Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk pole ainult muusika festival. Juuri uuritakse ka looduses. Nagu ikka on tänavuseski programmis loodusretk Tiit Leitoga, mis on osalejate seas alati kõrgelt hinnatud. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.
„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,“ kirjeldab külastatava koha eripära Leito ise.
Loodusmees ja -fotograaf, kelle suureformaadiliste piltide näitusmüük on samaaegselt avatud nii Kõpu majaka kohvikus kui ka Heltermaa käsitöömajas, lubab näidata valgusküllaseid nõmmemetsi ja kauneid samblikumännikuid, jutustada liiviku tekkeloo ning rääkida taimedest ja loomadest. Samuti uuritakse jälgi liival ning maitstakse esimesi valminud mustikaid.
Retk kestab kokku neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit, nii et osalejatel ei tasu väsimust karta. Buss põnevale matkale väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 5259525.
Varasematel aastatel on folgilised koos Leitoga saanud tutvuda Hiiumaa pankade, looalade, luidete, Aruselja soomaastike ja seal asuva talu kultuurilooga.
Seitsmes Hiiu Folk toob 14.–17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid, nende seas näiteks Paabel, Indigolapsed, Liisi Koikson, Bonzo, vennad Urbid, Henry Laks, Jaak Johanson, Kihnu Poisid.
Hiiu Folki on hinnatud omalaadse rahuliku õhkkonna pärast, milles mängivad oma osa nii saar, meri, kadakad ja muusika kui ka tänapäeva festivalidel ebatavaline otsus mitte müüa ja tarbida alkoholi.
Festivali täpse kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee
Rubriik: Hiiumaa
Hiiumaa grillib Hellamaa rannas
9. juulil toimub Hellamaa rannas Hiiumaa Grillfest. Esimest korda mahub selle sisse ka hiiumaist toitu tutvustav üritus, kus huvilistel on võimalik kaasa lüüa erinevates toidutöötubades: maitsta ja katsetada näiteks vorstitegu või siis vaadata ja nautida kohaliku toidu valmimist. Eesmärgiks on propageerida hiiumaist maitset ja põnevaid menüüsid. Valik on üsna lai: esindatud on koduleib, läätserokk, häbelikud heeringad, suitsuliha/kala, kitsejuust jpm maitsvat. Kohapeal on võimalus kõike ka koju kaasa osta.
Grillfesti raames toimub Hellamaa rannas veel kolme valla folklooripäev ehk „Teile-meile folkloorivahetus”, kus oma tervitustega astuvad üles Oru, Taebla ja Pühalepa valla isetegevuslased. Lastele on mõeldud väike pesake, kus saab joonistada, meisterdada või niisama hullata.
Ürituste päev lõppeb õhtuse simmaniga kell 21.
Lisainfo: Klaire Leigri, klaire.leigri@pyhalepa.hiiumaa.ee, tel 463 6849.
Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid
Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:
Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut
E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu
Algused 20.00
Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!
Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg
Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.
1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.
Allikas: rmk.ee
Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud
Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.
Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.
Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.
Allikas: Põllumajandusministeerium
ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.
Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.
Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .
Jazzfestival jaanipäevaeelsel Hiiumaal on suve oodatuim üritus
18.–19. juunil toimub Hiiumaa lõunatipus suve oodatuim jazz-festival Sõru Jazz 2011.
Kadakate ja paatide vahel, maalilise merevaatega Sõru sadamahoones astub kahel päeval üles ligi 50 Eesti parimat jazz-muusikut. Kauneid helisid kutsuvad ellu näiteks noored vokalistid Rebecca Kontus, Hedvig Hanson ja Kadri Voorand. Jazzi kavaga astuvad üles ka sellised tuntud vanameistrid nagu Tõnis Mägi, Els Himma ja Riho Sibul.
Kindlasti on Hiiumaal Eesti parim tuul, meri ja päike – ilusa ilma korral saab kontserti nautida õuemurul. Ja kui tulebki väike vihmasabin, on teatavasti paadikuuris eriti jazzilik heli.
Muusikat siduvad vahetekstid on kirjutanud Janek Mäggi, neid loevad Mait Malmsten ja Margus Prangel.
Sõru Jazz toimub jaanipäeva-eelsel Hiiumaal juba neljandat aastat. Üritus on välja kasvanud Tallinnas asuva Teatri Puhveti Jazzisalongi muusikaõhtutest, mille sagedasemad esinejad ka käesoleva aasta Sõru Jazzil üles astuvad.
Festivali täpne asukoht on Hiiumaal Emmaste vallas Pärna külas. Üritusele saab tulla nii auto, bussi kui paadiga.
Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust
Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.
Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Pühalepa isetegevuslased lõpetavad hooaja kontserdiga
Täna, 27. mail annavad Pühalepa valla isetegevuslased Hellamaa rannas kevadkontserdi. Kaasa teevad väikesed ja suured taidlejad, kirjutab Hiiu Nädal.
Pühalepa vallal on tore traditsioon kutsuda mai lõpus kokku kõik vallas tegutsevad taidlusringid, et anda väike ülevaade nende talvistest pingutustest. „Kuna kõik on pika talve jooksul kõvasti vaeva näinud ja palju selgeks õppinud, siis on kevadkontsert hea koht oma oskuste näitamiseks,” ütles valla kultuuritöötaja Klaire Leigri.
Väga paljudele on see ka peaproov maakonna või üleriigilise laulu- ja tantsupeo jaoks, teistele aga hea võimalus oma tegemisi perele ja sõpradele näidata.
Parimatel aastatel on olnud esindatud kõik valla koolid, lasteaiad ja isetegevuskollektiivid. Ühtlasi on sellest kujunenud Pühalepa valla tänuüritus, kus peetakse meeles ja tänatakse ringide ja kollektiivide juhendajaid ning lõpetatakse uhkelt talvine taidlushooaeg.
Heltermaal on avatud käsitöömaja
Heltermaa sadamas on avanud uksed ka eelmisel suvel tegutsenud käsitöömaja, kus on müügil Hiiumaa käsitöö ja spetsiaalselt Hiiumaa tarvis valmistatud tooted, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.
Heltermaa käsitöömaja on Hiiumaa käsitööliste päralt, kinnitas maja perenaine Heli Hahndorf, täpsustades, et Hiiumaale omast käsitööd, mida saarel ei tehta, tuuakse sisse ka väljast. Näiteks õllekapad tulevad Saaremaa meistritelt.
Kes tahab ise käsitööd teha, saab töötubadesse tulla. Ette teatamata saab teha kahte tööd: portselanimaalimist ja klaasitööd. Ettetellimisel saab käsitöömajas aga 14 töötoa vahel valida, alates seebikeetmisest ja paberivalmistamisest kuni õhulosside ehitamise ja origami valmistamiseni välja.
Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit
Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.
55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.
35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)
Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit
Uus parvlaev Hiiumaa ootab laupäeval perepäevale
Sel laupäeval, 14. mail kell 12-16 ootab Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev Hiiumaa Heltermaa sadamas kõiki väikeseid ja suuri hiidlasi ning teisi huvilisi oma pardale perepäevale.
Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin rääkis, et kuna laevad teevad iga päev tõsist tööd, siis lustimiseks tavaliselt aega ei jää. „Perepäev on teistmoodi päev – seda ei juhtu tihti, et laeva nina naeratavalt kõigile niisama avatud on. Ootame kõiki külla ning laeva saab uudistada ja küsida nii palju, kui igaüks jaksab,“ kutsus Hiiuväin.
Perepäeval tutvustavad laevapere ja kapten Ain Pulk oma uhiuut laeva ning teevad soovijatele ekskursioone laeva südamesse masinaruumi ja kaptenisilda, kuhu tavaliselt reisijaid ei lubata – see on ainulaadne võimalus näha laeva iga nurga alt.
Laulab Hiiumaa oma superstaar Leemet Onno. Päeva ohjab väle madruspoiss Venno Loosaar. Laevapere jagab kringlit ja morssi, iga väike hiidlane saab tasuta jäätise. Lastele toimuvad võistlused ja jagatakse auhindu ning alumine autotekk on muudetud vahvaks mängumaaks. Perepäeva väisab ka Saaremaa Lihatööstuse Notsu.
Algas registreerimine Hiiumaa I Maratonile
Huvilised saavad registreeruda Hiiumaa I Maratonile, mis toimub 4. juunil trassil Kõpu tuletorn – Jõeranna küla – Kõpu tuletorn (rada on mõõdistatud ning omab passi). Registreerida saab täismaratoni 42,2 km ja poolmaratoni 21,1 km jooksule. Samal päeval saab osaleda ka rahvajooksul.
Võistluste peakorraldaja on Kõrgessaare vald, seda korraldatakse koostööd Hiiumaa Spordiliidu, Hiiumaa Kergejõustikuliidu ja Viskoosa Spordiklubiga. Maratoni juhendid asuvad www.hiiumaasport.ee lingi juhendid all.
Täiendav info Anton Kaljula, tel 5055129
Hiidlased taasavastasid saapamäärde
MTÜ Ajaloolised Võtted töötas välja uus-muistse toote: saapamäärde. Suitsulõhnalises määrdes leidub peale searasva, mesilasvaha, taruvaigu, männitõrva ja tökati ka üks eriline komponent: vigrimahl.
Tegemist on hülgerasvaga, mis saadud õnnetult hukkunud loomadest hülgenülgimise töötubade käigus. Toodet tehti vaid 180 karpi ja see läheb peamiselt sõpradega vahetamiseks.
Allikas www.saarlane.ee
Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli
Hiiumaa tööõpetajad kutsuvad kõiki, kellele meeldib tehnika ja konstrueerimine, sport, hea tuju ja muu taoline, võtma osa maakondlikust õpilasüritusest „Seebikate Rallist“.
Osalema oodatakse koolide-, klasside-, perede-, sõprade-, autokodade-, tehniliste klubide jne. meeskondi üle kogu maakonna. (Pange meeskondadele ka nimed, millega saate registreeruda.) Osalejal tuleb luua oma sõiduk. Üritusest võivad osa võtta üksikosalejad kui ka meeskonnad. Auto konstruktsioonile esitatakse ainult kolm kohustuslikku tingimust:
1. Mootori puudumine (auto veereb kaldteel)
2. Rooli olemasolu (sõiduk peab olema juhitav)
3. Pidurite olemasolu (auto peatamine)
Muid piiranguid autode konstruktsiooni, materjalide ega mõõtmete osas ei ole. Teretulnud on autode omapärane väljanägemine. Autod võivad olla kaunistatud visuaalse või tekstiinformatsiooniga (näiteks reklaam), mis aga ei tohi olla vastuolus esteetikanormide ega seadusandlusega. Kokkuvõtete tegemine toimub kahes kategoorias. Eraldi hinnatakse trassi läbimise kiirust (ajaliselt), sõiduki juhitavust (slaalom) ning eraldi konstruktsioonide väljanägemist ja originaalsust. Loe edasi: Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli
Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”
13. aprillil 2011.a. algusega kell 11.00 korraldab Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo koostöös partneritega Kärdlas, Tuuru majas teabepäeva “Teadlik kalur”. Tegemist on ennetustöö raames korraldatava infopäevaga, mille eesmärgiks on kalurite ja kalapüügiga tegelejate teadlikkuse tõstmine meresõiduohutusest, merepäästest, esmaabist ning kalapüügijärelevalvest.
Teabepäeva kava: Loe edasi: Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”
Hakatakse uurima karjavalvekoerte kasutamisvõimalusi saarte lambakarjades
Rahvusvaheline projekt “Knowsheep” (“Tunne lammast”) selgitab välja, kui mõttekas on saartel kasutada lambakarjade kaitsmiseks karjavalvekoeri.
Projektijuht Riina Kaljulaid Eesti maaviljeluse instituudist rääkis, et karjakoerte kasutamine on saartel küllaltki aktuaalne, sest saartel on väga palju looduskaitsealuseid loomi ja linde, keda ei tohi küttida ega tõrjuda, kuid kes teevad kahju lambakasvatajatele. Väljaõpetatud karjavalvekoerad on tõelised karja kaitsjad, kes liiguvad kogu aeg koos karjaga.
Projekti raames kaardistatakse kiskjate tekitatavate kahjude ulatus ja valitakse välja mõned talud, kus hakatakse kutsikaid treenima ja jälgitakse nende tõhusust karja kaitsmisel.
Projekt võtab uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Samuti hinnatakse piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist. Lambakasvatajate endi palvel võetakse tõsisema uurimise alla lambaparasiidid, sest rannaaladel on teistsugused parasiidid kui sisemaal.
Projekti “Tunne lammast” eesmärk on arendada lambatoodete kasutamist ja lambakasvatust. Projekt kaardistab lambakasvatuse probleemid Läänemere saarestikus ja töötab välja strateegia. Muuhulgas rajatakse projekti raames Kuressaare turuhoone II korrusele lambateavituskeskus.
Projekti juhtpartner on Eesti maaviljeluse instituut ning partnerid Eestist MTÜ Saaremaa Vill, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ja Soomest HAMK (Hämeen Ammattikorkeakoulu), Turu ülikool, MTT (Maa- ja elintarviketalouden tutkimuskeskus) ja Västabolandi linn. Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi rahastatud projekti “Tunne lammast” kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.
Ain Lember, Hiiu Nädal
Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal
Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.
2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.
Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.
Allikas: meiemaa.ee
Toetagem pere kaotanud Sandrit!
Kõrgessaare vald on algatanud annetuste kogumise Hiiumaal traagilises liiklusõnnetuses vanemad ja õe kaotanud Sanderi toetamiseks. Annetuse saab teha arvenumbril 221030252733, Sander Soop.
Heltermaa-Rohuküla jäätee on avatud
Tänasest on ametlikult avatud Heltermaa-Rohuküla jäätee, annab teada ajaleht Hiiu Nädal.
Praegu on jäätee pikkus 26,5 km ning sellel võivad sõita kuni 2,5 tonni kaaluvad autod. Jääteele pääsemise kohti valvatakse ööpäev ringi mõlemal pealesõidul. Kui ilmaolud lubavad, on jäätee on avatud kella kaheksast hommikul kella poole kuueni õhtul. Jääle minekut hakatakse reguleerima valgusfooriga. Enne jääteele minekut võiks sõiduolude kohta infot küsida jäätee valvurilt.
Jääteede peal on lubatud sõita kuni seitsekümmend kilomeetrit tunnis. Autode vahekaugus peaks olema vähemalt kakssada viiskümmend meetrit. Teed tähistavad kadakad paigaldatakse iga saja meetri järel, seega peaks olema autode vahe kaks ja pool kadakat.
Teemeistrid on jääteede avamiseks lootusrikkad
Kui praegune külm tõsist tööd teeb, võidakse varsti peale Noarootsi jäätee teisigi talviseid mereteid avada, kuid selleks nädalaks maanteeameti Lääne regiooni direktori asetäitja Heiti Popp lootust anda ei tihanud, vahendab Postimees.
“Lähipäevadel ma jäätee avamist ei julge lubada,” sõnas Popp, lisades, et kui pakane püsib, minnakse nädala teisel poolel kindlasti jääle uuesti mõõtma. Selline külm peaks jääteede rajamisele tõsiselt kaasa aitama.
Pikk sula tegi jääle kurja just altpoolt – hoovuste kohal soojenev merevesi hakkas jääd õhendama ja möödunud nädalal hakkas jää paksus kohati juba vähenema.
Sula tõttu oli paljudes kohtades just jää pealmine kiht urbne ega oleks sõidukeid kandnud. Mandri ja Saaremaa vahelisel lõigul oli kolm suuremat jääpragu, kust vesi uljalt jää peale pressis.
Jätkuvalt on teemeistrid kõige lootusrikkamad Saaremaa ja Hiiumaa vahelise jäätee suhtes.
Palade kooli õpetaja tutvustab täna oma uut raamatut
01.veebruaril kell 15.00 toimub Palade Looodushariduskeskuses Palade põhikooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Helju Petsi romaani “Ussikuninganna Egle” esitlus.
Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.
Romaan on järg “Õnneõiteta sirelitele”, mis ilmus 2010.a.
Allikad: Pühalepa vald, Raamatukoi
Foto: Raamatukoi
Jätkub rahakogumine Hiiumaa haigla tomograafi jaoks
25. jaanuari seisuga on Hiidlaste Koostöökogu eriarvele kogunenud tomograafi ostmiseks rahva annetustega 118 478.69 eurot ehk 1 853788,67 Eesti krooni. Siit arvestusest on puudu veel annetused, mis tulid läbi Elisa ja Starmani telefonide ja mille aruanded saabuvad kuu lõpus ning ka annetused otse Hiiumaa haigla arvele 221021616210 Swedbankis, kuhu on laekunud 4151.53 eurot. Raha aitasid koguda Eesti Televisiooni programmi Jõulutunnel kaudu telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta; lisaks annetas Swedbank 6 369.01 eurot; annetasid üksikisikud ja Hiiumaal korraldati annetusüritusi, näiteks kirikukoor ANNA kontsert ja raha kogumise akstsioon Kärdla jõululaadal.
Kompuutertomograafi maksumus on hinnanguliselt 300 000 eurot (hind täpsustub hinnapakkumiste kaudu).
Töö jätkub suheldes erinevate fondidega, et kaasata nii Eesti kui välismaised annetajaid. Jätkuvalt on annetuste kogumiseks avatud Hiidlaste Koostöökogu eriarve 221050754758 Swedbank´is. Samuti on võimalik annetada läbi Swedbank´i annetuskeskkonna.
Allikas: hiiumaa.ee
Tahkuna tuletornist saab veebruaris teatritorn
Veebruari lõpus toob Theatrum Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse. Kaasaja ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Üks suvepäev“ Lembit Petersoni lavastuses on esmakordne talveteatri sündmus.
Tahkuna tuletorni ühe mängukohana valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari“
Esietendus leiab aset 24. veebruaril. Mängitakse veel 25., 26. veebruaril ja 3., 4., 5. märtsil algusega kell 19.
Teatriprojekti korraldamiseks sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot (139 846 kr) toetust.
Allikas: Hiiu Nädal
Foto: Mart Keerutaja
Tahkunas näeb talveteatrit
Veebruari lõpus toob Theatrum Hiiumaal Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse, kirjutab Hiiu Nädal.
Tänapäeva ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Ühe suvepäeva” lavastab Tahkuna tuletornis Lembit Peterson.
Tuletorni mängukohaks valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari”.
Esietendus toimub 24. veebruaril. Teatriprojekti tarvis sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot toetust.