Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb välja eriauhinna Vikipeedia fotokonkursil

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb Vikipeedia fotokonkursil välja eripreemia parimale Jõgevamaa mälestist kajastavale fotole. Eriauhinnaga soovib Jõgevamaa Omavalitsuste Liit väärtustada Jõgevamaa kultuuripärandit ja inspireerida inimesi pöörama suuremat tähelepanu maakonna aja- ja kultuuriloole.

30. septembrini toimuv fotovõistlus “Kultuurimälestised Vikipeediasse” on osa ülemaailmsest konkursist Wiki Loves Monuments 2012. Esimene taoline fotokonkurss toimus aasta tagasi. Siis oli konkursil 71 osalejat, kes laadisid Vikipeediasse 3112 fotot 1717-st kultuurimälestisest. Jõgevamaa kultuurimälestistest esitati 2011. aasta konkursile 58 fotot.

Loe edasi: Jõgevamaa Omavalitsuste Liit paneb välja eriauhinna Vikipeedia fotokonkursil

Lodi “Jõmmu” kutsub Peipsile loodussõitudele

Arhailine kaubapurjekas, lodi “Jõmmu” teeb alates tänasest idavirumaalastele loodusõppesõite Peipsi põhjaosas asuvast Lohusuu kalurikülast. Päevasel ajal sõidetakse lastegruppidega, õhtuti ja nädalavahetusel on pardale oodatud kõik vanad ja noored, kes soovivad Euroopa suurima piirijärvega lähemat tuvust teha. Lohusuust edasi siirdub lodi Mustveesse, et viia järvele ka Jõgevamaa loodushuvilisi.

Viiendat aastat toimuvad Looduslodja retked on ainulaadne võimalus avastada Eesti siseveekogude ja maitsi ligipääsmatute märgalade põnevat loodust. Looduslodja retki toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja enne praegust külaskäiku Peipsi põhjaosasse on “Jõmmu” loodusharidust jaganud Tartumaal Emajõel, Võrtsjärvel Valga- ja Viljandimaa sadamates ning Lämmijärvel Põlvamaal.

Loe edasi: Lodi “Jõmmu” kutsub Peipsile loodussõitudele

Sügistalgud ootavad talgulisi

Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:

Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil
14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi
Loe edasi: Sügistalgud ootavad talgulisi

Saatesarja „Terve Eesti“ salvestati Jõgevamaal Tormas

Telesaate “Terve Eesti” salvestamine perekond Teppanite kodus. Foto: Maiu Veltbach

Eesti Televisioon alustab septembris uue saatesarjaga „Terve Eesti“. Saatesari koosneb kümnest saatest, salvestused viiakse läbi üheksas maakonnas. Augusti keskpaigas külastas võttegrupp Jõgevamaad. Saate salvestus toimus Torma vallas perekond Teppani kodus.

Lisaks maakonna ekspertide soovitustele saab saates lustakates võistlustes end proovile panna ka perekond ise. Saates tuleb juttu populaarsest rulluisutamisest, hommikusöögi ja koduse toidu olulisusest ning vaatluse all on ka selja tervis ja tervisespordiga tekkida võivad vigastused.

Jõgeva maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialisti Maiu Veltbachi sõnul esinevad telesaates “Terve Eesti ” Teppanite pere lapsed. “Sõna saavad maakonna eksperdid füsioterapeut Martin Toht, uisutamistreener Väino Treimann ja kokanduspedagoog Anneli Peterson,” ütles ta.

Saate eksperte aitas valida Jõgevamaa Tervisenõukogu, saates võistelnud pere leidis režissöör Marit Ummelas.

“Saates osalejatel oli rääkida palju huvitavat ja kasulikku. Me olemegi pidanud mõttekaks kaasata ekspertideks asjatundjaid maakondadest, kus parajasti saadet salvestame,” ütles Marit Ummelas. Saatejuhiks on Hannes Hermaküla.
Saatesari algab 9. septembril, Jõgevamaal salvestatud saatele on võimalik telerite vahenduse kaasa elada 23. septembril.

Jaan Lukas

Kõnnujõel saab õppida savikrohvi valmistamist

Savikrohvi koolitus toimub 1. ja 2. septembril Kõnnu talus Kõnnujõe külas Tabivere vallas. Korraldajaks MTÜ Kõnnujõe Kogukond.

Koolituse käigus õpitakse:
1. Kuidas savikrohvi ise valmistada, leida vajalikud lähteained.
2. Millises vahekorras materjale segada ja kuidas erineva otstarbega segusid valmistada.
3. Millised on vajalikud tööriistad.
4. Kuidas krohvida erinevaid pindasid.
5. Saab tutvuda eelmistel koolitustel valminud rakettahju ja ümara leiva/pizza-ahjuga.

Koolituse juhendaja on Marko Kikas.
Registreerimine kuni 29. augustini: jutaluts@gmail.com, tel. 5666 2752.
Koolitusel osalustasu 27 EUR, söögiraha 15 EUR
Ööbimine-pesemine askeetlikes tingimustes, kaasa madrats ja magamiskott, võimalik ka telkida (oma telgiga)
Koolitust toetab LEADER Eesti Jõgevamaa Koostöökoja kaudu.

Mõnusate mõtete memorandum ootab lugemist

Mõnusate Mõtete mess läks kenasti korda, osales 26 ühendust ja ilm püsis ilus. Messi ajal toimusid teematoad, milles kirjapandust koostati Mõnusate Mõtete memorandum, mis saadeti osalenud seltsidele, kohalikku ajakirjandusse ning riputati kodulehele. Kokku sai soovitusi, mõtteid ja väärtusi noortest vallajuhtideni lugemiseks. Memorandumisse pandud mõtteid võivad kõik lugeda, edasi mõtelda ja hea eesmärgi nimel jagada.

Mõnusate Mõtete memorandumit loe siit: www.juula.ee

Mõnusate Mõtete Mess on vabaühenduste kokkutulek, mis toimus Tabivere valla 8. Küladepäeva ajal 4. Augustil 2012 Juula külaplatsil. Eesmärgiks oli tuua häid mõtteid ja positiivseid näiteid juurde Jõgevamaa küladesse, tutvustada üksteisele oma tegemisi ning näidata oma tooteid ja teenuseid.

 

SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni kaksikvõit läks Poola

Foto: Karli Saul

Täna, 12. augustil toimus SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mille 48 kilomeetri pikkune distants sõideti Jõgevalt Tartusse. Finišiheitluses jäid peale Poola rulluisutajad – esikoha võitis Chojnacki Bartosz, teine koht läks Baran Wojciech’ile ning kolmanda koha saavutas Tartu Inline Team liige Vahur Valvas. Parima naisena jõudis esimesena finišisse ka eelmisel aastal esikoha saavutanud ukrainlanna Anna Pletenetska.

Finišiheitluses peale jäänud Chojnacki Bartoszile oli see esimene SEB Tartu Rulluisumaratoni võit ning ta on tulemusega väga rahul: „Eelmisel aastal olin seitsmes ja seekord parim! Võistlus oli tegelikult raskem, kui ma arvasin – viimased 5 km olid eriti rasked, kuid ma tahtsin seda võitu,“ sõnas Bartosz. „Kutsun kõiki teisi samuti üles tulema Tartusse rulluisutama, sest võistlus ning võistlusrada on väga põnevad.“

Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni kaksikvõit läks Poola

Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa

Erki Pütsep ja Caspar Austa Kalevipoja finišis. Foto: Tanel Meos

Eile Kuremaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuenda etapi – Kalevipoja Rattamaratoni võitja otsustas kohtunikekogu foto- ja filmimaterjali alusel. Ülinapi eduga läks esikoht Kuremaalt pärit Erki Pütsepale, sarja liidri Caspar Austa ees.

Vooremaa maastikul kulgenud 66-kilomeetrine vaheldusrikas rada, pakkus sõitjatele rohkelt metsasingleid, korduvaid jõeületusi ning ronimist Jõgeva maakonna kõrgeima tipu – Laiuse mäe otsa. Otsustavad sündmused rajal hakkasidki toimuma pärast Laiuse mäe tõusu, kui Premium7 vahefiniši võidu võtnud Erki Pütsep ja Caspar Austa pääsesid peagrupist minema.

Kahe liidri finišiheitlus oli äärmiselt tasavägine. Finišisirgele tulid liidrid Austa vedamisel koos. Lõpumeetritel tõusis koduradadel pedaalinud Pütsep Austa kõrvale ning oli kohtunikekogu otsusega finišijoonel siiski esimene.
Loe edasi: Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa

Homme sõidetakse Kalevipoja rattamaratoni

Sarja liider Caspar Austa. Foto: Jaanus Ree

Homme, laupäeval, 11. augustil stardib Kuremaal Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuendal etapil – Kalevipoja Rattamaratonil – poolteist tuhat ratturit.

Vooremaa maastikul, Kuremaa suusaradadel ning üle Jõgeva maakonna kõrgeima tipu, Laiuse mäe kulgeva 66 kilomeetrise põhisõidu start antakse Kuremaa lossiplatsilt laupäeval kell 12. Kell 12.20 lähevad 31 km pikkusele võistlusmaale AXA poolmaratonil osalejad ning kümmekond minutit hiljem (12.30) algavad sealsamas Gutta lastesõidud.

Kalevipoja Rattamaratoni peakorraldaja Tarmo Raudseppa sõnul on võrreldes varasemate aastatega rajal täiesti uusi lõike 5 km ulatuses. Lisaks läbitakse kuuendik rajast teistpidi kui mullu. Kiirenduslõik Everesti kilomeeter algab maratoniraja 20. kilomeetril Rääbise küla juurest. Tõenäoliselt saab Kalevipoja rattamaratoni Everesti kilomeeter olema läbimisaegade põhjal kogu hooaja kõige kiirem, kulgedes mööda kruusateed pikal sirgel laskumisel. Raja keskosas tuleb ratturitel arvestada aga jõeläbimise ning tehniliste singlilõikudega ning raja teine pool muutub võistlejatele ühe raskemaks.

Premium7 vahefiniš, kus antakse preemiapunkte neljale esimesele, asub raja viimases kolmandikus, vähem kui 20 km enne lõppu Kuremaa suusaradade juures. See on ka pealtvaatajatele hästi ligipääsetav koht, vaid kahe kilomeetri kaugusel stardi/finišipaigast.

Lisaks Everesti kiirenduslõigule ja vahefinišile on Kalevipoja rattamaratoni traditsiooniline osa Würth mäkketõus, maratoniraja 56. kilomeetril, mis viib sõitjad 144 meetri kõrguseni merepinnast ulatuva Laiuse mäe. Tõusu pikkus on kokku 361 meetrit, mille jooksul tõusevad ratturid kokku 42 meetrit. Keskmine tõusunurk on 13%, kuid maksimaalne tõusunurk koguni 30%. Eelmisel aastal oli Laiuse mäe tõusul kiireim aeg 1 minut ja 11 sekundit.

Korraldajate poolt teenindab võistlejaid rajal neli toitlustuspunkti. Lisaks on ratturitel võimalus saada võistluslinnakus Dorpat SPA teenindajatelt võistluseelset ja võistlusjärgset massaaži.

Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/kalevipoja-rattamaraton/

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss

11. augustil kell 15.00 algava bändilahingu idee on koondada Jõgevamaa ja selle naabermaakondade noori muusikuid, pakkuda artistidele uusi väljundeid ja populariseerida musitseerimist Jõgevamaal. Lisaks võimalusele pääseda Noortebänd 2012 eelvooru demovoorus osalemata, antakse konkursil välja ka eriauhind parimale
live-bändile, kes saab võimaluse ühe põhiesinejana astuda üles sama päeva õhtul toimuval festivalil Torma Tornaado. Loe edasi: Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss

Kuremaa külapäeval sai “Oma Mariga” suu magusaks

Laupäeval  Jõgeva vallas  Kuremaal peetud külapäeval imetleti ja maiustati  “Oma Marit “. Sellist nime kandis vaarikatort, mille Riigikogu liige Marika Tuus-Laul esitas  konkursile “Perenaise marjakook”, kus küpsetis teise koha vääriliseks tunnistati. Peapreemia andis žürii Kuremaa naise Tiiu Väljaotsa tehtud tordile.

Kuremaal elab Jõgevamaal ja kaugemalgi hästi tuntud vaarikakasvataja Endel Sööt, kellelt Marika Tuus-Laulgi on sageli marju ostnud. Konkursiks valmistatavale tordile otsustas ta siiski korjata metsvaarikaid. Marjule läks ta koos abikaasa Uunoga, kellega tutvumise ja leibade ühte kappi panemise tõttu Marikast kuremaalane saigi.

“Uuno kloppis ka parajalt suure koguse vahukoort. Huvitava maitse saamiseks lisasin tordile ka tilgakese konkjakit ja samuti metsapähkleid. Kasutasin ka vaniljekaunu, mida tänavu kevadel tõin Aafrikast Ugandast, kus viibisin erinevate maailma riikide parlamendisaadikute kokkusaamisel,” kõneles Tuus-Laul.

Kokku esitati konkursile kaheksa küpsetist. “Traditsioon korraldada külapäevi hoiab ja tugevdab inimeste üksmeelevaimu, aitab  suhelda ja plaane seada. Neile aga, kes kunagi siit mujale elama kolinud ja nüüd külapäevale tulevad, pakub see sündmus võimaluse taaskohtumiseks oma kodupaiga, tuttavate ja sõpradega,” ütles Marika Tuus-Laul.

Hommikust hilisõhtuni kestnud külapäeva peeti Kuremaal teist korda (esimene toimus 2010). Korraldajaks oli Kuremaa külaselts eesotsas Aimar Pihlakuga, kes saanud tuntuks ka ansambli “Vana kallim” laulja ja pillimehena. Enamik ettevõtmisi sai teoks külapatsil, mille rajamiseks koostas projekti külaseltsi juhatuse liige Uuno Laul.

Kohaliku elu suursündmuseks sai valmis  ka külaseltsi uus lipp, millel on kujutatud Kuremaal sageli pesitsevat lindu kurge, Kuremaa järve ja looklevat maastikku. Lipu kavandi autoriks on kunstihuviline kuremaalane Kai Lippur.  Tiitli “Kuremaa kõrgeim tunnustus 2012 ” sai kauaaegne kultuuri-ja spordielu edendaja Vello Pütsep, kes on Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja ja mitmete ansamblite juhendaja.

Jaan Lukas

Jõgevatreff toob Kuremaale ligi 2000 mootorratturit üle maailma

Jõgeva lähistele Kuremaale on sel nädalavahetusel oodata ligi 2000 mootorratuurit üle maailma. Eile, 26. juulil 2012 algas neli päeva kestev 21. rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff.

Motokokkutuleku raames toimub ka motoparaad Kuremaalt Jõgeva linna, kus mootorrattad kesklinnas peatuvad ning kõigile huvilistele tutvumiseks kesklinna parklad hõivavad. Mootorratturite kolonn stardib Kuremaalt laupäeval kell 11.45 ning saabub Jõgevale orienteeruvalt kell 12. Lisaks toimub Jõgeva kesklinnas võrride võidusõit, mille eelsõidud algavad juba kell 9.30. Võistlussõidud algavad linnas kell 12.30.

XXI Jõgevatreffi motoparaadist võtab teist aastat ratturina osa ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kelle ülesandeks on hoida mootorratturite kolonnis Jõgeva lippu kõrgel.

Laini sõnul on Jõgevatreff olnud ikka üks suve oodatumaid sündmusi. „21. korda toimuv Jõgevatreff on kindlasti kaasa aidanud inimeste motohuvile,” sõnas Lain. „Loodan näha motoparaadil uusi osalejaid ja huvitavaid mootorrattaid nii Jõgevalt, Eestist kui ka mujalt maailmast, et avastada Jõgevamaa huvitavaid paikasid. Soovin kõigile motomatkajatele turvalist ja sõbralikku teekonda ning huvitavaid kohtumisi!”

Jõgevatreff on 1992. aastal alguse saanud Eesti üks suuremaid rahvusvahelisi mootorratturite kokkutulekuid, mida korraldab Jõgeva MC motoklubi. 2011. aastal oli XX Jõgevatreffi juubelikokutulekul 1800 osalejat. Jõgevatreffi raames toimuvad võistlused, käiakse ekskursioonidel ning esinevad erinevad bändid. Sel aastal astuvad lavalaudadele neljapäeval Crazy Dayz, reedel Kolumbus Kris ning laupäeval Kosmikud. Lisaks on kõik neli päeva puldis DJ Onu Bella.

Rohkem infot Jõgevatreffi kohta!

Kääpal algab täna “Viru tango” uus suvehooaeg

Alates tänasest, neljapäevast hakkab Kalevipoja suveteater Saare vallas Kääpal mängima komöödiat “Viru tango”, mille teemaks  Eesti mehe juhtumised Soomes ja ühtlasi nende soov saada soomlasteks

Kalevipoja suveteatri repertuaaris oli “Viru tango” ka mullusel suvel. “Etenduse populaarsus tõusis  just viimaste mängimiskordadega ja nii otsustasime seda mängida ka tänavu,” rääkis SA Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar, kes on ühtlasi suveteatri eestvedaja.

Lustakas ja rohkete laulude-tantsudega koguperekomöödia „Viru tango“ räägib Eesti hetkeolukorrast ja ühiskonna probleemidest laiemalt kahe soomlaseks ihkava eesti mehe isikliku elu kaudu. Hoolimata argielu raskustest – tööpuudus, rahapanappus – osatakse siiski leida retsept õnneks ja rahuloluks.

“Ühtlasi vaadatakse värske pilguga üle ka eestlaste-soome-eestlaste-soomlaste suhted läbi ajaloo, võrreldakse ühisjooni ja analüüsitakse erinevusi ning ollakse lõpuks sunnitud tõdema, et vennasrahvus seob meid kokku nii heas kui halvas, ” lisas Soosaar.

Soosaare sõnul on võrreldes eelmise aastataga ka mõndagi muutunud: “Selle suve etenduses on uued tantsijad ja amatöörnäitlejad. Seda silmas pidades võiks 26. juuli etendust nimetada ka esietenduseks.  Samas on jälle kolm noort samad, kes eelmiselgi suvel. Suveteatri külastaja leiab kindlasti ka uusi nalju ja huvitavad tantsukavad, mis  Kaisa Oja ja Marko Mehise loodud.”

“Viru tangot” mängitakse Kääpal SA Kalevipoja Koda maa-alal  26.-29. juulini ja 31. juulist-5. augustini kokku 10 etendust. “Kedagi väravate taha ei jäeta ja ära ei saadeta. Mahutame kõik inimesed ilusasti ära,” ütles Soosaar istekohtade arvu kohta.  Tangole  tulijatel on võimalus külastada Kalevipoja muuseumit ja saada eredaid elamusi Krati seikluspargis.

“Viru tango” kirjutas Soome kirjanik Veera Marjamaa, Soomest on ka lavastaja Kankku Kinkkunen. Kandvad rollid on kutselistel näitlejatel. Villut mängib Mart Toome, Matit Saare vallast võrsunud Anti Reinthal ja Kalevipoega Marko Mäesaar. Trupi suurus on 15 inimest. Mitmed harrastusnäitlejad on endale ise ka kostüümid valmistanud.

Kalevipoja suveteater loodi 2009. aastal. Varem on repertuaaris olnud näitemängud: seikluslik komöödia kogu perele “Kalle Blomkvist ja Rasmus” ja muistsetest aegadest jutustav “Välek”.

Jaan Lukas

Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattisen esinevad Mustvees heategevuskontserdil

Homsel heategevuskontserdil Mustvees kõlavad Tanja Mihhailova (fotol) ja Mihkel Mattiseni esituses nii eesti- kui ka venekeelsed laulud. Ühe laulu pühendavad muusikud ka Mustvee linnale. Kontserdil kogutud annetustest toetatakse Mustvee ja Kasepää lasteaedu.

Tanja Mihhailova sõnul tulevad kontserdil esitamisele juba ammustest aegadest populaarsed lood eesti ja vene keeles. “Laulame laule “vanadest” filmidest ja samuti kõlab Mihkel Mattiseni looming. Kindlasti on võimalik kaasa laulda, kusjuures meile väga meeldib, kui publik seda teeb ja meie esinemisele nii omapoolse panuse annab, ” ütles lauljatar. “Meil on ka üks tore mereteemaline lugu, mille pühendame Mustveele.”

“Kontserti annan Mustvees esmakordselt, kuid ilusaid elamusi olen siit saanud varemgi,” lisas Venemaal sündinud ja Kohtla-Järvel kasvanud Mihhailova. “Sõitsin sealt sageli läbi  kodu-ja kooliteel, kui Viljandi kultuuriakadeemias tantsueriala õppisin. Soovisin siis superhead kala osta, kuid buss ju ei oodanud. Nüüd, kui endal auto on, saan seda teha. Alates lapsepõlvest on mul meeldinud Peipsi järves ujuda ja selle rannikul päevitada.”

Kultuurisündmuse idee algataja ja peakorraldaja, Riigikogu liige Aivar Kokk ütles, et  heategevuskontsert Mustvees oli plaanis juba pikemat aega. “Kohalike elanikega nõu pidades leidsime, et selle läbiviimiseks sobib väga hästi Mustvee linnapäev, kui linn iseäranis rahvarohke ja kuulajaid-kaasaelajaid tuleb lähemalt ja kaugemalt. Arvestades kahe kogukonna kultuurihuvidega otsustasime kutsuda laulma ja musitseerima Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni. Koostööpartneriteks ja toetajateks tulid lahkesti Mustvee linnavolikogu ja linnavalitsus ning Kasepää vallavolikogu ja vallavalitsus,” ütles Kokk.

Kontsert on tasuta. Võimalus on aga annetada  Mustvee ja Kasepää lasteaedade heaks.

“Mustvee lasteias kasutatakse  annetusrahasid kasutada mängumaja või mänguväljaku ehitamiseks,” ütles linnapea Pavel Kostromin, kelle arvates on Tanja Mihhailova ja Mihkel Mattiseni linnapäevadele esinema kutsumine igati hea valik. Kasepää lasteaia juhataja Maris Rohtla sõnul sisustatakse annetuste eest mitmed  mängunurgad ja muretsetakse mänguraudtee- ja maantee.

Heategevuskontsert Mustvee kultuurikeskuse laululava esisel platsil algab keskpäevatunnil.
Jaan Lukas  

Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel

Sadala külade seltsi rahvamaja.

Eesti külaliikumise Kodukant ja kohaliku elu edendajate koostöös kujunevad tänavuse suve üheks märkimisväärsemaks sündmuseks maaelus avatud külaväravad, mille raames mõtteerksuse ja huvitavate ideede elluviimisega silma paistvamad paigad end lähemalt ja kaugemalt saabujatele mitmekülgselt tutvustavad. 21 . juulil avatakse külavärvad Sadalas, kus tegevust jätkub hommikutunidest hilisõhtuni.

Sadala külade seltsi juhatuse esimees Pillet Tutt märkis, et põhjusel, et juba ammustest aegadest on paikkonna inimeste kooskäimiskohaks rahvamaja, toimuvad ka  avatud külaväravate sündmused selle hoone õues ja ka majas sees.

Muusikalised etteasted on Sadala naisrühmalt Tanstulust, naisansamblilt, Torma valla segakoorilt Sõbrahing ja teistelt esinejatelt. Ka päevajuhid sõnakunstnikud vennad Karl ja Tanel Sakrits leiavad aega laulmiseks ja pillimänguks. Õpitubades harjutakse käsitööoskusi, näiteks kudumist kangastelgedel, meistrid õpetavad ka kangastelgedele vajalike vahendite panemist. Telgedel kudumist  on tehtud varemgi, kuid nüüd on rahvamajas avatud käsitöötuba. Loe edasi: Tõukoerad, sabatants ja Untsakad
Sadalas avatud külaväravatel

Sadalas vaadatakse Avatud Külaväravatel maailma ka läbi “Roosade prillide”

Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri näiteseltskond proovis juuni 2012

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialistist ja kodukandi elu eestvedajast Pille Tutist saab sotsioloogiaprofessor Bordonossov. Toitlustusettevõtja Luule Väin sõidab jõuka daamina ringi Eestis seni ainulaadse uunikumautoga. Nendele ja mitmetele teistelegi huvitavatele ümberkehestamistele saab kaasa elada sündmuse „Avatud külaväravad“ raames kaasa 21. juulil Sadalas, kus Sadala Külade Teater mängib Hugo Raudsepa näidendit Roosad Prillid.

Sadala ja ümberkaudsete külade elanikel tekkisid juba paar aastat tagasi mõtted oma harrastusteatri loomiseks. Idee sai teoks tänavu talvel. Juhendajaks ning lavastajaks kutsuti kultuuri- ja seltskonnategelane Valdi Reinas Palamuselt. “Oskar Lutsu loomingut on seoses tema ja „Kevade“ juubeliga tänavu piisavalt mängitud. Seda tehakse ka minu kodupaigas Palamusel. Nii otsustasime koos kohalike näitlemishuvilistega Sadalas vabaõhulavale tuua hoopiski Hugo Raudsepa näidendi “Roosad prillid “. Enamikel siinsetel inimestel puudub varasem näitlemiskogemus, sest näitetrupp alles loodi.  Vaatamata sellele kulges osatäitjate leidmine üsna kiirest. Sageli ergutas-julgustas üks külaelanik teist mängima tulema.”

Loe edasi: Sadalas vaadatakse Avatud Külaväravatel maailma ka läbi “Roosade prillide”

Mõnusate mõtete mess ootab viimaseid registreerijaid

Üks väike Jõgevamaa küla, kelle tunnuslauseks on Jõgevamaa jõhvikas ootab positiivselt mõtlevaid ja maailma muuta soovivaid vahvaid inimesi Mõnusate Mõtete Messile, mis toimub 4. augustil 2012 Juula külas. Osaleda soovivatel seltsidel ja organisatsioonidel on aga registreerumisega aega veel vaid selle pühapäeva, 15. juulini. Loomulikult on oodatud kõik niisama kuulamis- ja kaasamõtlemishuvilised.

Tegemist on vabaõhuüritusega, kus mitmed seltsid üle Eesti astuvad oma boksiga üles, tutvustavad oma tegemisi ja näitavad oma tooteid-teenuseid. Kõik kohaletulijad osalevad maa- ja külaelu puudutavates teematubades: külanoore kükitamise koht, kesk-ea-rõõmud, penskarite teemaja ja maailmalõpu ennetamise tuba. Toimub hingega asjade oksjon, mille tulu läheb Tabivere hooldekodule. Oksjonile oodatakse igalt seltsilt midagi isetehtut.

Loe edasi: Mõnusate mõtete mess ootab viimaseid registreerijaid

Tartu ja Jõgeva kinnitavad sõprust Tartu Rulluisusprindil

SEB 5. Tartu Rulluisumaraton Foto autor: Taavi Kottise

11. augustil toimub teist korda Tartu Rulluisusprint, mille avasõidu teevad üheskoos Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kuna selle aasta SEB Tartu Rulluisumaratoni trass toob esmakordselt Jõgevalt Tartusse, siis on just selle aasta august parim aeg kahe linna vahelist sõprust kinnitada ning ühtlasi avada sümboolselt SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni uus trass.

Jõgeva linnapea Kalmer Lain on sprindi suhtes positiivselt meelestatud:„Kuna Jõgeva ja Tartu vahel saab terves pikkuses sõidutee korda, siis paraneb oluliselt ühendus ja sõprus kahe linna vahel. Ja mis saab alustuseks parem olla kui teha üks väike soojendussprint Tartus järgmise päeva Jõgevalt Tartusse sõiduks.“
Loe edasi: Tartu ja Jõgeva kinnitavad sõprust Tartu Rulluisusprindil