Tallinn

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Nõmme põhikool sai rotaritelt 1000-eurose annetuse

Nõmme-Tallinn Rotary klubi annetus Nõmme põhikoolile — Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.

Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.

Tallinna omastehooldajate jaanuari kohtumisel räägitakse linna sotsiaalhoolekande tulevikust

2013. aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 16. jaanuaril ja jututeemaks on linna sotsiaalhoolekande tulevik.

Tugirühmale tuleb külla Raivo Allev, kes töötab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis arendus- ja haldusosakonna juhatajana. Räägitakse, millised tulevikukavad on linnal, tehakse ülevaade hoolekande arengukavast aastateks 2012–2027 ning omastehoolduse arenguplaanidest.

Kohtumine toimub Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Kohtumine algab kell 13. Üritus on tasuta. Jaanuarikuu kohtumise viivad läbi tugigrupi enda liikmed Tiiu Einlo ja Maria Oja. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja!

Tallinna omastehooldajate tugigrupp kohtub 2013. aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval, v.a juulis. See, kas Tallinna omastehooldajate kooskäimisi toetatakse linna poolt aastal 2013, selgub veebruarikuu tugigrupi kokkusaamise ajaks.

Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.

www.kuivaks.ee
www.inkotuba.ee

PromFest esitleb uut ooperiproduktsiooni

Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PROMFEST esitleb täna, 14. jaanuaril kell 15 Kochi Kohvitoas – Kochi Aidad, Lootsi tn. 10, Tallinn, uut ooperiproduktsiooni, mida etendatakse festivalil 6.-12. juunil 2013.a. Pärnus. Avalikustatakse PROMFEST 2013 ooperilavastus, kunstiline koosseis, koostööpartnerid, tutvustatakse festivali programmi, esinevad VII Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi laureaadid Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus (Läti), kes laulavad uues ooperis pearolle.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. „Võistulaulmine toimub juba kaheksandat korda. Noori soliste on läbi aastate osalenud kokku neljakümne kolmest riigist, viimati registreerus konkursile üle kaheksakümne laulja. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris. Konkursi žürii on igati väärikas ja koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest,“ iseloomustas konkursi president Toomas Kuter võistlust.

Festivali kunstiline juht Erki Pehk: „Promfest on kogu maailmas ainulaadne, sest igal festivalil etendatakse rahvusvahelise haardega originaallavastatud ooperiproduktsioon, milles saavad osaleda eelmiste festivalide konkursside parimad.” Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe). Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, omaaegse maailmakuulsa soprani Edda Moseri meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega. Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda.

Lisainfo: www.promfest.ee, www.youtube.com/promfest, www.facebook.com/promfest

Tondi Põhikool tähistab juubelit

17. jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.

Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.

Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.

Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.

Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.

Evi Kraan,

Tondi Põhikooli direktor

Lisateave: tel 655 7223

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Anton Küünla doktoritöö käsitleb 19. sajandi piibliteemalisi ooperilibretosid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 kaitseb TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi doktorant Anton Küünal doktoritööd „СПЕЦИФИКА ОПЕРНОГО ЛИБРЕТТО КАК ТЕКСТА: НА ПРИМЕРЕ ОПЕР НА БИБЛЕЙСКИЕ СЮЖЕТЫ (РОССИЯ, ВТОРАЯ ПОЛОВИНА XIX В.) / Ooperilibreto kui teksti eripära: Piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool).”
Anton Küünla väitekirjas on esitatud ja põhjendatud üks mitmest võimalikest ooperi libreto uurimise käsitustest. Töö keskse empiirilise osa moodustab kolme ooperi libretode analüüs. Nendeks on Aleksandr Serovi «Juudit», Anton Rubinsteini «Paabeli torn» ning Mihhail Ippolitov-Ivanovi «Rutt».
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva.
Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Glasgow Ülikooli dotsent Andrei Rogatсhevski.
Airi Ilisson-Cruz

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

corelli_006-7233 — Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Festival “Kirikupühjad Maarjamaal” lõpetab hittidega kontratenorile

Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ lõpeb traditsioonilise kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimaid kantaate ja aariaid kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal“ patroon EELK peapiiskop Andres Põder.

„Pühadeaegne kirikukontsertide tava on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis väga pika traditsiooniga ja on ka Eestis igal aastal aina rohkem populaarsust kogunud,“ lausub agentuuri Corelli Music ja festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ kunstiline juht Mail Sildos. „Ükskõik, milline on meie argine side kirikuga, imeilus barokkmuusika puudutab meie hingekeeli ikka, eriti jõuluajal.“ Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab jõulumuusika festival meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“ algas 1. detsembril ning on jõulukuu jooksul viinud kaunid kontserdid kirikutesse, mõisatesse ja muusikasalongidesse.

Festivali kavas on aastal 2012 nii ava- kui lõppkontsertidel eriline rõhuasetus kontratenoritel – sel tänapäeval haruldasel hääleliigil, mida silmas pidades on loodud barokiaja kaunimad muusikateosed. Festivali avas 1.-2. detsembril meie tuntuim kontratenor Risto Joost sooloteostega inglise kuningliku õukonna muusikast, lõppkontserdi külaline Soomest, Teppo Johannes Lampela, pakub kuulata kaunimaid aariaid koos barokkorkestriga. Kuulda saab muusikat Händeli tuntud “Messiasest”, Bachi “Jõuluoratooriumist”, aga samuti Pachelbeli Kaanonit ja Charpentier’ põnevat kontserti keelpillidele. Üllatusena kannab kontratenor ette ka Bachi kantaadi BWV 82 “Ich habe genug”, mida tavaliselt esitab bassisolist. Kantaat lõpeb koraaliga, mille instrumentaalseade on teinud ka heliloojana tegutsev dirigent Martin Sildos.

Teppo Johannes Lampela lõpetas esimesena Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri kontratenorina. 2005. aastal võitis ta kontratenorina I preemia Rahvusvahelisel Lohja tenorite konkursil Soomes. Viimastel aastatel on Teppo Lampela solistina esinenud Lätis, Hispaanias, USAs, Horvaatias, Rootsis, Eestis, Norras, Inglismaal ja Šotimaal. 2011. aasta suvel laulis ta Olmiro rolli Turus lavastatud Carlo Agostino Badio barokkooperis „d’Alvilda in Abo“ ning 2012. aasta varakevadel Tolomeo rolli Soome Rahvusooperis lavastatud Händeli „Julius Caesaris“.

Lisainfo: www.corelli.ee

Sacred Circle Dance väetantsude õpituba

12. jaanuaril ja 13. jaanuaril toimuvad Väetantsude ehk Pühade Ringtantsude õpitoad, mida juhendab Eduardo Agni!

Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tuleme kokku ja tähistame elu olemust maal – voolamist!

Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.

Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenuste helikujundusi. Ta on pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.

Eduardo Agni on ka suurepärane kitarrist ja helilooja, kes on loonud ainulaadse kitarrimängustiili: kuula teost “Red” YouTube’ist: http://www.youtube.com/watch?v=GcibnZ-GALU

Osaleda saavad igas vanuses inimesed. Eelnev tantsukogemus pole määrav. Oluline on vaid kohalolek.

Võta kaasa kerged tantsujalatsid ja pane selga mugavad riided.

12. jaanuaril, laupäeval, kell 12-15 • Taiji Klubis Tallinnas, Pärnu mnt. 102, sissepääs E, II korrus

Osalustasu:
15 eurot – registreerudes ja tasudes kuni 5. jaanuarini
20 eurot – 5.–12. jaanuar ja kohapeal

13. jaanuaril, pühapäeval, kell 12-15 • Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal, Rõuge vallas

Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal

Registreerumine: Taisto Uuslail, tel 528 7044, e-post info.helisen@gmail.com

Osalustasu kanda a/a: Taisto Uuslail, 221010034641 (Swedbank)

Lisainfo:

http://www.youtube.com/watch?v=F0HDKA3IaKs

http://www.eduardoagni.com.br/release/index2.asp
Õpituba korraldab: Helisen Stuudio / www.helisen.eu

Tallinn läheb üle tasuta ühistranspordile ja e-piletisüsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 lõpeb ühistranspordis uudse piletisüsteemi rakendumise tõttu paberkandjal sõidutalongide, tunnipiletite ja sõidukaartide kasutamine.

Uue aasta alguses monteeritakse ühissõidukitest maha nii mehaanilised kui ka elektroonilised piletimärgistid. Paralleelselt e-pileti süsteemiga jääb uuel aastal esialgu toimima ka ID-pileti süsteem.

Paberkandjal 30 päeva ja 30 päeva sooduskaartide müük lõppes aga juba 1. detsembrist. Seni paberkandjal 30 päeva kaarti kasutanud saavad soetada kas ID-kaardi põhise piletitoote või hakata kasutama uudset Ühiskaardi-põhist e-piletisüsteemi.

Ülejäänud paberpiletitooteid – üksikpileteid, 1-, 3- ja 5-päevapileteid ja talongiraamatuid – müüakse kuni käesoleva aasta lõpuni, kõik paberil talongid kehtivad kuni 31. detsembrini 2012.

Järgmisest aastast saavad kõik rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad inimesed ühistransporti tasuta kasutada. „See on paljudele reaalselt Tallinnas elavatele, kuid rahvastikuregistris mingil põhjusel ikkagi mujal asuva elukohaga arvel olevatele inimestele kindlasti veel üks täiendav põhjus, miks oma tegelik elukoht ametlikult registreerida ehk oma elukohaandmed tegelikkusega vastavusse viia,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tasuta sõidu õiguse tõendamiseks tuleb ühistransporti kasutavatel tallinlastel soetada endale isikustatud Ühiskaart ning sellega iga sõit ühissõidukisse sisenemisel valideerida ehk registreerida. Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Tasuta sõidu õiguse saavad sõltumata elukohast ka kõik kuni 19-aastased õpilased (kaasa arvatud), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eesti Vabariik. Jätkuvalt saavad elukohast sõltumata Tallinna ühistranspordis tasuta sõita ka kõik seni tasuta sõidu õigust omanud sõitjategrupid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik.

Ühiskaarti on võimalik kasutada lisaks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordile ka Harju maakonna ühistranspordiliinidel.

Lisainfo:
http://www.tallinn.ee/pilet

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile

kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.

Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.

Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.

Lisainfo Facebookis.

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade oppetookoda — Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis – Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast.

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid.

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Jõulukontserdid Nõmmel

Nõmme Rahu kirik. Allikas: www.nommerahu.ee

Detsembri lõpus toimub Nõmme linnaosas mitmeid jõulukontserte. Pühapäeval, 16. detsembril kl 16 on Nõmme Rahu kirikus (Võsu 5) advendikontsert, kus esinevad Nõmme kultuurikeskuse koorid, ansamblid ja solistid. Juhendajad Maret Alango, Kristel Marand, Elviira Maasalu, Helene Roolaid, Inna Kopli, Ene Uibo, Anu Liho ja Jüri Rent. Kontsert on tasuta.

Teisipäeval, 18. detsembril kell 18 esineb Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) lastekoor Ellerhein. Kontsert on tasuta.

Reedel, 21. detsembril algab kl 20 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kammerkoori Noored Eesti Hääled kontsert “Pimedusest valgusesse”. Kavas C. Kreek, M. Kõrvits, S. Pehk, R.-E. Maimets jt. Dirigendid Maret Alango, Martin Sildos ja Tanel Nurk. Pilet 3 eurot.

Tallinnas toimuv jõululaat pakub noortele põnevust

15. detsembril toimub Solaris Keskuses kell 13.00-19.00 jõululaat „ARTsõidud“. Männiku noortekeskuse vabatahtlike korraldatava jõululaada eesmärk on eelkõige pakkuda noortele käsitöömeistritele võimalust müüa oma valmistatud esemeid. Laadale lisaväärtust pakuvad mitmed tegevused.

Kasulikke müügi- ja turundusnippe jagavad oma ala spetsialistid, professionaalsete kunstnike ja noorte juhendamisel saab õppida siidimaalimist ning pastelltehnikas joonistamist ning ühtlasi tuleb lühike esitlus sellest, kuidas võiks kanda ja drapeerida siidisalle ja siidirätikuid nii, et need kaunistaks ja lisandaks noorte moegarderoobi. Külla tuleb ka jõuluvana ning toimub „iga loos võidab“ jõululoosimine. „ARTsõidud“ on projekt, mille eesmärk on mitmekesistada noorte kunstitegevust, motiveerida edaspidiseks meeskonnatööks, võimaldada noorte huvitegevuse üleminekut algtasemelt kesktasemele ja edendada nende professionaalset arengut. Kogu projekti tegevus toimus Männiku noortekeskuses neli kuud väldanud projekti lõpetab jõululaat.

Loe edasi: Tallinnas toimuv jõululaat pakub noortele põnevust

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Võidutöö_ KADLEEN_LEENURM_ Emmaste_Põhikool_V_klass — Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Pühapäev on kauni rahvarõiva päev

Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, mil järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse Rahvarõivaste valmistajate kooli.

Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele
õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.

Rahvarõivad ja rahvarõivaelemendid on tunnustatud – üha enam on eestlastes huvi nende valmistamise oskuste ja kandmise vastu. Etnograaf Igor Tõnurist on öelnud: “Meie rahvarõivas on elus olnud sihipärase pikaajalise propaganda tulemusena. Meie jaoks on see identiteedi märk”.

Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist –põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda
rahvarõivameistri kutsetunnistust.

Rahvarõivaid õpetavad valmistama asjatundjad – Reet Piiri, Igor Tõnurist, Silja Nõu, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand, Maire Kuningas ja Virve Pikk.

Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Põhikoolide 7. – 9. klassidele suunatud Tallinna tutvustava seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkooli võistkond “Isased”. Internetis ligi 100 000 vaatamisega sensatsiooniks kujunenud video “Tallinn Style” autorid Tartu Lähte Ühisgümnaasiumist said linnapea eripreemia.

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna korraldatud pealinna tutvustava mängu parimad selgusid neljapäeval Tallinnas toimunud 12 võistkonna mõõduvõtmisel. Seiklusmängu võidu ja auhinna reisi Tallinna kogu klassile pälvis võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist Pärnumaalt, teise koha sai võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist Pärnumaalt ning kolmanda võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist Lääne-Virumaalt. “Tallinn Style” video autoritele otsustas linnapea eripreemiana välja anda päeva Tallinn Cardiga Tallinnas kogu klassile.

Ettevõtlusameti turismiosakonna juhataja Evelin Tsirgi sõnul olid kõik finaali jõudnud võistkonnad tegelikult võitu väärt. “Paljud osalejad polnud Tallinnas varem käinud, ometi ei valmistanud vanalinnas orienteerumine neile mingit raskust,” ütles Tsirk. Tema sõnul oli eriti tore, et võit läks pealinnast kaugele Häädemeeste võistkonnale, kes olid tublid kõigis etappides. “Julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu, seda tõestasid mitte ainult auhinnasaajad, vaid ka näiteks Narvast, Põlvast või Emmastest Tallinna võistlema jõudnud võistkonnad,” ütles Tsirk.

Loe edasi: Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool

Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Traditsioonilisel jõulukuu raamatunädalal pakub raamatuid üle 60 kirjastuse. Toimuvad raamatuesitlused, näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustused ja ekskursioon e-raamatute trükikotta ehk digiteerimiskeskusse. Saab tellida vana armsat jõulukaarti e-postkasti ja raamatuid, mis ammu läbi müüdud. Paabeli raamatukogus arutletakse kirjanduse tulipunktide üle ja kõneldakse kirjanduse osast elus. Raamatumüük on avatud 4. detsembril 12-20, 5.-7. detsembril 10-20, 8. detsembril 11-18. Osavõtt raamatunädala üritustest on tasuta.

4. detsember
13.00 näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustus harulduste kogu näitusesaalis.Vajalik eelregistreerimine tel. 630 7524, info@nlib.ee.

5.-7. detsember
11.00-17.00 Rahvusraamatukogu soovitab teistmoodi kingiideid jõuluks: hõrgutavate retseptidega e-kokaraamat, kaunite piltidega
e-lasteraamat, vana armas jõulutervitustega e-postkaart (ilmunud enne 1940). Digitaalkoopiate tellimine Rahvusraamatukogu varamust.

Loe edasi: Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Avatakse uued poed Telliskivi Loomelinnakus

Teisipäeval, 4. detsembril teevad Telliskivi Loomelinnakus oma uksed lahti seitse uut poodi. Ligi 500 m2 värskelt renoveeritud kaubanduspinda kohe Telliskivi tänava ääres saavad uueks koduks sisustussalongile Homeart, ökopoele Parim Pood ning neljale erinevale disaini, riiete ja moebutiigile: Les Petites, Moegurmaan, KEEP ja Minu Väike Maailm. Lisaks saab uutes ruumides olema Eesti esimene püsiv pind Pop-Up poodidele.

Telliskivi Loomelinnaku juhatuse liige Raiko Uri ütleb: „Uutele kaubanduspindadele on teadlikult koondatud sellised väikepoed, millest iga päev kaubanduskeskustes käies puudust tunneme. Ning kõik nad kannavad samu väärtusi, mida ka Loomelinnakut arendades oleme oluliseks pidanud: nupukas taaskasutus, isikupära, originaalsus, loovus, väiketootmine.“ Põnevaimaks osaks uuel kaupluste korrusel saab eraldi ruum Pop-Up poodidele, kus sisu pidevalt muutuma hakkab. Mujal üha enam populaarsust saavutav kaubandusformaat sobib ühtmoodi hästi nii hooajakaupade müügiks, alustavatele disaineritele ja moeloojatele oma poega katsetamiseks kui ka näiteks suuremate sooduskampaaniate läbiviimiseks.

„Võimalik, et mõni pood kestab tulevikus vaid päeva või paar, mõni paar kuud. Kindlasti loodame aasta jooksul majutada enda juures vähemasti kümmet väga erinevat ettevõtmist,“ selgitab Raiko Uri seda, et tegelikult ei tea täna veel Loomelinnak isegi, mida huvitavat saab seal näha juba näiteks paari kuu pärast. Poodidega samale korrusele tuleb ka kohvik, mis avatakse uuel aastal. Alates 4. detsembrist on poed avatud teisipäevast laupäevani kell 11.00 –19.00. Detsembris on poed avatud ka pühapäeviti kell 11.00 – 17.00.
Kaubanduspindade korruse on projekteerinud KUUArhitektid.