Rubriik: Läänemaa

Haapsalus saab kuulata keelpillimuusikat

27. juulil algab Haapsalus keelpillifestival, mille kunstiline juht on Eva Punder. Viie päeva sisse mahub seitse kontserti kuues kontserdipaigas.

Kontserdiga iidses toomkirikus avab festivali hinnatud viiuldaja Réka Szilvay , kelle esituses saab kuulda Vivaldi “Aastaaegu”. Antonio Vivaldi looming on festivali sillaks pühapäevani, mil lõppkontserdil kõlavad kaks kontserti neljale viiulile noorte solistide ja suvekursuse orkestri esituses. Dirigendiks on Mikk Murdvee.

Reedel esineb Haapsalu kultuurimaja galeriis ansambel Blink, kes tutvustab ennast kui “neli naist viielt maalt”. Lisaks kõlab festivali raames Uuemõisas ansamblimuusika duost oktetini. Wiedemanni Gümnaasiumi aulas astuvad “Koosmängude” kontserdil üles noored suvekursusel osalejad.

Laupäeval on Toomkirikus pidulik galakontsert, kus festivaliorkestri ette astuvad viiuldajad Leho Ugandi, Mikk Murdvee (dirigent ja solist), Rebecca Roozemann (konkursi “Noor Muusik” I preemia), Robert Traksmann (Pärnu 2010. aasta keelpillikonkursi võitja), Londonis õppiv tšellist Maarit Kangron, Markus Altrov (konkursi “Kaunas 2011” laureaat) ning Heldur Harry Põlda (laul).

Täpsem info festivali kohta on koduleheküljel.

Kepikõnnimaraton Noarootsis

Start on pühapäeval, 24. juulil 2011 kell 11 Roosta parkla juurest. See asub Roosta puhkeküla lähedal (www.roosta.ee), täpsem info asukoha kohta on kättesaadav SIIT. Osalejate kohaloleku registreerimine algab kohapeal kell 10 ning enne starti tehakse ühine soojendusvõimalemine.

Pärast starti on osalejatel aega maksimaalselt 10 tundi, et jõuda finišisse. Osalejad, kes ei ole kella 20:00 jõudnud viimasesse kontrollpuntki (mis asub umbes 4 km enne lõppu), diskvalifitseeritakse rajalt ning suundutakse otseteed finišisse.

Võimalus on kõndida ka pool maratonist, kuid teadmiseks, et täispikk maraton ei ole lihtsalt kaks ühesugust ringi! Põnevust ning huvitavaid elamusterohkeid kohti jätkub ka teekonna teiseks pooleks. Raja keskel on iga 6 km tagant kontrollpunktid, kus saab energiavarusid täiendada väikese suupiste ning joogiga. Maratoni lõpus ootab kõiki mõnus söök koos kosutava karastusjoogiga. Täispika maratoni distantsi läbijatele on auhinnaks KARIKAS!

Tutvu lähema infoga!

 

Battery Surfilaager 2011 püstitas kõikide aegade külastajarekordi

Eile lõppenud purjelauahooaja tippsündmus Battery Surfilaager 2011 tõi kohale rekordarvu külastajaid – 4100 inimest. Selleaastane, järjekorras juba 13. surfilaager erines varasematest ka suurema hulga surfikoolituste ning ulatusliku meelelahutusprogrammi poolest.

Seekordne külastajarekord on viinud Battery Surfilaagri mõõtmetelt järgmisele tasandile. “Korraldajatena meil on hea meel, et huvi ürituse ning surfi vastu on nõnda suur. Surfilaager on oma kontseptsioonilt perefestival ning Battery Surfilaagri 2012 prioriteediks on pered nii spordi kui meelelahutuse seisukohast – surf on eluviis!” rääkis Alar Vettik, Battery Surfilaagri peakorraldaja. Et ka edaspidi vastata külastajate ootustele, kavatsevad korraldajad edaspidi ürituse kodukorra reegleid karmistada. “Sel aastal olid juba kasutusel erinevat värvi käepaelad alaealistele kampaania NO-ALKO raames,” lisas Vettik.

Surfilaagri korraldajatel on hea koostöö Noarootsi vallaga, et kohalikke elanikke ja ettevõtjaid ürituse korralduses võimalikult palju kaasata. “Suurüritused elavdavad ju piirkonna majandust ning teeme kohalike ettevõtjatega heal meelel koostööd,” selgitas Vettik. Vallaelanikel oli võimalus külastada surfilaagrit ilma tasuta. “Vallale eraldatud pääsmetest realiseeriti üle 90%,” lisas Vettik. Ürituse korraldaja MTÜ Eesti Purjelaualiit kasutab ürituselt saadud tulu noorsportlaste toetamiseks.

Battery Surfilaagris korraldati seekord topeltarv koolitusi ning toimusid Purjelaualiidu kalendri raames korralised võistlused. Naiste võistluses Roxy Ladies Surf osutus võitjaks Maarja Niinemets ning harrastajate klassi võistluse Bacardi Fun II üldvõitjaks Aivar Kajakas.

Ülimenukaks osutus “Tantsud surfariga”, kus Tantsuakadeemia õpetajate käe all surfarid oma tantsuoskuse proovile panid. Rahva hääletusel osutus võitjaks Team Jahe esindaja Kent Parika ja tantsuõpetaja Eva-Lena Raenok. Populaarne oli ka Martin Saare Kunstituba, kus valminud töödest pandi kokku surfilaagri ühismaal. Aktiivselt võeti osa Tantsuakadeemia treeningutest ning osaleti päevajuht Anatoli Tafitšuki juhtimisel seltskonnamängudes. Õhtul sai nautida muusikavalikut igale maitsele – esinesid Martin Saar, Mihkel Mattisen, Aides, Võõras, Outloudz, Dramamama ning Denise Fontoura.

Eesti Purjalaualiidu ametlikud fotod üritusest!

Fotode autor Liis Härmson.

Lisainfo:
Helen Unt
Battery Surfilaager 2011 pressiesindaga
+372 502 2757
helen@surf.ee
www.surfilaager.ee

Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Surfilaager 2010. Foto: Kristjan Tutans
Kolmapäeval, 13. juulil algab Roosta Puhkekülas viiepäevane surfilaager, kuhu oodatakse enam kui 2500 osalejat. Eesti purjelauahooaja iga-aastane tippsündmus toimub juba 13. korda ning pakub varasemast tihedamat programmi nii surfispordi kui ka seltskondliku ja meelelahutusliku poole pealt.

Surfilaagrisse kogunevad nii kogenud sõitjad kui ka algajad lohesurfi- ja purjelauahuvilised, kellele korraldatakse programmi raames mitmeid koolitusi. „Sel aastal on esindatud surfiklubid üle Eesti, kes meeleldi uute huvilistega oma kogemusi jagavad,“ rääkis Surfilaagri peakorraldaja Alar Vettik.

Surfilaagrist ei puudu ka võistlused – reedel toimub naistele atraktiivne võistlus Roxy Ladies Surf ning samuti Minu Esimene võistlus neile, kes võistluspalavikku varem tundnud pole. Laupäeval toimub harrastajate klassis võistlus Bacardi Fun II. Loe edasi: Surfilaager Roostal üllatab tiheda programmiga

Evald Okase muuseum ootab graafikat õppima ja filme vaatama

Pühapäeval, 10. juulil kell 12 toimub Evald Okase Muuseumis graafiku Britta Benno juhendamisel graafikapäev lastele. Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu Rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali.

Laste graafikapäev toimub Evald Okase muuseumis graafik Britta Benno juhendamisel.

Ühepäevase kursuse raames saavad lapsed kätt proovida ühe lihtsaima ja kiirema sügavtrüki tehnikaga – kuivnõela trükiga. Tööde formaat on postkaardisuurune ja lõpptulemusena saavad lapsed endale ise trükitud tõmmistest kaunid kaardikesed. Tööprotsess algab ideekavandiga ja pildi graveerimisega pleksiklaasile. Seejärel kantakse peale värv ning trükitakse tõmmis. Töö käigus saavad lapsed teada, mis on traditsiooniline vabagraafika ja selle tehnilised põhimõtted.

Ühel õpilasel võtab töö valmimine aega 2-3 tundi. Graafikapäev on tasuta ning sobilik lastele alates 8. eluaastast. Grupi suuruseks on maksimaalselt 12 last. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-maili teel: eo.muuseum@gmail.com või muuseumi telefonil 5549024.

Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali. Neljal päeval linastub muuseumis valik filme festivali kavast. Filmiseansid toimuvad kahel korral päevas: kell 17 ja 19. Filmifestivali Haapsalu kava on leitav aadressil http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/2011-filmifestival.html .

Haapsalu Vanamuusikafestivalil põimitakse poeesia ja muusika

13. -17. juulil peetakse Haapsalus Vanamuusikafestivali, mida hinnatakse üheks kaalukamaks omas žanris Eestis.

Festivali avab mitmeid kõrgeid plaadiauhindu võitnud Prantsusmaa ansambel Sagittarius, kelle kohta on öeldud, et ansambel põimib poeesia ja muusika ühtseks tervikuks. Ansambli repertuaari kuuluvad barokiajastu helilooja Claudio Monteverdi tuntumaid teoseid.

Lisaks Prantsusmaa ansamblile võib festivalil kuulata veel  gambamuusikat viljelevat Soome muusikut Henry Jaye Consort´i ja tippdirigentide poolt hinnatud briti noorema põlvkonna tenorit Simon Wall´i.

Festivali lõppkontserdil saab kuulata Händeli oratooriumi Messias, mille esitab Simon Wall Eesti muusikutega.

Festivali kunstiliseks juhiks on Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan.

Festivali täpsema kavaga saab tutvuda siin.


Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg

Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.

Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud  kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi  Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.

1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.

Allikas: rmk.ee

Läänemaa muuseumi XVIII ajalookonverents ootab huvilisi laupäeval Iloni Imedemaa valgesse saali

Läänemaa muuseum.

Läänemaa muuseumi iga-aastasel ajalookonverentsi on kavas ettekanded Haapsalu ja Läänemaa ajaloost. XVIII ajalookonverents  toimub 2. juulil  Haapsalus Kooli 5 (Iloni Imedemaa) valges saalis. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) räägib 1905. aasta jõuludest Vigalas, Madis Maasingu (Tartu Ülikool) ettekanne käsitleb aastaid 1520-1540 rahutus Saare-Lääne piiskopkonnas: piiskoppide, aadelkonna ja kapiitli ambitsioonid ja huvid reformatsiooniaegsel Liivimaal. Kalev Jaago (Läänemaa Muuseum) ettekande teema on Läänemaaga seotud palvekirjad Eestimaa kubernerile 1581-1710. Alfons Laar (ETK Ühiskaubanduse Muuseum) räägib 100aastasest Haapsalu Tarbijate Ühistust, Lea Täheväli Stroh (StrohKonsult OÜ) Osmussaare kabelist ja selle konserveerimisest, Mati Mandel (Eesti Ajaloomuuseum) Uugla arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Hanno Talving (Eesti Vabaõhumuuseum) Läänemaa vallamajadest, Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ehitamise etnograafiast.

Läänemaa muuseumis (Kooli 2) toimub toimetiste esitlus.

Kokkutulek – Eesti muusika festival Haapsalus

Juunikuu viimase päeva õhtul alustab Haapsalus muusikafestival “Kokkutulek”, mis kestab kuni 3. juulini. Parimatest parimad mahutab kolm erinevat pealava ning peaaegu sajast tunnist kodumaisest muusikast saab elamuse igaüks. Kokkutuleku eesmärk on koondada toredad inimesed üle Eestimaa ning pakkuda head kodumaist muusikat igale maitsele. Festivali kolmel pealaval ning ööklubis esineb üle 70 Eesti esineja akustilise muusika viljelejatest metal-bändideni. Lisaks on festivalil ka telkimisala, kus saab järgmiseks pikaks päevaks kenasti välja puhata.

Nõva looduskeskus kutsub perepäevale

Laupäeval, 2. juulil toimub Läänemaal Perakülas kogu pere üritus.

Käiakse külas metsaemal ja teistel metsavanadel (matka pikkus 1,5 km). Üritus algab RMK Nõva looduskeskuse juures kell 11 ja lõpeb kella 14 paiku.Räägitakse metsajuttu, mängitakse, meisterdatakse ja peetakse väikest piknikut.

Osavõtust palutakse teatada 30. juuniks telefonil 5302 1650 (Silja Silver).

Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud

Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.

Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Itaalia vein ja muusika on vallutanud kolmeks päevaks Haapsalu

17. – 19. juunil 2011 toimub Haapsalu vanalinnas ja promenaadil Itaalia kultuuri- ja veinipidu, kus maitstakse ning hinnatakse kuulsaid Chianti Classico ning Toscana veine ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad nii Itaaliast kui Eestist.

Reedel toimuvad Haapsalu kohvikutes ja galeriides kontserdid ja veinide degustatsioonid.

Kuursaali juures Promenaadil valib publik laupäeval välja lemmikveinid: Toscana valge, Toscana punase ning Chianti Classico veini.

Osalejad saavad kõigil kolmel päeval osta Itaalia veine ning suupisteid.

Veinipeol osalevad ka Toscana veinitootjad Consortium Tuscany Quality Selections’st. Konsortsiumi veine ja tegemisi tulevad Haapsallu tutvustama Costantino Moretti, perekond Migliorini, Donatella Santinelli ja Roberto Marchi.

Haapsallu saabub ka Itaalia assotsiatsiooni Hera esindaja Andrea Carlucci ning Eesti aukonsul Firenzes Luigi Cecchini. Lisaks veinidele pakutakse degusteerimiseks erinevaid itaalia juustusorte.

Itaalia kultuuri- ja veinipeo idee sai alguse Haapsalu sõpruslinnalt Greve in Chianti Itaalias.

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Rannarahva kultuuri näeb Kiideva-Puise rattasõidul

25. juunil kutsuvad Kiideva ja Puise külaselts huvilisi Kiideva-Puise rattasõidule.

Peale tervisesportlaste on oodatud kõik looduse- ja ajaloohuvilised, sest Kiideva küla on iseenesest vaatamisväärsus. Juba 16.−17. sajandil tuntust kogunud kaluriküla muutus 20. sajandi alguses Läänemaa tähtsaimaks kalapüügikeskuseks. Praegu on Kiideva üks vähestest tõelistest kaluriküladest, kus väikesed kalurimajad üksteisele ligistikku asetsevad.

Täpselt kell 12 starditakse endisi aegu meenutava Kiideva muuseumi õuelt 17 kilomeetri pikkusele teekonnale, mis hõlmab ka Kiideva – Puise matkarada.

Kiideva külaselts on teinud palju kohaliku eluolu tutvustamiseks. Rattasõidu ja külaelu eestvedajad Tiiu Tomingas ja Madis Sarik on nii enne kui ka pärast sõitu kohal ja vastavad kõigi huviliste küsimustele.

Osavõtjatele pakutakse sooja suppi Rannarootsi maitse järgi.

Rohkem infot: madis@meistritall.ee, tel 505 4376.

Kirikud on Haapsalu vanale kalmistule urnimüüri ehitamises eri meelt

Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.

Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.

“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.

Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”

Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.

Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:
http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt

Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.

Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.

Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.

Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks

MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.

 “Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.
 
Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.

Laupäeval on Kullamaa helinat täis

28. mail toimub Kullamaal kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa”, mis on pühendatud Harju- ja Läänemaa orelimeistri Carl August Tantoni 210. sünniaastapäevale.

Päevakava:

Kell  12  Kullamaa kultuurimajas C. A. Tantoni näituse avamine ja kultuurikonverents.
Kell 16  Kullamaa kirikus C. A. Tantoni mälestustahvli avamine ja pidulik kontsert-orelimaraton.

Haapsalu õpilane peab kodus
sisalikke, ämblikke ja 30 madu

Jonny-Harrison Nõmmik (17) on Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kelle kirg on roomajate pidamine: madusid on tal kodus lausa 30, peale selle veel sisalikud ja ämblikud, kirjutab www.laanlane.ee. Ja kõigi nende looduse vingerpussidega elab Nõmmik ning tema pere koos kolmetoalises korteris ning nad saavad sõbralikult hakkama.

Nõmmiku kogusse kuuluvad boa, nastiklased, püütonid ja teised Eestist kaugel elavad maoliigid. Koduseid nastikuid Nõmmikutel pole, sest need on meil kaitse all, neid ei tohi vangistada. Mürgimadudest noormees hoidub, sest tal on kaks nooremat venda, kes võivad ohtu sattuda.
Nõmmiku juures elavad nastikud on pärit Indiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Madagaskarilt. Noormees tunnistab, et mõni on ka selline, keda sealses looduses kohtab harva.

Kui tavaliselt toovad vanemad lapsele lemmikloomaks kassi, koera või küüliku, siis Jonny-Harrisoni isa on nipiga isa, kes tunneb samuti huvi roomajate vastu. Kui poiss käis kolmandas klassis, luges isa ajalehekuulutust, kus pakuti müüa üht huvitavat roomajat.

“Kui isa luges, mis madu see on, siis tuli lihtsalt sellele järele minna,” ütleb Nõmmik. Sellest ajast muutus Nõmmikute pereelu. Noormees tunnistab, et pole madusid kunagi kartnud. “Ma olin üldse selline looduslaps, kes huvitus loodusest ja teadis loodusest võib-olla teistest lastest natuke rohkem,” arutleb ta.

Vaata pildigaleriid ja loe pikemalt noormehe hobist ja sellest, kuidas tema pere roomajatega kodu jagab:
http://laanlane.ee/article/haapsalu-%C3%B5pilane-peab-kodus-sisalikke-%C3%A4mblikke-ja-30-madu

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Loe edasi: Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus

Anni Arro.

28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga. 
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust. 
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.