Rubriik: Lääne-Virumaa

Täna kuulutatakse Eestis välja jahirahu

Eesti Jahimeeste Seltsi pidulik jahirahu kombetalitus toimub täna, 21. detsembril kell 17 Jäneda Linnamäel.

Jahirahu aegu käib jahimees metsas vaid söödasõimede juures loomadele toitu viimas ja lumel olevaid värskeid jälgi uudistamas.

Kellel on sel rahuajal kergem hingata? Suurulukitest hundil, karul, ilvesel, metsseal, punahirvel, põdral, metskitsel. 
Peale nende on kütitavate nimistus veel rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes ja hulk tiivulisi.

Emumäge tutvustab uus koduleht

Valminud on Emumäe piirkonna koduleht, kust leiab teavet Emumäe ja teiste piirkonna vaa­tamisväärsuste, samuti ümberkaudsete külade kohta. Samuti saab huviline lugeda legende ja muistendeid.

Eelkõige on aadressil http://emumagi.onepagefree.com asuv veebileht mõeldud siiski kohalikele inimestele, sest edastatakse külauudiseid ja antakse teada tegemistest-üritustest.

Eestimaa Looduse Fond kogub
lendoravate kaitseks annetusi

Lendorav. Foto: bio.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.

Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Lendoravaekspert Uudo Timm: “Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on
paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“

Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.

Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.

Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik.”

Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

Info: http://www.elfond.ee/lendoravale
Uudo Timm, ELFi lendoravaprojekti juht, tel 513 1389

Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks

Kiisuhärra Juss

Malve ja Olavi Tooming elasid Tamsalu vallas Sääsel. See on üks koht paljudest, kus on hulkuvaid kasse, kes on hüljatud ning otsivad uut peremeest.

Kassid ootavad talvel trepikodades või varjuvad keldritesse, et olla inimeste läheduses. Lootes leida tõelist sõpra, kes süüa ja ulualust
pakub, kes mängiks ning hellitaks.
Paljud inimesed aga ei pööra neile tähelepanu.

Et päästa ning anda kaitset hüljatud kassidele, kolis abielupaar Malve ja Olavi Tooming Sääselt ära ja võtsid asulas pesitsevad hüljatud kassid endaga kaasa. Koliti Toolsele, kus on Olavi isatalu ning kuhu otsustati rajada abivajavatele kassidele varjupaik.

2009. aasta märtsis avati Toolsel kodutute lemmikloomade varjupaik. Enne varjupaiga loomist tegutseti hoiukoduna, mis andis kassidele ajutise kodu. Aastate jooksul on abi saanud üle 100 hüljatud kassi. Uue kodu on leidnud 26 kiisukest.

Eelmise aasta suvel ehitati varjupaigas talgute korras kiisudele jalutusaed. Tänavu kevadel aga valmis varjupaiga abilistele-valvuritele Mollyle ja Torryle aedik. Neile meisterdati uued kuudid. Loe edasi: Toolse kodutute lemmikloomade varjupaik palub abi soojaku ostmiseks

Kadrina vallavanem vastas meediaõppurite küsimustele

Kadrina Keskkooli raamatukogus toimus 7. detsembril pressikonverents Kadrina vallavanemale gümnaasiumi õpilaste poolt, kus lahati lisaks teistele teemadele nii Kadrina heaolu kui ka liiklusteemasid.

Küsimusele, kas seoses Eesti Raudtee uute rongide ostmisega võib avaneda võimalus ka otse Kadrinast Tartusse sõitmiseks, vastas vallavanem Aivar Lankei, et kõik on võimalik ja tema isiklikult usub sellesse. Samas leiab ta, et see on suhteliselt mõttetu, sest Tapa on Kadrinale üsna lähedal ja sealt saab rongiga otse Tartusse.

Liiklemise teemadel jätkates huvitas küsitlejat, kas on mõeldud tee rajamisele Kadrina kooli söökla parklast läbi õunaaia kooli ette, et jala tulevatel õpilastel oleks eriti talvel kooli lihtsam pääseda. Vallavanem sõnas, et tegelikult on plaanis kogu kooliterritooriumi ära kujundada. Näidetena tõi ta kooli ümber kõnniteede rajamise ja mitmete puude mahavõtmise. Küll aga tõdes Lankei, et praegused gümnasistid seda koolipingist ei näe, kuid loodab seda põlvkonda muutuste elluviimisel kaasa tegemas näha.

Päriti ka kohaliku ettevõtte Blokki katuselt rippuvate ohtlike jääpurikate kohta, mille peale Lankei pidi tõdema, et see on tõesti probleem, sest ehitiste küljes rippuvad jääpurikad on hoone omaniku vastutusel, kuid kahjuks ei nähta selle ohtlikkust jalakäijatele, et ennetada õnnetusi.

Autor: Eva Kaarin Viise, Kadrina Keskkooli 10. a klass

Harjumaal ja Virumaal on tuisu tõttu suured ummikud

Tuisu ja lumesaju tõttu  on liiklus paljudel maanteedel katkemas. Maanteeamet palub võimalusel vältida liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Eelkõige palutakse vältida Nehatu-Loo-Lagedi piirkonda.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud. Läbipääsmatud on paljud maanteelõigud Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Liiklus on häiritud Lääne- ja Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maanteel Sämist Varjani ja suletud Padaorus (km 119). Inimesi päästetakse ühekaupa ja neid evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid ootab soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Hetkel ootab evakueerimist 600 inimest. Päästjatele on abiks tulnud ka ajateenijad Kirde-Kaitseringkonnast.

Lääne-Eestis ja saartel paistab päike.

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Jahirahu kuulutatakse välja Jäneda Linnamäel

Eesti jahimeeste seltsi pidulik jahirahu kombetalitus toimub sel aastal 21. detsembril Jäneda Linnamäel.


Süüdatud lõkketulede valguses, iidsete laante süles, esivanemate hingejõu toel kuulutab Eesti jahimeeste selts sel päeval metsades välja jahirahu.
 Sel ajal käib jahimees metsas vaid söödasõimede juures loomadele toitu viimas ja lumel värskeid jälgi nuusutamas. Jahikoertel on silmad kurvad ja sabad sorgus.

Rohkem infot: www.janedaturism.ee.

Ojaäärse loodusmaja viib hundiretkele

10. detsembril kella 11 – 15  oodatakse lapsi ja ka täiskasvanuid RMK Ojaäärse loodusmajja talvise metsaelu saladusi avastama, looduslikest materjalidest jõulukaunistusi ja kingitusi meisterdama ning lõkke äärde kuuma teed jooma. 


Kavas on metsaretk hundikarjas. Kehastutakse hundikarjaks ja proovitakse järele, kuidas hundid talvises metsas liiguvad, mida nad söövad, kus magavad ja kuidas oma kutsikaid kasvatavad. Jahitakse saaki ja proovitakse kütte ninapidi vedada. Karja juht aitab loomade ja lindude jälgi leida ning jäljekirjade saladusi lahti seletada.

Looduslikest materjalidest  – puulaastudest, männikoorest, käbidest, samblast ja paljust muust – meisterdatakse juhendajate abiga mitut sorti kaunistusi ja kingitusi.
Valatakse õnne ja vaadatakse, mida head järgmine aasta toob. Lõpetuseks juuakse lõkke ääres kuuma taimeteed.

Võta eine kaasa, kõik muu on tasuta, teatavad korraldajad.

Hundiretked algavad igal täistunnil. NB! Hundiretkel osalejatel tuleks soojalt riietuda ja metsaretkeks sobivad jalanõud valida!

Registreerimine ja teated telefonil 509 9397, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee.

Rakveres toimunud metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri võitis Artistoni meeskond

võitjadEile, 4. detsembril võtsid 11 metsatööstusettmnivevõtte meeskonda mõõtu korvpalliplatsil. Kolmandat aastat järjest näitas teistest paremat mängu Artistoni meeskond.
Eile hommikul kogunesid 11 meeskonda Rakvere spordihalli selgitamaks välja parim meeskond korvpallis. Turniiri avas Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Meeskonnad pidid tunnistama Artistoni meeskonna paremust. Teise koha saavutas RMK meeskond ja kolmanda koha võttis TarMets. Parima mängija tiitel anti Andras Kaasikule, kelle supertabamus mängu viimastel sekunditel viis mängu lisaajale. Kolmepunkti viskevõistlustel tegi kõige suurema skoori Peeter Valdre Södra meeskonnast.
Korvpalliturniiri korraldaja Margo Klaasmägi arvates oli turniiril küll üllatajaid, aga mängud olid väga tasavägised. Turniir oli võitluslik, iga meeskond sai mängida viis mängu. Metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri peetakse aastast 1998. Tänavu osalesid Artistoni, RMK, Stora Enso, Lemeksi, Imavere Saeveski, Finnforesti, Metsäliitto, Södra, TarMetsa, Raitwoodi ja Toftani meeskonnad.
Pille Rõivas,
EMTLi kommunikatsioonijuht
Fotod: Ain Liiva

Lahemaa – kolm korraga: retk, lõunasöök ja loodusõhtu

Looduse Omnibuss viib homme, 4. detsembril Lahemaale, kus esmalt tehakse Anne Kurepaluga paaritunnine matk Altja metsadesse ja mereranda. Siis süüakse lõunat Palmse Viinaköögi kaminasaalis ja lõpuks järgneb Ants Martini loodusõhtu teemal “Inimesed ja sipelgad”.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 18. Sõidu hind koos matka, söögi ja loodusõhtuga Palmse Viinaköögi kaminasaalis täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

Selgunud on 2010. aasta keskkonnateod

1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.

Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.

Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.

Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.

Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Spordiliit Jõud nimetas aasta tegijaks Kalmer Mustingu

Kalmer Musting

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.

Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.

Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.

Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.

Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.

Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.

Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud

Altjal algab enesearengu kursus “Lihtsalt elamise kunst”

Evelin Tamm. Foto: erakogu
Homme algab Lääne-Virumaal Altjal Toomarahva talus enesearengu kursus “Lihtsalt elamise kunst”, mille juhendajaks on Evelin Tamm. 3.-5. detsembrini toimuv kursus on osa pikemast koolitussarjast.

Kursuse eesmärgiks on luua toetav keskkond isiksuse loovaks ja vabaks arenguks. Iga osaleja toob koolitusele oma põhiteema ja kogemused/teadmised. Kursuse täpne programm kujuneb kursuse käigus vastavalt osalejate vajadustele ja huvidele.

Tegeleme eelkõige praktiliste loovate harjutuste ja mängudega, aga ka lihtsalt puhkamise (saun, puhas toit, elav tuli) ja looduses käikudega. Toimuvad ühised arutelud erinevatel teemadel. Põhiküsimused, millega tööle hakatakse:
* ennastjuhtivaks õppijaks kasvamine, õppimise õppetund
* ela lihtsamalt, ideid säästvaks tarbimiseks
* loovus, intuitsioon ja loodus
* küsimised teemadel: Kes ma olen? Mis on mulle oluline?
* enesehinnang ehk kuidas armastada iseennast
* vabadus ja õnn

Kursuse juhendaja Evelin Tamm on andragoogika magister, lisaks õppinud neli aastat intuitiivpedagoogikat Rootsis Solviki koolis. Evelin on uurinud ja praktiseerinud õppimist, loovaid protsesse, intuitsiooni, juhtimist ja mitmeid teisi valdkondi. Säästev tarbimine, inimeseks olemise vabadus, haridus ja inimese kasvamine on teemad, millega ta tegeleb juba aastaid. Alates 2009. aasta suvest elab ta Rootsis Järnas, Toomarahva talu Altjal on Evelini Eesti kodu, kus ta on kasvanud.

Kursus on tasuline. Loe lähemalt siit.

Aitame Rakvere varjupaiga loomad jõuluks koju!

Et Rakvere koduloomade varjupaik pannakse uuel aastal kinni, on alanud kampaania “Jõuluks koju”.

Oleks imehea, kui enamik loomadest leiaks kodu, kõige parem on muidugi, kui nad kõik saavad omale kodud.

Kui sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks looma, või tahad sa ise endale uut parimat sõpra, siis mine ja võta endale üks sind armastav silmapaar varjupaigast oma koju. Pea meeles! Võetud loom vajab hoolt ja armastust! Mõtle hoolega enne, kui looma võtad!

Loomi saad vaadata nendelt saitidelt: www.rakvereloomad.ee (varjupaiga kodulehekülg) , http://fotoalbum.ee/photos/kiskoe (pilte koertest ja kassidest) ja http://kiisudjakutsud.blogspot.com/ (siin räägib iga kuts veidi endast).

Ilma- ja muid uudiseid Põhja-, Ida- ja Lääne-Eestist

Kristel: Ida-Eestist niipalju, et Peipsi on silmapiirini jääs. Roostiku servades on vesi veel lahti, kaugemal on näha “väikesi jäämägesid”. Külarahvast jääl ei ole, kõigi korstnad aina tossavad – kogu võhm läheb kütmisele, jääpangalt kalapüüki ei harrastata. Seega piirivalvuritel ka vähem tööd 🙂

Ekke-Kristian: Põhjas tõesti ainult sajab. Iga öö ja iga päev.

Mikk: Öösel Läänemaalt läbi Tallinna ja Rakvere kodu poole sõites vajus auto termomeeter Rakvere lähistel miinus 24-ni. Külm on tõesti krõbe!

Mikk: Läänemaa külarahvas pidas eile Üdruma külamajas aru teemal “Kiida vanu ja õhuta noori!” Kuuetunnises avatud ruumi arutelus koorus kirgas mõte alustada liikumist “Lapsed kaasa!” Tegelikult on täiesti võimalik võtta lapsi kaasa konverentsidele ja koosolekutele. Ja kui laps hakkab väga jonnima või karjuma, siis on pahatihti viga ettevõtmise õhustikus ning suhetes.

Tapal avatakse kiriku mängu- ja palvetuba

Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste  mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10.  Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.

Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.

Lääne-Virumaa kodanikuühendused panevad pead kokku

Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.

Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.

Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.

Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.

Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee

Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Tapa vallas alustas tegevust noortevolikogu

Pärast pikka ootamist alustas tööd Tapa valla noortekogu. Noortekogu esimesel koosseisul toimus reedel, 12. novembril kell 18 Tapa vallavolikogu saalis ka juba esimene koosolek.

Esimest koosseisu ootab ees palju rasket tööd, kuna noortekogule on vaja valmistada põhikiri, eelarve, tegevuskava, arengukava ja oma sümboolika.

Esimese asjana korraldab Tapa valla noortekogu endale koolituse, et teha selgeks, millised õigused ja kohustused tal on, ning peale selle annab koolitus ka suurepärast võimaluse liikmetel omavahel tutvuda. Heaks koostööks on oluline oma meeskonda tunda. Uue aasta alguses valivad noortekogu liikmed endi hulgast ka juhi ja juhatuse.

Noortekogusse kandideeris 30 inimest ja valimisest võttis osa 150 inimest. Iga kooli õpilasesindus valis endi seast noortekogusse kaks inimest. Tapa piirkonnast sai noortekogusse neli ja teistest piirkondadest kolm inimest. Kokku on noortekogus 21 liiget.

Tapa valla I noortekogusse pääsesid valimiste tulemuste põhjal  Kristin Bugri, Margus Saks, Linda Tali, Kristlin Läänemägi, Kätlin Vait, Teno Kongi, Iris Reinula, Johannes Must, Maret Must, Rauno Viltrop, Sandra Paulus, Andres Vaher, Margus Kamlat, Natali Buntsel, Aleksandra Chmil, Ingrid Aus, Martin Kaio, Anette-Clarissa Juht, Katti Rüütnurm, Ade Piht ja Kaari Aupaju.

Täname Aivi Musta, Alari Kirti, Ave Pappet, Piret Treialit, Tiina Talvikut, Heli Silda, Kadri Toomingat, Indrek Jurtšenkot, Kristilin Läänemäge, Leelo Jürimaad, Sirje Selli, Margit Vijarit, Lilli Strõnadkot ja Helgi Tiitsod, kes noortekogu loomisel kaasa aitasid.

Reigo Tamm, noortekogu idee autor, Tapa vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees.

Haljalas tuleb piirkonna tulevikupilti otsiv foorum

27. novembril toimub Haljalas foorumi „Mina ja partnerid”, mis pakub inspireerivaid lugusid Eestimaa erinevatest paikadest, teatas Kuulutaja. Korraldajad loodavad, et foorumist saavad alguse mitmed uued ideed ja koostöösuhted.

Üritus toimub laupäeval, 27. novembril algusega kell 10 Haljala rahvamajas. Osalejatel palutakse kaasa võtta mõni kaunis foto oma kodukandi loodusest, tänapäevast või ajaloost.
Foorumi moderaator on Ivika Nõgel Valgamaalt, ettekandeid teevad lektorid-praktikud Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt.

Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas