Täna, 25. veebruari hommikul kell 8 startis Keilas Rõõmu kaubamaja juurest Keila-Märjamaa-Roosta Uunikute 11. Talveralli 2012.
Vaata lisainfot päeval-õhtul toimuva kohta!
Rohkem pilte saab näha Keila linna Facebooki lehelt!
Rubriik: Harjumaa
Homme peetakse Kõue vallas Johan Pitka 140. sünniaastapäeva
Johan Pitka 140. sünniaastapäeva peetakse 26.veebruaril 2012 Kõue vallas Alansi külas mitmete erinevate üritustega. Kavas:
Kell 11 mälestustalitus Alansil Pitka memoriaalis:
- Esineb Kose Pasunakoor.
- Sõnavõtud (Kaitseliidu esindajad; Andres Õis – Kõue vallavolikogu liige, endine vallavanem; Kaitseliidu vaimulik).
Kell 11.45-12.00 antakse stardid12 km suusavõistlusel osalejatele.
Kell 12 antakse ühisstart 6,5 km suusamatka rahvasportlastele.
Kell 12.15 toimub Harmi kooli õuel Kose KL üksuse masinate tutvustus.
Kell 12.45 Pitka näitusega tutvumine ja temaatiline viktoriin.
Kell 14 EV 94. sünniaastapäevale ja Johan Pitka 140. sünniaastapäevale pühendatud aktus:
- Avasõnad Kõue vallavanem Ott Valdma ja Kaitseliidu esindaja.
- Kaitseväe segakoor, dirigent Veronika Portsmuth.
- Merendusajaloolase ja värske Pitka teemalise raamatu autori Reet Naberi ettekanne.
- Kaiu valla aktiivse kaitseliitlase ja riigikaitseõpetaja Kalev Kiviste lühiettekanne.
- Harmi kooli laste ja vilistlase lühiprogramm.
- Võistlejate autasustamine.
Kell 15.30 (15.45) aktusejärgne vastuvõtt ja raamatuesitlus.
Korraldajad: Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts koostöös Kaitseliidu, Kõue Päästeseltsi, Kõue Vallavalitsuse, Harmi Põhikooli ja Alansi Offroad Klubiga. Teatud osa üritustega kaasnevatest kulutustest kaetakse kohaliku omaalgatuse programmist.
Allikas: Kõue valla Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade ühisleht
Kuusalu vallas toimub vabaühenduste foorum
Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel. On võimalus esitada küsimusi.
Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Arutletakse moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.
Foorum on üks meie projekti “Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse” tegevustest ja seda toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
NB! Palun teatada oma tulekust hiljemalt 27. veebruariks.
Kaisa Linno, MTÜ Kolgaküla Selts
Tel +372 523 9239
MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.
Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn
Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.
Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn
Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.
Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal
Täna toimub maailmakoristuse avalik infokoosolek
Sellel aastal korraldatava, 85 erinevat riiki ühendava ühisaktsiooni, Maailmakoristus 2012 alguseni on jäänud vähem kui kuu. 24. märtsist kuni 25. septembrini korraldavad vabatahtlikest eestvedajad koristuspäevi 85 erinevas riigis. Ühisettevõtmise eesmärk on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil aidata kaasa prügistamise probleemi leevendamisele ja inimeste teadlikkuse suurendamisele. Lõviosa globaalsest organiseerimistööst teevad ära Eestimaalastest vabatahtlikud, kes juba eelmise aasta algusest on tegelenud aktiivselt uute eestvedajate leidmisega erinevates riikides ja aktsiooni idee tutvustamisega rahvusvahelisel tasandil.
Tänaseks on Eesti 2008. aasta prügikoristustalgutest inspireeritud koristusaktsioonid toimunud juba 16 erinevas riigis, 2,7 miljoni vabatahtliku osavõtul. Maailmakoristus 2012 aktsioonile on teiste hulgas toetava õla alla pannud Estonian Air, Skype, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tahe Kayaks ja Europark. Rohkem informatsiooni leiab liikumise kodulehelt: www.letsdoitworld.org
Allikas: Let’s Do It! 2012
Täna toimub kogunemine EKA uue maja toetuseks
Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab: 
“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.
Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.
Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”
Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.
Üöeskutsega saab tutvuda siin.
Homme kuuleb Tallinnas arutelu vabakonnast ja presidendivalimistest Venemaal
Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.
Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas. Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.
Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.
Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.
23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.
Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa
Ljudmilla Aleksejeva Tallinna ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.
Tallinna Giidide Ühing kutsub tasuta ekskursioonidele
Sel aastal oma 20. aastapäeva tähistava Tallinna Giidide Ühingu giidid kutsuvad huvilisi teisipäeval, 21. veebruaril tasuta ekskursioonidele. Tasuta ekskursioonid annavad linnakodanikele võimaluse näha UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna vanalinna ja erinäoliste linnaosade harjumuspärast ümbrust teise pilguga ning tutvuda giidi ametiga.
Ekskursioonidel osalemiseks on vajalik registreeruda e-postile tallinnagiid@gmail.com (eestikeelsed ekskursioonid) ja julia.burnasheva@gmail.com (venekeelsed ekskursioonid).
Giidid tunneb ekskursioonide alguskohtades ära Tallinna Giidide Ühingu sildi järgi.
Giidide ametipäeva tähistamise algatas 1985. aastal Ülemaailmne Giidide Organisatsioon (WFTGA), Eestis on seda tähistatud alates 1994. aastast.
Ekskursioonid ja nende alguskellaajad:
1. Paksust Margareetast Aleksander Nevski katedraalini ehk mere äärest Toompeale. Jalutatakse vanalinna pikimal tänaval, Pikal tänaval, ja edasi Pikka Jalga pidi üles Toompeale. Kohtumispaik Paks Margareeta. Algus kell 15.
2. Harju ja Rüütli tänava lood. Jalutatakse mööda kaht põnevat vanalinna tänavat, räägitakse tuntust ja tundmatust, sekka ka natuke legende ja müstikat. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.
3. Tõnismägi. Jalutatakse mööda Roosikrantsi, Hariduse ja Tõnismäe tänavat, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Vabadussõja võidusammas, Vabaduse väljakul. Algus kell 15.
4. Kadrioru asum. Jalutatakse Kadrioru tänavatel, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 14.
5. Kadrioru park. Jalutatakse pargis, tutvustatakse pargi ja piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 15.
6. Kalamaja asum. Jalutatakse piirkonna tänavatel, tutvustatakse paiga ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Balti jaama Rohelise turu kõrval. Algus kell 15.
7. Vastlaretk Pääsküla rabarajal. Kelgud kaasa! Kohtumispaik Hiiu tänava lõpus, Hiiu 48 juures. Bussid 14, 18, 33, Hiiu peatus. Algus kell 14.
8. Ревельские адреса пушкинских знакомых. Встреча возле башни Кик ин де Кёк. Puškini tuttavate aadressid Revalis. Vene keeles. Kohtumispaik Kiek in de Kök. Algus kell 12.
9. Истории Нижнего города. Встреча на Ратушной пощади. All-linna lood. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 14.
10. Вышгород – рыцарский город. Встреча перед Собора Александра Невского. Ülalinn- rüütlite linn. Vene keeles. Kohtumispaik Aleksander Nevski Katedraal. Algus kell 15.
11. О чем рассказывают дома и улицы Старого города. Встреча на Ратушной площади. Millest räägivad vanalinna majad ja tänavad? Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.
12. От Фалька до Коменданта. Встреча в парке Фалька (рядом с посольством Великобритании). Falgist Komandandini. Vene keeles. Kohtumispaik Falgi park (Suurbritannia suursaatkonna juures). Algus kell 15.30.
13. Нижний город – город купцов. Встреча на Ратушной площади. All-linn – kaupmeeste linn. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 16.
Tallinna Giidide Ühing loodi 1992. aastal ja ühendab üle 160 giidi.
Tallinna Giidide Ühing on alates 2007. aastast Ülemaailmse Giidide Organisatsiooni (WFTGA – World Federation of Tourist Guide Associations) liige. WFTGA asutati 1985. aastal ning on juba 25 aastat tutvustanud UNESCO maailma kultuuripärandit. 2011. aastal toimus Tallinnas juubeliaasta kulminatsioon: Tallinna Giidide Ühing korraldas WFTGA XIV kongressi (WFTGA Convention).
Harku ja Viimsi vallad saavad uue geodeetilise põhivõrgu
Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.
„Nii Harku kui Viimsi vald on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud. Infrastruktuuri-, teede-, elamu- ja tööstusehitus nõuab ka geodeetilise võrgu kaasajastamist, et tööde teostajatel oleks lihtsam oma kavandatut ellu viia,“ sõnas AS Planserk juhataja Rein Lainevool. Rein Lainevoolu sõnul jaguneb kohalik geodeetiline võrk mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt 1., 2. ja 3. järguks.
„Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu moodustavad kohaliku geodeetilise võrgu lähtepunktid, mille täpsuseks on +/-1 cm mõõtmiste epohhil. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu tihendamiseks rajatakse vajadusel 2. järk.“ Nii sätestab värske keskkonnaministri määrus „Geodeetiline süsteem “ geodeetiliste võrkude kohta. Tavapäraselt rajatakse Eesti valdade ja asulate geodeetilise põhivõrgu 1. järk riigi tellimusel. Geodeetilise põhivõrgu 2. järgu tellib juba kohalik omavalitsus ise, kui vajalikuks peab.
Tööd võib jagada nelja etappi. Kõigepealt viiakse läbi olemasolevate geodeetiliste märkide ülevaatus ja määratakse nende vastavus ja sobivus rekonstrueeritavasse võrku. Seejärel määratakse uute rajatavate märkide asukohad ja kooskõlastatakse need vallavalitsusega ning vajadusel trasside valdajatega. Ehitamise käigus remonditakse võrku kaasatud olemasolevad ja rajatakse uued kohtkindlad märgid. Kolmandas etapis teostatakse geodeetilise võrgu mõõtmine GPS meetodil ja neljandas mõõtmis- ja tasandusarvutused ning aruannete koostamine.
Tööd Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks peavad olema lõpetatud 2012. aasta maikuuks, vastavalt Maa-ameti poolt korraldatud riigihanke tingimustele.
Lisainformatsioon: www.planserk.ee
Kiili vanamuusikaansambel esineb täna õhtul Laupa mõisas
18. veebruaril kell 19 saab Laupa mõisas nautida sajanditetagust muusikat elavas nooruslikus esituses. Tunni pikkuses kavas “Vaga ja vallatu” kõlavad keskaja ja renessansi laulud ja pillilood, tutvustades värvikalt nende aegade muusika erinevaid tahke. Esineb Kiili vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel. Kaastegev on Maria Staak (laul, rataslüüra).
Kiili vanamuusikaansambel on esinenud aastate jooksul paljudes väärikates kontserdipaikades, kirikutes, mõisates, muuseumides, raadios, televisioonis. Menukad on olnud kontsertreisid Rootsis, Soomes, USAs, Kanadas ja Iirimaal. Ansambli viimane reis viis möödunud aasta oktoobris Hispaaniasse, kus esineti Barcelonas ja selle ümbruses. Välja antud on kaks CD plaati. Ansamblis mängivad enamasti noored muusikud vanuses 13-19. Esinetakse ajastule sobilikes kostüümides.
Keilas saab laupäeval õppida kõlapaelte valmistamist
Laupäeval, 18.vebruaril kell 11 kutsub Haridus- ja Kultuuriselts Läte kõiki huvilisi kõlapaelte kudumise õpituppa. Saame kokku Erakoolis Läte, Kruusa 23 Keilas.
Kõlapaelte kudumine on üsna lihtne. Selleks ei ole vaja mingeid eelteadmisi käsitöös ega ka paelte punumises. Kõla on üks väike plaadike, millel on neli auku nurkades ja sealt läbi pannes lõngu, saame moodustada erinevaid mustreid. Kõladega kudumine eelnes kangastelgedega kudumisele, järelikult läheme ajas natuke tagasi. Kõlad valmistame endale ise kohapeal.
Kaasa võtta: vöö (sobivad kõik erinevad variandid), värvipliiatsid, harilik pliiats, hea tuju ja kortlijagu kannatust. Osalemistasu 3 eurot saab maksta kohapeal. Registreerimine: tel 5554 1494, e-post: helle.suurlaht@gmail.com
Kõlapaelte töötuba lõpetab Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte projekti “Käsitöö õpitoad Keila linnas”, mida rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte, www.erakoollate.ee
Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü
MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.
Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.
Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Loe edasi: Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü
Hõimuklubi Komimaast
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule “Keeleliste tunnetega Komimaast”.
Keeleteadlane Anu-Reet Hausenberg räägib hõimuklubis oma teekonnast komide juurde – sellest, kuidas ta jõudis väitekirja kirjutamise käigus komide kaugema ajaloo ja hingeelu tagamaade tunnetamiseni.
Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsov mõtiskleb selle üle, miks on komidel ajalooliselt kujunenud kaks kirjakeelt ja kas neid on tänapäeval võimalik ühendada.
Koostöös Eesti Keele Instituudiga toimuv hõimuklubi on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Homme toimub omastehooldajate kokkusaamine Tallinnas
15. veebruaril toimub järjekordne omastehooldajate kokkusaamine Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Tasuta üritus
algab 13.00 ja kestab paar tundi.
Seekordseteks külalisteks on Saku päevakeskuse juuksur Ülle Piip ja pediküürija Leila Talk. Üheskoos arutletakse, kuidas paremini toime
tulla juuste lõikamise ja keha eest hoolitsemisega kodustes tingimustes, lamava haige puhul.
Omastehooldajate tugirühm on kooskäimisvõimalus neile, kes hooldavad kodus lähedast. Siit leiab tuge teistelt hooldajatelt, spetsialistide
loengutest saab uusi teadmisi ja kogemusi.
Tallinna omastehooldajate tugirühm kohtub iga kuu (va juuli) kolmandal kolmapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59(kui ei
ole märgitud teisiti) ja üritus algab kell 13. Osalemine on tasuta.
Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset
abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba
pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides,
Kohtla-Järvel ja Narvas.
Professor Edmunds V. Bunkše avalik loeng ja raamatu esitlus
Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.
Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.
Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.
Lilli külas peeti sarikapidu
Harjumaal Anija vallas asuva Lilli küla seltsimaja ja spordihoone sai katuse alla. Seltsimaja ehitati ühiselt vana ja mahajäetud küüni asemele, millest olid alles vaid lagunenud müürid. Töid vedas MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts, suurim toetaj aoli PRIA 180 000 euroga.
Seltsimaja-spordihoonesse tulevad suur spordisaal, saun, pesemisruumid, kohvik, hotellitoad, internetipunkt ja ruum lastehoiuks.
Seltsimaja-spordihoone ehitamise idee tekkis külarahva ühisel koosolekul juba 2006. aasta kevadel.
Maja sarikapidu on peetud, aga hetkel ehitust edasi ei toimu, sest edasised projektid pole seni toetust saanud.
MTÜ Lilli Küla Arendmaise Selts on külarahva ühisel algatusel loodud ühing küla elukvaliteedi ja üksmeelsuse parandamiseks.
Siiri Sisask esitleb kauaoodatud albumit „Hommikupuu“
23. veebruaril esitleb Siiri Sisask oma rockalbumit „Hommikupuu“, mis valmis koostöös rahvusvahelise kontserniga Universal Music. Plaadil on 10 uut lugu, esimene singel ”Toolid on tühjad” ilmus jaanuari keskel. Alates esmaspäevast, 13. veebruarist jõuab raadiojaamadesse kaksiksingel „Siin ja praegu“ & „Ma ei ütle midagi muud“.
Möödunud aasta kevadel võttis albumi „Hommikupuu“ produtsent Marko Atso rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music ühendust. Pärast esialgse muusikalise materjali kuulamist allkirjastati koostööleping. „Meil on suur au, et nii unikaalne laulja usaldas oma muusika meie kätesse,“ ütles Universal Music esindaja Leen Kadakas. „Tegemist on äärmiselt andeka ja võimsa artistiga, kelle sahtlisse kirjutatud lugude hulk ja kvaliteet lõid meid sõna otseses mõttes pahviks. Kogu albumi valmimisprotsess oli äärmiselt sujuv ja professionaalne ning album „Hommikupuu“ näitab Siiri Sisaskit täiesti uuest küljest,“ lisas Kadakas.
Esitluskontserdil Rock Cafe’s astuvad lisaks Siiri Sisaskile lavale Eesti tippmuusikud – basskitarril Mihkel Mälgand, trummidel Marko Atso, kitarri mängib Tarvo Valm ja tšellot Kaido Kelder.
Lisainfo: Kirke Ert, tel 555 20004
Tulemas on rahvusvaheline turismimess TOUREST 2012
Reedel, 17. veebruaril 2012 kell 12 avab välisminister Urmas Paet Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses rahvusvahelise turismimessi TOUREST 2012. Baltimaade vanim ja suurim turismimess TOUREST toimub nüüdseks juba 21. korda. Kui esimesel rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 1.-3.11.1991 Tallinnas osales 82 eksponenti 8-st riigist, siis tänavusel TOURESTil on ligikaudu 450 eksponenti, kes esindavad 25 riiki: Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Austria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Iisrael, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Mauritius, Namiibia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tai, Tshehhi, Tuneesia, Türgi, Valgevene.
Messi külastama ootame üle 20 tuhande külastaja.
Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, kõik laevafirmad, mitmed lennu- ja bussifirmad, paljud reisibürood, spaad, muuseumid jpt. Puhka Eestis hallis tutvustavad kõik Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm.
TOUREST pakub külastajatele ka huvitavat interaktiivset melelahutusprogrammi. Pealaval ootavad külastajat traditsioonilised oksjonid ja mängud eksponentide auhindadele ning kirev kultuuriprogramm. Hulgaliselt mänge, loosimisi ja etteasteid toimub ka Puhka Eestis hallis ja eksponentide boksides. Lapsi ootab laupäeval ja pühapäeval Lastehallis taas oma tegemistega Pipi. Turismiasjalistele on kaasalöömiseks erialaprogramm.
Kohtumiseni messil TOUREST 2012!
Aruküla käsitöökojas leiab igal kolmapäeval aset maaliring
Kes ja kuidas
Tegemist on teraapilise maalimisega, pole vaja eelnevat kogemust ning mingisuguseid erilisi tehnikaid samuti ei õpetata. Kasutatakse akvarelle, tehniliselt toimub värvide paberile kandmine, nende tunnetama õppimine. Õpitakse tundma värvide mõju endale ja ka üldisemalt.
Aeg ja koht
Kolmapäeviti, seekord 8. veebruaril 2012 algusega kell 18, Aruküla mõisas Raasiku vallas.
Eelregistreerimine
Jane tel +372 516 7902 või e-postil janetiidelepp@gmail.com.
Fotonäitus Šveitsist tõstab fookusesse migratsiooniteema
Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17 avatakse VI korruse trepigaleriis fotonäitus “La Suisse plurielle ehk Šveits ja migratsioon”.
Šveitsi mitmekesisus peegeldub arvukates ja eripalgelistes rahvusgruppides. Maa ajalugu on ühtlasi migratsiooni ajalugu. Välismaalased moodustavad Šveitsi elanikkonnast 20,7%. Kõige rohkem elab seal itaallasi, järgnevad teised Lõuna-Euroopa rahvad. Tänapäeval tuleb kõige enam uusasunikke Saksamaalt. Sisserännanud rikastavad ning tänu neile on tänapäeva Šveits moodne ja maailmale avatud maa Euroopa südames.
Fotonäitus «La Suisse plurielle» otsib migratsiooni jälgi kolmes linnas – Bernis, Lausanne´is ja Luganos, kusjuures peatähelepanu on lastel. Fotograafid Ursula Markus, Edouard Rieben ja Pierre-Antoine Grisoni jälgisid 30 päeva jooksul kohalike ja sisserännanute kooselu kolmes linnaosas – Molino Nuovos (Lugano), Lorraine´is (Bern) ja Maupas’s (Lausanne). Nii valmis seeria, mis annab elu edasi nii autentselt kui võimalik.
Näituse vahendas Eestisse Sveitsi Suursaatkond Helsingis.
Austria, Saksa ja Sveitsi saalis saab näha ka kogusid tutvustavat näitust “Kultuuride mitmekesisus ja multikultuurne kirjandus Austrias, Saksamaal ja Sveitsis”.
TLÜ Studia Generlia avalik loeng: kuidas lugeda loodust?
Tallinna Ülikooli teadusaasta saadik ning Ökoloogia Instituudi vanemteadur Mihkel Kangur peab neljapäeval, 9. veebruaril algusega kell 14 Studia Generalia avaliku loengu paleograafiast kui tööriistast looduse mälestuste uurimiseks. Loeng toimub Tallinna Ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, Mare hoone, ruum M-648).
„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.
„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.
Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.
Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.
Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt ww.tlu.ee/teadusaasta või http://www.miks.ee/.
RMK suusamaraton lükkus külma tõttu edasi
Eile toimuma pidanud RMK Kõrvemaa Suusamaraton on lähtuvalt ilmaprognoosist ja ürituse meditsiiniteenistuse soovitustest edasi lükatud pühapä
evale, 26. veebruarile.
evale, 26. veebruarile.Soodusregistreerimine suusamaratonile pikeneb 22. veebruarini. Registreerida saab internetiaadressil www.jooks.ee. RMK Kõrvemaa Suusamaratonil saab sõita 38 ja 19 kilomeetrisel rajal. Maraton toimub vabatehnikas, kuid kogu raja ulatuses on sisse sõidetud klassikajälg. Kavas on RMK lastevõistlused.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimuva suusamaratoniga algab kõigile liikumisharrastajatele mõeldud RMK Kõrvemaa Neliküritus. Nelikürituse arvestusse kuuluvad veel 28. aprillil peetav Kevadjooks, 14. juulil toimuv Triatlon ja 22. septembril sõidetav Rattamaraton. RMK eestvedamisel jätkuvad traditsioonilised lastevõistlused ning noortele jagatakse RMK metsatelgis metsatarkust.
Valga Soo tänava uisuväljak on avatud
Hokiklubi Lions eestvedamisel rajatud Soo tänava uisuväljak on huvilistele avatud iga päev kuni kella 21ni. Väljak on hõivatud hokiklubi treeninguteks teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19-21 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15. Väljak on õhtuti valgustatud ning jääb huvilistele avatuks talihooaja lõpuni. Jääl viibides arvesta palun teiste uisuväljaku kasutajatega.
Uisuväljaku kasutaja on varaliselt vastutav igasuguse teistele külastajatele või uisuväljaku varale tekitatud kahju eest.
Uisuväljaku haldajad ei kanna vastutust:
- uisuväljakul viibivate külastajate tervise või juhtunud õnnetuste eest;
- külastajate varalise kahju eest uisuväljakul.
Keelatud on:
- suitsetada uisuväljakul ja uisuväljaku vahetus läheduses;
- viibida uisuväljakul ebakaines olekus, tuua uisuväljakule alkohoolseid jooke ja neid tarvitada;
- uisutada ebakaines olekus;
- tuua kaasa toitu ja jooke;
- minna jääle kelkudega, ilma uiskudeta ja hokitreeningu ajal;
- lõhkuda jääd toksides uiskude või muude esemetega auke, pilduda jääle esemeid, kallata vedelikke või puistata puisteaineid;
- tuua uisuväljakule koduloomi;
- istuda piirdel.
Lisainfo SA Valga Sport, tel 766 1725.