Rubriik: Ida-Virumaa

Haridusfestival uurib ettevõtlikku õpet

Homsest  kuni 2. novembrini toimub Jõhvi Kontserdimajas üle-eestiline haridusfestival, mille keskseks teemaks on koostöö õpetaja, õpilase ja koolivälise organisatsiooni vahel. Festivalile on oodatud osalema kõik haridustöötajad, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ning pered. 

 Järjekorras juba teine haridusfestival annab põhjaliku ülevaate võimalustest ja praktikatest, kuidas arendada ettevõtlikkust ja keskkonnateadlikkust igapäevases õppetöös ning millised on senised kogemused nii Eestis kui mujal maailmas.

Festivali konverentsidel, töötubades, messil ja Ahhaa keskuses on võimalik tutvuda heade näidete ja asjalike juhenditega – kuidas elavdada ja arendada õppetegevust koostöös kooliväliste organisatsioonidega.

Haridusfestivali korraldavad Ida-Viru Ettevõtluskeskus, TÜ Narva Kolledž, Keskkonnaamet. Partner on Entrum.

Narva kutsub tutvuma meistriklassidega.

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK)  saab täna algaval koolivaheajal 25.-29. oktoobrini tutvuda kooli õppimisvõimalustega.

„See on hea võimalus sisustada aktiivselt õpilaste koolivaheaeg ning anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina
Veidenbaum.

Kool korraldab erinevaid meistriklasse ja ekskursioone eesmärgiga lähemalt tutvustada tänapäevase sisseseadega õppeklasse ja töökodadsid, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.  „Meie kodulehel on üleval täpsem informatsioon erialade kaupa ning seal saab ennast ka registreerida erinevatesse meistriklassidesse. Ootame õpilasi ja nende vanemaid meie kooli poolt pakutavate õppimisvõimalustega tutvuma,” ütles Veidenbaum.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse,infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Allikas: Toomas Kään

Avinurmes aidatakse küpsetades elulaadi kujundada

Neljapäeval, 21. oktoobril kell 18 toimub Avinurme elulaadikeskuses sügisõhtusse sobiv küpsetamiskursus.

Plaanis on teha pitsarulle, kohupiima-vaarikakooki ja martsipanitrühvleid. Juhendab Janne Juuse.

Juba mõne nädala pärast, 6. novembril on kokandushuvilised oodatud küpsetamisõhtule, mille teemaks on erinevad jahud: kaerajahu, speltajahu, maisijahu jne. Teadmisi jagab Angelica Udeküll.

Kõik küpsetuskursuste koogid ja pirukad süüakse kohvilauas koos ära.

Rohkem infot: www.elulaadikeskus.ee

Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.

Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium

Narva lasteülikool alustab neljandat hooaega

Narva lasteülikooli õppeaasta avaaktus toimub 16. oktoobril, avaloengu peab akadeemik ja lasteülikooli patroon Ene Ergma, teatas Narva linnavalitsus.

Sügissemestril on plaanis viis loengut Narvas ja neli Tallinnas, kevadel toimuvad loengud Narvas ja Tartus. Lasteülikoolis on sel semestril uued lektorid Marju Lauristin, Ivar Leimus, Martin Vällik ja Richard Villenberg. Jätkavad ka selles koolis juba tuntud Jaak Kikas, Birute Klaas, Maaja Vadi, Sulev Mäeltsemees.

Õppeaasta jooksul tehakse Tallinna ja Tartu lastele kaks ekskursiooni Narva. Eelmistel aastatel on Narva lapsed käinud ekskursioonil Tallinnas ja Tartus. Sellel aastal osaleb projektis 150 last.

Eesti esimene lasteülikool asutati 2007. aastal. Lasteülikooli on tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga.
Narva lasteülikool kuulub Euroopa lasteülikoolide võrgustikku. Lasteülikooli tegevust toetab SA Archimedes.

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Kukrusel avatakse homme maailma esimene Polaarmõis

Miks mammutid välja surid? Kus asub Sannikovi maa? Nendele küsimustele võib vastuse saada homme Ida-Virumaal Kukrusel maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli kodupaigas uksed avavas maailma esimeses Polaarmõisas.

Vastvalminud Kukruse Polaarmõisas on väärikas ajalugu ja põnev teema esitatud modernselt interaktiivsel moel. Külastaja saab astuda 19. sajandi lõpu polaarlaeva kajutisse, vaadelda polaartaeva tähti, diskuteerida Robert ja Eduard von Tolliga ning filmide ja interaktiivsete maakaartide kaudu sooritada retke von Tolli unistuste sihtpunkti Sannikovi maale. Soovi korral saab ennast jäädvustada ajastutruudes rõivastes ja panna oma unistused kirja gooti stiilis.

Aastaid eitavatest vastustest hoolimata Kukruse mõisa renoveerimise eest võidelnud Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul oleks patt Eesti inimestele polaartemaatika tutvustamisel jätta kasutamata fakt, et maailmakuulsa polaaruurija Eduard von Tolli juured on just Ida-Virumaal Kukrusel.

“Maailma esimese Polaarmõisa avamine on oluline samm nii vallaelanike kui ka kogu Eesti rahva jaoks,” rõõmustas Etti Kagarov. “Lähimad Von Tollide teemalised muuseumid on Venemaal  ja Norras, kuid sarnast Polaarmõisa kontseptsiooni pole varem loodud. Tulevikus kujuneb mõisast temaatiline õppe-ja meelelahutuskeskus.”

Kukruse mõisa renoveerimist rahastas Eesti Regionaalarengu Fond meetme “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” raames 24,5 miljoni krooni ulatuses.

Info lahtiolekuaegade ja piletihindade kohta www.kukrusemois.ee

Šamaani tee algkursus taas algamas

9. – 10. oktoobril 2010 toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, so oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast.

Kursus algab 9. oktoobri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 10. oktoobri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursus on tasuline. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 5557 7795, maa@ilm.ee või telefonil 528 6357.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Narvas jätkub elektroonika ja ohtlike jäätmete kogumine

Täna jätkub Narvas projekti „Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete kogumisring aiandusühistutes“ IV etapp. Projekti raames avaneb aiandusühistute liikmetel võimalus tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud selleks ettenähtud peatuskohtades.

Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub järgmise ajakava järgi: http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/uudised/page:2998

Allikas: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet

Nädalavahetusel saab Mikk Sarve talus väelaulu õppida

Väelaulu kursus toimub 25.-26. septembril Mustveest 3,25 km põhja pool Peipsi kaldal Vilusi külas Mikk Sarve talus. Õpetab Mikk Sarv.

Kursusel käsitletakse laulu vahendi ja väeallikana šamaanipraktikas. Kasutatakse laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Maagiline laulmine oli keskne ja kõrgelt arenenud Põhjamaade varajases šamanismis regi- ja runolauludena. Kursusel kasutatakse laulmise kui vaimustumise vanu traditsioone ning võimalust tajuda meie laulude ja hääle rituaalse kasutamise vahelist sügavat seost teiste aegade ja kultuuridega.

Väelaulmisel ei järgita meie kultuuris heakskiidetud laulmise reegleid. Laul on metsik, looduslik jõud nagu tuul, päikesepaiste ja äike ning šamaani kombel laulmine viib sageli teisenenud meeleseisundisse, kus laul ise laulab meid. Seetõttu pole üldsegi vajalik oskus “laulda” tavatähenduses.

Kursus algab kell 10. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva lõuna ajal. Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi või trumm, kui on olemas.

Söömine on ühises perelauas, magada on võimalik kursuseruumis, kaasa magamiskott ja matt küljealuseks, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele. Riietuda nii, et tunnete end mugavalt. Kursus on tasuline.

Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 55577795

Uljastel selgusid Eesti parimad spinningistid

Uljatse järve ääres peeti läinud laupäeval Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis, teatas Virumaa infoprtaal. 
Kehva ilma trotsides võeti viie tunni jooksul järvest välja hulgaliselt  kaalukaid kalu — hauge ja ahvenaid.


Võistlejaid kogunes poolsada, kohal oli kogu Eesti paremik eesotsas Erki Oppega, kes on kuulunud juba mitukümmend aastat nii Eesti kui ka Baltikumi kalasportlaste tippu.

„Soovisime kasutada ja näidata võistluste läbiviimisel eelkõige Rakvere  lähikonnas asuva Uljaste järve potentsiaali, sest selle näol on tegemist areneva kultuuri- ja looduskeskonnaga,” ütles võistluse korraldaja,  Rakvere spordikeskuse direktori asetäitja Allan Jaakus.



Meeste arvestuses saavutas esikoha Alar Ruzits, kelle saagi kogukaal küündis ühe haugi näol 2278 grammini. Talle järgnesid teisena  meisterlikult hulgaliselt ahvenaid püüdnud Erki Oppe (1372 g) ja  kolmandana Mati Banhard (1252 g).

 Naistest teenis esikoha Julia Ivanova (144 g) ja noorte arvestuses Georg Semenovski (574 g).

Narva on eilsest Eesti sügispealinn

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp andis eile Narva linnuses Narva linnapeale Tarmo Tammistele üle sügispealinna tiitli ning vastava tunnistuse.

Tiitli pidulikul üleandmisel osalesid ka talvepealinna Otepää ning kevadpealinna Türi esindajad. Tervitussõnadega pöördus kohalolijate poole Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

Tunnistuse kohaselt kehtib Narvale antud sügispealinna tiitel astronoomilise sügise algusest (23. septembrist) kuni astronoomilise talve alguseni (21. detsembrini).

Narva saab sügispealinna tiitli juba kolmandat korda. Esimest korda kandis Narva linn sügispealinna austavat tiitlit 1999. aastal ning 2009. aastal sai Narva linn taas sügispealinnaks.

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Jõhvis peetakse pühapäeval vähemusrahvuste festivali

Pühapäeva, 26. septembril kell 11.30-19 peetakse Jõhvi kontserdimajas unikaalne VII vähemusrahvuste kultuurifestivali “Rahvuskultuuride loomepada”. Kõik külalised – nii lapsed kui ka täiskasvanud – leiavad omale huvitavat tegevust. Sissepääs on tasuta.

KAVA:

11.30 Festivali, näituste ja meistriklasside avamine.
11.30 – 19 Raamatunäitus, rahvusliku käsitöö näitus, lastejoonistuste näitus „Maa värvid“, meistriklassid “Rahvuslikud nukud” (juh Marina Tee), ”Niplispits”(juh Olga Kublitskaja), “Pärltikand” (juh Anna Võlu) jm.
12 – 14 Rahvuslikud mängud lastele.
12 – 14.30 Konverents „Lugemisaasta 2010“.
Osalevad kirjanikud Jelena Skulskaja ja Arvo Valton ning ajakirjanik Juku-Kalle Raid.
13- 15.45 Vaba lava.
Esinevad rahvuskultuuriseltside kollektiivid ja üksikesinejad.
16 Galakontsert.
Külalisena folklooriansambel „Jarõtsa“, Verhnedvinsk, Valgevene.
19 Festivali lõpetamine.

Esimest korda peeti Ulvi külalaata

Eile, 18. septembril peeti Ida-Virumaal Ulvis esmakordselt ajaloos laata. Laada korraldas Ulvi naisteühendus.

Laat toimus Ulvi rahvamaja esisel platsil. Natuke küll tibutas vihma, kuid laadalisi see ei häirinud. Müügiletid olid korraldajate poolt ette valmistatud, osa kaupa müüdi ka autokapottidelt. Oma kaupa pakkus 13 müüjat. Kaubeldi aedviljade, taimede, käsitöö, raamatute, puidutoodete, lasterõivaste ja meega. Kohapeal pakuti sooje pirukaid ja tasuta pannkooke.

Selgus, et puudu tuli kartulist ja küüslaugust. Talunikud, müüge Ulvi rahvale kartuleid! Ühel müüjal said õunadki otsa. Arvatavasti muutub Ulvi laat traditsiooniliseks ürituseks.

Ella Kraav

Nädala pärast on Mäetagusel moosi- ja pannkoogipidu

Tuleval laupäeval, 25. septembril toimub Ida-Virumaal Mäetaguse rahvamajas moosi- ja pannkoogipidu „Mäetaguse moos 2010”, kus selguvad nii tublimad moosikeetjad kui ka parimad purkide kaunistajad.

Üritusel valmib ka valla suurim pannkoogitort, pakutakse musikalist meelelahtútust ning tunnustatakse fotokonkursi „Suveaeg Mäetaguse vallas” parimaid.

Moosipurke oodatase Mäetaguse rahvamajja hiljemalt 24.septembriks. Lisainfo telefonil 3366960 või www.maetagusevv.ee.

Sillamäel on nädalavahetusel laadamelu

18.–19. septembril toimub Sillamäel Konsumi-esisel platsil kella 10–18 sügislaat.

18. septembri laadaprogrammis on linna lasteaedade, muusikakooli, huvi- ja noortekeskuse, kultuurikeskuse, Ukraina kaasmaalaskonna Vodograi, Aikido klubi Momiji Dojo esindajate ülesastumised. Külalisena esineb Sillamäe ansambel Otvetnõi Hod eelmise sajandi viimaste kümnendite tantsuhittidega.

Pakutakse muudki meelelahutust: ATVd, elektriautod, batuudid, ratsutamine. Üritusel on avatud söögi- ja joogipunktid, müügipaviljonid.

Laata korraldavad Sillamäe linnavalitsus ja noorteorganisatsioon ESN.

Ettevaatust! Pikanäpumehed tegutsevad

Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.

Lohusuu vallamajast varastati  nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.

“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”

Järgmisel laupäeval on Konju külapäev ja Mihklilaat

Ida-Virumaal Toila vallas Konju külas toimub nädala pärast 18. septembril algusega kell 10 Konju külapäeva raames Mihklilaat.

Meelelahutust kogu perele pakutakse hilisõhtuni.

Laadal saab müüa käsitööd, talutooteid ja aiasaadusi. Kavas on käsitöönäitus, käsitöötoad, Konju näitering etteaste, Konju laulupundi esitused, sportlikud mängud kogu perele, loterii, oksjon, juurikakonkurss, laste ja noorte etteaste, seltskonnatantsud ja -laulud ning tantsuõhtu üllatusesinejaga.

Esinevad valla laulumeistrid viisikoor Päikesekillukesed ja ansambel Siuru ning rahvatantsurühmad Voka, Vokiratas ja Kiiguri.

Külapäeva ja Mihklilaata korraldab MTÜ Konju Maanaiste Selts, tel 5650 3680.

Rakveres ja Narvas esinevad Tiibeti mungad

Kaheksa Tiibeti munka esitavad täna kell 19 Rakvere eragümnaasiumis ja homme kell 19 Narva kultuurimajas Rugodiv budistlikke rituaale ja traditsioonilisi kloostripidustuste tantse.

Tiibeti munkade kontsert aitab taas ellu ärgata ajaloolisel Tsekarmo-nimelisel budistlikul kloostril Himaalajas, kust kõik esinevad mungad pärit on. Tsekarmo klooster asub Ladakhis, India põhjapiiril vastu Tiibetit. Ladakhi nimetatakse hellitavalt Väikeseks Tiibetiks.

Etenduse teises osas tulevad lavale nomaadide ja legendaarse tiibeti rahvuskangelase Gesari tantsud. Eestis elav tiibeti laama Sangyas peab väga oluliseks, et eesti publik saab osa autentsest kloostrikultuurist, mis Tiibetis on hävimisohus.