Läti – Lehekülg 5 – Külauudised

Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.

1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.

Loe edasi: Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Viire Talts on saatnud Lätist mitme päeva kohta märkmeid, mis jutustavad 13. kuni 22. juunini kestva Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina toimuva noorte ühislaagri tegevusest.

Wöhrmanni park vanal postkaardil Foto erakogust — Wöhrmanni park vanal postkaardil. Foto erakogust

Mis on ühist Riial Sindiga?

Koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ avab igal sammul kahe naabri vahel huvi pakkuvaid kokkupuute seoseid. Pärast hommikusööki suunduti teise päeva hommikul Krišjāna Barona tänavalt jalgsi vanalinna. Teele jäi Wöhrmanni park (läti keeles Vērmanes dārzs), mis kõnetas ilma pikemate selgitusteta kõige rohkem Sindi noormehi. Küllap teavad kõik sintlased, et nende kodulinna asutaja on olnud omaaegne kuulus tööstur Johann Christoph Wöhrmann (1784–1843).

Loe edasi: Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.

Juuni küüditamise 74 aastapäeval Riias Foto Viire Talts — Juuni küüditamise 74. aastapäeval Riias. Foto: Viire Talts

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.

Loe edasi: Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit kutsuvad tasuta noortelaagrisse Lätti!

Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus Foto Urmas Saard — Mati Sutt tervitab Lätist saabunuid möödunud aasta suvises Pärnus. Foto: Urmas Saard

Kuni 4. juunini on 16-21 aastased noored üle Eesti oodatud kandideerima Lätis aset leidvale kümnepäevasesse noortelaagrisse, mis toimub 13.-22. juunini lõunanaabrite erinevates linnades, algab Salatsis (Salacgrīva) ja lõpeb Võnnus (Cēsis). Eelmisel aastal toimus sarnane laager Pärnus, Valgas ja teistes Eesti linnades. 28 noort (14 Eestist ja 14 Lätist) omandavad täiendavaid teadmisi mõlema riigi rahvaste ajaloo, sealhulgas sõjaajaloo kohta. Osalejatele korraldatakse väljasõite ja töötubasid. Elukutselised õpetajad ja juhendajad jagavad teadmisi sõdurite igapäevaelu kohta ja osalejatele antakse praktilisi teadmisi ellujäämistehnikatest, mängitakse improviseeritud sõjamänge ja nauditakse suve rannas. Noored saavad aega veeta mitmesuguste sportlike ja meelelahutuslike tegevustega, käijakse ekskursioonidel ning korrastatakse langenud sõdurite mälestusmärke ja matmispaiku.

Samuti toimub eriline sündmus, kus esinevad läti muusikud.

Loe edasi: Noored saavad kümnekonna päeva kestel tutvuda Lätiga

Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org

Eestist alguse saanud kodanikuliikumine Teeme Ära on jõudnud juba 112 riiki ning tänaseks on Maailmakoristuse tegevustes kaasa löönud kokku 11,2 miljonit osalejat.

Möödunud reedel toimus suur koristuspäev Albaanias, millest võttis osa 112 000 inimest. Täna algas Teeme Ära Venemaa (“Сделаем!”) üleriigiline konverents Novokuznetskis ning homme algab Filipiinidel Cebus Maailmakoristuse piirkondlik konverents Aasia riikidele. Nädala pärast kogunevad Senegalis Dakaris toimuvale konverentsile Teeme Ära aktivistid Aafrika riikidest.

“Filipiinide koristuskampaania eestvedajad tegid äsja teatavaks, et korraldavad üleriigilise aktsiooni tuleva aasta 20. septembril ning ootavad 500 000 inimese osavõttu. See on lihtsalt uskumatu, millise lumepalli me oleme vaid mõne aastaga veerema lükanud. Kui ma ütlen meie, siis pean silmas kõiki neid 50 000 eestimaalast, kes 3. mail 2008 Teeme Ära koristuspäeval osalesid,” rõõmustab Eva Truuverk, Teeme Ära Maailmakoristuse üks eestvedajatest.

“Tähistame täna Eestis kodanikupäeva ja praegu on ideaalne aeg mõelda kodanikuksolemisele laiemalt. Hea kodanik on eeskujuks ja just sellist õhinat on eestlased tõepoolest teistes rahvastes tekitanud – tänu sellele toimub üle maailma palju põnevaid ja häid algatusi,” räägib Truuverk.

Maailmakoristuse eesmärk on üle maailma Teeme Ära lugu jutustada ning innustada. Kampaania ja koristuspäeva korraldamine on võrgustike riikide endi ülesanne, kuid neile on teadmiste ja nõuga abiks sajad vabatahtlikud, kellest enamik on pärit Eestist.
Loe edasi: Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Loe edasi: Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust

Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013

7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.

Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali.

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel”. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem – 2009. aastal.

Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. Loe edasi: Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Vabatahtlikutööle Lätti oodatakse neid, kel aastaid rohkem kui 50

Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.

Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.

Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).

Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.

Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.

Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig

Sänna Kultuurimõis

Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.

Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.

Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.

Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast.
Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb Balttour 2013 messil

8.-10. veebruaril toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2013, mis on Lõuna-Eesti jaoks oluline, arvestades, et Läti on Lõuna-Eesti turismisektorile üks tähtsamatest sihtturgudest. SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Sangaste Turismiküla, SA Põlvamaa Arenduskeskusega ning Viljandi ja Võrumaa esindajatega.

Lõuna-Eesti ühispinna suuruseks on 27 ruutmeetrit ning messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud kalja ja putru ning Põltsamaa Muuseumi poolt veini ja juustu. Tegevust pakuvad veel Vudila Mängumaa, kellel on kaasas maskott ja puidumedalite templimasin, Palamuse Muuseum õpetab kasutama tahvlit ja krihvlit ning Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomulikud autod ja tõukeratta. Samuti saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale materjale Teater Vanemuine, Aleksandri Hotell, Tartu Ülikooli Muuseumid ja Võhandu Maraton.

Messi ametlik koduleht: www.balttour.lv

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Lätimaal Kornetis peetakse taas eestlaste päeva

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Rakvere võib saada mustad luiged

kuus musta luike — Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre.

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.

Hilje Pakkanen

Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

3. aprillil toimus Cĕsises Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi piiriülese koostööprojekti ”Innocare” seminar „Innovatiivsed lahendused kodus elavate eakate hoolduses“. Koostööpartnerid andsid seminaril ülevaate läbiviidud uurimustest innovaatiliste abivahendite kättesaadavuse kohta erinevates riikides ja koduhooldusel olevate inimeste abivajaduse ning valmisolekust kasutada innovaatilisi seadmeid. Põnevaks märksõnaks eakate koduhoolduses kujunes robotkass.

Seminar toimus projekti juhtpartneri Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži, koostööpartnerite Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Rakvere linna, Ape valla, Cĕsise linna, Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiinikolledži ja Rootsi Nacka omavalitsuse esindajate osavõtul.

Eestis kättesaadavatest abivahenditest tegi ülevaate Anu Varep Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist. Eestis ja Lätis on elektroonilised abivahendid alles üsna uudsed. Mõlemas riigis on võimalik saada häirenuputeenust, häirenupuga mobiiltelefoni, elektroonilist suitsuandurit, kukkumisandurit, ”pliidivalvurit”, mis lülitab välja sisse unustatud elektripliidi, lisaks on võimalik Soomest osta elektroonilist ravimidosaatorit, mis tuletab inimesele meelde, kui on õige aeg ravimeid võtta.

Anneli Rasu Saaremaa Arenduskeskusest tutvustas Saaremaal läbiviidavat projekti VIRTU channel, mis keskendub uute innovaatiliste teenusemudelite loomisele, nt virtuaalse sotsiaalmeedia kasutamisele jmt teenustele. Rootsis kuulub häirenuputeenus sotsiaalhoolduses juba ammu standardteenuste hulka ning nemad uurivad palju spetsiifilisemate vahendite kasutusvõimalusi. Christine Gustafsson Mälardaleni Ülikoolist tutvustas dementsete inimeste heaolu parandamiseks arendatavat robotkassi projekti ja Andris Berzinš Läti Samariitlaste Assotsiatsioonist rääkis Läti kogemusest häirenuputeenuse kasutamisel. Loe edasi: Robotkass viib eakate koduhoolduse uuele tasemele

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.