LÄÄNEMARDI TALU OLI ESIMESE EESTI LIPU VIIMANE KINDEL VARJUPAIK

Läänemardi talu 3. juunil 2021. Foto: Jaan Lukas

Tänane Eesti lipu päev annab põhjust uudistada mitmeid ajaloolisi Eestimaa paiku: Põltsamaad, kus kihelkonnakooli käsitööõpetaja Emilie Beermann Eesti Üliõpilaste Seltsi tellitud sinimustvalge lipu õmbles; Otepääd, kus lipp kirikuõpetaja Rudolf Kallas lipu pühitses; samuti Jõgeva vallas Kõola külas asuvat Läänemardi talu, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi tookordse esimehe ja tulevase välis-eesti õigusteadlase Karl Auna eestvedamisel rahvuslikku reliikviat – esimest rahvusvärvides lippu peideti okupatsioonide aastatel.

Esimese sinimustvalge lipu varjupaiga saamisel Läänemardi tallu on oma eellugu.

Kui nõukogude võim 1940. aastal keelas Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuse, otsustasid seltsi eestseisuse liikmed päästa rahvale eriliselt auväärse ja armsa lipu. Eesti Rahva Muuseumi varakambris vahetati originaallipp dublikaadi vastu, seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse.

„1942 kaevati lipp välja – kartuses, et selle puust ümbriskast pole piisavalt niiskusekindel. Maa peale ei jäänud lipp kauaks. Pakituna uude raudkasti maeti see 1944. aasta aprillis Vaimastveres EÜS-i liikme Karl Auna kodutalus köögi korstnajala alla. Peidikust teadsid vaid kolm EÜS-i liiget ja taluperemees Aleksander Aun. Lipu peitjaist põgenes Aun läände, Harald Tammur ja Rudolf Saago aga arreteeriti. Eestisse jäi ainult üks inimene, kes teadis lipu asukohta – vana taluperemees. Enne oma surma 1955. aastal näitas Aun peidupaika oma naisevennale Rudolf Korgile. Kui Tammur eluga Siberist tagasi tuli, sõitis ta peatselt Auna talu vaatama. Korsten oli alles, kuid pererahvas võõras ning ta ei usaldanud rohkem uurida, otsustades jääda ootama aega, millal võib lipu välja võtta (Erelt 2004, A 45). Oodata tuli 36 aastat. Pärast Eesti taasiseseisvumist tõi perekond Kork 26. detsembril 1991 lipu Läänemardi talu peidikust välja ning 24. veebruaril 1992 anti see üle Eesti Üliõpilaste Seltsile. Kuna lipp oli peitmisele eelnenud pikaajalisest kasutamisest kahjustatud ja määrdunud, pöörduti selle konserveerimise ja puhastamisega seotud probleemide lahendamiseks artikli autorite poole,” kirjutavad Heige Peets, Merike Neidrop ja Jüri Peets Eesti lipu ja Eesti lipu konserveerimise loos.

Esimese Eesti lipu saatusest ja leidmisest taasiseseisvas Eestis valmis 1992 film Eesti Lipu lugu, mille autoriks on Rein Järlik. Filmi teeb iseäranis haruldaseks tema intervjuu Kanadas elava Karl Aunaga. Film on internetis vaadatav.

„Eesti ja Eesti lipp on meie jaoks väga olulised. Minu arust on maailma kõige ilusam lipp just Eesti lipp. Läänemardli lehvib lipp kõigil lipupäevadel ja kindlasti ka 4. juunil. Mõnikord on tunne, et tahaks lihtsalt niisama ka lipu heisata, ilu ja hea tunde pärast. Ta lihtsalt sobib Läänemardi õue. Omame Läänemardi talu 15 aastat. Meil on käinud palju külalisi: väliseestlasi, ajaloolasi, poliitikuid, vallaametnikke, koolilapsi, möödasõitjaid ja neid, kes otsivad tuttavaid paiku minevikust või otsivad juuri. Oleme kohtunud ka Karl Auna poja Tõnuga ja tema abikaasaga. Nad on käinud külas,” rääkis Läänemardi talu praegune perenaine Merike Piks. „Korstnajalg, kus oli peidus lipp, on alles. Renoveeritud, kuid samas kohas ja samasugune. Muidugi räägin koolis õpilastele Eesti lipu lugu ja saan lisada, et mina ning minu pere elab selles majas, Läänemardil. Õpilased on mul ka külas käinud,” lisas ta

2014. aastal, Eesti lipu 130 aastapäevaks valmis kunstnik Sandra Läänel toonase Jõgeva maavanema tellimusel maal, millel kujutatud esimese Eesti lipu nõukogude okupatsiooni eest varju viidud Karl Auna ja Läänemardi talu.

„See maal nagu teisedki Jõgevamaaga seotud ajaloolisi isikuid kujutatud maalid (Emiilie Beermannist, Jaan Poskast, Julius Kuperjanovist, on praegu vaadata Jõgevamaa gümnaasiumi hoones, kus neid kasutakse ka ajalootundide läbi viimiseks.” ütles Viktor Svjatõšev, praegune Jõgeva valla abivallavanem.

Esimesele sinimustvalgele lipule varjupaiga andnud Karl Auna elust

Sündis 15 mai 1914 Tartumaal Vaimastvere vallas

1942 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

1944 lahkus Eestist

1944-1949 elas Saksamaal

1948 omandas doktorikraadi

1949-1959 elas Ameerika Ühendriikides

1959. aastast elas ja töötas Kanadas

1959 aastast Wiltfrid Laurier ülikooli võrdleva õigusteaduse professor

1979 aastast emeriitprofessor

Uurimused riigiteaduse ja rahvusvahelise õiguse alalt.

Eesti Üliõpilaste Seltsi auliige

1989 külastas Eestit.

Suri 21 märtsil 1995 Kanadas Torontos.

Allikas raamat „Jõgeva vald 150.”

Jaan Lukas