Rubriik: Harjumaa

Indigolaste jõulukontserdid Tallinnas ja Tartus

Jõulud, jõulud. Mis asjad need jõulud siis on? Mandariinide püha? Jeesuse sünnipäev? Osturalli? Üks asi on kindel, suur pere tuleb kokku ja Indigolapsed annavad endast parima, et sütitada teie südames olev leek veel vägevamalt põlema. See on andmise, mitte saamise püha. Kudugu vanaemad teile sokkidesse armastust ja kuduge igaüks soojust omal moel sõprade südameisse. Vahel võib olla üks tõeline kallistus rohkem väärt kui terve kopatäis kulda ja karda.

Indigolapsed on tuntud oma südamlike ja intiimsete kogupere kontsertide poolest, mille publik ulatub lasteaialastest vanaemadeni. Etno-folki viljelevasse bändi kuuluvad mitmed noored tippmuusikud nagu tšellist Joosep Kõrvits ja mitmete Eesti superstaaridega koos esinenud kitarrist Priit Jääger. Laulja Aive Asperki asemel esineb kontserdil suvel Indigolaste trummariga abiellunud Aive Siitan.

Eesti uuerahva vanasõna: “Ära jõuluks jampsi kingi, paksud saavad rikkaks aga süda jääb tühjaks!”

Kontserdid toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 19 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis.
Kolmapäeval, 14. detsembril 19 Tartus Genialistide klubis.

Piletid Tallinnas 8 ja 10 eur, Tartus 7 ja 9 eur. Alla meetri mehed tasuta!

Indigolaste laule ja veel infot kodulehelt!

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

NUKU muuseum valiti Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks

Käesoleva aasta septembris külastas NUKU muuseumit Euroopa Muuseumide Aastaauhinna ametlik komisjon, tutvudes süvitsi muuseumi ekspositsiooni, tegevuste ning eesmärkidega. Konkureerides ligi 70 viimasesse vooru jõudnud Euroopa muuseumiga, valiti komisjoni külastuse tulemusena NUKU muuseum 2012. aasta Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks.

Euroopa Muuseumide Aastaauhind asutati 1977. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all, et tunnustada silmapaistvaid Euroopa muuseume ning toetada innovatiivseid suundumusi muuseumimaailmas. Auhinnakomisjon otsib ettevõtlikke ja innovaatilisi muuseume, mis kasvatavad muuseumide avalikku kvaliteeti ning suudavad mõjutada muuseumivaldkonda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Auhinnal on olnud muuseumivaldkonnale väga positiivne mõju, tuues tähelepanu keskmesse ka väikeseid uuendusliku sisuga muuseume, millel muidu oleks olnud raske leida Euroopa tasandil tunnustust.

Lisaks Euroopa Aasta Muuseumi peaauhinnale kandideerivad nomineeritud muuseumid Euroopa Nõukogu muuseumiauhinnale, Kenneth Hudsoni nimelisele auhinnale, Stilletto auhinnale ning mitmetele eriauhindadele. Auhindade võitjad kuulutatakse välja Portugalis 19. mail 2012 toimuval auhinnagalal.

Eesti muuseumidest on varem Euroopa Muuseumi Aastaauhinna võitnud KUMU kunstimuuseum, mis nimetati Euroopa Aasta Muuseumiks 2008. aastal.

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti.  “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse.   Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõudude ühistööna on ilmunud esimene eestikeelne põhjalik poliitika ja valitsemise aluseid tutvustav kõrgkooliõpik, mis katab riigiteadusi Lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus. Õpiku esitlus toimub reedel, 9. detsembril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Mare õppehoone aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Äsja raamatupoodidesse jõudunud „Poliitika ja valitsemise alused“ annab esmakordselt tervikliku ja tänapäevase ülevaate poliitika ja valitsemise võtmeteemadest ning tutvustab valdkonna üldmõisteid. Lisaks riigiteadustele sobib õpikut kasutada ka ülejäänud sotsiaalteadustes (sotsioloogia, õigus, majandus, kommunikatsioon jt) ning teistel erialadel, kus õppekavad sisaldavad poliitika ning valitsemise kursusi. See on hea käsiraamat õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele.

„Poliitika ja valitsemise aluste“ toimetajateks on Leif Kalev ja Anu Toots, autoriteks: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik. Õpik ilmus riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames. Loe edasi: Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Studia Generalia avalik loeng keskendub kirjasüsteemile

Neljapäeval, 8. detsembril algusega kell 16 toimub järjekordne Tallinna Ülikooli Studia Generalia avalik loeng, sedakorda peab ettekande kirjasüsteemi ja õigekirja kultuuriliselt ja poliitilisest tähendusest ühiskonnale dr Mark Sebba Lancasteri Ülikoolist. Ingliskeelne loeng toimub Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

Selleks, et üht keelt kirja panna, on vaja kirjasüsteemi ja sobivat meetodit (ortograafia) selle süsteemi rakendamiseks sõnade kirjutamisel. Kuigi see võib tunduda lihtsalt tehnoloogia rakendamisena, pole see sugugi nii. Kirjasüsteemid ja ortograafiad annavad keelele selge identiteedi ning sotsiaalse ja kultuurilise tähenduse. Neid võib kasutada rahvuslike ja subkultuursete identiteetide loomiseks; isegi üksikutel tähtedel või diakriitikutel võib olla sümboolne tähendus. Mark Sebba loeng kasutab hulgaliselt näiteid eri keeltest üle maailma, et näidata, kuidas kirjasüsteemid ja ortograafiad on kultuuriliselt ja poliitiliselt olulised ning samal ajal ka keerulised ja vastuolulised. Mark Sebba loengu teemast saab aimu ka hiljuti Tallinna Ülikoolile antud intervjuust.

Mark Sebba on teinud uuringuid pidžinitest ja kreoolkeeltest ning konversatsioonilisest koodivahetusest. Läbi selle on tal tekkinud huvi suhteliselt uudse valdkonna, ortograafia sotsiolingvistika vastu, mis uurib õigekirja ja kirjalike süsteemide kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte. Viimasel ajal on tema huviobjektiks saanud kirjalikud mitmekeelsed tekstid nagu ajakirjad, veebilehed ja avaliku ruumi muud tekstid, mis sisaldavad mitut keelt. Tema lähenemine uurib mitmekeelseid tekste kui kirjaoskuse praktikaid, mis toetuvad keelte eri repertuaaridele, visuaalsetele kujunditele ja ruumi korrastamisele. Mark Sebba ettekandele järgneb diskussioon, mida veab TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi vanemteadur Anastassia Zabrodskaja. Mark Sebba viibib Tallinnas TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi kutsel ülikooli külalisena. Loe edasi: Studia Generalia avalik loeng keskendub kirjasüsteemile

Võrumaa Omavalitsuste Liidu käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rõuge Vallavalitsuse ja Võrumaa käsitöömeistritega korraldab juba XI Võrumaa valdade käsitöömeistrite tööde näituse Riigikogus, mis toimub 05.- 07.detsember 2011 Riigikogu hoone vestibüülis Toompeal.

Näituse väljapanekuks on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevad tooted – kudumid, puidutooted, kaltsuvaibad, lapitekid, padjad, linasest kangast valmistatud tooted, keraamika, laastukorvid, hoidised ja veel palju muud.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avab Riigikogu aseesimees Laine Randjärv 5. detsembril 2011 kell 14.00 Avaüritusel osalevad Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts ja aseesimees Juri Gotmans koos Võru Maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsusjuhide esindusega. Käsitöömeistrite näituse avamisele järgneb Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Keila vald jagab lastele jõulupakke

Keila valla poolt ootab igat kuni 15-aastast (k.a) valla last maiustusepakk. Lastele, kes käivad valla lasteaedades või õpivad valla koolides, toimetatakse kommipakid lasteaedade ja koolide jõulupeole.

Ülejäänud lastel palume alates 7. detsembrist kommipakile järele tulla Keila Vallavalitsuse sotsiaalteenistusse.

Kingitusi saab kätte kuni 2012. a jaanuarikuu lõpuni esmaspäeviti kell 9-13 ja kolmapäeviti kell 14-19.

Soovime kõigile kaunist ja rahulikku advendiaega!

Keila Vallavalitsus

Algas Harku valla laste ja noorte omaloomingu konkurss

Selle aasta teema on “Märka ja aita!”

Osaleda saavad lapsed ja noored vanuses 4-18-aastat. Tehnika on vabal valikul, aga valmis tööd peab olema võimalik seinale riputada (joonistused, maal, kollaaž, segatehnikad, jne). Loovkirjutamine emakeeles või mõnes õpitavas keeles (luule või proosa). Täpsem info vormistuse ja tingimuste kohta!

Tööde esitamise tähtaeg on 20. jaanuar 2012 kas kooli, lasteaeda, huviklubisse, noortekeskusesse või Harku Vallavalitsusse:  Ranna tee 1, kabinet 201  Helve Keel. Osalejad saavad esitada lõppvooru kindla arvu töid!

Kokkuvõtted ja näituse avamine: 22. veebruaril 2012 Tabasalu raamatukogus, kus tunnustatakse ka osalejaid ja juhendajaid.

Konkurssi korraldavad Harku Valla Lastekaitse Ühing ja Harku vald.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast.  Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Ida-Harju Vallaleht

Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa

Jaanus Rohumaa.

7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu

Esmakordselt Eestis: Rahvusvaheline rõhutute teatri koolitus

MTÜ Foorumteater korraldab koostöös Vat Teatri Foorumgrupiga 4.-12. detsembril Kloogaranna Noortelaagris rahvusvahelise koolituse “Free Our Mind”, osalejatega Eestist, Rumeeniast, Walesist, Portugalist ning Itaaliast. Koolitus keskendub rõhutute teatri meetodi Rainbow of Desires‘ile ning koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud rõhutute teatri ekspert ja koolitaja Iwan Brioc Walesist.

Rainbow of Desires ehk soovide vikerkaar on Augusto Boali poolt loodud rõhutute teatri meetod, millega võidelda sisemise rõhumise, oma „peas oleva politseiniku“ vastu. See aitab meil üritada leida põhjusi, miks me surume maha oma soove ning teeme tihti valikuid lähtudes ühiskonna ja ümbritseva keskkonna poolt peale surutud arusaamadest.

 

Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole

Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.

Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!

Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.

http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168

Täna esitletakse “külahullude” raamatut

Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.

Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.

Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming. 

Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.

Tiit Lääne, raamatu autor

 

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Verekeskus kutsub verd annetama

Kas teadsite, et Eesti regilaulus tähistab sõna punane hoopiski kaunist? Seega punane kingitus on kaunis kingitus. Verekeskus soovib rahulikku lähenevat pühadeaega ja kutsub doonoreid tegema kaunist kingitust.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad:
– reedel, 2. detsembril kell 9.00-12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 16, Tallinn);
– kolmapäeval, 14. detsembril kell 11.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
– reedel, 16. detsembril kell 10.00-14.00 Tammsaare Ärikeskuses (Tammsaare tee 47, Tallinn);
– neljapäeval, 22.detsembril kell 10.00-15.30 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
– reedel, 23.detsembril kell 9.30-12.30 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku);
– neljapäeval, 29. detsembril kell 9.30-14.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose);
– reedel, 30.detsembril kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra). Loe edasi: Verekeskus kutsub verd annetama

Hõimuklubi võtab kokku liivi kultuuri aasta

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
 
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
 
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
 
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Voldemar Panso. Foto: lavakas.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb

Mahepõllunduse Koostöökogu sel suvel Saaremaal.

Kolmapäeval ja neljapäeval Padisel kogunenud Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonid arutasid mahetoidu turuolukorra üle.
Positiivse aspektina tõdeti, et Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb, viimasel kolmel aastal pole valdava osa mahetoodete hinnad oluliselt tõusnud.
„Mahetoidu turg Eestis kasvab stabiilselt. Näiteks kui 2009. aastal kogu toiduturu maht vähenes 9%, siis mahetoidu turg samal ajal hoopis kasvas, ilmselt just tänu tarbijate teadlikkuse tõusule,” ütles Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. Mahetoidu turu kasvule aitab kaasa kindlasti asjaolu, et kodumaiste mahetöötlejate hulk suureneb ning mahetoodete valik laieneb iga aastaga. Näiteks maheteraviljatooteid oli 2009. aastal saadaval 69 eri nimetust, tänavu suveks oli neid juba aga 148. Samuti laieneb jätkuvalt mahetoodete jaemüügivõrk – tarbijail on järjest
lihtsam mahetooteid kätte saada.
Konjunktuuriinstituudi andmeid kommenteerinud Pille Vahtramäe sõnul on mahetoidu turg küll veel väike, aga selgelt kasvav ja pakub palju huvitavaid väiketootjate tooteid. Tema sõnul pole õige väide, et mahetoit on tavatoidust alati kordades kallim. „Hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb iga aastaga. Näiteks lahtiselt müüdav mahekartul on samas hinnaklassis kui pakendatud tavakartul, mahe- ja tavataimeteed on sarnase hinnaga, tihti on maheteed isegi veidi odavamad. Ka liha- ja piimatoodete puhul on vahe sarnaste tavatoodetega mõnikümmend protsenti,“ rääkis Pille Vahtramäe. Suur osa mahetoitu müüakse jätkuvalt otse tootjalt tarbijale: paljud tarbijad on leidnud endale oma mahetootja. Mahetoodete valik suureneb pidevalt suurtes ketikauplustes, kuid suurima valiku kodumaiseid mahetooteid leiab Ökosahvrist.
Mahetoidu teemaline arutelu toimus Padise mõisas, osales 11 Mahepõllumajanduse Koostöökogusse kuuluvat organisatsiooni. Arutati ka laiemalt mahepõllumajanduse arendamiseks vajalike tegevuste üle. Seminari toimumist toetas Põllumajandusministeerium.
Merit Mikk

Läte kutsub advendilaadale

Laupäeval, 3. detsembril kella 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat! Lätte advendilaat toimub juba kolmandat aastat ja laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju jõuluteemalist: jõuluehted ja -pärjad, piparkoogid, glöggi.
Nagu ikka, soovime, et meiel laadal oleks elamusi väikestele ja suurtele. Töötoad ning käsitöömeistrite kaup on väärt vaatamist, nii palju vahvat ja imelist suudavad inimesed oma kätega teha! Kindlasti annab advendiaega killukese mõnusat tunnet kaasa meie kohvik isevalmistatud hõrgutistega.
Laadamelu toetab mõnus muusika, mida pillimeistrid kohapeal mängivad.
Käsitöötubades saab mesilasvahast küünlaid valmistada, teha mänguasju, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja punuda laastukorve. Avatud on ka näomaalingutekeskus ja kätt saab proovida õnneloosiga.
Advendilaada korraldab Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning laat on heategevuslik ettevõtmine Lätte kooli toetuseks. Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas.
Iiris Kurvits