Loe edasi: “PARAADIDE PEALINNAKS” TÕUSEV SINDI

SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

Sindis alustatakse saabuva riigi sünnipäeva tähistamisega varakult ja kõige nooremate kodanike kaasamisel.

Pildi joonistas Mirell Tiitus Sindi lasteaia Puhhide rühmast

[pullquote]Teeme omas tempos oma armsa peo![/pullquote]„Hei, tulge paraadile! Sindis toimub 20. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad,” kuulutatakse näoraamatu Sindi lasteaia lehel. Ülle Ots on Sindi lasteaia muusikaõpetaja ja Eesti lipu seltsi liige, kes asus oma mõtte teoks saamiseks suuremate ettevalmistustega innukalt tegutsema jaanuari esimestel nädalatel. Toetust ja abi pakuvad ka direktor ja hoolekogu, et asi hästi õnnestuks.

„Super! 02. 20. 2020 on maagiline kuupäev. Teeme omas tempos oma armsa peo! Politsei on olemas, kohalikud pritsimehed nõus, liitumas on teisigi, mõne asja otsustamine jääb ka viimasele hetkele, aga kõik toimib. Usun, et ületab uudiskünnist. Urmas, aga on ju OK see, et teeme oma mudilaste miniparaadi,” on Ülle elevil.

Loe edasi: SINDI LASTEAED TEEB PÄRIS OMA PARAADI

ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

Esmakordselt tänavu jaanuaris aset leidnud ülelinnalisele Ühisfestile „Pärnu – noorte inimeste linn“ järgnes 13. veebruaril kokkuvõtete tegemine kolledži raamatukogus, kus võis kuulda huvitavaid mõtteid ja kohati päris üllatavaid avastusi. Ettepanekud anti üle Pärnu linnavalitsusele.

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard — Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda[/pullquote]Pärnu Ühisgümnaasiumi eestvedamisel toimus Ühisfest 28. jaanuaril Estonia Spa Hotels konverentsi saalis, kus osalesid Pärnu linna 8.-9. klasside üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse õpilased, gümnasistid ning kolledži tudengid – ühtekokku 120 noort.

Käesoleva nädala neljapäeval tegi ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte erinevate laudkondade teemadel: tuleviku kool, tuleviku haridus, kuhu oleme teel; tuleviku töökohad ja töökorraldus; mida saavad noored teha kodukoha heaks; millises Pärnus linnas tahetakse elada ja töötada. Esitati küsimused: kas noorel on kohta Pärnus; mida teha, et noored tahaksid Pärnusse jääda ja pärast õpinguid tagasi tulla?

Loe edasi: ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

„KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”

Jaak Känd: „Kõik inimesed on sündinud Pärnus / Kõik inimesed on sündinud / sinise mere ääres / Eesti riik on sündinud / sinise mere ääres / Eesti Vabariik on sündinud Pärnus”

Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto Urmas Saard — Kristel Reinsalu ja 150-aastane Sindi laulukoor. Foto: Urmas Saard

[pullquote]22. veebruaril esineb Sindi laulukoor Sindi seltsimajas 150. juubelikontserdil[/pullquote]Sõbrapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva luule- ja kontsertetendusega „Kodumaa sünnipäev”. Luulet luges Jaak Känd ja Kristel Reinsalu juhatusel esines Jannseni aegne Sindi laulukoor, kes tänavu tähistab oma 150. tegevusaastat.

Loe edasi: „KODUMAA SÜNNIPÄEV” JA „SAJA LUGU”