ANNIKA ORAS: NII ARMAS KUI SULLE PAI TEHAKSE

Eesti Kultuurkapitali traditsioonilise preemia Jõgevamaa kultuuripärl laureaat Annika Oras. Foto: Riina Mägi / Jõgeva vallavalitsus

15. mail Palamuse muuseumi õues toimunud Jõgevamaa kultuuritöötajate, sportlaste ja tervisedendajate tunnustamise õhtul kuulutati Jõgevamaa kultuuripärliks SA Kalevipoja Koja juhataja Annika Oras. Väärika tunnustuse tõi ennekõike Mustvee vallas Kääpa külas asuva Kalevipoja muuseumi uuenduskuur.

Eesti Kultuurkapitali traditsiooniline preemia Jõgevamaa Kultuuripärl

Annika Oras rääkis Külauudistele, kuidas külastajad on kaasajastatud muuseumi vastu võtnud, milliseid emotsioone sealt kogutakse. Mõistagi rääkis Annika oma emotsioonidest, mida tekitas Kultuuripärli pälvimine.

Pälvisite tunnustuse Kultuuripärl Kääpal asuva Kalevipoja muusemi kaasajastamise eestvedamise eest. Kuidas on avalikkus uuenduskuuri läbinud muuseumi vastu võtnud?

Uuenduskuur on vastu võetud mitut moodi. Enamasti on meie külastajad olnud seda meelt, et üks vana ja väärikas maja sai endale uue hingamise ja et Kalevipoja muuseum sobib siia ideaalselt. Aga on neid, kes selles majas kunagi ise koolis käinud ja igatsevad taga seda vana, mis oli kooli ajal. Ja see on mõistetav. Kui sul on mingid mälestused jäänud lapsepõlvest ja need tekitavad tunde sinu sees, siis uues kontekstis seda kõike näha võib olla alguses tõesti võõrastav. Aga mõeldes sellele, et see maja oleks ilma remondita aasta-aastalt järjest kehvamaks muutunud, siis mingil hetkel seda hoonet tõenäoliselt enam ei oleks olnud. Suured tänud neile, kes projekti algatasid, see protsess kestis kokku ju pea 12 aastat. Meie meeskond oli lihtsalt lõppfaasi teostaja.

Millised on teie arvates kõige huvitavamad tähelepanekud külastajate reageeringutest?

Kõige ehedamad on lapsed, sest nemad ei jäta tavaliselt ütlemata, kui emotsioon tuleb. Neilt oleme kõige rohkem kuulnud lauset – see on kõige ägedam muuseum, kus ma käinud olen! Aga peale Põrguelamust on tulnud trepist alla täiskasvanud, kes hõikavad juba kaugelt, et see oli lihtsalt niii lahe! Üks naisterahvas Peterburist kirjutas meie külaliste raamatusse nii toredasti: „Olen külastanud paljude erinevate riikide muuseume ja julgen kinnitada, et selle muuseumi tegemisel kasutati parimaid ja kaasaegsemaid muuseumide traditsioone – selle muuseumi pärast ei pea kindlasti piinlikkust tundma, vaid selle üle peab hoopis uhkust tundma! Ideaalne ekspositsioon, millest leiavad nii täiskasvanud kui lapsed enda jaoks midagi huvitavat.” Märksõnadest tuleb välja veel: vinge, elamuslik, põnev, sisemist last äratav, sõbralik, kodune, sõbralik, kaasahaarav, huvitav, uhke jne. Lisaks on palju kiidetud meie teenindajaid, nende tööriietust ja meie maja omapäraseid susse.

Kalevipoja muuseumi uuendamisele aitasid kaasa erinevad inimesed. Keda sooviksite tänada nimeliselt?

Siin läheks nimekiri väga pikaks, sest meeskond on olnud ca 100-liikmeline ja kõigil neil olnud selles protsessis oma osa. Mõned nimed siiski. Suur tänu kõigepealt projekti algatajatele ja koostajatele eesotsas Hannes Soosaarega. Suur kummardus meie kõige suurema töö tegijale Külli Mustale, kes oli renoveerimise projektijuhiks ja vedas seda kindla vedurina algusest lõpuni. Ehitajaks Tartu Ehitus AS, ekspositsioon TM Development koos Laika, Belka ja Strelkaga, loovjuht Mairo Rääsk, virtuaalelamus Maru VR, film Bop Animation, mänguhoov Puukujurid jne. Kõik meie abilised on muuseumi esimese korruse seinal kenasti kirjas.

Millises hetkeseisus on üldse Kalevipoja eepose tundmaõppimine tänases Eesti kultuuriloos?

Mulle tundub, et see on päris hea. Põhikoolis võetakse kohustusliku kirjandusena läbi Eno Raua lühem versioon „Kalevipojast” ja gümnaasiumis käsitletakse ka Kreutzwaldi „Kalevipoega”. Kes kui põhjalikult, see on nüüd õpetaja ja kooli otsustada, aga õnneks keegi õpilastest päris null teadmisega selles teemas ei peaks olema. Viimasel ajal oleme täheldanud sedagi, et juba lasteaias tutvustatakse meie kangelast, mis on eriti tore. Meie muuseum saab õpetajatele tuge pakkuda sellega, et tekitame lastes rohkem huvi eepose vastu läbi põnevate lähenemiste. Hästi paljud eri vanuses külastajad mainivad, et peaks vist selle raamatu kätte võtma ja korralikult otsast lõpuni läbi lugema. See on meie jaoks parim kompliment, kui suudame tekitada neis edasi uurimise huvi. Siis oleksime oma eesmärgi täitnud.

Ehk oli Kultuuripärliks kuulutamine sedavõrd suur emotsioon, et andis positiivse tõuke mõneks uueks ideeks?

Kui ööpäevas oleks 48 tundi, siis oleks paljud ideed juba teostatud. Jaa, muidugi on ideid ja päris palju. Aga need olid juba enne, kui tunnustus tuli. See on hästi armas, kui sind märgatakse ja pai tehakse ja loomulikult annab see hoogu juurde. Sellistel hetkedel on hea luua, kui endal liblikad kõhus. Läbi selle kasvan mina ja võidavad teised. Olen hästi tänulik Jõgevamaa toetavale kultuurirahvale. Koos purjetades jõuame veel väga kaugele.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast