Paduvere muuseumi peremees Tiit Lääne. Foto: Paduvere talumuuseumi kogu
Ajaloolisel Piibe maanteel, Jõgevast kümnekonna kilomeetri kaugusel asub omalaadne muuseum: Paduvere talumuuseum. Mõne päeva pärast saab sealne vilje ja ajaloo museaalide kogu viiekümneseks. Sel puhul käis Külauudiste infoveski külas muuseumi peremehel Tiit Läänel, keda avalikus teab ennekõike spordiajakirjaniku ja rohkem kui saja raamatu autorina.
„Tulge ometi Kuremaale vaatama ja pildistama. Meie koduküla kuulutatakse varsti Jõgeva valla suvekeskuseks,” ütles mitmekülgselt tegus ja erudeeritud kuremaalane Ene Raudkats.
Ühispilt näituse avamiselt. Pildil Ester Sassike, Kerttu-Kadi Vanamb, Mai Treial, Lehte Lõhmus, Tiia Vare, Johannes Haav, Raim Kroonberg ja Peep Põdder. Foto: Jõgeva vallavalitsus
Jõgeva kultuurikeskuses juuni lõpuni avatud fotonäitusel „Elurõõm” saab vaadata fotosid, mida eakate ühenduse Arukate Akadeemia liikmed esitasid konkursile, mis sai teoks koostöös mittetulundusühinguga Piltijad.
Mälestuskogunemine Jõgeval küüditatute mälestuskivi juures. Foto: Jõgeva vallavalitus
Jõgeva kui linn raudteejaamaga on üks neid paiku, kust Nõukogude Liidu ja Eesti NSV võimuorganite tegevusel küüditati 14. juunil 1941 sadu tsiviilkodanikke kaugetele Siberi aladele.
Mustvee raamatukogu raamatukoguhoidjad Veronika Obuhova ja Anu Tooming, direktor Anu Ots ja raamatukoguhoidja Merlin Turja. Foto: Kati Ots
30. mail 120. sünnipäeva tähistanud Mustvee raamatukogus käivad raamatuid lugemas nii eestlased kui ka vene kogukonna inimesed, toimuvad traditsioonilised sündmused, näitused ja kohtumised kirjanikega.
Tänane Eesti lipu päev annab põhjust uudistada mitmeid ajaloolisi Eestimaa paiku: Põltsamaad, kus kihelkonnakooli käsitööõpetaja Emilie Beermann Eesti Üliõpilaste Seltsi tellitud sinimustvalge lipu õmbles; Otepääd, kus lipp kirikuõpetaja Rudolf Kallas lipu pühitses; samuti Jõgeva vallas Kõola külas asuvat Läänemardi talu, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi tookordse esimehe ja tulevase välis-eesti õigusteadlase Karl Auna eestvedamisel rahvuslikku reliikviat – esimest rahvusvärvides lippu peideti okupatsioonide aastatel.
Tasakaaluliinil akrobaatilisi trikke tegev slackliner Jaan Roose Sindis Kodu Kuubis arenal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Laupäeval, 29. mail tähistatakse Jõgeva linna 83. sünnipäeva. Sünnipäevahommik algab laadaga kultuurikeskuse ümbruses ja pargis. Kaubavalikuga saab tutvuda ja oste teha kümnest kolmeni.
Aasta küla komisjoni liikmed ja vastuvõtjad kadunud külade mälestusmärgi juures. Foto: Avinurme Külavanemate Koda
21. mai oli Mustvee valla Avinurme kandis ootusärev ja pidulik päev. Paikonnaga tutvus aasta küla komisjon eesotsas Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Jõgevamaa Aasta küla on üks paikasid, mis kandideerib tunnustusele Eesti Aasta Küla 2021.
Avinurme puhkpilliorkestri muusikud mängimas Eest Aasta küla valimise hindamiskomisjoni külaskäigu ajal Avinurmes. Foto: Jaan Lukas
Mustvee vallas asuvale Avinurmele toob kuulsust puhkpilliorkester, kelle muusikahelid kostnud paljudes saalides ja vabaõhusündmustel. Hiljuti tänas Eesti Rahvakultuuri Keskus muusikakollektiivi dirigenti Verner Mölderit tänukirjaga.
Uus tänav Jõgeval läbi kaselehtede. Foto: Jaan Lukas
Suvistepühad on sobiv rahvakalendri tähtpäev looduse nautimiseks, iseendasse vaatamiseks ja mõtlemiseks usule religiooni erinevates avaldusvormides. Nii sai tehtud väike ringkäik Jõgeval ja selle ümbruses ja iseäranis tähelepanu pööratud suvistepühadega seotud tähtsamale puule kasele.
“Tubli Tegija” tunnustuse laureaat Natalia Mägi Palamuse muuseumi õuel. Foto erakogust
15. mail Palamusel toimunud Jõgevamaa kultuuritegijate, sportlaste ja tervisedendajate tänupäeval Rahvakultuurikeskuse „Tubli Tegija” tunnustuse pälvinud Natalia Mägi juhib Mustvee valla Peipsiäärses kogukonnas Kasepää rahvamaja ja mitmekülgselt kultuurielu. Üheks viimase aja korda läinumaks sündmuseks peab ta Uku Suviste esinemist möödunud aasta hingedepäeval.
Eesti Kultuurkapitali traditsioonilise preemia Jõgevamaa kultuuripärl laureaat Annika Oras. Foto: Riina Mägi / Jõgeva vallavalitsus
15. mail Palamuse muuseumi õues toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate, sportlaste ja tervisedendajate tunnustamise õhtul kuulutati Jõgevamaa kultuuripärliks SA Kalevipoja Koja juhataja Annika Oras. Väärika tunnustuse tõi ennekõike Mustvee vallas Kääpa külas asuva Kalevipoja muuseumi uuenduskuur.
Avinurme piirkonna külaelu edendajad Jõgevamaa Aasta Küla tähise juures. Foto: Avinurme Külavanemate Koda
Mustvee vallas Avinurmes hakkavad silma kitsarööpmeline muuseumrong, kirik, Puiduait, kultuurikeskus, koolimaja. Nüüd lisandub vaatamisväärtustele hiljuti paigaldatud rattakujuline kultuurilooline märgis, millega jäädvustatud Avinurme valimine Jõgevamaa Aasta külaks 2020.
Jõgevamaal on mitme aasta pikkune traditsioon emadepäeva eel Jõgevamaa Aasta ema välja kuulutada. Mõtte algatas ja teostas toonane Jõgeva maavanem ja tänane Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev.
Valimist korraldava Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nõukogu valis kolmeteistkümne kandidaadi hulgast Jõgevamaa aasta emaks 2021 põltsamaalanna Karmen Maikalu, kes on Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esimees, Gordoni Perekooli ja PREP (ehk Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm) paarisuhtekoolituse koolitaja.
Karmen Maikalu tunnustatakse 9. mail Põltsamaa kultuurikeskuse õuel toimuval emdadepäevale pühendatud kontserdil, kus Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse juhataja Maimu Kelder ja Põltsamaa vallavolikogu esimees Margus Möldri annavad talle tunnustusena üle ehtemeister Keiu Kullese valmistatud rahvusliku ehte. Sündmusele on kutsutud Jõgevamaa Aasta ema nominendid Põltsamaa vallast.
Laupäeval andis erudeeritud ja veetlev Karmen Maikalu intervjuu portaalile Külauudised.
Lembitu Kuusele pühendatud teabekivi Sõpruse pargis. Foto: lions.ee
Põltsamaal on tugevad seosed kuninglikkusega. Keskajal 1570-1577 asus selles paigas Liivimaa Kuningriigi juhi hertsog Magnuse residents. Linna lähedal paikneb kuningamägi. 1992. aastal külastas Põltsamaad Rootsi kuninganna Silvia. Kohalikus elus lööb edukalt kaasa kuninglikust loomast – lõvist – kantud lionsliikumine. Põltsamaa lionsklubi teatakse nii kodukandis kui ka kaugemal. Hiljuti pandi Põltsamaa vallas kasvama männiistikud.
“Ja kui nad surnud ei ole…” proovis Martin Kõiv, Meelis Põdersoo ja Mihkel Kabel. Foto: Riina Mägi
12. juunil esietendub Jõgeva kultuurikeskuses Märt Treieri debüütnäidend „Ja kui nad surnud ei ole…“, mis toob kokku Jõgevalt pärit ja Jõgevamaaga tihedalt seotud teatritegijad eesmärgiga luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal.
Kamari Haridusseltsi sädeinimesed Liia Lust, Vaike Niklus ja Kalli Kadastik tunnustamissündmusel Valgas. Foto: Andrus Abel
27. aprillil Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimunud Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustamissündmusel Kaheksakand 2020 austati nominentidena ka Jõgevamaa kultuuritegijaid, kelle teod tuntud nii kodukandis kui ka kaugemal.
Roosi tänav Jõgeval, kus möödus Alo Mattiiseni lapsepõlv. Foto: Jaan Lukas
Helilooja ja laulva revolutsiooni lauliku Alo Mattiiseni (1961-1996) 60. sünniaastapäeva tähistatakse tema sünnilinnas aknanäitustega Betti Alveri muuseumis, Jõgeva muusikakoolis ja Jõgeva raamatukogus.
Valerija Svätskaja, Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha” võitja ja kõige jakobsonlikuma kõne esitaja. Foto erakogust.
Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli korraldatud tänavuse Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha” võitis Mustvees asuva Peipsi gümnaasiumi õpilane Valerija Svätskaja, kelle žürii tunnustas ka kõige jakobsonlikuma kõne pidajaks. Valerija keskendus kõnes kodumaale, mille tähendust Peipsimaa neiu mõõdab nii oma lähema kodupiirkonnaga, kui ka avaramalt.
Mustvee vallas Omedus asuv Siiraku talu on üks neid maakodusid, kus lihavõtte pühade lauale on võimalik panna oma kanade munetud mune. Perenaine Jana Lebedeva viib neid müügiks ka Siiraku talu poodi.
Vana Jõgeva-Mustvee maantee ületab Pedja jõge. Foto: Jaan Lukas
Kirjanduslikus mõttes on tänase Jõgeva valla paikadest „Kevadega” kõige rohkem seotud Palamuse. Jõgeva valla kevade keskuseks kuulutakse aga kevade alguse päeval 20. märtsil Torma.