Läti – Lehekülg 5 – Külauudised

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust

Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013

7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.

Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali.

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel”. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem – 2009. aastal.

Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. Loe edasi: Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Vabatahtlikutööle Lätti oodatakse neid, kel aastaid rohkem kui 50

Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.

Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.

Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).

Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.

Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.

Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig

Sänna Kultuurimõis

Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.

Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.

Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.

Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast.
Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb Balttour 2013 messil

8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.

Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.

Messi ametlik koduleht: www.balttour.lv

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Lätimaal Kornetis peetakse taas eestlaste päeva

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Rakvere võib saada mustad luiged

kuus musta luike — Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre.

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.

Hilje Pakkanen

Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

3. aprillil toimus Cĕsises Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi piiriülese koostööprojekti ”Innocare” seminar „Innovatiivsed lahendused kodus elavate eakate hoolduses“. Koostööpartnerid andsid seminaril ülevaate läbiviidud uurimustest innovaatiliste abivahendite kättesaadavuse kohta erinevates riikides ja koduhooldusel olevate inimeste abivajaduse ning valmisolekust kasutada innovaatilisi seadmeid. Põnevaks märksõnaks eakate koduhoolduses kujunes robotkass.

Seminar toimus projekti juhtpartneri Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži, koostööpartnerite Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Rakvere linna, Ape valla, Cĕsise linna, Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiinikolledži ja Rootsi Nacka omavalitsuse esindajate osavõtul.

Eestis kättesaadavatest abivahenditest tegi ülevaate Anu Varep Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Eestis ja Lätis on elektroonilised abivahendid alles üsna uudsed. Mõlemas riigis on võimalik saada häirenuputeenust, häirenupuga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuandurit, kukkumisandurit, ”pliidivalvurit”, mis lülitab välja sisse unustatud elektripliidi, lisaks on võimalik Soomest osta elektroonilist ravimidosaatorit, mis tuletab inimesele meelde, kui on õige aeg ravimeid võtta.

Anneli Rasu Saaremaa Arenduskeskusest tutvustas Saaremaal läbiviidavat projekti VIRTU channel, mis keskendub uute innovaatiliste teenusemudelite loomisele, nt virtuaalse sotsiaalmeedia kasutamisele jmt teenustele. Rootsis kuulub häirenuputeenus sotsiaalhoolduses juba ammu standardteenuste hulka ning nemad uurivad palju spetsiifilisemate vahendite kasutusvõimalusi. Christine Gustafsson Mälardaleni Ülikoolist tutvustas dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi projekti ja Andris Berzinš Läti Samariitlaste Assotsiatsioonist rääkis Läti kogemusest häirenuputeenuse kasutamisel. Loe edasi: Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.

Põlvas toimus Eesti-Läti koostööprojekti esimene ametlik kohtumine

Esmaspäeval, 20.veebruaril kohtusid projekti “Vital Communities by Promotion of Youth Skills and Involvement” (lühidalt “Young Active Creative”) meeskonna liikmed Põlvas esimesel ametlikul koosolekul.

Kohtumisel allkirjastati partnerleping ning kinnitati projekti ajakava.

Esimese sisutegevusena leiab aset noorte festivali korraldamise treening 24.-25. märtsil 2012 Ogres.

Projekti toetatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist – projekti 137 731 euro suurusest kogumaksumusest moodustab Euroopa Liidu toetus 117 071,35 eurot.

Kogu projekti on kaasatud 5 osapoolt – Põlva ja Ogre kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid MTÜ Munalinn Eestist ja Project Workshop ning Ogre Rotary klubi Lätist.

Allikas: www.polva.ee

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid, kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

Võrumaa õpilaste käsitööd jõudsid Aluksnesse

Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.

Kertu Künnapuu

Sindi ja Limbaži ehitavad automudelite juhtrajad

Eesti ja Läti programmi raames sai suve alguses heakskiidu rahaeraldus Sindi ja Limbaži automudelite juhtradade ehitamise projekt. Nüüd on projekt saanud lõpliku heakskiidu ja jõutud järgmisesse etappi, kui teisipäeval, 20. septembril, sõitsid projekti eestipoolne koordinaator Johannes Mets ja Sindi linnapea Lätti, et sõlmida partneritega ametlik koostööleping.

Limbaži linnapea ja Sindi linnapea allkirjastasid ühisprojekti lepingu, mille järgi tehakse koostööd juhtradade ehitamisel mõlemasse linna ning hakatakse korraldama ka automudelismi huviliste laagreid. Automudelite juhtrajad projekteerib nii Sinti, kui ka Limbažisse ja tellib nende ehitamise Jânis Raìe-Raìis. Radade projekteerimine algab eeldatavat oktoobri teises pooles ning need valmivad järgmisel aastal.

Automudelite juhtradade ehitamise ühisprojekt on Sindi ja Limbaži noorte ettevõtmine, kelle huvialaks on automudelite juhtrajasõit. Projekti eelarveline maksumus on 33970 eurot. Eesti-Läti programmi rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi linnavalitsus

Lõppes keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes”

publiku lemmik — Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia

Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.

Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal

Roheline nädal_Tervete rahvuspark — Roheline nädal Lätis Tervete rahvuspargis. Foto: projekt Green Life

8.-12. augustini toimus Lätis Tervete rahvuspargis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, millest võttis osa 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.

Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.

Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.

Allikas: Green Life

Lätimaal Koronetis peetakse eestlaste päeva

Laupäeval 13. augustil toimub Lätimaal Kornetis (vana-Laitsnas) eestlaste päev.

Päev algab kell 16.00 kultuuritöötajate seminari ja kollektiivide õpitubadega.

Kell 19.00 avatakse Veclaicene vallamajas pidulikult eestlaste päev, millele järgnevad hobuste etendus ja rongkäik laululavale.

Kell 19.30 algab kontsert. Pärast kontserti saab tantsida Eesti pillimeeste saatel.

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee