Eelmise aasta Sipsiku sügislaat. Foto: Kodukant
Päevatoimetaja
Laupäeval, 7. septembril leiab Kadrinas aset kuues kogukonna- ja laadapäev. Traditsiooniks kujunenud suursündmus jätkab kasvamist – eelmisel aastal osalenud kauplejate arv lüüakse suurelt üle, ning oodata on uut külastajate arvu rekordit.
Loe edasi: KADRINA KOGUKONNA- JA LAADAPÄEV
Kadrina kultuuritänava mälustend (autor TUUMIK)
Päevatoimetaja
Teisipäeval, 9. juulil esitletakse esmalt Kadrina rahvamajas kell 14 Kalev Kuke akadeemilist uurimust „Otto Strandman. Selle järel avatakse esimene, pikalt oodatud kultuuritänava mälustend, mis on pühendatud endisele riigivanemale, Kadrina lähedal Vandu külas sündinud, Otto Strandmanile. Pärast seda kutsub Neeruti Selts huvilisi jalutuskäigule Strandmannide suguvõsa puhkepaika Kadrina kalmistul.
Loe edasi: KADRINAS AVATAKSE KULTUURITÄNAVA ESIMENE MÄLUSTEND
Kadrina Vallavalitsus kutsus kogukonda 3. aprillil üles osalema ühisprojektis “Kadrina Tammepark”. Ei kaheldud, et projekt osutub edukaks, kuid seda ei osatud uneski näha, et eesmärgini jõutakse uskumatu kiirusega. Ööpäev hiljem oli esimesel etapil müügiks olnud puud otsas.
Loe edasi: KOGUKOND OSTIS ÖÖPÄEVAGA ÄRA KADRINA TAMMEPARGI RAJAMISEKS MÜÜGIKS OLNUD PUUD
Projekti “Kes mäletab viimasena? Kes mäletab paremini?” raames kootakse detsembris Kadrina rahvamajas ühistööna suur rüiutehnikas vaip. Kogukonna koostöös valminud teost eksponeeritakse jaanuaris Tütar galeriis toimuval näitusel.
Loe edasi: TEKSTIILIKUNSTNIK KAASAB KADRINA KOGUKONNA PÕNEVASSE KUNSTIPROJEKTI
Õlleguru Karmo Tüür: „See on Eesti omanäoliseim õllehindamis-üritus, millest lihtsalt peab osa saama!”
Loe edasi: SAUNAPEALINNA SAUNAKLUBI OOTAB SAUNA-AASTAL ÜHEKSANDALE HÄÄ ÕLLE KONKURSILE
Juba kolmandat aastat toimuv noorte vaimse tervise teemaline inspiratsioonipäev võtab aset 24. novembril kell 16.00 Kadrina huvikeskuses. Selle aasta tunnus on “Kasvamine endaks” ja lavale astuvad näitleja Märt Avandi, toitumisspetsialist Tagli Pitsi, telenäod Keili Sükijainen ja Kertu Jukkum ning Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin. Vaheldust pakuvad ka üllatusesinejad ning õhtu lõpetab Eesti Laul 2022 tiivad alla saanud noortebänd Minimal Wind!
Loe edasi: KADRINA VAIMSE TERVISE INSPIRATSIOONIPÄEV TAASTULEKUL
9. septembril on Kadrina alevik ainuõige koht, kus olla, sest kihelkonnapäevade raames leidub tegevust nii suurtele kui väikestele hommikust õhtuni.
Loe edasi: KADRINAST KUJUNEB LAUPÄEVAL KÕIGE SÜNDMUSTEROHKEM PAIK KOGU EESTIS
Selleks nädalavahetuseks on Kadrina majutused broneeritud, sest 26.-27. novembril toimub Kadrina Huvikeskuses täiesti esmakordne sündmus – esimesed Euroopa õhuakrobaatika meistrivõistlused.
Loe edasi: ESIMESED EUROOPA ÕHUAKROBAATIKA MEISTRIVÕISTLUSED KADRINAS
15. juunil kell 14.00 leiab aset ajalooline hetk – Kadrina alevikus tõmmatakse Eesti ühe populaarseima filmi “Kevade” lavastajale Arvo Kruusemendile pühendatud pingilt salajane katteloor. Ürituse teeb veel tähelepanuväärsemaks asjaolu, et 94-aastane režisöör on avamisel kohal.
Loe edasi: „KEVADE” LAVASTAJALE PÜHENDATAKSE PINK, MILLE SARNAST POLE NÄHTUD
Kadrina valla Noortevolikogu eestvedamisel toimub 26. novembril Kadrina Huvikeskuses suur Lääne-Virumaa maakondlik noorte inspiratsioonipäev “Sõbraks iseendaga”, mis keskendub vaimse tervise heaolule. Enda lugusid jagavad noortega Sass Henno, Mikk Pärnits, Karl Robert Saaremäe ja Ülle Lichtfeldt. Õhtu lõpetab Jüri Pootsmann DUO.
Loe edasi: KADRINAS TOIMUB INSPIRATSIOONIPÄEV NOORTELE
Kadrinas otsitakse esindusliku konverentsiga vabaühenduste edulugusid ja mõtet ning Mihhail Lotmani loengu kuulamise järel uuritakse kokkutulnuilt kas seltsitegevusel on tulevikus üldse tulevikku.
Loe edasi: KAS TULEVIK SOOSIB VÕI PÄRSIB SELTSITEGEVUST?
Nädalaga kandis kunstnik Ingmar Järve Kadrina spordihoone seinale Lääne-Virumaa uhkeima ja suure tõenäosusega ka suurima seinamaalingu. Kõrgust on „Ussikuningal“ kümme ja laiust lausa üheksateist meetrit. Tänavakunstifestivali Stencibility 2015 käigus Lääne-Virumaa keskraamatukogu seinale maalitud tammine rüütel on näituseks pea poole väiksem.
Loe edasi: UHKE USSIKUNINGAS VALVAB KADRINAT
Kadrina vallas, Loobu mõisa kõrval asuvas kuivatis, etendub Andrus Kivirähki „Liblikas“.
Loe edasi: ANDRUS KIVIRÄHKI ”LIBLIKAS” LOOBU JÕE ÄÄRES
Laupäeval, 17. juulil leiab Nostalgiakeskus “Kadrina” paemüüride vahel aset täiesti omamoodi nostalgiahõnguline minifestival “Moosekants Kadrinas”, kus astuvad ebatraditsioonilise kavaga üles Wiiralt, Marten Kuningas, Taavi Peterson, Timur Ilikajev, Janno Reim (Super Hot Cosmos Blues Band, Nevesis) ja Stanislav Bulganin jt.
Loe edasi: MOOSEKANTS KADRINASPüüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.
[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.
Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.
Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu
Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.
[pullquote]Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele[/pullquote]Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.
[pullquote]Naised tulid appi vaskplaati kinnitama[/pullquote]„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.
Kadrinas Sauna tänaval aset leidvad saunasõprade kuumad puutalgud lähevad ajalukku Saunanaise pingi piduliku avamisega.
Kadrina saunasõbrad ühinevad 6. mail üleriigilise Teeme Ära üleskutsega täie tõsidusega ja annavad kõigest väest tööle pihta. Kuumaks aetakse ka Eesti vanim järjepanu tegutsev külasaun, et pärast talguid kondid pehmeks vihelda. Aga enne sauna minekut avatakse pidulikult Saunanaise pink.
Talgujuht Rein Sikk teatab Lääne-Virumaa Kadrina alevikust, et Saunanaise pink on pühendet kõikidele naistele, kes kütavad sauna, kes koristavad sauna, kes müüvad saunas pileteid. Aga ka neile naistele, kes saadavad oma mehed sauna, kes ootavad oma mehi saunast, kes on ka ise saunas küll lõbusaks leilitajaks, küll vingeks vihtlejaks kui ka kõnekaks külauudiste kuulutajaks.
„Loomulikult meenutab pink kõiki me rahvale alusepanijaid, saunas sünnitanud naisi,“ rõhutab Sikk. Seega: „Elagu naised saunas, elagu saunanaised,” leiavad sauanaise pinki avavad saunamehed. Saunamehed lisasid, et Saunanaise pink Kadrinas Sauna tänava sauna ees sobib jala puhkamiseks nii naistele kui meestele, nii saunasõpradele kui ka mitte niiväga sauna sõpradele. „Loomulikult on see parim paik, kus veelkord üle rääkida see, mida naised saunas rääkisid!”
Urmas Saard
Samal teemal:
Mullu suvel oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Kadrina saun kutsub lehekuu kuuendal päeval kuumale puutalgule, et Teeme Ära käigus saagida ja lõhkuda saunapuid ning korrastada teadaolevalt Eesti vanima järjepanu tegutseva külasauna ümbrust.
„Tuleme kokku selleks, et vanim järjepannu tegutsev külasaun ikka me ihuharimise mekana toimiks,“ teatab talgujuht Rein Sikk Lääne-Virumaal asuva Kadrina valla Kadrina alevikust ja kutsub inimesi Sauna tänavale, et kell 11 asuda töö kallale. Rein palub kaasa võtta ohjeldamatu Kadrina kandi ja sauna-aate. Lisaks aatelisusele läheb tarvis ka mootorsaagi, kirveid, rehasid, töökindaid. Aga siiski rõhutab ta esmavajadusena tublidust, hääd tuju, töötahet ja sõbralikku meelt.
Kõigile talgulistele lubatakse ilma raha küsimata suppi. Ka saun ja saunamuuseum on talgulistele priilt kättesaadav. Naised pääsevad sauna kell 14. Meestel tuleb kannatlikult oodata 18.30-ni. „Sauna ikka vihaga, kuid vihata,“ manitseb Rein, kelle sõnul on tänahommikuse seisuga juba veerandsada inimest lasknud ennast talguliste nimekirja panna. Oodatud on 35 talgulist.
Tasub minna ka Teeme Ära kodulehele ja vaadata Facebooki.
Urmas Saard
Samal teemal:
Jõuluvanade ülemaalise konverentsi toimumise paik Kadrina pakatas rohketest elamustest ja kohtumistest, mille täielikuks kirjeldamiseks napib sõnu.
Pärast seda, kui jõuluvanad Vohnja ja Hulja külastusretkelt tagasi tulid ja staadionil võistelnud taatide, -memmede ja päkapikkudega ühinesid, toimus huvikeskuse saalis koduste lastega kohtumine. Huvikeskuses olid avatud ka jõuluhõngulised töötoad ja noortekeskuses heategevuslik jõulukohvik. Kohviku tulu läks Kadrina kiriku soojapuhuri soetamiseks. Sealsamas jõulukohviku kõrval olevas letis sai õuejahedusest ruumi siseneja keha soojendada Haeska küla Tänava talu jookidega. Helina ja Margus Meripuu degusteerisid oma valmistatud jooke, mida eriti kiitsid Läänemaa jõuluvanad. Sortiment oli lai, aga piisas ka poolest topsikust pihlaka veini maitsmisest, et saada veidi sooja ja veenduda toote headuses.
Pikemalt tasub peatuda rõõmsameelsel jõulukontserdil, mis toimus vähemalt paarsada inimest mahutavas huvikeskuse saalis. Eeskava sisaldas kuraditosinajagu esinemisi, mis andis ülevaatliku läbilõikke Kadrina rahva mitmekülgsest isetegevuse heast tasemest. Kuraditosinale etteastele lisandus veel üks ootamatus ja pärast seda ei kiirustatudki enam saalist lahkuma enne kui punastes kuubedes ja seelikutes habemekandjad pääsesid Kadrina kultuurilembelise rahva haardest välja.
Loe edasi: Kadrina laulis ja tantsis jõuluvanade ülemaalisele konverentsile
Alates tänasest teeb Külauudiste portaal mitme ülevaatliku loo ja suurte pildigaleriidega tagasivaate läinud nädalavahetusel Kadrinas ja Rakveres aset leidnud 17. Ülemaalisest Jõuluvanade Konverentsist, mis toimus Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse eestvedamisel ja koostöös kohalike inimestega.
Põhjaliku ülevaate koostamine sai võimalikuks tänu Pärnumaa jõulutaat Vidi abile. Vidi hoolitses selle eest, et reporteril ja kaameramehel ei jäänud midagi olulist nägemata.
[pullquote]Jõulutaatide, -memmede ja päkapikkude kogunemine algas 2. detsembri hommikul Vaiatu külas asuva Kolu mõisa peamaja suures saalis[/pullquote]Kui mullu jõulukuine Kadrina valla ajaleht Kodukant kuulutas kõhklematult 2017. aastal toimuva advendiaegse ülemaalise jõuluvanade kogunemise nende kodupaiga sajandi sündmuseks, siis oli sõnum kindlasti sedavõrd tõsiselt võetav, et kannustas kõike oma silmaga kaema minema. Loodetud poolesaja punakuuelise jõulutaadi, -memme ja päkapiku vägi osutus lõplikul ülelugemisel küll veidi väiksemaks, aga ka 36 väärikat Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse esindajat jätsid endast maha vapustava mulje. „Oma habeme ja kepi nimel teen jõuluöösel tuhat imet,“ võisid sajad uudistajad kuulda ühtviisi nii Kadrinas kui Rakveres ja mitte keegi ei kahelnud sõnade võluväes.
Loe edasi: Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse XVII konverents liikus Kolu mõisast Kadrina alevikku
Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.
„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.
„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.
Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.
Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.
Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.
Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.
Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“
Urmas Saard
Samal teemal:
Soome 100 sünnipäevale pühendatud Viru Folgi korraldajad pöördusid Kadrina Saunaklubi KSK poole ettepanekuga rajada festivali ajaks Käsmu Sauna tänav. Liikursaunade omanikud, andke endast teada!
Kuna Soome ja saun on lahutamatud, tuleks Soome teemalise festivali ajal Käsmus kindlasti pakkuda ka erinevate saunade külastamise võimalusi. Käsmu saabuvad liikursaunad on kavas koondada Käsmu meremuuseumi ligidusse, luues nii kohapeal kohaliku Sauna tänava. Viru Folk toimub 11.- 13. augustini.
Siinkohal kutsub Kadrina Saunaklubi KSK endast teada andma kõikvõimalike liikuvate saunade omanikel, kes on huvitatud Käsmu Sauna tänava projektis kaasa lööma Kadrina saunaklubi direktorile Andres Nukale telefonil 508 9634.
P.S. Kadrina külasaunas jätkub unikaalse, väidetavasti tervendava mõjuga kerisekivi šungiidi testimine. Olete oodatud!
Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.
Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.
Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.
Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.
Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.
Urmas Saard
