Eurütmia kursus Keilas

6. jaanuaril kella 18-20 ja 7. jaanuaril kella 10-14 saab erakoolis Läte (Kruusa 23, Keila) teoks Norras tegutseva eurütmisti Epp Vainu eurütmiakursus lastevanematele ja õpetajatele.

Kursus on avatud kõigile huvilistele: nii neile, kes eurütmiat varem teinud, kui ka neile, kel alles uudishimu proovida, mis selle põneva nime taga on. Kursuse osalustasu on 25 eurot. Kursust korraldab haridus- ja kultuuriselts Läte.

Kõik Elav on liikumises. Oma igapäevases liikumises kasutame me vaid väga väikest osa liikumis- ja liigutusvõimalustest. Eurütmia (kreeka keeles eu – ilus ja harmooniline, rythmos – liikumine) on liikumiskunsti vorm, kus püütakse kõne ja muusika teha nähtavaks liikumise abil. Kui võimlemine arendab inimest füüsiliselt, siis eurütmia toetab sisemiselt, süvendades tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning keele- ja muusikataju. Rõõm ühisest terviklikust ja harmoonilisest liikumisest avardab enesetunnetust ja rikastab maailmatunnetust.

Registreerimine 3. jaanuarini: waldorf.keila@gmail.com või tel 5193 6673.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR

Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.

1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.

Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.

1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.

Harjumaa noortel on võimalus osaleda videokonkursil “Tegi pätti”

Harjumaa alaealiste komisjon kuulutas välja juba teist aastat toimuva videokonkursi noortele „Tegi pätti“. Noori kutsutakse üles mõtlema enam ühiskonna, sealhulgas igaühe enda turvalisuse ning õiguskuuleka käitumise teemadel.

Osaleda võivad Harjumaa (sh Tallinn) koolide 7.-9. klassides õppivad noored.
Konkursile võib töid esitada vahemikus 01.01 kuni 29.02.2012.

Töid hinnatakse kolmes kategoorias:
– turvalisus koolis;
– turvalisus väljaspool kooli ja
– turvalisus virtuaalsel suhtlemisel.

Iga kategooria parim töö saab auhinnaks fotokaamera Nikon D3100 koos optikaga. Lisaks antakse veel muid meeneid osalejatele ja parimatest töödest tiražeeritakse kogumik DVD-l.

Täpsem teave ja konkursi tingimused: www.kesa.ee/tp

Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee  ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi

Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010).  2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.

Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.

Lehola Kooli heategevuslikku jõululaata saatis edu

Möödunud kolmapäeval toimunud heategevusliku „Jõululaada“ tulu läks projekti „Lehola küla avaliku mänguväljaku rekonstrueerimine“ omaosalusfondi. Laada heategevuslik tulu oli 344,85 eurot. See on suur panus suure südamega inimestelt, kui arvestada meie maja väiksust. Seda summat kuuldes ütles mulle lapsevanem Maria ema, et ilmselgelt on tegemist kokkuhoidva maja kollektiiviga ja tugeva koostööga lapsevanemate ja õpetajate vahel. See lause kõlas nagu jõulukellade helin lumisest metsast.

Lehola Kooli saalis sai osta kompvekke, saiapätse, hambaharju, ajalehti, heliplaate ja naistekingi. Müüdi ka jõuluehteid, mänguasju, seeni, kõrvitsaid, pirukaid, vahvleid, hoidiseid, diivanipatju, jõulukaarte, pajalappe ning piparkooke 97 erinevas variandis. Müügilolevate asjade nimistu jätkuks veel kolmel lehel, see eelpool nimetatu oli kõigest väike valik kaubaartiklitest. Oli tunda terve maja ühist „MEIE“ tunnet ühise eesmärgi nimel. Osalejate vanusevahe oli väga suur – noorimad 2-aastased, vanimad 60ndates. Sinna vahele mahtusid kõik lasteaialapsed, kooli 1.-6. klass, õpetajad, maja personal, lapsevanemad ja vanavanemad. Siinkohal tahan tänada kõiki lapsevanemaid ja kõiki osalejaid, kes aitasid küpsetada, meisterdada või kududa, tikkida meie jõululaada tarvis.

Kooliklasside ja lasteaiarühmade vahel oli välja kuulutatud võistlus: kes panustab suurema summa raha asjade müügist omaosalusfondi? Tegemist oli kollektiivse võistlusega, mille võitja saab „kinoõhtu“ saalis suurel ekraanil, valides ise meelepärase filmi/animatsiooni. Korraliku kinoseansi juurde kuuluvad kindlasti popkorn ja jook. Igati väärt auhind, et pingutada.

Päevast jäi pähe kõlama vaid mõte Paulo Coelholt: Kui Sa midagi väga soovid, aitab kogu maailm Sul seda saavutada.

Jana Hinno
projektijuht

Allikas: Keila vald

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu kuulutab välja projektitoetuste VI taotlusvooru

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leaderprogrammi raames hakkab Põhja-Harju Koostöökogu vastu võtma projektitoetuste taotlusi alates 16.02.12.a. kella 9 kuni 23. 02. 12.a. kella 17.

Rakenduskava 2012 kohaselt avatakse kõik neli meedet:
1. meede: Külakogukondade ühendamine ja arendamine
2. meede: Ettevõtlus ja puhkemajandus
3. meede: Koostöökogu tegevuspiirkonna noored
4.meede: Ranna-alade ja väikesaarte arendamine

Meetmelehed ja kogu info taotlusvooru kohta on leiab veebist.

Konsultatsioone projektitoetuste taotluste vormistamiseks saab Põhja-Harju Koostöökogu büroos Saha tee 13, Loo alevikus kuni 14.02.2012 eelregistreerimiste alusel aadressidel: margit.partel@gmail.com.  Samal aadressil toimub ka paberkandjal taotluste esitamise aja eelregistreerimine.

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus

Ene-Liis Semper.

Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas. 
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.

 

Tehnoloogiline Päike, ENSO, Vox Populi ja dirigent Jüri-Ruut Kangur ootavad kõiki kolmapäeval Kosmoses

Eesti Kontsert ootab teid 21. detsembril kell 21 kontserdile kinos Kosmos, kus astuvad lavale ansambel Tehnoloogiline Päike, üle-eestiline noorte sümfooniaorkester ja koor Vox Populi kontserdiga ”Kõige pikem öö”.
Kontsert on unikaalne mitmel põhjusel: ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, varem pole koos koori ning orkestriga esinetud ning Tallinna suurimas kinoteatris Kosmos pole varem sellelaadset kontserti toimunud.
Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi ”Kõige pikem päev” lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21.
Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.
Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele

Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.

Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.

Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.

24. ja 31. detsembril kella 11-15.  Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.

PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.

Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!

Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”

Foto: Pelle Kalmo

Keila Aasta Jälje jätnud on selgunud

Neljapäevasel tunnustusüritusel Keila Avatud Noortekeskuses anti auhinnad „Aasta Jälg“ 2011 laureaatidele:

Aasta vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets (vasakul)
Tegus noorteorganisatsioon: Lehepoiss Keko (esindajana Mari Härma paremalt teine)
Noor algataja: Liisa Nurmela (paremal)
Töömalevlane: Martin Mannov (keskel)
Aktiivne noor: Erik Ehrbach (vasakult teine)

Loe lähemalt, miks osutusid valituks just need kandidaadid?

Keila Avatud Noortekeskus tänab  kõiki kandidaate, nende esitajaid ja kõiki, kes tunnustusüritusele „Aasta Jälg” 2011 oma panuse andsid.

Žüriisse kuulusid Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor) ja Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Tänu toetajatele: Hole in One, Lõõgastuskeskus Püramiid, Ilusalong Belle, Keila Tervisekeskus.

Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Esmaspäeval, 19. detsembril teeb kultuurikajastamise foorum Luubi all teatavaks 2011. aasta noorte kriitikakonkursi võitjad.

Konkursi ideeks oli julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja talletama meid ümbritsevat kultuuri ja 2011. aasta sündmusi. Samas pakkus see võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks. Konkursil oli tänavu erilise tähelepanu all erinevad multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitusinstallatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivalide ülevaated jmt.

Auhindamine toimub 19. detsembril algusega kell 16 Tallinna keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8), selle käigus tunnustatakse konkursi esimese ja teise etapi võitjaid ning konkursi üldvõitjaid.

Konkurss toimus Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viidi läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht. Konkurssi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakond, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit. Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Täpsem informatsioon konkursi kodulehelt www.luubiall.ee ja Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikust aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog
Loe edasi: Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Loe edasi: Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik allkirjastasid kolmapäeval, 14. detsembril Narvas koostöölepingu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast Narva kolledžis toimuma Tallinna Ülikooli korraldatavad rahvusvaheliste keeletestide väljasõidueksamid.

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana. Loe edasi: Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Setod asutasid Tallinnasse kooli

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada, vahendab portaal setomaa.ee.

Ettevõtmise eestvedajate Annela Laaneotsa ja Ülle Paltseri sõnul hakatakse esialgu kokku saama üks kord nädalas. Koolitundides lauldakse, mängitakse ringmänge ning seejuures pööratakse tähelepanu ka tekstidest arusaamisele. “Kindlasti on meil vaja paljude asjade kohta uurida: kuidas maal talutöid tehti ning looduse järgi elati, et üldse mõista, millest lauludes jutt käib,” rõhutas Ülle Paltser.

“Tantsime, räägime rahvariiete kandmisest. Tutvustame seto kannelt ja mängutraditsiooni. Tulevikus on võimalik ka kandleõpetus väikestes gruppides või eratundides. Jutustame muinasjutte ja muistendeid, samuti on tähtsal kohal muu suulise pärimuse jutustamine ja kuulamine. Tutvustame kombeid ja rahvakalendri tähtpäevi. Meisterdame ja joonistame muinasjutu või rahvakalendri ainetel. Oluline on ka lihtsalt omavaheline suhtlemine seto keeles,” loetles Paltser. “Eriti vahva oleks kui mõni seto keelt kõnelev vanavanem tuleks oma lapselapsega kaasa!”

Kooli õppetasu on sümboolne – viis eurot kuus ühe lapse kohta. “Eks natuke kulusid selle kooli korraldamisega ikka kaasneb ka, materjalid meisterdamisteks näiteks,” selgitas Annela Laaneots. “Tallinnas elavad lapsevanemad teavad, et tavapärane huviringi kuutasu jääb 30 euro kanti kuus. Me oleme kulud viinud miinimumini. Loodame hakkama saada,” lisas Laaneots.

Esimene koolitund on plaanis 10. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal kellaajal ja samas kohas.

Loe lähemalt: setomaa.ee

Selgunud on Eesti parim noor händler

Pühapäeval krooniti Tallinnas peetud võistlustel Eesti Juuniorhändlerite ehk noorte koerteesitlejate meistriks Haapsalu tüdruk Kertu Nõmm .

Kertu ema Kristiine Uspenski ütles Läänemaa portaalile, et tal on tütre võidu üle eriti heameel seetõttu, et Kertu on händleriks ise õppinud, ilma õpetajata. Kertu on õppinud raamatutest, piltidelt, videodest, näitustel vaadates. Samuti on märkimisväärne see, et juuniorhändlerite võistlustest on ta aktiivselt osa võtnud alles sellest aastast.

“Koer, keda Kertu läbi aasta esitas, oli alati meie enda samojeedi koer, kuid meistrivõistlustel esimeses voorus pidi esitama oma valitud koera ja teises voorus võtsid võistlejad endale loosiga koera, tõuks oli kõigil labrador,” selgitas Kristiine Uspesnki. “Kuna labradori ja samojeedi koera “näitamistehnika” on ühesugune, siis otsustasime, et enda valitud tõug võiks olla mitte tavapäraselt oma pere samojeedi koer, vaid lühikarvaline standardtaks Previ Priceps Blue Portugal ehk Portu.”

Portu perenaine Liina Viiret ütles, et Kertu tegi Portuga tubli eeltööd. “Käisime novembri keskpaigast saadik õhtuti raudteejaamas, kus selgus, et on võimalik ka hämaratel sügisõhtutel katuse all valgustatud piisavalt suures ruumis harjutusi teha,” rääkis Liina Viiret.  “Viimasteks trennitundideks said koer ja tüdruk omavahel suurepärase kontakti ja see paistis välja ka edu toonud võistlusel. Kertu on seda medalit väärt,” lisas Viiret.

Kertut oodatakse mais 2012 Austrias toimuvale Maailma Võitja juuniorhändlerite võistlusele Eestit esindama.

Kertu Nõmm on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 7 klassi õpilane.

Rahvusraamatukogus algab eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest kuni reedeni toimub rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees traditsiooniline tarbekunsti jõulumüük.

Pakutakse nahakunsti, ehteid, keraamikat, tekstiili, maalitud siidi, klaasi ja palju muud põnevat. Selle aasta jõulumüügil osalevad Sirje Eelma, Rait Prääts, Kaie Parts, Aino Kapsta, Keesi Kapsta, Ülle Mesikäpp, Marget Tafel, Ivi Tafel, Õnne Õunap, Tiiu Laur, Elna Kaasik jpt.

14. detsembril toimub müük kell 12-19, 15. ja 16. detsembril kell 11-19.

Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Lõppemas on aasta kunstibussiga. Üks selline ilus kunsti ja kultuuri täis. Kuidas kunstibussil läinud on, räägib selle eestvedaja Maria Viidalepp.

Kus kohast ja miks tuli idee teha just sellist kunstibussi?

Kunstibussi projekti elluviimisplaane hakksime Eesti Kunstiakadeemias pidama juba 2010.aasta sügisel, mil üleskutse kunstiprojektidele oli eesootava kultuuriaastaga seoses välja hõiganud ka SA Tallinn 2011. Meie plaaniks oli tuua kunst rahvale lähemale ning tutvustada Eesti Kunstiakadeemias õpetatavaid erialasid ning neid valdkondi, millega erinevate erialade professionaalid oma igapäevatöös kokku puutuvad. Kui saime toetajaks City Tour’i, kes oli nõus andma terveks aastaks kasutada ühe oma kahekordsetest bussidest, siis oli selge, mil viisil me kunsti rahvani toome ning vastupidi. Koostöös osakondade juhtide ja professoritega püüdsime Kunstibussi tuuride sisu hoida mitmekülgse ning alternatiivsena – meie ühiseks sooviks oli tuurikülalised kokku viia oma eriala parimatega ning näidata antud erialasid nende kõige ehedamast ning ausamast küljest.

Kuidas lõppenud aasta tagasi vaadates tundub?

Ma julgen loota, tuginedes tuuril kohalkäinute tagasisidele, et Kunstibuss on oma algset ideed, viia inimesed kokku kunsti- ja disaini erialadel töötavate inimestega, selgitamaks erinevaid tööprotsesse ning võtteid, järginud. Kui tihtipeale “kõrgeks ja kaugeks” mõeldud kunstimaailm sai nüüd linnarahvale tänu 26. kunsti- ja disaini eriala tutvustamise ehk lähemale toodud, siis usun, et Kunstibussi projekti võiks pidada õnnestunuks. Loe edasi: Kultuuriaasta. Kunstibussi aasta

Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse

Detsembri lõpus toob noorteteater Theatrum Hospitalis lavale absurdikomöödia „Mõnus Välk“, kus läbi huumoriprisma puudutatakse mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas. Etenduses teevad kaasa telesõu „Eesti talent“ võitja Erki-Andres Nuut ja Superstaari-saatest tuntud Taavi Peterson.

Taavi Petersoni on aga hiljuti suurepärase leiuna ära märkinud ka legendaarse rokkbändi The Who kitarrist Pete Townshend. Selle uute iidolite kohtumise vaimus on Theatrum Hospitalise lavastaja Mart Tartlan lubanud soovi korral kaks iidolit kokku viia ning kuulsale kitarristile isegi kaks tasuta pääset uuele etendusele kinkida. Lihtne on elu, kui olla kuulus. Loe edasi: Theatrum Hospitalis saatis Pete Townshendile kutse Eestisse