Hiiumaa

Kõpu poolsaare mereala inventuur saab läbi

Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.

2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Projekti “Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17 Tallinnas Rahvusraamatukogu
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Saaremaa-Hiiumaa jäätee avatakse tuleval nädalal

Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.

Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:

1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).

Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku

Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.

Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.

Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.

Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.

Käina kooliteater esineb doonorluse festivalil

Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“. Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast.

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.

„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse. Nägime lavalaudadel palju lennukaid ideid ja leidlikke lahendusi ning pingerida oli tõeliselt raske teha,“ kiitis festivali korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

„Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid. Soovime noortele pakkuda uusi võimalusi meiega kaasa mõtlemiseks ja väljakutsetes osalemiseks,“ lisas Lomp.

Võistlustulle astuvad kuus kooliteatrit. Käinast gümnaasiumi trupp esitab “Kiviaja muinasjutt”. Käina kooliteater osales festivalil ka mullu. Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.

Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Hiiumaa noortekogu hindab aastat kordaläinuks

Nädal tagasi pühapäeval kogunenud Hiiumaa noortekogu üldkoosolek võttis kokku tänavuse aasta, tunnistas selle kordaläinuks, valis uue juhatuse ja seadis juba sihte eesolevaks aastaks, teatas noortekogu juhatuse liige Hergo Tasuja.

Hiiumaa noortekogu MTÜ Hiiumaa Ankur suurimad ettevõtmised lõppeval aastal olid järjekorras neljas noortefoorum Ankur, mille teemaks „Noored ja riik“ ja mida väisas üle 150 noore ning nooremeelse. Lisaks oli käsil Leader projekt Noorte Osalus Hiiumaal, mille eesmärgiks teadvustada demokraatia olemust ja kaasarääkimise võimalusi noorte seas. Ka Ankur oli osa projektist.

Noortekogu liikmed võtsid osa eri projektidest, mis viidi läbi Poolas, Hispaanias, Portugalis, Lätis ja Saksamaal.

Oluline ettevõtmine oli kevadel saare koolinoorte seas läbi viidud küsitlus Hiiumaa koolide tuleviku kohta, millel oli vastajaid 175 inimest. Tulemused edastati kooli- ja omavalitsusjuhtidele. Sellest tulenevalt kaasati noortekogu ka koolivõrgu küsimust arutanud ümarlauda.

Üldkoosolekul tõdeti rõõmuga, et saarel on noortekogu kolme tegutsemisaastaga muutunud arvestatavaks partneriks, kelle arvamus loeb ja kellega arvestatakse. Näiteks loodava maavanema nõukoja üheks liikmeks saab lisaks külaliikumise Kodukant, SA Tuuru, Tartu ülikooli, HOLi, HELi ja hiidlaste koostöökogu juhile ka noortekogu esimees.

Senine juhatus tõdes, et polegi näost-näkku koosolekuid täiskoosseisus pidada saanud. Põhjuseks õppimine-töötamine mandril ja ajateenistus. Õnneks on tänapäeval tehnilised lahendused ka distantsilt töö tegemiseks.

Üldkoosolekul valiti ametisse uus juhatus. Seekord neljaliikmeline, kuhu kuuluvad Liisa Otsak, Annika Kääramees, Hergo Tasuja ja Taavo Taelma.

Uueks aastaks plaane seades otsustati, et noortelehe Glasuur järgmine number ilmub kohe aasta alguses. Märtsi lõpus aga korraldatakse koostöös HUPSiga viies Hiiumaa noortefoorum Ankur. Väikese juubeli puhul võetakse asi seekord suuremalt ette ehk toimub „Noorte nädal“, mille idee ja kava käis välja Susanna Veevo. Täpsem info selle kohta saabub 2012. aasta jaanuaris.

Hiiumaa noortekogu Hiiumaa Ankur loodi ametlikult 2008. aasta detsembris ja hetkel on organisatsioonil 45 liiget, kellest 5 on toetajaliikmed ehk üle 26 aasta vanused.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

laulupealinnn — Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3

Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Puidu biokahjustused hoonetes – tasuta koolitused

FaBBi projekti raames on tulemas uus kursustetsükkel, mis leiab aset neljas erinevas Eestimaa kohas. Aasta jooksul toimub igas paigas neli ühepäevast kursust. Kursustel saab põhjalikud teadmised nii puidu kahjustuste ülevaatuseks ja hindamiseks kui ka kasulikke viiteid puithoonete taastamiseks ja hoolduseks. Lektorid on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid. Koolituskursustel omandatud oskuste tõendamiseks antakse pärast välja ka tunnistused.

Esimesed kursused teemal: Hoonete tehnilise seisukorra hindamine biokahjustuste seisukohast” toimuvad:
10. november – Tallinn
24. november – Kuressaare
2. detsember – Suuremõisa (Hiiumaa)
8. detsember – Käsmu (Lääne-Virumaa)

Rohkem informatsiooni ja täpse ajakava leiab veebilehelt www.ehitusala.ee. Samal aadressil toimub ka kursustele registreerimine.

Uuel aastal lisanduvad kursused ka majaomanikele ning teistele huvilistele!

Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliini graafik muutub

Väinamere Liinide teatel läheb Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliin alates esmaspäevast, 31. oktoobrist üle talvegraafikule.

Talvehooajal, mil nõudlus on madalam, toimub nädalases graafikus 74 reisi sügisese 86 reisi asemel. Kehtib valdavalt nn neljatunnine graafik, kus ühest sadamast väljub reis iga nelja tunni järel. Kõrgema nõudlusega aegadel – neljapäeva ja reede õhtul ning pühapäeva pärastlõunal – on graafik tihedam. Samuti on tihedam hommikune väljumisplaan Heltermaalt, kui esmaspäevast laupäevani väljuvad kaks esimest reisi 6:30 ja 8:30.

Heltermaa-Rohuküla liini teenindavad kogu talvehooaja parvlaevad Hiiumaa ja Saaremaa. Saaremaa võttis teatepulga väiksemalt Ofelialt üle juba teisipäeval.

Talvegraafikus ei hakka enam toimuma eraldi ohtlike veoste reisid Rohukülast teisipäeviti kell 20:30 ja Heltermaalt kolmapäeviti kell 4:30. Uued laevad võimaldavad ohtlike veoste reisi ühendada tavareisiga, mis laiendab kõigi üle mere sõita soovijate reisiaja valikut. Tavareisijate jaoks on nüüd ohtlike veoste reis erinev ainult selle poolest, et väikesõidukid laaditakse alumisele autotekile ja laeva pardal on suitsetamine rangelt keelatud. Uued ohtlike veoste väljumisajad on Rohukülast esmaspäeviti kell 22:30 ja Heltermaalt teisipäeviti kell 6:30 – tänu sellele muudatusele sai lisada graafikusse täiendavad reisid neljapäeva õhtuks, mil nõudlus on suurem.

Allikas: Väinamere Liinid OÜ

Täna õnnistatakse Kuriste kiriku altar

Täna, 23. oktoobril kell 10 algab Hiiumaal Eesti apostlik-õigeusu kiriku Jumalasünnitaja Sündimise koguduse Kuriste pühakoja altari pühitsemine ja liturgia, mida juhib metropoliit Stefanus.

“Religioon on südameasi, kultuur olgu väärikuseasi, aga kogukonna homne päev väärika hiidlase südameasi. Selle nimel peaks iga hiidlane korra ikka Kuriste imet kaemas käima,” ütles Kuriste kiriku juhatuse liige Hillar Padu ja lisas, et kirikukogudus ootab vanu ja uusi liikmeid, et kinnitada osadus ja kirikule pikk iga.

Urmas Lauri, Hiiu Nädal

Hiiumaal on tulemas noorte ja ettevõtjate ühisfoorum

Hiiumaa Ettevõtjate Liit, Sihtasutus Tuuru ja Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS korraldavad teisipäeval , 4. oktoobril Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis algusega kell 16.30 noorte ja ettevõtjate ühisfoorumi.

Foorum otsib ettevõtjate ja noorte ootuste ühist nägemust Hiiumaast kui ootustele vastavast konkurentsivõimelise majandusega elu- ja töökohast. Foorumil räägivad ja saavad võimaluse oma seisukohti väljendada noored ja ettevõtjad.

Foorumit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Seenepäev Ristna looduskeskuses

Seeneaeg on käes. Kõikvõimalikke kübaraid ja muudki, mida esmapilgul seeneks pidada ei oska, piilub siit ja sealt.

Ristna looduskeskus ootab seenesõpru laupäeval, 17.septembril kell 11, kaasas korv ja nuga ning terav pilk. Lisaks söögipooliseks minevatele seentele kavatsetakse seeneretkel kokku korjata kõik seeneriigi esindajad ja sellest pärast näitus kokku panna.

Kel seeneretkele minekuks jaksu või huvi pole, võib looduskeskuses kätt proovida seenepaberi või meisterdamisega.

Ilusa ilma korral podiseb õuel ka värvipada seente ja lõngadega.

Tule kohale omal käel või bussiga, mis väljub Kärdla pritsumaja parklast kell 10. Vajalik eelregistreerimine tel 5322 9499.

Homme on viimane võimalus esitada ülesvõtteid “Minu Käina” fotovõistlusele

Käina vald ootab kõiki huvilisi osalema fotovõistlusel “Minu Käina”, mille eesmärgiks on saada huvitavaid ja elulisi fotosid Käinast ja Käina vallast. Fotovõistlusele saabunud töödest valib žürii välja parimad ja võidutööd saavad premeeritud rahaliselt (auhinnafond 500 €). Parimad tööd leiavad koha 2012. aastal ilmuvas Käina valda tutvustavas raamatus.

“Minu Käina” võistlusele esitatavate fotode juures hinnatakse ideed, loomingulisust ning seda, kuidas autor Käinat näeb. Tähtis on äratuntavus. Esitada võib ka eelnevalt pildistatud, kuid varem avaldamata fotosid. Fotosid saab esitada 12. septembrini 2011. Võistlusele saab esitada töid ja neid hinnatakse kolmes kategoorias:

Käina – koht kui selline, loodus, iseloomulikud ehitised jms.
Käina inimesed – ilma käinakateta ei oleks Käinal oma nägu ega olemust. Ootame portreefotosid, reportaažfotosid üritustest-sündmustest, fotosid inimestest nende igapäevastes toimetustes.
Käina ajalugu ja kultuuripärand – siin on koht vanaema kangastelgedel, rahvariietel ja hiiepuudel, muuseumitele ja kirikutele, kodutaludel ja …

Fotode üleslaadimine ja täpsem info siin!

Tahkuna tuletornis esietendub Theatrumi “Üks suvepäev”

Septembrikuus on Tahkuna tuletorni uksed avatud teatrikülastajale – tuletorni sisemuses teisel korrusel toimuvad viiel õhtul Theatrumi uuslavastuse “Üks suvepäev” etendused.

Theatrum on varem mänginud Tahkuna tuletorni õuel Marcel Pagnoli “Tuulesaari” (suvel 2011 ja 2010). Esmakordselt kolib teater tuletorni sisse – “Üks suvepäev” etendused leiavad aset teisel platvormil, mis mahutab ühel õhtul vaid 35 vaatajat.

Jon Fosse “Üks suvepäev” on mereäärne lugu. Naine ja mees lahkuvad linnast, et viia ellu oma unistus: elada omaette, ilusas kohas, fjordi kaldal. Siia toob neid igatsus elada vaikuses ja rahus, eemal maailmast, selle suhete segapuntrast ja kärast. Kuid selgub, et vaikuski võib kanda eneses rahutust…

Lavastaja Lembit Peterson: “Jon Fosse „Ühte suvepäeva“ lavastades olen ma hakanud paremini mõistma mind ümbritsevaid inimesi. Ehk ka iseennast. Inimese peamisi vajadusi, mille hulka kuulub ka vajadus rahustava vaikuse järele. Kust seda leida? Eraldumisest maa vaikusesse ja rahusse – üksi või kaksi? Paadiga meresügavustel õõtsudes? Inimsuhete korrast? Kui kaugele tuleb minna, et leida see rahu sisaldav vaikus…”

Osades Maria Peterson või Laura Peterson, Eva Eensaar või Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup või Marius Peterson, Helvin Kaljula või Ott Aardam.

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Hiiumaal Soeras tähistati riigi taastamise aastapäeva talutööga

Juba üheksandat korda sai Soera talumuuseumis Eesti Vabariigi taastamise aastapäeval, 20. augustil teoks talutööde päev. Side eelmise vabariigiga on kah olemas, sest nii masinad kui ka töömehed on ennesõjaaegsed.

Soera talumuuseumi perenaine Õie Laksberg on seda meelt, et miski ei saa riigi taastamise auks olla suurem kummardus kui oma kätega tehtud töö.

“Miks ta meil 20. augustil on?” arutles Laksberg ja vastas ise. “Mis kaunistaks üht eestlast rohkem kui mitte oma kätega tehtud töö! Niisugune vanade tööde meeldetuletamine sellisel pidupäeval, ma arvan, et see on igati kohane. Vähemalt tunnen oma hinges, et see nii on.”

Loe edasi Hiiu Nädalast.

Koolinoored naudivad Kärdlas sporti, merd ja päikest

Kärdlas on toimumas Eesti Koolispordi Liidu ja Hiiumaa Spordiliidu poolt korraldatavad koolinoorte neljandad suvemängud, mis kannavad pealkirja “Meri ja päike”. Suvemängudest oodatakse osa võtma üle 300 koolinoore pea kõigist Eesti maakondadest ja suurematest linnadest.

Mängud algasid eile õhtul läbi Kärdla kulgenud rongkäigu ja piduliku avamistseremooniaga linnapargis. Kolme päeva jooksul proovitakse jõudu erinevatel spordialadel, milleks on teatevõistlused, rannavõrkpall, disgolf, veekorvpall ja maastikumäng.

Täna panevad kõik osavõtjad käed külge suvemängude heakorratalgudel Kärdlas ja selle lähiümbruses, mille jooksul puhastatakse kadastikku, raiutakse võsa, niidetakse muru, puhastatakse jõekaldaid , aidatakse vanureid puude riita ladumisel ning tehakse muid lihtsamad talgutöid. Lisaks oodatakse Rannapaargu juurde külla Eesti parimaid motomehi, kes tutvustavad motosporti, näitavad oma oskusi ja võimaldavad julgematel ka ise tsiklisõitu proovida. Kõik suvemängude õhtud lõppevad seltskonnamängude ja tantsuõhtutega Villalaos.

Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luige sõnul on juba traditsiooniks kujunenud suvemängude oluline eesmärk anda enne kooliaasta algust võimalus kõigile osavõtjaile rakendada pika ja sooja suvepuhkuse lõpuks kogunenud energia rõõmsates suvemängude ühistegevustes. “Suvemängude sportlik tegevus on eeskätt sõprus ja rõõm liikumisest. Mitte esikohad vaid ühine võistkonnatunne on selle aasta mängude motoks,” märgivad korraldajad.

Koolispordi eesmärgiks on pakkuda võimalikult erinevaid sportlikke ja kasulikke tegevusi kõigile koolinoortele, et püsida pingelise õppetöö kõrval reibas ja tubli.

Allikas: EKSL

Kärdlast saab taas kohvikute linn

Laupäeval, 6. augustil avatakse Kärdlas taas üheks päevaks 15 kohvikut, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal. Et kohvikute päev liiga tormiliselt ei algaks ega lõppeks, tegutsevad ka eel- ja järelkohvikud.

Reedel kell 17 avatakse Soera talumuuseumis Talu Rahwa Kahwe. Seal pakutakse lisaks igapäevatoitudele ka saksikumaid suupisteid. Kohale on kutsutud ka lastekantseldaja ja muusikud.

Kohvikute päeva sissejuhatus tehakse aga Ave Vita! majas. Hommikukohvik Kohvilähker on avatud laupäeval kella 9st keskpäevani. „Alates eelmisest kohvikute päevast nimetame end kuueteistkümnendaks kohvikuks,” ütles poetess Ave Alavainu, kes on ka kohvikute päeva idee autor.

Kohvikute päeval tegutsevad kohvilähkrite linnas Ei Meil Pole Silgusedelit, Balkon, Bella Rosa, Café Orientale, Tsaarikordoni Köök, Pann & Kook, Meistrite Vinoteek, MÖKK, Baabade Puhvet, Elu Tamme All, Johannes Pääsukese nimeline kinokohvik, Muhu Pätid, Maa & Ilm, Tõrvatilk Kohvilähkris ja Lilleline Pagari Õu.

Et kohvirajalt mahatulek liiga järsk ei tunduks, on avatud ka järelkohvikud. Pühapäeval tasub minna Valgu seltsimajas avatavasse Muhvi kohvikusse. Naksitrallide-teemalises järelkohvikus teenindavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe koos abilistega.

Pätakavallameeste kohvik on pühapäeval avatud Heltermaa käsitöömajas. Pakutakse oma vallast pärit ja omade tehtud sööke ja jooke. Ei puudu otse kohviku õuel suitsutatud kala, lambaliha, kodune kali ega koogid.

Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale

Laupäeval, 6. augustil toimub taas Kärdla kohvikutepäev, kus tavalised majaõued muutuvad ühepäevakohvikuiks.

Kärdla kohvikutepäev on Lääneremere kaldail ennenägematu sündmus, mille käigus augustikuu esimesel laupäeval avavad koduõuedes, avalikel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud, 15 kohvikut oma uksed ja väravad.

Terve päeva jooksul on Kärdla keskväljakul avatud kohvikutepäeva infopunkt UBA. Siit saate teavet ühepäevakohvikute, Kärdla linna ja Hiiumaa kohta ning soovitusi kohvikutepäeva marsruudi kokkupanekuks – mis kuskil parajasti toimub, millises kohvikus lastel tegevust jätkub, kes pakub kauneimat merevaadet, mis oleks põnev tänav avastamiseks, kus kuuleb kohvi kõrvale klaverimuusikat ja palju muud.

Sel aastal sisustab infopunkti Eesti Disaini- ja Muusikakohvik, mille menüüs pakutav on nautimiseks silmale ja kõrvale – eesti disain ja helilooming. Selles ainulaadses kohvikus astuvad päeva jooksul üles ka jutuvestjad Läänemere seitsmelt saarelt – Bornholmilt, Rügenilt, Ölandilt, Gotlandilt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Ahvenamaalt –, et rääkida mereäärseid lugusid. Loe edasi: Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Täna algavad Hiiumaal Mõisameistrite päevad

Täna kell 16 avatakse Suuremõisa lossi pargis Hiiumaa vigursaagijate seltsi poolt korraldatavad ja kolm päeva kestvad Mõisameistrite päevad.

Lossi pargis spordihoone tagusel kiigeplatsil ja selle ümbruses toimuvate päevade peategevuseks on suurtest puupakkudest kujude saagimine ja töiste helide tekitamine. Et asi ise ja tööga kaasnevad helid oleksid nauditavamad, tegutsevad koos saagijatega veel sepad ja kiviraidurid. Müra on hoopis muusika, mille peadirigendiks on Ivo Mänd.

Kuna töö on väga mahukas, siis tehakse seda kolm päeva. Läbi nende kolme päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida) „suure kunsti sündi“ ja samas ka einestada. Pargis saab jalutada ja vaadata lossi kompleksi.

Reede õhtul kell 20.00 süüdatakse kahe tiigi vahelisel platsil tuleskulptuur ning lossihoovis algab rahvalik pidu kus esineb ansambel Ai Velled. Sissepääs peole on tasuta. Avatud on ka Heltermaa hotelli puhvet.

Mõisameistrite päevade ametlik lõpetamine toimub laupäeval, 23. juulil kell 16. Pärast ürituse ametlikku lõppu on võimalik jälgida väikest eeskava ja seejärel algab oksjon, mille viib läbi Artur Valk. Müüki lähevad 1€ alghinnaga kõik kohapeal tehtud tööd. Soovi korral saab valmis kujusid osta enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga.

Ürituse peakorraldajaks on Hiiumaa vigursaagijate selts kohaliku omaalgatuse programmi toel. Mõisameistrite päevade läbiviimist toetavad veel Pühalepa vald, Faasion OÜ, Rauapood, Suuremõisa Tuletõrjeselts, Hiiumaa Ametikool, Jetoil.