Läänemaa

Kirikud on Haapsalu vanale kalmistule urnimüüri ehitamises eri meelt

Korduvalt rüüstatud ajaloomälestise, Haapsalu vana kalmistu seisukorra parandamiseks jätkatakse kalmistu kasutamist matmispaigana, kuid õigeusu kiriku esindaja pole nõus lubama urnide matmist müüri sisse, kirjutab www.laanlane.ee.

Kui Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Lääne praost Tiit Salumäe pakkus eelmisel nädalal linnavalitsuses peetud arutelul välja, et vanale kalmistule võiks ehitada urnimatuse müüri, siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku preester Haapsalus Daniel Leipsik oli urnimüüri vastu. Kalmistul asub Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik.

“Vana kalmistu taaskasutusse võtmise esimese sammuna tasuks kaaluda urnimatuste müüri rajamist või kasutada urniseinana olemasolevat kalmistu kabelit,” rääkis praost Tiit Salumäe koosolekul. Salumäe tõi eeskujuks Tori kiriku, mida ta hiljuti külastas. Seal on kiriku üks sein tehtud urniseinaks.
Daniel Lepisk urniseina ideed ei pooldanud. “Õigeusukiriku poolne suhtumine urnimatusesse on pigem negatiivne,” ütles ta. “Kui, siis eelistame urni matmist maamulda, urni asetamine müüri ei ole meile vastuvõetav. Ülematmiste vastu ei ole meil midagi.”

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et vastuseisu põhjus võib olla Piibli tõlgendamises. Pühakirjas öeldakse, et vaim läheb jumala juurde ja põrm läheb mulda.

Tiit Salumäe märkis, et ega temagi pea tuhastamist sobivaimaks, kuid lisas, et samas tuleb möönda, et praeguses maailmas on see väga levinud ja levib just puhtpraktilistest kaalutlustest lähtuvalt veelgi laiemalt. “Nii on urnimatuseks sobiva ala ja viisi leidmine igati aktuaalne,” lausus ta. “Hoopiski sobimatu on tuhaurni jätmine koju riiulile või keldrisse või urni matmine koduaeda. Selliselt tuhaurniga käitumise vastu peaksime võitlema. Urni koht on kalmistul.”

Peeter Vikmani sõnul kalmistu kuulunud ajalooliselt kahele kirikule ja nende arvamuse arvestamine on oluline.

Loe pikemalt kalmistu rüüstamistest, ülematmisest ja heakorrast ning vaata pilte ajaloolisest kalmistust:
http://laanlane.ee/article/kirikud-vanale-kalmistule-urnim%C3%BC%C3%BCri-ehitamises-eri-meelt

Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.

Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.

Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.

Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks

MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.

“Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.

Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.

Haapsalu ja suvemuusika on lahutamatud

Suvemuusikakontserdid toovad Haapsallu tippmuusikud ja suurteosed. Toomkirikus, kuursaalis ja promenaadil kuuleb tippmuusikute esituses palju klassikalist, vana- ja džässmuusikat.

Haapsalu suvemuusikakava algas tänavu 13. mail ja kestab septembri keskpaigani.

Laupäeval on Kullamaa helinat täis

28. mail toimub Kullamaal kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa”, mis on pühendatud Harju- ja Läänemaa orelimeistri Carl August Tantoni 210. sünniaastapäevale.

Päevakava:

Kell 12 Kullamaa kultuurimajas C. A. Tantoni näituse avamine ja kultuurikonverents.
Kell 16 Kullamaa kirikus C. A. Tantoni mälestustahvli avamine ja pidulik kontsert-orelimaraton.

Haapsalu õpilane peab kodus
sisalikke, ämblikke ja 30 madu

Jonny-Harrison Nõmmik (17) on Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kelle kirg on roomajate pidamine: madusid on tal kodus lausa 30, peale selle veel sisalikud ja ämblikud, kirjutab www.laanlane.ee. Ja kõigi nende looduse vingerpussidega elab Nõmmik ning tema pere koos kolmetoalises korteris ning nad saavad sõbralikult hakkama.

Nõmmiku kogusse kuuluvad boa, nastiklased, püütonid ja teised Eestist kaugel elavad maoliigid. Koduseid nastikuid Nõmmikutel pole, sest need on meil kaitse all, neid ei tohi vangistada. Mürgimadudest noormees hoidub, sest tal on kaks nooremat venda, kes võivad ohtu sattuda.
Nõmmiku juures elavad nastikud on pärit Indiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Madagaskarilt. Noormees tunnistab, et mõni on ka selline, keda sealses looduses kohtab harva.

Kui tavaliselt toovad vanemad lapsele lemmikloomaks kassi, koera või küüliku, siis Jonny-Harrisoni isa on nipiga isa, kes tunneb samuti huvi roomajate vastu. Kui poiss käis kolmandas klassis, luges isa ajalehekuulutust, kus pakuti müüa üht huvitavat roomajat.

“Kui isa luges, mis madu see on, siis tuli lihtsalt sellele järele minna,” ütleb Nõmmik. Sellest ajast muutus Nõmmikute pereelu. Noormees tunnistab, et pole madusid kunagi kartnud. “Ma olin üldse selline looduslaps, kes huvitus loodusest ja teadis loodusest võib-olla teistest lastest natuke rohkem,” arutleb ta.

Vaata pildigaleriid ja loe pikemalt noormehe hobist ja sellest, kuidas tema pere roomajatega kodu jagab:
http://laanlane.ee/article/haapsalu-%C3%B5pilane-peab-kodus-sisalikke-%C3%A4mblikke-ja-30-madu

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Loe edasi: Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus

28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga.
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust.
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.

Haapsalus tuleb taas traditsiooniline graafilise disaini suursündmus

Laupäeval, 28. mail kell 14 avatakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Haapsalu kultuurikeskuse koostöös juba traditsiooniks saanud Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF). Sel aastal saab Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis (Posti 3, Haapsalu) näha kahte iseseisvat näitust, kuid festivali avamispäeval on sündmusi rohkem.

Festivali eestvedaja, disainer Marko Kekishevi sõnul avatakse Haapsalu Linnagaleriis kell 14 rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus “Isikupära/Individuality 2011”, mille teemaks seekord on POP & ROCK. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Šveitsist ja Saksamaalt.
Marko Kekishev/laanemaa.ee

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Haapsalu linnavalitsuse kultuurijuht Anne Andrejev uue kaardiga. Foto: Ivar Soopan.

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.

A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.

Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.

Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.

Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Vaata kaarti:

http://laanlane.ee/article/valmis-uus-lastep%C3%A4rane-haapsalu-linna-turismikaart

Vello Mäss: Kui kuju leiti Soome vetest, läheb asi keeruliseks

Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.

Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.

“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”

Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.

Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.

Loe pikemalt kujust ja selle leidmisest ning vaata fotosid:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Kaduma läinud unikaalne käilakuju leiti üles

Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju, kirjutab www.laanlane.ee. Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud.

“Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,” lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.

Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. “Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,” märkis ta.

Läänlane täiendab artiklit:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Merest leitud ja Dirhami sadamasse toodud hinnaline käilakuju võib jääda Eesti riigi kätte, kuid esialgne hinnang, et tegu on admirali Horatio Nelsonit kujutava puuskulptuuriga, osutus valeks, kirjutab www.laanlane.ee “Kuju sõitis just veoautos meremuuseumi hoidlasse sisse,” ütles Tallinnas lennusadamas olnud meremuuseumi direktor Urmas Dresen täna natuke pärast kl 13. “Kl 14 jõuavad siia inimesed muinsuskaitseametist ja siis räägime nende ning konservaatoritega, mis edasi saab.”
Dresen pakkus eelmisel nädalal nähtud fotode põhjal, et skulptuur kujutab Suurbritannia admirali Horatio Nelsonit, kes seisab oma kuulsas poosis. Fotodelt tundus, et kuuerevääri vahel on tühi varrukas – Nelsonil kaotas lahingus parema käe. Nüüd kuju lähemalt uurides kinnitas ta, et käilakujul on nähtavad sõrmed, seega ei saa see kujutada Nelsonit.
“See ei kahanda kuju väärtust aga karvavõrdki. Väärtus on see, et see on hästi terviklikult säilinud ja on koos vööritääviga,” lausus ta. Seesugust käilakuju pole Eestis kunagi leitud, olgu ta Nelson või keegi teine.
Eelmisel nädalal pakutud daatum, mis ajastu laeva käilakujuga on tegu, kehtib Dreseni sõnul praegustel andmetel endiselt. Siis ütles ta, et kuju on pärit ilmselt 19. sajandi algusest.
Dresen lootis, et suve jooksul uuritakse leiukoht sonariga läbi ja leitakse ka vrakk üles. Siis on võimalik laeva ajalugu täpsustada.
Praegu lennusadamas seisev kuju tuleb Dreseni sõnul kiiresti konserveerida. “Viivitada enam ei saa,” sõnas ta. Praegu oli kuju heas seisukorras. Puust kuju küljes on ka rauda ja pronksi.
Dresenile teadaolevalt leiti kuju siiski Eesti vetest, mitte Soome poolelt. “Minu teada koordinaadid ei vasta Soome vetele. Eks kahe riigi ametnikud peavad juriidilise asjad korda ajama. Hetkel ütleb mu sisetunne, et see kuju jääb Eestile, aga viimane sõna on ametnikel,” rääkis Dresen.
Dresen ei nõustunud ütlema, kust kuju üles leiti. Ta käis ka ise kujul järgi, kuid ei soovinud leiukohta avalikustada. “Las ta jääb,” ütles ta naerdes.
Loe kujust pikemalt:

http://laanlane.ee/article/hinnaline-k%C3%A4ilakuju-v%C3%B5ib-j%C3%A4%C3%A4da-eesti-valdusse
http://laanlane.ee/article/vello-m%C3%A4ss-kui-kuju-leiti-soome-vetest-l%C3%A4heb-asi-keeruliseks

Puulaevaselts ristis vastvalminud lootsiku president Ilvese järgi

jahtklubi5 — Urmas Suklese ja Teet Kallasvee võidusõit algab. Kallasvee (paremal) sõitis Lodjuriks ristitud ruubaga.

Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.

Vaata fotosid ja videot ruupade võidusõidust:
http://laanlane.ee/article/haapsalus-valminud-ruup-ristiti-president-ilvese-j%C3%A4rgi
Ivar Soopan (laanlane.ee)

Üle 1000 osalejaga Läänemaa tantsupeol näeb kõhutantsu

Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.

Loe lähemalt

Haapsalus hakatakse ruupa ehitama

Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.

Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.

Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.

Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.

Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .

Allikas: Laanlane.ee

Traalivõrku jäi Eestis haruldane käilakuju

Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.

“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.

Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.

Loe käilakujust pikemalt ja vaata pildigaleriid huvitavast leiust:
http://laanlane.ee/article/traaliv%C3%B5rku-j%C3%A4i-kinni-eestis-haruldane-k%C3%A4ilakuju

Fotol on käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg, Läänlane)

Maapäev sai uue kodulehe

Sel suvel toimub 5.-7. augustini Läänemaal Roostas liikumise Kodukant IX Maapäev. Maapäeval toimuvat kajastatakse kodulehel http://www.maapaev.tk/.

Maapäev on külaliikumise ühine ettevõtmine, mis toimub 2011.a üheksandat korda. Möödunud Maapäevad on näidanud, et üheskoos vastu võetud otsused omavad jõudu ka riigi poliitikates. Maapäeva kaudu jõuab maa- ja külaelu edendajate hääl Riigikokku ja ministeeriumidesse ning rahvusvahelisele tasandile. Töögruppides arutatud teemade tulemustele rajatakse võrgustikutöö järgnevaks kaheks aastaks.

Maapäeva teemadevalik täidab Liikumise Kodukant strateegias (kinnitatud üldkogu poolt 17.mail 2008) 2008-2013 seatud eesmärke, mille kohaselt on prioriteetseteks valdkondadeks noored, organisatsiooni arendus, maaettevõtlus, rahvakultuur.

Maapäeva peateema “Tagasi koju” sihiks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sh noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil. Kodanikuühiskonna Arengukava (KODAR) ja selle valdkondade tutvustamine Maapäeval loob eeldused Kodukandi kui huvikaitset teostava organisatsiooni aktiivsemaks kaasamiseks nii riigi kui kohalikul tasandil. 2011.a. on Euroopa Vabatahtlike Aasta, mis annab hea võimaluse vabatahtliku töö esiletoomiseks maapiirkondades, sh külavanema ja külaseltside rollist kogukonna arengul, koostööst kohaliku omavalitusega, kaasamisest otsustusprotsessidesse jms.

“Nii pikk mees” istutas talgutel tamme

Üle saja inimese jälgis täna keskpäeval Haapsalus, kuidas president Toomas Hendrik Ilves istutas talgupäeva raames Mihkli parki tamme, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Nii pikk mees,” sosistas üks Mihkli parki sündmust jälgima tulnud kümneist eakaist daamidest oma sõbrannale, kui Ilves sirgel sammul istutamiseks valmis pandud tamme poole astus. President on pikk mees küll, aga tamm oli veel pikem. Ilves vaatas puud tunnustavalt, võttis kastekannu ja valas puu juurtele vett. Siis lükkas ta juurtele labidaga mulda peale ja sai aega linnarahvaga suhelda.

Lapsed olid sündmusest elevil ja võtsid Ilvese ette platsi, kui selgus, et presidendiga koos saab pilti teha. Need lapsed, kes pildile jäid, saavad varsti Haapsalu linnavalitsusest endale paberfoto, mille presidendikantselei teha laseb.

Heledas triiksärgis ja töömehesaabastes president võttis seejärel suuna piiskopilinnusesse, kus on käimas metsanädala ettevõtmised. Ta kätles Haapsalu neuroloogiahaiglas ravil olevate inimestega ja uuris, kuidas kettsaega puuskulptuure tehakse. Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Haapsalu võib saada Evald Okase nimelise bussipeatuse

evald okas. Foto perearhiivist. — Evald Okas. Foto perearhiivist.

Haapsalu linnavalitsus on valmis arutama ideed nimetada Karja tänavas asuv bussipeatus Evald Okase nimeliseks. Haapsalu aukodanik Okas saadeti eile viimsele teekonnale Tallinnast Kaarli kirikust, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“See on hea idee ja selle teostamine ei tohiks keeruline olla,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. “Linnavalitsus veel arutab, kuidas Evald Okase nime väärikalt jäädvustada.”

Idee pakkus välja Haapsalu kultuurimootor ja Kuke galerii omanik Aita Mölder. Ta märkis, et tal on sel teemal Okase lähedastega juttu olnud ja bussipeatusele kunstniku nime andmine olevat meeldinud ka Evald Okasele enesele. Läänlane jättis Okase lähedastelt eilsel matusepäeval kommentaari küsimata.

Bussipeatus asub Karja tänavas Okase muuseumi kõrval. Varem asus muuseumis Haapsalu kunstikool. Muuseum avati 2003. aastal. Kunstiteadlane ja –kriitik Harry Liivrand ütles toona “Lääne Elule”, et Eesti kunstimaailmas pole varem midagi nii hullu toimunud, kui on Evald Okase kunstimuuseumi avamine Haapsalus.

„See on geeniuse ilmumine muuseumi näol,” ütles Liivrand. „Tegemist on erakordselt targa ideega.” Liivrand tunnustas Okase mõtet rajada Tallinna asemel oma muuseum Haapsallu, sest parem olla külas esimene kui linnas sajas. Okasele anti Haapsalu aukodaniku tiitel 2006. aastal. Eesti üks legendaarsem kunstnik Okas suri tänavu 30. aprillil.

Loe pikemalt www.laanlane.ee
http://laanlane.ee/article/haapsalu-võib-saada-evald-okase-nimelise-bussipeatuse

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

Haapsalus Vaba tänaval aastaid kasutuseta seisnud ajalooline De la Gardie loss saab tulevaks kevadeks korda – praegu on kooskõlastamisel õendus- ja hoolduskeskuseks renoveeritava hoone põhiprojekt, ehitushankeni loodetakse jõuda selle aasta juunis-juulis, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

Läänemaa haigla infrastuktuuri arendamise projektijuhi, Innopolis Konsultatsioonid AS-i konsultandi Kadri Tamme sõnul on Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetust 0,92 miljonit eurot, mis katab koos haigla omaosalusega hooldusraviosakonna väljaehitamise kulu.

Eelmisel nädalal valmis Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos haiglahoone projekt, mille ülevaatamine on praegu lõppjärgus.

Renoveerimistöö käigus tehakse korda Läänemaa haigla peahoone kolmas korrus ning koos sellega 19. sajandil ehitatud De la Gardie loss. Praegu lossihoonet ja haiglat ühendav galerii lammutatakse ning hooneid hakkab tulevikus ühendama osaliselt maa all kulgev tunnel.

“Plaanime ehitushanke välja kuulutada juunis või juuli alguses ning ehitama hakata augustis või septembris,” ütles Tamm. Loe edasi: Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla